kooliraamatud on õppetööks keeleliselt ebasobivad. Koos Johann Hornungiga töötati välja uus kirjaviis, milles ortograafia kohaldati maarahva kõnekeelele, võõrtähed c, f, q, z, y ja x jäeti välja, loobuti h-st eelneva vokaali pikendusmärgina ning kasutusele võeti „ä“ täht. (Andresen: 1991, 35.) B. G. Forseliuse tegevusele ja rahvakooli loomise ideele oli suureks eeskujuks tšehhi päritolu humanist, filosoof, usuteadlane ja pedagoogikateaduse rajaja Jan Amos Komensky. „Komensky seisukoha järgi on kõik inimesed arenemisvõimelised, riigi ülesandeks olla seepärast koolide avamine vaestele ja rikastele, poistele ja tüdrukutele, teisisõnu: üldise kooliõpetuse kehtestamine“ (Andresen: 1991, 35). Komensky pidas oluliseks emakeelset algõpetust ning asetas esikohale huvi äratamise kooliõpetuse vastu ja võimete edendamise. „Enne Forseliust oli vähestes olemasolevates
Nii võib eristada tsaariaegse ülikooli tegevuses kaht perioodi: 18021893 tegutsenud Kaiserliche Universität zu Dorpat oli peamiselt saksakeelne, 18931918 sunniti aga Kaiserliche Universität Jurjewi nime kandnud ülikooli minema aina suuremal määral üle vene keelele. 1918. aastal tegutses Saksa okupatsiooni all lühikest aega saksakeelne Landesuniversität Dorpat ning 19401944 Eesti Omavalitsuse Tartu Ülikool. 1660 1688 Mõjutusi oli ta saanud Jan Amos Komensky omal ajal Euroopas tuntuks saanud uudsetest pedagoogilistest vaadetest lugemaõppimise meetod ilma tähenimesid Komensky pani aluse klassitunni süsteemile. Forselius oli Eestis rahvakooli algataja Forselius lihtsustas eesti keele kirjaviisi Põhjasõja järel oli rahvaharidus kehval järjel. Alles sajandi teisel poolel hakkasid võimukandjad haridusele suuremat tähelepanu pöörama1765.aastal võttis Liivimaa maapäev vastuZimmermanni koolikorralduse kava
Arendav õppevara- mänguasjad jms Õppekvaliteedist rääkides räägime lisaks inimese, perekonna, kogukonna ja ühiskonna arengu eeldustest: - inimese kodanikuks kujunemise ja kodanikuna elamise eeldused. - põlvkondade järjepidevuse ja kultuuriseose kestvuse eeldused - elanikkonna füüsilise ja vaimse, intellektuaalse, kõlbelise ja sotsiaalse eelduse loomine.. Eelkoolipedagoogika mõisted ja ajalugu Eelpedagoogika kuulub kasvatusteaduste valdkonda. Jan Amos Komensky (1592-1670) -Esimene eelkoolikasvatuse süsteem on loodud Jan Amos Komensky poolt -Ta väljendas uudset suhtumist lapsesse, tunnustades lapse õigust rõõmule ja aktiivsele tegutsemisele. -Esimesena pedagoogika ajaloos koostas õpperaamatu laste kasvatamisest 0-6 aastani. Komensky nimetas eelkooliealise lapse kasvatamise ja õpetamise põhiprintsiibid ja metoodika ning pani sellega aluse eelkoolipedagoogika kui teaduse loomisele. John Locke (1632-1724)
