Pedosfäär (0)

PEDOSFÄÄR

Mulla tekketegurid
 
Passiivsed:
Lähtekivim. lähtekivimi murenemisel tekib mulla mineraalne osa. Lähtekivim annab mullale mineraalse aluse ja määrab tema füüsikalised ja keemilised omadused: mulla lõimise, õhu- ja niiskusesisalduse, soojenemiskiiruse ja toitaineterikkuse.
 
Reljeef. Reljeef mõjutab mulla vee- ja soojusrežiimi, ainete ümberpaigutamist. Lõunapoolsed nõlvad soojenevad ja kuivavad kiiremini, põhjapoolsemad aeglasemalt. Järskudelt nõlvadelt kantakse mullakiht nõlva jalamile jne.
 Aeg. Aja jooksul muutub mullakiht paksemaks, vesi kannab aineid mullas ümber ja kujunevad mulla horisondid. Mida noorem on muld , seda rohkem sõltuvad tema omadused lähtekivimist.
 
Aktiivsed:
Kliima. Kliimast sõltub murenemise kiirus, kas on ülekaalus füüsikaline või keemiline murenemine , milline on murenemise lõppsaadus. Sademetest ja temperatuurist sõltub mullal kasvav taimestik , mis määrab omakorda ainering, orgaanilise aine kogunemise ja mineraliseerumise vahekorra ( mulla orgaanilise aine koostise ja hulga). Kliimast sõltub mullasisene bioloogiline aktiivsus.
 
Taimed. Taimede lagunemisel tekib mulla orgaaniline osa- huumus ning hoiab tänu oma peensusele kinni vett.
Mullaorganismid. Taimede ja mullaelustiku koostegevuse tulemusena toimub mulla huumushorisondis aktiivne biogeokeemiline aineringe. Segavad mulda, erinevad ainevahetuse käigus mulda mitmesuguseid aineid.
 
Inimtegevus Inimtegevus võib põhjustada muldade hävimist-

• niisutamisega võivad mullad soolduda ning muutuda viljatuks
  
• vale põlluharimine võib muuta mullad viljatuks
  
• külmas ja niiskes kliimas, kus mullateke on aeglane,(Näiteks tundra) on mullad eriti tundlikud inimtegevusele- sellises piirkonnas võib ainuüksi veokiga sõit põhjustada mullale tõsist kahju
  

Mullaprofiil on mulla läbilõige, kus saame ülevaate erinevatest mullahorisontidest. 
Mullahorisondid erinevad värvuse, tüseduse, tiheduse ja toitaineterikkuse poolest.
Mullahorisondid ülalt alla:
O – orgaaniline kõduhorisont, mis koosneb eri lagunemisjärgus olevatest variseosadest
A – huumushorisont , kus toimub taimedelt pärineva orgaanilise aine kogunemine ja segunemine mineraalosaga.
Must huumushorisont näitab, et muld on viljakas.
Hall huumushorisont näitab, et see on uus muld, kuid väheviljakas.
E – heleda värvusega väljauhtehorisont, mis on vaesestunud saviosakestest ja toiteelementidest.
B – sisseuhtehorisont, kus toimub peenemate mineraalsete murenemisosakeste ja allapoole liikuvate huumusosakeste kogunemine
C – lähtekivim on mineraalne lähtematerjal, millele muld on tekkinud.
D – aluskivim on lähtekivimi alune varasema geoloogilise ajastu kivim , mille mõju mullale on kaudne.
G – sinakashalli värvusega gleihorisont , mis tekib siis, kui muld on kõrge põhjaveeseisu tõttu suurema osa aastast märg
AT – toorhuumuslik horisont , mis tekib liigniisketes tingimustes ja on omane gleimuldadele
T – turvas ehk vee- ja orgaanilise aine rikas ning tuhavaene soomulla horisont
Horisondi sinakashall toon näitab, et muld on savimineraalide rikas.
Roostetäpid mullas näitavad, et mullas on rauasisaldus suur.
Hele horisont huumushorisondi all näitab, et toitained on ära uhutud.
Mullas toimuvad protsessid:
 
Leetumine - Orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul laguneb mulla mineraalosa lahustuvatest ühenditeks, mis mullas liikuvate vete toimel mullast ära uhutakse ja milleläbi mulla keemiline viljakus langeb.
 
