Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Geograafia - üldmaateadus (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuidas määrata asukohta ?
  • Kuidas määrataks arheoloogiliste leidude vanust ?
  • Mis on geoinfosüsteem ?
  • Mis on astenosfäär ?
  • Mis on laam? Millega tegeleb laamdektoodika ?
  • Mis on pedosfäär ?
  • Mis on muld? Kuida muld tekib ?
  • Mis on Coriolis`i jõud ?
  • Mis on passaadid ?
  • Mis on mussoonid ?
  • Mis on transpiratsioon ?
  • Mis on kastepunkt ?
  • Mis on hüdrosfäär ?
  • Mis on põhjavesi ?
  • Mis on veereziim ?
  • Mis on hoovused ?
 
Säutsu twitteris
Geograafia 2006/07
Üldmaateadus
Uurimismeetodid
Geograafia on teadus, mis tegeleb kõigi maa pindmiste sfääridega. Geograafia uurimisala on lai
ja seetõttu on see jagunenud kitsamateks valdkondadeks. Geograagia ülesandeks on mõista oma
lähemat ja kaugemat ümbrust: objektide ja kohtade asendit ja nende omavahelisi ruumilisi suhteid,
looduslike protsesside kulgemist minevikus, olevikus ja tulevikus. Igasuguse geograafilise
uurimistöö võib jagada järgmisteks etappideks:
1) Ülesande püstitamine
2) Andmete kogumine
3) Andmete töötlemine ja vormistamine
4) Andmete lõpptöötlus ja järelduste tegemine
Põhiküsimused, millele geograafid peavad vastama, on järgmised:
1) KUS? - Vastamiseks kasutatakse meetodeid , mis võimaldavad määrata objektide asendit
ruumis. Abivahendiks on klassikaline kartograafia ja uuemad nüüdistehnoloogial põhinevad
meetodid ( digitaalkartograafia jms).
2) MILLINE? - Vastamine tähendab erinevate keskkonnanäitajate mõõtmist, milleks rakendatakse
klimatoloogilisi, geoloogilisi, hüdroloogilisi, maastikulisi ja muid meetodeid.
3) MILLAL? - Vastamiseks tuleb abiks võtta paleogeograafia, mis aitab mõista milliste mineviku
protsesside kaudu on nüüdismaailm kujunenud. Kolmemõõtmelisele geograafiale liitub aeg.
Siia kuuluvad meetodid, millega uuritakse mineviku sündmusi ja leitud seaduspärasuste
tulemustele koostatakse tuleviku aegade stsenaarium .
4) KUIDAS? - Vastamiseks tuleb geograafilist andmestikku süstematseerida. Andmeid
töödeldakse matemaatilis-statistiliste meetoditega ning esitatakse arvutikaartidena, graafikutena ja
joonistena.
5) MIKS? - Vastata saab alles siis kui eelmised küsimused on vastuse saanud. Vastus saadakse
andmeid analüüsides ja sünteesides.
Asukoha määramine.
Tänapäeval kasutatakse asukoha määratlemisel kaarti . Kaart on maapinna üldistatud, tasapinnaline
ja vähendatud kujutis, mis näitab kuidas objektid üksteise suhtes paiknevad. Reaalse situatsiooni ja
kaardi suuruse erinevusi antakse edasi mõõtkavaga, mis näitab mitu korda on reaalset maastikku
kaardil kujutamiseks vähendatud.
Kaaridid jagunenevad sisu poolest üldgeograafilisteks ja temaatilisteks. Üldgeograafilisel kaardil on
kujutatud objekte ja nähtusi, mis on maastikul viibides reaalselt jälgitavad (veekogud, reljeef,
asumaad , teed). Üksikasjalikke üldgeograafilisi kaarte nim topograafilisteks.
Teematilistel kaartidel kujutatakse mingit kindlate objektide klassi või nähtust ja enamasti ei ole
need maastikul viibides reaalselt jälgitavad (kliima kaardid ja mullakaardid).
Kaarte saab jaotada ka ülesande järgi:
1) teatmekaardid 2) õppekaardid 3) merekaarid 4) lennukaardid 5) teekaardid 6) turismikaarid.
GPS - Globaalne positsioneerimise süsteem. Minimaalselt saab oma asukohta määrata 3-e
satelliidi abil. Satelliidilt signaali kättesaamiseks on vaja spets . GPS-vastuvõtjat, mis odavamatel
