Riigi juht president. Riigi juht peaminister. Presidenti valitakse otse. Presidendi valib riigikogu. President on seotud mingi erakonnaga. President peab olema poliitiliselt erapooletu. Presidendil lõplik veto õigus (õigus lükata vastuvõetud seadusi tagasi). President ei saa lõplikult otsustada. 4) Leia erinevused unitaar- ja föderaalriikide vahel. V: Föderatsioon on liitriik, mis tekib riigiõigusliku akti, konstitutsiooni vastuvõtmise tulemusel. Föderatsioonil on oma riigipea ja keskorganid föderatsiooni kompetentsi kuuluvate küsimuste lahendamiseks. Unitaar- ehk ühtsesse riiki iseseisvaid riike ei kuulu. Unitaarriigil on tsentraliseeritud riigivõimu- ja valitsemisorganid ning ühtne seadusandlus, territoorium on jagatud
Euroopa kaart RIIK Ü K V Unitaar L O O vabariik E R RIIK R Föderatiivne S R territoorium M, E A elanikkond monarhia H L suveräänsus K a)absoluutne Konföde- I D O b) parlamentaarne ratsioon T U R
juriidilisest alusest. Kui ükski riik ei tunnista sellele maa-alale oma jurisdiktsiooni laienemist või ei avalda muudel alustel pretensioone. 2) Sekundaarne e. derivatiivne- uue riigi teke mõnele teisele riigile kuulunud territooriumile. a) eraldumine emariigist · rahulikul teel · vägivaldselt b) emariigi lagunemine e. dismembratio c) liitumine e. diffusio (unitaar või liitriik) Lõppemine: 1) Faktiline lõpp: a) füüsiline hävimine b) vallutamine c) jaotamine d) lagunemine 2) Juriidiline lõpp: a) liitumine (vabatahtlik) b) devulutsioon (unitaariik muutub liitriigiks) c) allaheitmine e. alistumine (suveräänne riik tunnistab teise riigi ülemvõimu inkorporeerudes teise riigi koosseisu) 13
Saj. Vabaks lastud orjad Aafrikasse tagasi, kus tekkis 1847.a. Libeeria. Teisene ehk derivatiivne tekkimine: riik tekib mõnele teisele riigile kuulunud territooriumile: - Eraldumine emariigist, kas rahulikul teel ( Norra rootsist 1905.a) või vägivaldsel teel (Hollandist Belgia 1831.a, Türgist Kreeka 1830.a); - Emariigi lagunemine ehk dismembratio (Austria-Ungarist Austria); - Liitumine ehk diffusio – võib liituda unitaar- või liitriigiks ehk föderatsiooniks. Nt USA 1789, NSVL 1922. Riikide tekkimise kohta on enamlevinud lepingu, orgaaniline ja võimuteooria: - Lepingu – riik luuakse lepingu sõlmimisega. Inimesed loobuvad vabatahtlikult oma loomulikust vabadusest; - Orgaaniline – riik on inimese jaoks loomulik vajadus - Võimuteooria – tänu ühe inimgrupi võimule luuakse poliitiline ühendus FAKTILINE LÕPPEMINE:
Monarhia on riigivalitsemisvorm, mille puhul riigipeal (emiir, keiser, kuningas, sultan, tsaar) on harilikult eluaegne ja pärilik võim. Absoluutse võimu puhul kuulub monarhile nii seadusandlik, täidesaatev kui ka kohtuvõim. Konstitutsiooniline monarhia puhul on võim määratletud põhiseadusega. 7. Vabariik. Presidentaalne, parlamentaarne. On riigivalitsemisvorm, mille puhul kõrgemad riigiorganid valib rahvas või moodustab need parlament. 8. Riigi korra põhivormid. a. unitaar riik Lihtriik, millesse ei kuulu iseseisva riigi tunnustegaüksusi(vabariike, osariike, liidumaidvms). b. Federatsioon Ehk liitriik koosneb autonoomsetest osariikidest, kes osa riigivõimu on andnud keskvõimu pädevusse. c. konfederatsioon 9. Kohaliku omavalitsuse õigused, ülesanded 10. Mis on maailma majandus? 11. Mis on tootmisviis? 12. Mis on rahvusvaheline tööjaotus? 13. Traditsioonilised tootmisviisid: a. korilus b