Kamardumine - mullatekkeprotsess, mille käigus maapinna lähedale tekib huumushorisont. Eriti intensiivne kamardumine toimub parasvöötme rohtlates , kus läbiuhtumist ei toimu ja kus on keemiliste elementide rikas lähtekivim.
 
Gleistumine - Liigniiskes ja hapnikuvaeses mullas toimuv protsess, mille käigus rauaühendid redutseeruvad ja moodustavad hallikassinise tihenenud mineraalhorisondi mulla alaossa.
 
Sooldumine - esineb kuiva kliimaga aladel, kus auramine on intensiivne ja kus mulla läbiuhtumine toimub harva või üldse mitte, seetõttu sisaldavad mullad rohkelt vees lahustuvaid soolasid.
Muldade sekundaarne sooldumine on tingitud põldude niisutamisest. Jõeveega niisutamine ei ole efektiivne, sest kuiva kliimaga piirkondade jõeveed on suhteliselt soolarikkad. Niisutusvesi toob kaasa põhjaveetaseme tõusu ning auramise toimel tõusevad maapinnale vees lahustunud soolad . Lisaks on nõos asuvatelt niisutuspõldudelt liiga soolase vee ärajuhtimine sageli raskendatud.
Soostumine- pidevalt liigniiskes keskkonnas viibivas mullas toimuv protsess, mille käigus muld muutub liigniiskeks ning väheviljakaks
Kliimal on oluline mõju murenemisprotsessile ja see mõjutab ka mulla veerežiimi. (Muldade sooldumine, muldade läbiuhtumine
Miks ulatuvad parasvöötme niiskes kliimas mullaprotsessid sügavamale, kui kuivas kliimas?
Sest lisaks füüsikalisele murenemisele toimub ka keemiline murenemine.
Kuidas mõjutavad organismid mulla teket?
Soodustavad teatud protsesse ja lagundavad.
Mulla hävimist põhjustavad tegurid:
Erosioon e. uuristus: on tuule ( deflatsioon e. tuulekanne) ja vooluvete poolt põhjustatud kivimite, setete või mulla kulutus ja ärakanne. Kuna kõigepealt kantakse ära mulla pindmised orgaanilist ainet sisaldavad ja peenemad mineraalosad , siis mullaviljakus väheneb oluliselt. Erosioon sõltub pindade kallakusest, mida suurem on nõlvakalle, seda intensiivsem on erosioon. Eriti intensiivne on erosioon stepi ja metsastepi aladel, rohtlates üldse, kus on palju ülesharitud maad, erosiooni kaitseks istutatakse metsakaitse ribasid, välditakse raskete masinate sõitmist nõlvadel, küntakse põlde nõlvaga risti jne.
Kõrbestumine e. muldade ( viljaka pinnase) hävimine kõrbete laienemise tõttu ( ebaõige maaharimise või looduslike protsesside tõttu). Pinnase taimestamine, ülekarjatamise vältimine, taimestiku säilitamine.
Muldade sekundaarne sooldumine pideva niisutamise tagajärjel. Niisutusveega kantakse mullaülakihtidesse rikkalikult lahustunud sooli, mis peale vee aurustumist mulda sadestuvad. Saab vältida muldade läbipesemisega kuid see on kallis.
Muldade keemiline reostumine ( degradatsioon ) esineb tööstuspiirkondade lähedal, kus on kahjulikud keemilised ühendid satuvad mulda.
Muldade hapestumine tähendab, et mulla pH langeb alla 5,6. mulla hapestumine toimub seetõttu, et taimed seovad oma biomassi palju toiteelemente ning mullas tekivad orgaanilise aine lagunemise käigus orgaanilised happed. Sademeterikkas kliimas kaotavad mullad eriti palju aluselisi katioone ( Ca2+, Mg2+) leostumise tõttu. Põldude üleväetamine ja valel ajal väetamine, kahjurite tõrje. Raskemetallide sattumine mulda jne.
 