Asus Tartu lähedal Piiskopi mõisas. Kestis 2 aastat. Ainus õpetaj oli Forselius. Õpetati lugemist ja usuõpetust, aga ka: · Kirikulaule · Raamatuköitmist · saksa keelt · Arvutamist Lõpetas pea 160 õpilast. Forseliuse õppemeetodid Loobus võõrtähtedest. Võttis kasutusele täpitähed. Üks õpilane luges, teised jälgisid teksti. 1686. aastal andis Forselius välja aabitsa. Rakendas tsehhi pedagoogi J. A. Komensky ideesid. Forseliuse seminaari laim ja Forseliuse surm Mõisnike ei meeldinud Forselius. Levitati laimu. Forselius reisis 2 õpilasega Jaagu ja Pakri Hansu Jüriga Stokholmi. Karl XI oli rahul ja Forselius sai Eesti- ja Liivimaa talurahvakoolide inspektoriks. Laev läks põhja ja Forselius hukkus. Seminar kestis 4 aastat ja oli aluseks talurahvaharidusele Eestis. pilte Click to edit Master text styles Second level
Gustavianasse 29. juulil 1652, elas ja töötas pastorina Põltsamaal kuni surmani (1661-1678). Kaks õde abiellusid akadeemilise hariduse saanud meestega. Sophia 1666. a. Laiuse pastori Reiner Broocmanniga. Teine õde aga rootslasest kirikuõpetaja Gabriel Herliniga, kes peale Johann Forseliuse surma võttis üle tema ameti Harju-Madisel ja Ristil. Oma esimese hariduse sai B. G. arvatavasti oma koduõpetajalt, kes õpetas lugemist Komensky meetodil. "Orbis sensualism pictus" võis olla ta esimene õpperaamat. Regulaarne koolitee hakkas Tallinna Gümnaasiumis, tolleaegses Baltimaade ainukeses. Tol ajal oli seal 4 klassi. Õppimise ajal elas Bengt Toompeal, Toomkirikult saadud majas. Oma hilisemate mõttekaaslaste Adrianus Verginuse ja Johann Hornungiga puutus Forselius kokku Tallinnas õppimise ajal. Nad kõik käisid samas gümnaasiumis ja valmistusid ülikooli astuma. Adrianus läks peale gümnaaasiumi lõpetamist
· Asketism · Ignacius Loyola 3. Kõrk-ehk klassikaliseks keskajaks loetakse 16.õpilase reziiminõude ,,kolm kaheksat" ajaperioodi: püstitas: · 5.saj -11.saj keskapigani · Vittorino da Feltre · 11.saj keskpaigast-15sajandini Jan Amos Komensky · 14.saj-17sajandini · Thomas More 4.mungaordu, mis on tuntud kui ,,jutlustavate 17.John Locke(1632-1704) pooldas vendae ordu", on: kehalises kasvatuses: · Tsistertslased · Kasulikkuse printsiipi · Jesuiidid · Võistluslikkust
Sotsiaalpedagoogika eellugu : · Kehvemate toetamise katsed kesk- ja uusaja vahetuses. · Töö sai uue tähenduse kui seda seostati sotsiaalse enesetundega. · Töökasvatus kujunes sotsiaalprobleemide, sh vaesuse leevendajaks. · Vaesus polnud enam eelmise elu pattude karistus, vaid ajutine seisund. Esimest korda kasut sots.pedag. mõistet Saksamaal 1840-datel . J.L Vives (1492-1540) · Arendas orbude ja vaeste laste aitamiseks töökasvatuskeskse pedagoogilise programmi. · Sotsiaalpedagoogika eellugu kestis mitmeid sajandeid, ilma seda sõna kasutamata. · Oluline oli mõtteviisi kujunemine. F.Bacon (1561-1626) · Kuna tööstus arenes kiiremini Inglismaal, hakatigi esmalt seal protestima eluvõõra skolastika vastu vaja oli uusi teadmisi. · Bacon rõhutas, et tarkuse allikas peab olema loodus ise, mitte selle kohta kirjutatud raamatud J.A. Comenius (1592-1670) · Tehhi kasvatusteadlane (=Komensky) pidas ...
