majanduslikku kahju ning olles ohtlik inimeste tervisele · Selle kaitseks ehitatakse tammi ning kaitseks võib ka kasutada veehoidlaid, kuhu üleujutuse ajal kogutud vett saab veevaesel ajal anda asulatele ja tööstusettevõtetele. 6. Põhjavesi * Põhjaveeks nim maakoore kivimite ja setete poorides, lõhedes jm tühikutes olevat vett. * Maapinna poorsetes kivimikihtides liigub vesi suhteliselt vabalt ja selliseid kihte nim vettkandvateks. Vettkandvad kivimid on nt liiv, liivakivi, lõhenenud lubjakivid. * Vettkandvad kihid asenduvad vettpidavate kihtidega, so vett mitteläbilaskva materjaliga. Tuntum neid on savi. * Vesi liigub pinnases seni, kuni kohtub vettpidavat kivimikihti ja jääb sellele püsima. Koha geoloogilisest ehitusest sõltuvalt vahelduvad vettkandvad ja vettpidavad kihid ning seetõttu on põhjavesi maakoores kihilise paigutusega. Sageli asetsevad mitu vettpidavat kihti üksteise all ja nii kujunevad eri
sfäärides(atmo, lito, hüdro, bio) ja nende vahel. Transpiratsioon on aurumine taimedelt. Põhjavesi on maakoore ülemistes kihtides paiknev vesi, mis täidab kivimipoore ja lõheid. Infiltratsioon on pinna- ja sademevee imbumine pinnasesse või kivimitesse. Geiser on perioodiliselt kuuma vett ja auru purskav kuumaveeallikas vunkaanilisel alal. Mineraalvesi on ravitoimeline, rohkesti mineraalsoolasid, gaase ja mikroelemente sisaldav põhjavesi. Vettkandvad kihid-maapinna poorsetes kihtides liigub vesi suhteliselt vabalt. Vettpidav kiht on mitteläbilaskev materjal(savi). Vooluveekogud (ojad/jõed) kulutavad ja kuhjavad pinnavorme ning kujundavad Maa pinnamoodi. Pikiprofiil jõe sängi põhja kuju lähtmest suudmeni. Jõe lang on veetaseme keskmine langus meetrites jõe 1 km pikkuse lõigu kohta. Juga on vee langemine jõesängis olevalt astangult. Kärestik on kivise ja ebatasase sängiga madal kiirevooluline jõelõik
*taimedele(transpiratsioon-vee aurustumine taimede pinnalt) PÕHJAVESI-maakoore kivimite/setete poorides/lõhedes olev vesi *tekib sademetest *erinevatel setetel on filtratsiooni e vee läbilaskevõime erinev kruus, lõhedega lubjakivi- 1000-100m vett/ööpäevas liiv- 100-10m/24 h saviliiv, liivsavi- 0,1-0,01m/24h savi, turvas- 0.01- 0.001m/24h *Vettkandvad kihid-liiv, kruus, lõh. lubjakivi, moreen, muld *vettpidavad kihid- savi, kristalsed kivimid 1.Mineraalvesi- asub sügavamal põhjavees, kuj. kohtades, kus on vees lah. kivimeid, kus vesi on seisnud pikemat aega. Kaevandatakse Kambriumi liivakivikihtidest 500m sügavuselt. Sis: soolasid(*katioonid-Na+;K+;Mg2+;Ca2+ *anioonid(Cl-;Br;I;SO3;PO4) 2.Kuumaveeallikad- asuvad vulkaanilistes piirk-s, kus magmakolded on maakoores pinnale lähemal- soojendab kivimeid ja need omakorda põhjavett
30.Järvede tekkeviisid: 1)Mandrijäätekkelised-Pühajärv, Aegviidu, Neeruti, Kurtna 2)Rannajärved ehk jäänudjärved-Mullutu suurlaht, Karjatse meri, Sutlepa meri 3)Rabajärved-Loosalu järv, Meelva järv 4)Lammijärved-Suure-Emajõe ülemjooksul 5)Karstijärved-Võhmetu-Lemiküla järved 6)Meteoriiditekkelised-Kaali järv 33. Pandivrekõrgustikul on vähe järvi sest, lauged nõlvad ja vettkandvad kihid uhuvad vee minema 34. Põhjavesi on maakoore ülaosa kivimite ja setete poorides ning lõhendades olev vaba vesi. 35. Enamik Eesti soid on tekkinud järvede kinnikasvamisel 36. Soode tähtsus: ühtlustavad jõgede äravoolu, saadakse turvast. 37. Muldade kujunemist mõjutavad tegurid: reljeef, kliima, lähtekivim, organismid, inimtegevus, aeg(vanus) 38. Lõuna-Eestile on iseloomulikud liivimullad,saviliivmullad, leetmullad, gneimullad 40
on veega küllastumata. Õhustusvööndi all on küllastumusvöönd, milles pinnasepoorid on vett sinna loodusliku ökosüsteemi jaoks alles jätma. qmax = qk + q , kus täis. Veega küllastunud maapõueosa nim Äravoolunorm. Max- ja min.vooluhulgad: põhjaveekihiks ning selles leiduvat vett Äravoolunorm on pika aja keskmine äravool q = 0,02a + 0,3q95% -1,0 põhjaveeks. Maakoores vahelduvad vettkandvad aasta keskmiste vooluhulkade Qi aritmeetiline kihid vettpidavatega, mida nim veepidemeiks. keskmine: ,kus N on vaatlu- , minvooluhulgad: Kui vaatlusread on lühikesed Põhjavesi võib olla õhurõhu all (surveta saastate arv. Äravoolunormi võib avaldada kas või mõõtmisandmed hoopis puuduvad, võib