Mõisted:
Huumus- maismaal toimuva orgaanilise aine lagunemise saadus- maapinna lähedusse kõdukihi alla moodustunud pruuni kuni musta värvusega amorfne aine.
Mineraliseerumine- orgaaniliste ainete lagunemine lihtsateks mineraalühenditeks, vabaneb energia, laguneva aine struktuur lihtsustub ja mass väheneb.
Degradatsioon – muldade hävimine
Keemiline – kemikaalide mulda viimine
Füüsikaline – asulate, teede ehitamine
 
Tundras- kuna enamiku aastast valitseb madal temperatuur, mis põhjustab pinnase läbikülmumise ja igikeltsa tekke, siis saavad mullaprotsessid toimuda vaid mulla ülessulavas pindmises osas. Mullateke on väga aeglane. Mullad on liigniisked ja hapnikuvaesed, esineb gleistumist ja turvastumist.
Okasmetsas- Jahedas ja niiskes kliimas, kus sademed ületavad aurumise toimub läbiuhteline veerežiim. Mullad on sageli tekkinud graniitsel murendil, mis on liivakas ja hästi vett läbilaskev. Sügisestel vihmasadudel uhutakse aluselised katioonid mullast välja. Varisevad okkad põhjustavad happelist keskkonda ning toimub muldade leetumine.
Rohtlas- kontinentaalses kliimas, kus aastane sademete hulk on tasakaalus auramisega, tekivad viljakad mustmullad, mis on kõrge poorsuse , suure toiteelementide sisalduse ja hea sõmeralise struktuuriga. Rohttaimede lehevaris ja mullas olev taimejuurestik tekitavad õhurikka rohukamara. Suvel, kui mullad läbi kuivavad toimub huumuse kogunemine ehk kamardumine.
Kõrbes- kuivas ja poolkuivas kliimas levivad mullad on väga sooladerikkad, sest sademeid on vähe ja aurumine suur ning soolad püsivad mullas- toimub sooldumine. Mullateke on võimalik vaid seal, kus mullad saavad jõe- või põhjaveest niiskust juurde.
Vihmametsas- neil aladel on mullateke kestnud kõige kauem ja ka kliima on püsinud üsna muutumatuna, seetõttu ulatub muld kuni 10 meetri sügavuseni. Pidevalt kuum ja niiske kliima soodustab keemilist murenemist. Orgaaniline aine laguneb nii kiiresti, et huumushorisonti peaaegu ei teki. Muld vaestub alustest ja koguni ränist. Muld rikastub taimedele mitteoluliste raua- ja alumiiniumoksiididega, mis põhjustavad mulla värvumist punakaks või kollakaks- puna- ja kollamullad.
Atmosfäär
Õhu koostis:
78% lämmastikku
21% hapnikku
0.93% argooni
0.03% süsihappegaasi
0.04% muid gaase
 