Esimene eelkoolikasvatus süsteem on loodud Jan Amos Komensky poolt. Uudne suhtumine lapsesse, tunnustust lapse õigusele olla aktiivne ja rõõmus. 1. õpperaamat 0-6 aastaste laste kasvatamisest, õpetamisest ja nende meetoditest, millega pani aluse eelkoolipedagoogikale kui teadusele. John Locke rõhutas lapse-ea olulisust inimese isiksuse kujunemisel. Esimene psühholoog, kes eraldas lapse-ea psühholoogia üldisest psühholoogiast. Olulist tähelepanu pööras eelkooliealiste laste kehalisele kasvatusele ja mõistuse arengule.
Vastutus õppimise eest on lapsel Mängu kaudu õppimine ja loovuse toetamine Lapsele turvatunde ja eduelamuste tagamine Kodu ja lasteasutuse koostöö Tunda rõõmu oma teiste õnnestumistest ning tulla toime ka ebaõnnestumistega . Reeglid on põhjendatud ja lastega kokku lepitud. 3. Arutle, kuidas jõuti lapsest lähtuva kasvatuseni Lapsest lähtumise juured ulatavad sügavale ajalukku: Jan Amos Komensky (1592-1670), Jean Jacques Rousseau (1712-1778), Johan Heinrich Pestalozzi (1746-1827) ja Friedrich Fröbeli (1782-1852) pedagoogilised põhimõtted on aktuaalsed veel tänapäevalgi. Lapsest lähtuva pedagoogika juured põimuvad lapsekeskse kasvatuse ajaloo (Hytönen 2008: Fisher 2008) – lapsest lähtumine erladus Soomes, aga ka Eestis omaette mõtteviisiks alles 1990. aastatel. 1900-date alguse hakkasid toimuma muutused kasvatuses ning lapsest lähtuva
täiskasvanute, eakaaslaste ja väliskeskkonna vahel. Arenguliselt sobivad tegevused on üles ehitatud nii, et laps vastab ise oma küsimustele. 3. Eelkoolipedagoogika kujunemislugu rahvusvaheliselt. Kogu inimajaloo vältel on tegeletud kasvatusküsimustega. Juba antiikajal pöörasid kasvatusele tähelepanu Platon, Aristoteles, Quintilianus. Esimene eelkoolikasvastuse süsteem on loodud J. A. Komensky poolt. Ta väljendas uudset suhtumist lapsesse, tunnustades lapse õigust rõõmule ja aktiivsele tegutsemisele. Koostas esimesena raamatu laste kasvatamisest 0-6 aastani. Ta nimetas eelkooliealise lapse kasvatamise ja õpetamise põhiprintsiibid ja metoodika ning pani aluse eelkoolipedagoogika kui teaduse loomisele. J. Locke rõhutas varase lapseea olulisust inimese isiksuse kujunemisel. Eraldas esimesena lapseea psühholoogia üldisest psühholoogiast
uus ajajärk. Ülikool sai laialdase autonoomia ja piisavalt toetust riigikassast. Ülikool jäi algusaastatel saksakeelseks ja meelseks, ehkki aja jooksul hakkasid sellesse jõudma ka üha rohkem eestlasi. Samuti moodustasid teatava osa vene üliõpilased ja õppejõud. 1803. aastal sai Tartust õpperingkonna keskus ja ülevenemaalise koolireformi raames hakati Eestiski juurutama nn. ühtluskooli, mille idee oli välja pakkunud kaasaegse peragoogika rajaja Jan Amos Komensky. Ühtluskoolides välditakse seisuslikke õppeasutusi, iga koooliastme edukal lõpetamisel saab lõpetaja jätkata õpinguid kõrgema asme koolis. Linnadesse asutati gümnaasiume, maakonna- ehk keisrikoole ja 7 elementaarkoole. Sellega ühtlustati haridussüsteem algharidusest kõrghariduseni (Vahtre 2000). 19. sajandi algul Eesti kunstielu elavnes, selle tähtsam ajend oli Tartu ülikooli taasavamine ja eriti see, et ülikooli juurde loodi joonistuskool ja joonistusõpetaja koht.