riigivõimu kandja, selle moodustab esmane riigiorgan rahvas. üldise valimisõiguse alusel. valitsuse moodustab parlament ja valitsusel peab olema ka parlamendi usaldus. president täidab parlamentaarses vabariigis põhiliselt esindusfunktsioone. Riigikorralduse põhivormid Riigivormide all mõistetakse mõnikord ka riigikorralduse põhivorme. nendeks on ühtne ehk unitaarriik nt eesti vabariik ja liitriik ehk föderatsioon. unitaar ehk ühtsesse riiki iseseisvaid riike ei kuulu. unitaarriigil on tsentraliseeritud riigivõimu ja valitsemisorganid. ühtne seadusandlus. tema territoorium on jagatud haldusüksusteks, millel ei ole iseseisvust, vaid nad on keskvõimu kohalikud esindused(eestis maavalitsused). tänaäeval on enamik riike unitaarriigid. Liitriigil ehk föderatsioonil on küll teatud ühisorganid(nt usa valitsus, kongress, politsei), kuid peale nende on liitu moodustavatel osariikidel iseseisvad seadusandliku ja
ju pildid ikkagi meid veenma. Ja parimaks soovituseks on siin ja alati: "Minge ja vaadake neid maale originaalis. " E. H. Gombrich (1997: 540). 5. Milliseid ontoloogilisi küsimusi tekitab VKT? Ontoloogilised kaalutlused: Eriarvamused kunstiteose eksisteerimise viisi (ontoloogilise staatuse) küsimuses: Teatud ontoloogiliste eelduse korral on VKT-d raske või sootuks võimatu rakendada, ilma, et varustaksime seda mitmete lisaklauslitega. 1)Unitaarmentalismid 2)Traditsiooniline dualism 1) Unitaar-mentalismid: a)Kunstiteos on kunstniku vaimus eksisteeriv konstruktsioon (eksternaliseerimine pole tarvilik). (Croce; Collingwood). Järeldus: VKT rakendamine mitte- kunstnikule võimatu. b)Kunstiteos tekib või taastekib alles "kunstiobjekti" vahetus kogemises (nt kui loeme raamatut, kuulame muusikat, jne) (Bradley jt). Järeldus: VKT on üleliigne! 2) Traditsiooniline dualism: Kunstiliike on jaotatud kaheks (Wollheim, Wolterstorff, jt): 1)Teos ja teose esitus (muusika, kirjandus ja tants)
Monarhile jäi esindusfunktsioon. (piiratud monarhia) Valitsus on monarhist sõltumatu, vastutab Parlamendi ees. Tal peab olema Parlamendi usaldus. Rootsi, Taani, Norra, Inglismaa- piiratud monarhia. Kui riigivõimu teostamine on seotud kõrvuti parlamendiga ka monarhiga, siis on tegu konstitutsioonilise monarhiaga. 70. Unitaarne ja föderatiivne riikliku korralduse vorm. Riiklik korraldus: 1) Liht ehk unitaarne korraldus. Kogu riik kui tervikmaakonnadvallad ja linnad. Unitaar- riik kui tervik. Seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim on ühtne. 2) Liit ehk föderatiivne korraldus. Föderatsioon kui subjekt- föderatsiooni subjektid (üksikud liitunud riigid) territooriumi haldusjaotus ühe või mitmetasandiliseks regionaalseks süsteemiks- kohalikud haldusüksused. Föderatsioon on liitriik, 4-5 tasandit sõltuvalt riigi suurusest. Neid on umbes 20 föderatsiooni. Neis elab umbes 1/3 rahvastikust. Nt. USA, Brasiilia, Venemaa, India, Pakistan jne
kuningas, keiser, sultan, emiir. Riigikorralduse vorm ei ole seotud demokraatlikkusega. Unitaarriik Föderatsioon Konföderatsioon Riik, kus on üksainus Liitriik, mille haldusüksustel Riikide liit ühiste, tavaliselt kõrgema võimu keskus (osariigid, liidumaad) on välis-, majandus- ja (parlament). Mõnikord võib mõningad iseseisva riigi kaitsepoliitiliste eesmärkide ka unitaar ehk ühtse riigi tunnused st suur realiseerimiseks. koosseisus eristada otsustamisõigus. Liitriigi Liikmesriigid on iseseisvad. eristaatuse ja sisemise keskvõim vastutab tavaliselt Konföderatsioon eelneb omavalitsusega piirkondi. ühtse välis-, kaitse- ja tavaliselt föderatsiooni rahanduspoliitika eest. moodustamisele.