Atmosfäär – Maad ümbritsev õhukiht
Troposfäär – atmosfääri kõige alumine, 10-15 km paksune kiht, kus leiavad aset peamised ilmastikunähtused.
Tropopaus – stratosfääri ja troposfääri vaheline kiht.
Stratosfäär – 15-50 km kõrgune kiht, kus tõuseb temperatuur, mille põhjuseks on seal asuv osoonikiht .
Osoonikiht – kiht, mis neelab ultraviolettkiirgust
Mesosfäär – 50-85 km ulatusega kiht, kus enam osooni pole ja temp langeb kiirelt.
Termosfäär – kiht, kus temp tõuseb ja läheb sujuvalt üle planeetidevaheliseks ruumiks.
Globaalne õhuringlus – suuremõõtmeliste õhuvoolude suhteliselt püsiv süsteem, mille järgi toimub õhumasside ümberpaiknemine maakeral
Õhumass – kindlate omadustega väga suur õhu hulk, mis on välja kujunenud ühesuguse aluspinna kohal
Mussoon – ulatuslik õhuvoolude süsteem, mille korral tuule suund muutub sesoonselt vastupidiseks
Passaat – püsivalt ekvaatori poole puhuv tuul
Kasvuhoonegaasid – atmosfääris olevad gaasid, mis neelavad soojuskiirgust
Happesademed – happelise reaktsiooniga sademed, mis tekivad atmosfääri saastamise tagajärjel õhku paiskunud gaasiliste väävel- ja lämmastikoksiidide lahustumisel veepiisakestes
Kiirgusbilanss on maa aluspinnas neeldunud ja sealt lahkunud kiirgusvoogude vahe.
Positiivne kiirgusbilanss – maapind saab päikeselt rohkem energiat kui õhku ära annab, toimub soojenemine.
Negatiivne kiirgusbilanss – maapind annab soojuskiirgust rohkem ära kui juurde saab, jahtub (näiteks öösel). Eestis aastane kiirgusbilanss positiivne, talvel negatiivne. Maakera kiirgusbilanss on tervikuna tasakaalus, st. juurdetulev ja lahkuv kiirgushulk on tasakaalus. Soojuse ümberjaotumine toimub tuulte ja hoovustega.
Mida kõrgem on aluspinna temperatuur ja madalam õhutemperatuur, seda suurem on maa soojuskiirgus ja seda kiiremini maapind jahtub. Näiteks väga suur soojusvoog maapinnalt õhku esineb soojal aastaajal öösel selge ilmaga. Tervikuna on Maa kiirgusbilanss tasakaalus, mis tähendab, et kogu juurdetulev ja lahkuv kiirgushulk on võrdsed. Maa keskmine temperatuur on 15 ºC. Piirkonniti on kiirgusbilansid erinevad. Kui palavvöös on soojenemine suures ülekaalus, siis polaaraladel toimub tugev jahtumine . Viimastel aastakümnetel on täheldatud, et maakera kiirguslik tasakaal on häiritud kasvuhooneefekti tugevnemise tõttu. Atmosfäär on hakanud neelama rohkem Maa soojuskiirgust ja seda on vähem lahkunud maailmaruumi. Konkreetses kohas maapinnale langeva päikesekiirguse hulk sõltub koha geograafilisest laiusest (Päikese kõrgusest horisondil , öö ja päeva pikkusest), pilvisusest, aluspinna omadustest.
Maa kiirgusbilanss:
Maale jõuab lühilaineline päikesekiirgus, millest 27% peegeldub pilvedelt ja 4% maapinnalt tagasi maailmaruumi. 21% Maani jõudnud kiirgusest neeldub atmosfääris ja 48% maapinnal, need muutuvad soojuskiirguseks ning kokkuvõttes 69% lahkub pikalainelisena.
Üldjoontes on maa kiirgusbilanss tasakaalus, mis tähendab, et kogu juurdetulev ja lahkuv kiirgushulk on võrdsed. Maa keskmine temperatuur on 15°C. Piirkonniti on kiirgusbilansid erinevad. Kui palavvöös on soojenemine suures ülekaalus, siis polaaraladel toimub tugev jahtumine. Viimastel aastakümnetel on täheldatud, et maa kiirguslik tasakaal on häiritud kasvuhooneefekti tugevnemise tõttu. Atmosfäär on hakanud neelama rohkem Maa soojuskiirgust ja seda on vähem lahkunud maailmaruumi. Konkreetses kohas maapinnale langeva päikesekiirguse hulk sõltub koha geograafilisest laiusest (Päikese kõrgusest horisondil, öö ja päeva pikkusest), pilvisusest ning aluspinna omadustest.
Kuna maakera on kera kujuline, siis võimalik päikesekiirguse hulk sõltub geograafilisest asukohast.
Õhu liikumist mõjutavad tegurid:
Gradientjõud – õhk hakkab liikuma kõrgema rõhuga alalt madalama rõhuga alale
Corilisi jõud – vabalt liikuvad kehad kalduvad oma trajektooril lõunapoolkeral vasakule ja põhjapoolkeral paremale.
Hõõrdejõud – kuni 1km ulatuses maapinnast
Üldise õhuringluse põhjused:
Päikesekiirguse erinev jaotumine
Corilisi jõud
Maismaa ja mere erinev jaotus
Üldine õhuringlus:
1. Ekvaatorilähedased alad saavad palju päikesekiirgust. Õhk soojeneb tugevasti ja hakkab tõusma, mille tagajärjel kujuneb püsiv madalrõhuala.
2. Tõusev õhuvool liigub kuni troposfääri ülaosani (tropopausini) ja hakkab sealt liikuma pooluste suunas.
3. Jahtunud õhk hakkab laskuma 30. laiuskraadidel, tekitades alumistes õhukihtides kõrgrõhuala. Laskuv õhk soojeneb ja muutub kuivemaks, põhjustades nendel laiustel pidevalt kuivad ja päikesepaistelised ilmad.
4. Püsivalt ekvaatori poole puhuvad tuuled 30. laiuskraadidel – passaadid – kalduvad oma liikumissuunast Coriolise ja hõõrdejõu tõttu kõrvale, tekitades põhjapoolkeral kirdepassaadid ja lõunapoolkeral kagupassaadid.
5. Osa 30. laiustel laskunud võrdlemisi soojast õhust liigub pooluste suunas ja kohtub umbes 60. laiustel pooluste poolt tuleva külma õhuga. Coriolise jõu mõjul kaldub õhuvool paremale, tekitades kõrgemates õhukihtides läänetuuled. Maapinna lähedal on hõõrdumise tõttu ülekaalus edelatuuled. Vastastikku liikuvad soe ja külm õhumass ei segune omavahel kuigi hästi ja neid jääb eraldama polaarfront. Selles piirkonnas tekivad jälle tõusvad õhuvoolud.
6. Polaaraladel on domineerivaks õhuvooluks idavool, mis maapinna lähedal Arktikas on enam kirdest, Antarktikas aga kagust, eemale pooluse kohal olevast tugevast kõrgrõhkkonnast.
 