Kooli ajalugu ja tänapäev Pedagoogika ajalugu Pedagoogika ajalugu uurib: Pedagoogiliste ideede ja teooriate teket ning arengut Kasvatuse ja hariduse korraldust eri ajastutel Pedagoogika ajaloo allikad: 1. Maailmapedagoogika klassika J.A. KOMENSKY (Comenius) (1592-1670) "Didactica Magna" (Suur didaktika) J.J.ROUSSEAU (1712-1778) "Emile e. kasvatusest" J.H.PESTALOZZI (1746-1827) Kuidas Gertrud oma lapsi õpetab? (eesti k. Elavad sõnad) J. DEWEY (1859-1952) Õppimine läbi tegevuse (Learning by doing) "Democracy and Education" R. STEINER (1861--1925) waldorfkoolide rajaja 1919 avas esimese Waldorfkooli Stuttgartis Täna tegutseb maailmas 850 kooli ja 2000 lasteaeda, Eestis 6 kooli
Keskajal oli vallaslastesse suhtumine väääga negatiivne. Ristiusk hakkas sisse tooma seda, et laste hinged on puhtad ja et neid on võimalik õigele teele pöörata, ehk siis oluline on ka hingeline harimine. Hakati tasapisi keelama alla 12-aastaste laste abiellumist. Kuskil 16-17 saj. hakkasid tekkima tähelepanuväärsed muutused. Hakati kirjutama lastehaigustest. 1545 kirjutati esimene lastehaiguste õpik (T. Phayre). 1632 ilmus Komensky "Ema kool". Komensky kirjutas oma raamatus seda, et ema peab oma last hoidma, et lapsel on emotsionaalsed vajadused ja ema peab suutma seda tagada. 17 saj paiku hakati lubama alla 7-aastasi lapsi matta vanemate kõrvale ja korraldama tseremooniaid. Feodaalajastust tööstusele üleminekul oli toidupuudus karm. 19 saj. alguses sai pediaatriast eraldi õppeaine ülikoolides. 19 saj. lõpus hakati propageerima seda, et pere on oluline ja et lapse surm on samasuur tragöödia kui lapsevanema surm lapsele.
rehabilitatsiooniteenused. Perekonna nõustamine lapsele sobiva kooli valimisel, ülemineku toetamine (koolivalmiduskaart). Alushariduse eesmärgiks on lapse mitmekülgne ja järjepidev areng kodu ja lasteaia koostöös. Varajase sekkumise eesmärgiks on kaasa aidata erivajadustega lapse võimetekohasele arengule ja toetada seejuures lapse perekonda. Lühiülevaade koolieelse üld- ja eripedagoogika ajaloost J. A. Komensky 1592-1670 Tšehhi pedagoog, vaimulik ja humanist, teadusliku pedagoogika rajajaid. Pedagoogilised vaated. Loodus annab ainult teadmiste ja kõlbluse seemned, neid peab harima organiseeritud ja plaanipärane kasvatus. Kasvatuse jagas 4-ks astmeks: 0-6a emakool. Pani aluse koolieelsele kasvatusele! J. J. Rousseau 1712-1778 Prantsuse filosoof ja kirjanik. Pedagoogilised vaated. Looduspärasus ja vabakasvatus. See, mille vastu lapsel on huvi ja vajadus, tungib
Töötas välja mängupedagoogika. Leidis, et inimese kujunemine lapseaes toimub läbi mängu, mäng võti välismaailmaga suhtlemiseks. 3 põhialust: mänguvahendid(annid ja tegevused), liikumismängud, aiahooldus. Fröbel käsitles mängu ka kui teraapiat, aitab lapsel lahendada sisemisi konflikte ja vastuolusid.Metoodilis-didaktilise vahendite süsteem ehk ANNID(Gaben). Põhilised annid: kuup, kera ja silinder. J. A. Komensky - tänapäeva alushariduse suur eelkäija (elas 17.sajandil). Komenský oli üks esimesi, kes juhtis tähelepanu tõsiasjale, et haridusele tuleb panna alus juba varases lapsepõlves, nn emakoolis (ehk lasteaed tänapäeval), kui ühiskonna mõjud pole last veel „ära rikkunud”. Suur osa neist põhimõtetest, mida Komenský emakooliga seoses kirjeldas, on lasteaias kasutusel tänapäevani. Lasteaias õpivad lapsed end tundma ja väljendama, saavad