juhtudel on mobiiltelefoni suurune aparaat (käsi GPS, asukoha määramise täpus on paarikümnest
kui mõne meetrini).Enamik käsiGPS-e on12-ne kanalised , st nendega on võimalik signaali vastu
võtta 12-lt satelliidilt.
Arheoloogoliste leidude vanuse määramine.
Maa areng on ligi 4,5 miljardi aasta vanune. Leidude vanuse määramiseks on levinud
raadiosüsinikumeetod. Selle põhine faktil, et süsiniku raadioaktiivne isotoop (C massiarvuga 14)
laguneb ajas muutumatu kiirusega. Radioaktiivne süsinik laguneb iseeneslikult ja vastvalt
poolestusajale kahaneb algkogus 5570 aasta jooksul poole võrra. Võrreldes radioaktiivse süsiniku
hulka kahes süsinikku sisaldavas objektis: Praegu kasvavas puus ja turba rasundi põhjas leitud
puujupis, siis leiame, et viimaseson radioaktiivset süsinikku vähem kuna osa sellest on aja jooksu
lagunenud. See vähenemise proportsioon ongi vanuse mõõt, mille põhjal saab määrata puutüki kui
ka turbakihi vanust .
Andmetöötlusviisid.
Igasugune uurimustöö annab uusi andmeid, et nende põhjal teha õigeid järeldusi tuleb osata
andmeid töödelda ja esitada need kõigile ühiselt mõistetaval viisil. Kuna geograafias peab
arvestama aja ja ruumi mõõtmega, siis kasutatakse siin mitmeid spetsiifilisi andmetöötlusviise.
Ruumiandmete töötlemiskes kasutatakse kartograafilisi meetodeid: Uuritavaid objekte või nähtusi
analüüsitakse vastavatel kaartidel. Tänapäeval kasutavad geograafid paberkaartide asemel
digitaalseid ehk arvutikaarte. Arvutikaartidele saab rohkem infot mahutada. Paberkaardil on võimalik
kajastageoinfosüsteemiksda vaid kindel hulk objekte või nähtusi, sest andmete pi,deval lisamisel
muutub kaardi pilt nii kirjuks, et sellest pole võimalik enam aru saada. Arvutikaardile agaa saame
panna kui tahes palju objekte või nähtusi ja jaga need kindlate tunnuste järgi kaardikihtideks.
Arvutikaartidel on objektidele lisada nn varjatud informatsiooni, mis tavaliselt on esitatud
andmetabeli kujul, see aitab objektide erinevaid näitajaidsüstematiseerida ja vajaduse korral saab
neid kohe ka kuvada. Tänapäeval kasut. kartograifilise analüüsi puhul mitmeid digitaalseid kaarte.
Sellist arvutikaartide kogumit, millele lisanuvad kartograafia tarkvara , riistvara ja inimesed või
asutused, kes digitaalseid kaarte teevad ja neid oma töös kasutavad, nimetatakse
geoinfosüsteemiks.
Geograafid kasutavad tihti ka kaartide sünteesimeetodit, mis põhinev erinevate kaartide võrdleval
analüüsil. Sünteesi tulemusel saadakse uus kaart või kaardi kiht uute kaarti objektidena, mis
kajastab erinevate objektide ja nähtuste koostoimet. Sünteeskaardiks on nt.maastikukaart, mis
saadakse erinevate maastikukomponentide ( pinnakate , reljeef, muldkate, taimkate jne) kaartide
kokku panemisel.
Maa kui süsteem
Süsteem on omavahel seonduv terviklik kogum. Geograafilised süst. koosnevad loodusobjektidest
nagu planeedid päikesesüsteemis, maakera looduse osised(õhk, vesi, muld , elustik ), mida nim.
süsteemielementideks ja mis on omavahel seotud. Igal süsteemil on oma ehitus, mistõttu süst.
osasid ei ole võimalik ümber paigutada. Ka Maa on vaadeldav süsteemina mis on ise suurema
süsteemi element. Meie Päike kuulub suurde tähesüsteemi, mida nimetatakse Galaktikaks ehk
Linnuteeks. Tähtede arv selles on 100-150 miljardit. Enamik Galaktika tähti paikneb ketta -kujuliselt.
Selle ketta läbimõõt on u 100000 valgusaastat. Päikese ümber tiirlevad kaaslased - planeedid, mis
kokku moodustavad päikesesüsteemi. Palja silmaga on Maalt näha 5 planeeti.