Polaaraladel jahtub õhk kiiresti ning seetõttu on seal laskuvad õhuvoolud ning kõrgrõhuala. Tuul puhub seal enamasti itta - põhjapool enam kirdest ja lõunas kagust.
Asja muudavad keerulisemaks mussoonid . Mussoon on ulatuslik õhuvoolude süsteem, mille korral tuule suund muutub sessoonselt vastupidiseks. Nad tekivad suurte mandrite äärealadel maismaa ja vee erinevast soojenemisest ja jahtumisest. ( Lõuna Aasias ntx puhub tuul suvel ookeanilt mandrile, tuues kaasa niiskust ja sadu, talvel aga mandrilt ookeanile- põuaperiood.
Tsüklonid:
Teke: frontidel ookeanide kohal, liiguvad üldises läänevoolus läänest itta (põhjaparasvöös).
Tsükloneid meil enam sügisel ja talvel, antitsükloneid kevadel ja suvel.
Tsükloni eesosas (idaosas) valitsevad kagu- ja lõunatuuled, mis toovad sooja õhku. Seega on tsükloni idapoolsemas osas ilm soe.
Tsükloni tagalas valitsevad tuuled loodest ja põhjast, mis muudavad ilma külmaks. Tsükloni lõunapoolsest osast käib alguses üle soe front ja seejärel külm front. Mõlemaga kaasnevad sademed. Tsükloni põhjapoolses osas valitsevad idakaarte tuuled ja fronte pole. Temperatuur jääb suhteliselt madalaks, aga sademeid võib olla rohkesti. Talvel kaasneb tsükloniga pehme, suvel aga jahe ilm.
Kõrgrõhkkonna (antitsükloni) puhul on vastupidi – talvel on ilm pakaseline ja suvel päikeseliselt soe. Sademeid ei esine.
Kliimat kujundavad (geograafilised) tegurid:
geograafiline laius;
kaugus ookeanidest ja meredest;
soojade, külmade hoovuste mõju
pinnamood (kõrgus merepinnast; paiknemine mäestike, tasandike suhtes);
valitsevad tuuled
Tsüklon-Tsükloni eesosas(idaosas) valitsevad kagu- ja lõunatuuled, mis toovad sooja õhku. Seega on tsükloni idapoolsemas osas ilm soe. Tsükloni tagalas valitsevad tuuled loodest ja põhjast, mis muudavad ilma külmaks. Tsükloni lõunapoolsest osast käib alguses üle soe front ja seejärel külm front. Mõlemaga kaasnevad sademed. Tsükloni põhjapoolses osas valitsevad idakaarte tuuled ja fronte pole. Temperatuur jääb suhteliselt madalaks, aga sademeid võib olla rohkesti. Talvel kaasneb tsükloniga pehme, suvel aga jahe ilm.
Antitsüklon- Antitsükloni puhul on vastupidi- talvel on ilm pakaseline ja suvel päikeseliselt soe. Sademeid ei esine. Antitsüklonis puhub tuul keskmest väljapoole ning pöördub.
Soe front- Tekib siis, kui soojem õhumass liigub külmale peale. Frondi lähenedes tõmbub taevas pilve, kuna soe õhk tungib külmale peale ning sunnib seda taganema. Mööda frontaalpinda üles liikuv soe õhk jahtub, selles sisalduv veeaur kondenseerub ja tekivad pilved . Hakkab tibutama lausvihma, talvisel ajal hakkab sadama lund ja tuiskab. Talvine soe front põhjustab sageli jäidet. Kui soe õhk jõuab kohale ka maapinnal, siis temperatuur tõuseb märgatavalt, sadu lakkab, lumi hakkab sulama. Sajuala on frondi ees.
Külm front- Tekib siis, kui külmem õhumass liigub soojale alla. Soojal ajal tekivad külma frondi korral võimsad rünksajupilved, sajab paduvihma ja esineb äikest, õhutemperatuur langeb järsult. Hoovihma võib sadada ka peale frondi üleminekut külmas õhumassis. Talivsel ajal esineb külma frondiga äikest väga harva. Kui külm front loodesse ja põhja. Algab külma õhu sissevool . Sajuala on frondi taga.