Filtratsioon: Vee surveta või survelist liikumist pinnases või imbumist läbi vesiehitiste ning nende alt ja ümbert nimetatakse filtratsiooniks. Pinnase filtratsiooniomadused sõltuvad pinnaseosakeste kujust, mõõtmeist ja paiknemisest. Pinnase terakoostist kirjeldab sõelkõver. Pinnasepooride mahu suhet pinnase enese mahtu nim poorsuseks: m = V p/V. Mineraalpinnaste poorsus m=0,3(kruus, liiv) ...0,55(savi), turbal võib m ulatuda 0,95-ni. Pinnase veeläbilaskvus oleneb pooride suurusest. Vettkandvad on sellised pinnased, milles põhjavesi liigub kergesti ja millest on seda kerge kätte saada. Vett halvasti läbilaskvad pinnased on vettpidavad. Tegelik kiirus poorides: vt= Q/mA, Filtratisoonikiirus: v= Q/A. Hüdrauliline lang: I = H/l. 5
PÕHJAVESI Osa sademetega langevast vihma- ja lumeveest imbub maasse. See vesi satub algul õhustus- e aeratsioonivööndisse, kus ta täidab vaid osa pinnasepooridest ning pinnas on veega küllastumata. Õhustusvööndi all on küllastumusvöönd, milles pinnasepoorid on vett täis. Veega küllastunud maapõueosa nim põhjaveekihiks ning selles leiduvat vett põhjaveeks. Maakoores vahelduvad vettkandvad kihid vettpidavatega, mida nim veepidemeiks. Põhjavesi võib olla õhurõhu all (surveta põhjavesi) või piiravate veepidemete vahele surutud survepõhjavesi. Kui survepõhjavee kihti puurida puurauk, tõuseb vesi selles survetasemeni. Kui see on nii kõrge, et vesi ise maapinnale voolab, nim survepõhjavett arteesia veeks, allikat arteesia allikaks ning kaevu arteesia kaevuks. Põhjavee toiteala on seal, kus vettkandv kivimid maapinnale ulatuvad ning kus sademevesi põhjaveekihti pääseb
rauda ja 70-74% protsenti kehamassist vett (Üçisik, Rushbrook 1998). Kõdunevad jäänused sisaldavad hulgaliselt baktereid ja viirusi. Kalmistu pinnale langevate sademete infiltratsiooniga kaasneb jäänuste koostis- ja laguainete väljaleostumine. Oluliseks kalmistu keskkonnamõju määravaks teguriks on aeratsioonivööndi paksus, kuna kõige intensiivsem biodegradatsioon toimub just seal. Isepuhastusvõime on seda suurem, mida peeneteralisemad on vettkandvad kivimid. Liivas ja kruusas ei ole isepuhastusprotsess piisavalt kiire, sest lühikese viibeaja tõttu ei adsorbeerita mikroorganisme pinnaseosakestele. Viirused seotakse pinnaseosakeste 9 poolt lihtsamalt kui bakterid ja neid kandub põhjavette vähesel määral. Sellele vaatamata säilivad patogeenid pinnases elujõulisena (L. Rodrigues, A. Pacheco, 2003). Teatud pikaajaliste ilmastikutingimuste korral kui tekib rohkelt sademeid võivad
cm/sec või meeter/ööpäevas läbides erinevaid sette- ja kivimi kihte puhastuv vesi saaste ainetest ning lahustab mineraale läbides erinevaid kihte. Põhja veeks nimetataksegi maakoore ja kivimite ja settete poorides lõhedes ja tühikutes olevat vett maapinna poolsetes kivimittes liigub vesi suhteliselt vabalt ja sellised kihte nimetatakse vettkandvateks. vettkndvad kivimid on näiteks liiv, liivakivi, lõhjenunud lubjakivid jne. Vettkandvad kihid asenduvad vettpidavate kihtidega tuntud neist on savi. Vesi liigub pinnases seni kuni kohtab vett pidavat kivimi kihti ja jääb sellele pidama. Sageli asetsevad mitu vettpidavat kihti üksteise all ja nii kujunevad erineval sügavusel põhjavee kihid. Kahe vettpidava vahem liikuv vesi on tihti surve all ja seda nim surveliseks põhjveeks kui vesi sattub maapõues nõgusalt lasuvate vettpidavate kihtide vahele ja sinna voolam kõrvalt ühe rohkem vett juurde sattub põhjavesi suure
Toidab langeallikaid. ·Surveline põhjavesi sügavamal paiknev, vettpidavate kihtide vahele imbunud põhjavesi. Toidab surveallikaid. ·Arteesia vesi surveline põhjavesi, mille survepind ulatub maapinnast kõrgemale.nd pinnasepoorid on täielikult veega täitunud. Üldjuhul järgib põhjaveetase maapinna reljeefi, kuid mitte alati. Vettkandvad kihid koosnevad nt. liivast, liivakivist, lõhenenud lubjakividest. Veelade. Vettpidavad kihid koosnevad nt. savidest ja savikatest kivimitest (argilliit, mergel, aleuriit). Veepide. Allikad: Looduslikud põhjavee maapinnale või veekogu põhja väljumise kohad. Allikad tekivad sinna, kus põhjaveehorisont lõikub maapinnaga. · Jaotatakse: Tõusallikas survelise põhjavee korral. Põhjas on lehtrid, kus
annaabi.ee 
