nähtused on loited, protuberants, spiikulid, magnettormid. Päikese planeetide üldiseloomustus: Maa tüüpi planeedid õiges järjekorras on merkuur, veenus, maa, mars. Maa tüüpi planeetidel on vähe kaaslasi, sest nad on liiga lähedal päikesele. Iga planeet on u 2 korda kaugemal, kui eelmine planeet päikesest. Maa ja päikese vaheline kaugus 1 aü- 150 milj km. Kuna aastajooksul ei ole Maa kogu aeg samal kaugusel, siis on see keskmine kaugus päikesest. Kaaslaste arv: merkuut(0), veenus(0), maa( kuu), mars(phobos ja deimos). Kuu on meie poole ühe ja sama küljega. See on tingitud pöörlemise, tiirlemise sarnasusest. Kõik neli planeeti on tahked, metallilise tuumaga. Maal on vedel metallikiht, mis pöörlemisel tekitab elektri ja magnet välja. Mida lähemal on planeet päikesele seda suurem kiirus, sest päike mõjutab oma gravitatsiooniga Planeetida koostis ja ehitus: 1. Nad on gaasilised, koosnevad põhiliselt vesinikust ja heeliumist. 2
element.meie Päike kuulub hiiglasuurde tähe süsteemi, mida nimetatakse galaktikaks ehk eestikeeles Linnuteeks. Tähtede arv on selles 100 kuni sada viiskümend miljardit. Enamik galaktika tähti paikneb ketta kujuliselt. Selle ketta läbimõõt on umbes sadatuhat valgus aastat ja paksus 1200 valgusaastat. Päikese ümber tiirlevad kaaslased planeedid, mis kokku moodustavad päikese süsteemi. Päikese süsteem koosneb 8-st planeedist: · Maa · Merkuut · Veenus · Mars · Jupiter · Saturn · Uraan · Neptun · Varem kuulus ka süsteemi Pluuto Maakera omadustel, tema liikumisel ja asendil päikese süsteemis on tohutu tähtsus gegraafilistele protsessidele. Maa külgetõmbe jõud võimaldab kinni hoida atmosfääri. Maa kaugus päikesest tagab eluksvajaliku energia, kuna maa telg on orbiidi tasandigu võrreldes kaldu, vahelduvad aastajad. Maa püürlemisest ümber