Kliimat kujundavad tegurid:
Geograafiline laius- määrab päikese kõrguse, öö ja päeva pikkuse, peamise tuulte suuna, kas asub madal või kõrgrõhualal jne.
Kaugus ookeanidest ja meredest- kas mandriline või mereline kliima, sademete rohkus
Soojade ja külmade hoovuste mõju- muudavad ilma kas soojemaks/pehmemaks ja sajusemaks või külmemaks ning kuivemaks
Pinnamood( kõrgus merepinnast; paiknemine mäestike, tasandike suhtes)- sademete hulk, temperatuur ( 6°C km kohta)
Kasvuhooneefekt Lühilaineline päikesekiirgus läbib atmosfääri, kuid pikalainelise soojuskiirguse väljumine on takistatud. See neeldub õhus, mille tagajärjel atmosfäär soojeneb. Peamiseks soojuskiirguse neelajaks on veeaur, lisaks veel süsihappegaas CO2, metaan CH4, naerugaas N2O, maalähedane osoon O3 jt gaasid, samuti aerosool. Kokku on selliseid gaase atmosfääris üle 40 ja neid nimetatakse kasvuhoonegaasideks. Kasvuhooneefekt on looduslik protsess, mis on atmosfääris esinenud kas suuremal või vähemal määral kogu aeg. Nendel geoloogilistel ajastutel , kui CO2 sisaldus oli suur, valitses maakeral soe kliima, ja kui see oli väike, siis domineeris külm kliima koos mandri- ja mägijäätumisega. Viimastel aastakümnetel on inimtegevuse tagajärjel eelkõige süsihappegaasi, aga ka metaani ja naerugaasi hulk suurenenud. Arvatakse, et see ongi põhjustanud kliima soojenemise. Kogu maakera keskmine temperatuur päris pinnalähedases õhukihis on + 15o C. Kui kasvuhooneefekt ei toimiks, siis oleks see vaid - 18o C.
Tähtsamad kasvuhoonegaasid:
süsihappegaas ehk süsinikdioksiid CO2
Ø eraldub fossiilsete kütuste põlemisel (87%);
Ø tekib metsade mahavõtmisel (suur kogus süsihappegaasi pääseb atmosfääri); eriti troopilistel aladel, kus massiliselt hävitatakse vihmametsi) (11%);
Ø eraldub lubja (kaltsiumoksiidi ehk tsemendi) tootmisel (2%)
metaan CH4 - värvusetu, lõhnatu õhust kergem gaas - maagaasi põhikomponent, mida kasutatakse kütusena.,
Ø eraldub märgaladest, eriti riisikasvatustest (28%);
Ø paiskub õhku ka koduloomade (nt veiste) väljaheidetest (29%)
Ø eraldub prügilatest (10%); Ø moodustub rohkesti ka soodes ja rabades. Enamasti toodavad seda gaasi bakterid ja teised mikroorganismid vesinikust ja süsihappegaasist.
lämmastikoksiidid NOx
Ø moodustuvad peamiselt sisepõlemismootorites, autoheitgaasid,
Ø paiskub atmosfääri ka reaktiivlennukite düüsidest (35%);
Ø tekivad lämmastikväetiste lagunemisel mullas, kust nad õhku lenduvad (21%);
Ø NO2 eraldub ka biomassist vastavate bakterite elutegevuse tulemusena (42%)
freoonid
Ø eralduvad aerosoolide (deodorandid, mitmesugused vahud),
Ø külmikute ning külmutussüsteemide, õhukonditsioneeride,
Ø tulekustutusseadmete, keemiliste puhastusvahendite kasutamisel .
 
okasmetsad - läbiuhteline, leetmullad, väljauhtehorisont, leetumine
rohtlad - tasakaalustatud, huumushorisont, kamardumine
kõrbed - aurumise ülekaaluga, sooldumine, hallikas toon vaevumärgatav
vihmametsad - läbiuhteline, ferralisatsioon, punakas toon vaevumärgatav
9