Matuseid polnud. Leiutati preservatiiv, kuna ei tahetud lapsi ,,hävitada". Ülikud planeerisid perre 2-3 last. Ristiusu tulekuga tuli uus arusaam laste hinged on puhtad, et teda päästa. Kuni 17.sajandini suri enne esimest eluaastat 1/3 lastest. Keskajal tekkis matuserituaal alates 7-aastastele lastele (piisavalt suur kaotus). Lapsi kasvatati nagu väikesi täiskasvanuid (riided, mänguasjad, nt male) 1545 kirjutas T. Phaire esimese pediaatriõpiku (lastel on teised haigused) 1632 Komensky ,,Ema kool". Keelati alla 12-aastaste laste abiellumine ja leiti vajadust haridusele. Hakati tähtsustama hingeelu. 16-17.saj hakkas toimuma üleminek tööstusühiskonnale (varem põllumajanduslik, iga pere majandas end ise ja oli suunatud elatusvahendite tootmisele). Inimeste elukeskkond koondub linna (linnastumine) ja sealt tekkisid edasised vajadused kirjaoskuse, arvutusoskus jaoks, et seda ühtlustada tekkis vajadus haridusele. See omakorda eeldas alghariduse kiiremat levikut
aastaks õpetas vallakoolides ligikaudu kolmsada ministeeriumikooli lõpetajat. Pedagoogilised kursused avati linnakoolide juurde 20.sajandi algul. Õpetajate enesetäiendamine: 19.sajandi kespaigast hakati õpetajatele korraldama konverentse. 19.sajandi lõpul hakati Tallinnas välja andma ülevenemaalist tuntud pedagoogilist ajakirja "Gimnazia" (1888-1898) vene(1894-1896) ja saksakeelse (1909-1915) lisaga. Pedagoogika ajaloo seisukohalt väärib esiletõstmist J.A. Komensky tööde tõlkimine vene keelde ja nende publitseerimine Tallinnas. 1905. aastal püüdisid Põhja-Eesti õpetajad Tallinnas asutada eestimeelset pedagoogilist ühingut. Võimude vastuseisu tõttu see ei õnnestunud ja ellu kutsuti " Eestimaa kooliõpetajate vastastikku abiandmise selts". Enam mõjutas eesti pedagoogikateadust Tartu Noorsoo Kasvatuse Selts, kus asjaajamine toimus eesti keeles.
kirjandus- Dante, F. Petrarca (Itaalia), W.Shakespeare (Inglismaa), Cervantes (Hispaania) kunst- Michelangelo, Leonardo da Vinci (Itaalia) Humanistide vaated inimeste kehalisele arendamisele: taotletakse inimese harmoonilist arendamist Vittorino da Feltre- 1425a. avas humanistliku kool-internaadi ,,Rõõmu Kodu". Õpetati ratsutamist, maadlust, ujumist ja pallimänge, matkati, karastati. Hyronymus Mercurialis- ,,Võimlemise kunstist"(1569). Tervise, sõjaline ja sportlik võimlemine. Jan Amos Komensky (Comenius) üheks teadusliku didaktika rajajatest, pooldas aktiivõppe põhimõtet. Leidis, et haridus on vajalik kõigile ja seda tuleks anda 4-astmelises ühtluskoolis (1.-6.eluaasta emakool; 7.-12.eluaasta emakeelne kool; 13.-18.eluaasta ladina kool; 19.-24.eluaasta akadeemia). ,,Kolm kaheksat": Õpilase päevas peab olema 8 tundi õppimist/ töötamist, 8 tundi hoolitsemist oma keha ja tervise eest ning 8 tundi und. ,,Didactica magna". Uusaeg.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