impeeriumi osade vahel, lagunenud impeeriumi pinnal tekkisid sõltumatud uued riiklikud ühikud või samuti sõltumatud võimukoondised: Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Ukraina, VFSNV (algul pealinnaga Peterburis (Petrogradis), hiljem Moskvas), Armeenia, Gruusia, Aserbaid?aan, Kubanimaa, Siber, Kaug-Ida, Krimm, Põhja-Vene (pealinn Arhangelsk) Loode-Vene (ajutine valitsus Eesti pinnal), Valgevene jt. Liitumine (diffusio) Liitumine (vastand dismembratiole) võib toimuda unitaar- või liitriigiks (föderatsiooniks).Näited liitriigi tekkest: USA (1789) ja Saksa keisririigi (1871) teke, NSV Liit (1922), Brasiilias tekkis 1889.a. revolutsiooni tagajärjel unitaarse monarhia asemele föderatiivne vabariik. Näited unitaarriigi tekkest: mitmete Apenniini poolsaare riikide liitumine Itaalia unitaarseks kuningriigiks 1859-1870. § 2. RIIKIDE LÕPPEMISE PÕHILIIGID 1. Faktiline lõppemine:1) füüsiline hävimine - st riigi maa-ala või elanikkonda võib tabada ülisuure
riigid võtavad osa oma diplomaatiliste esindajatega. Konvendi otsuseid viivad ellu liidust osavõtvate riikide riigiorganid. Konföderatsioon ise ei ole rahvusvahelise õiguse subjekt, vaid seda subjektsiust kannavad konföderatsiooni moodustavad riigid. Föderatsioon on liitriik, mis tekib riigiõigusliku akti, konstitutsiooni vastuvõtmise tulemusel. Föderatsioonil on oma riigipea ja keskorganid föderatsiooni kompetentsi kuuluvate küsimuste lahendamiseks. Unitaar- ehk ühtsesse riiki iseseisvaid riike ei kuulu. Unitaarriigil on tsentraliseeritud riigivõimu- ja valitsemisorganid ning ühtne seadusandlus, territoorium on jagatud haldusüksusteks, milledel ei ole iseseisvust, vaid on keskse riigivõimu kohalikud esindused. Tänapäeval on enamik riike unitaarriigid. Vt LISAD Eesti on riiklikult korralduselt ühtne ehk unitaarriik. Riik sätestab territoriaalse halduskorra (maakond, vald). Tsiviilühiskond ehk kodanikuühiskond.
Seda õigust saadi kasutama hakata alles 1980ndate a-te lõpus. Kohtussepöördumise võimatust põhjendati varem sellega, et puudus vastav eris-s. Kui erinevus faktilise ja juriidilise konstitutsiooni vahel on suur, siis nimetatakse juriidilist konstitutsiooni fiktiivseks. Muutmisviisilt jagunevad põhiseadused jäikadeks ja paindlikeks (vt. paragrahv põhiseaduse muutmisest). Vormi järgi eristatakse parlamentaarsete ja presidentaalsete vabariikide põhiseadusi, unitaar- ja föderaalriikide põhiseadusi -- praktilist tähtsust selline eristus ei oma. § 2. Konstitutsiooni vastuvõtmine Konstitutsiooni vastuvõtmiseks võivad olla väga erinevad põhjused. Näiteks: uue riigi teke, poliitilise reziimi asendumine (nt. Kreeka, Portugali demokraatlikud PS-d), konstitutsiooni vananemine, okupatsioonivõimu tegevus ühiskonna ümberkorraldamisel (Saks., Jaapan), sotsiaalsed revolutsioonid.
paindlikumalt ja suurema efektiivsusega. Lõpptulemusena vähendati ametnike arvu esmalt 100 000 võrra, plaanides hiljem kaotada veel 200 000 ametikohta. (samas, p. 516) LÜHIKE KOKKUVÕTE VALITSEMISTASANDITEST JA AVALIKU HALDUSE SÜSTEEMIST USA põhiseaduse loojad otsustasid sajandeid tagasi Konstitutsiooni koostamisel valitsemiskorralduse üle vaieldes jääda kompromisslahenduse juurde, mis tähendab, et riigi valitsemissüsteemi luues lükati kõrvale unitaar- ja konföderatsiooni süsteem ning Ameerika Ühendriikidest sai föderaalne riik. See tähendab, et osa põhiseadusest tulenevaid võimufunktsioone jäeti föderaal- ehk keskvalitsuse kanda ning ülejäänud volitused reserveeriti osariikidele. Üks peamisi arengujooni, mis USA föderaalsüsteemi kujunemist ajas on iseloomustanud, on keskvalituse, osariikide ja kohalike omavalitsuste ametnike suhete aina keerukamaks muutumine. (Gitelson, 1996, lk. 47, 67).
· Usuvabaduse ja ususallivuse teema huvitas Locke'i kogu elu sellel teemal on nii tema esimene kui ka viimane (lõpetamata jäänud) kirjatöö. Sallivusest räägib ta kahes mõõtmes: valitsus ja kirik; kirikud omavahel nii õpetuslikult kui ka traditsioonidelt. · 1695 kirjutas teose The Reasonableness of Christianity, milles leidis, et kõik Uue Testamendi reeglid on mõistuspärased. Usuliselt veendumuselt oli unitaar pühakirja mõistuspärasust kaitstes hülgas ta pärispatuõpetuse, Athanasiuse usutunnistuse ja kolmainuõpetuse. Püüdis ratsionaliseerida Jeesuse ,,lihtsat õpetust", mis on vaba kirjatundjate ja variseride moonutustest. Sellise ratsionalistliku pühakirja seletuse tõttu süüdistati ateismis. · Locke ise jäi alati veendunuks, et tema kirjutised olid kristlusega igati kooskõlas. Et eksisid need, kes arvasid teisiti. 4 kirja sallivusest
annaabi.ee 
