Lisaks on vaja uurimismeetodeid, mis võimaldaksid võimalike vigade allikaid kontrollida (et kas ma tegin vigu ja kust need alguse said). Bioloogilise liigina on inimene väga kaua elanud, aga süsteemselt uuritud on väga lühikest aega. Võrreldes eksisteerimisega on uurimine lühiajaline. Uurimise idee on ühiskonna kasu. Kuidas neid kõige efektiivsemalt õpetada ja tööle rakendada. Laste arengu uurimine on väga keerukas. Vanuse tõttu on piiratud uurimismetoodikad ja lapse interpreteerimine on tihti läbi vanemate, mis siis neid tulemusi mõjutab. Samuti võib mõjutada uurijate enda uskumused/ideaalid. Näiteks ema-lapse filmimine mõjutab ema käitumist kõvasti. Kasutatakse erinevate projektiivseid arvamusi nähtuse enda kohta või areneva organismi kohta andmetena selle organismi enda kohta. Projektiivne - ma projitseerin sulle selle omaduse. Näiteks vanem vastab imiku kohta, seal on palju asju sees, ei ole objektiivne.
silisi jm rühmi. Et inimene kuulub zooloogilisse sÜsteemi, võib a-d pidada ka zooloogia haruks. Sõna Antropoloogia tuleneb kreekakeelest — inimest uuriv teadus. Üld-a käsitleb inimrühmade (populatsioonide) mitmekesisust, kehaehituse tüüpe, inimeste üksiktunnuseid ning nende arengutaset, individuaalset varieeruvust, ke- haosade proportsioone, tunnuste seoseid (korrelatsioone) ja seaduspärasusi. üld- a peamised uurimismetoodikad on antropomeetria ja antroposkoopia, rakenda- takse ka fotograafiat. Traditsioonilised harud on: • antropogenees, • paleo-a, • somatoloogia, • rassiteadus, • . . . aga ka dermatoglüüfika, • antropoloogiline odontoloogia (hambauurimine), • seroloogia (vererühmade uurimine) • primatoloogia (võrdlus teistega)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