Päikesesüsteem koosneb 9 planeedist:
1) maa
2) merkuur
3) veenus
4) marss
5) jupiter
6) saturn
7) uraan
8) pluuto
9) neptun
Maakera omadustel, tema liikumisel ja asendil päikesesüsteemis on suur tähtsus geograafilistele
protsessidele. Maa külgetõmbejõud võimaldab kinni hoida atmosfääri. Maa kaugus päikesest tagab
eluks vajaliku energia. Kuna Maa telg on orbiidi tasandiga võrreldes kaldu, vahelduvad aastaajad .
Aastaajad -tiirlemisest ümber päikese. Maakera on sõltuv ka teistest maailmakehadest. Päikese ja
Maa vahelise gravitatsiooni tõttu püsib Maa oma orbiidil. Samal ajal on ka Maal oma kaaslane - Kuu,
mis mõjutab tugevalt elu Maal, nt-ks loodete tekke (tõus ja mõõn). Gravitatsoon tõmbab Maale ka
meteoriite, mis muudavad Maa pinda.
Maa kõiki suuremaid sfääre nim geosfäärideks. Kui geograafilisi vööndeid eristatakse maa pinnal,
siis geosfäärid paiknevad koondtsentriliselt alates sügavalt maa sisemusest ja ulatudes kaugele
avakosmosesse. Otseselt osalevad meid ümbritseva looduse kujundamises järgmised sfäärid:
1) Atmosfäär
2) Hüdrosfäär
3) Litosfäär
4) Pedosfäär
5) Biosfäär ehk biogeosfäär
Kõigi eelnimetatud sfääride koosmõjul kujuneb geograafiline ehk maastikusfäär
LITOSFÄÄR
See kujutab endast maakera suhteliselt jäika, välimist kivilimist kesta. Litosfääri kuulub
peale maakoore ka vahevöö ülemine osa. Litosfäär on meie planeedi kuni ~200km paksune väline
kest. Selle ülemise osa moodustab maakoor , alumine koor ei ole kindlalt piiritletav, sest järkjärgult
pehmenedes läheb ta üle astenosfääriks ~ 100km paksuseks, kõrge temp ja rõhuga poolvedelaks
kivimassiks, mille peal ujuvad hiiglaslikud plaatjad blokid - litosfääri laamad . Litosfääri pealispind on
väga ebatasane . Siin esineb kõrgeid mäestikke ning suuri tasandeid ja sügavaid orge. Kõike seda
koos nim. pinnamoeks ehk reljeefiks.
Kõige võimsamad maa pinna reljeefi kujundavad protsessid saavad energia planeedi sisemusest
ja toimuvad litosfäärilaamade piiridel. Laamade ehitust ja liikumist käsitleb laamdektoonika.
( laam ) - maakoore ja vahevöö ülemise osa hiigelpangas. Laamad tekkisid kui tulikuum ja poolvedel
kivimass ehk magma kerkis sügavamatest kihtidest kõrgemale. Selle tulemusena rebenes
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Geograafia - üldmaateadus #1 Geograafia - üldmaateadus #2 Geograafia - üldmaateadus #3 Geograafia - üldmaateadus #4 Geograafia - üldmaateadus #5 Geograafia - üldmaateadus #6 Geograafia - üldmaateadus #7 Geograafia - üldmaateadus #8 Geograafia - üldmaateadus #9 Geograafia - üldmaateadus #10 Geograafia - üldmaateadus #11 Geograafia - üldmaateadus #12
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 12 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-11-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 34 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor thekrissu123 Õppematerjali autor

Lisainfo

Selles konspektis saab kõik vastused keskkooli õppekavale.
geograafia , erosioon , maa süsteem , deflatsioon , atmosfäär , õhutsirkulatsioon , tsüklon , tuuled , tormid , õhuniiskus , sademed

Mõisted


Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

61
doc
Geograafia eksam
29
doc
Geograafia materialid
23
doc
Geo konspekt
29
doc
Geograafia eksamimaterjalid
23
doc
Geograafia eksamimaterjal
35
doc
Geograafia riigieksami TÄIELIK piltidega kokkuvõte
97
pdf
Kordamine Geograafia riigieksamiks 2010-VASTUSED
30
doc
Üldgeograafia 10 kl



Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun