Esimese kursuse anatoomia õppematerjal

karus, piret

Esimese kursuse anatoomia õppematerjal (13)

Tallinna Ülikool - Meditsiin - Anatoomia

5 VÄGA HEA

1. Koe mõiste.
Koeks nim ühesuguse päritolu, ehituse ja taitlusega rakkude ning nende poolt produtseeritud rakuvaheaine kogumit.
2-3. Kudede põhirühmad, liigid, nende lühiiseloomustus ja esinemine inimorgamismis.
Epiteelkoed ehk kattekoed , side- ehk tugikoed , lihaskoed ja närvikude.
EPITEELKUDE E. KATTEKUDE –Epiteel kude katab keha või elundi välispinda. Rakud on väga üksteise kõrval. Nt naha ja limaskestade pindmine kiht, seedetrakti sisepind, näärmed.
SIDEKUDE E. TUGIKUDE – sidekoed jaotatakse kahte suurde rühma :

toite funktsiooniga sidekoed( veri , lümf, retikulaarne sidekude, rasvkude ja kohev sidekude )

tugifunktsiooniga sidekoed(tihe sidekude, kõhrkude, luukude)
LIHASKUDE- tõmbub kokku, konstraktsiooni tõmme.

silelihaskude - mis paikneb siseelundite seintes tagades siseelundite motoorika ja ei allu inimese tahtele;

vööt- ehk skeletilihas - mis paneb meie keha liikuma ning allub meie tahtele, ent väsib kiiresti;

südamelihas- mis ei allu meie tahtele ning esineb vaid südames.

NÄRVIKUDE – võimeline erutust vastu võtma ja edasi suunama. Moodustab närvisüsteemi, pea- ja seljaaju ning närvid.

Elundi ja elundkonna mõiste. Näited.:

Elundiks nim. Kehaosa , millel on kinel kuju, ehitus, asend ja funktsioon.(N: luud , lihased, süda, maks jt.)
Elundkonna moodustavad ehituselt, talituselt ja arengu poolest sarnased elundid .(N:tugi-liikumiselundkonna moodustavad peaaegu kõik luud –skelett, südame veresoonkond)

5. Anatoomilise vaatluse orientiirid : teljed, tasapinnad .:

Frontaaltelg-vasakult paremale

Sagitaaltelg -eest taha

Vertikaaltelg-ülevalt alla

sagitaaltasapind- jagab keha vertikaalselt eest taha, paremaks ja vasemaks pooleks

horisontaaltasapind-läbib keha horisontaalselt ja jagab selle ülemiseks ning alumiseks osaks

frontaaltasapind -läbi keha vertikaalselt ,jagab keha kaheks osaks (kõhtmine ja selgmine )
6. Liigutuste liigid telgede suhtes.
Frontaaltelg – painutus ja sirutus
Sagitaaltelg – eemaldamine ja lähendamine.
Vertikaaltelg-pöörlemine ümber oma telje.
7. Luukoe ehitus. Vaata ka JOONIST!
Luukoel on lamell ehitus. Lamellaarsest luukoest on üles ehitatud täiskasvanu kogu skelett.

välimised üldlamellid

vahelamellid

sisemised üldlamellid

osteoonikanal

luurakkude õõned

osteoonilamellid
8. Luu kui organi ehitus ( toruluu näitel)
JOONIS vihikus.

epifüüs

metafüüs

diafüüs
9. Luude liigid ja igale näide.
Pikad luud ehk toruluud – Näide: õlavarreluud, reieluu ja sõrmelülid.
Lühikesed luud ehk käsnluud – Näide: randme ja kanna luud.
Lameluud ehk plaatluud – Näide: rinnak , abaluu ja puusaluu
10.Nimeta pidevühenduse liigid, alaliigid , igale näide:
Skeletiluud on omavahel seotud põhiliselt kahel viisil: pidevate ühenduste – liiduse ja mittepidevate ühenduste- liigeste abil
On kolme liiki pidevühendeid: fibroossed , kõhrelised ja luulised ühendused
Fibroossed ühendused:

sideliidused, mille hulka kuuluvad sidemed ja luudevahekiled (küünarvarre- luude vahel);
õmblused koljuluude vahel;
tappühendid hambajuurte ja -sompude vahel.

Kõhrelised ühendused:

kõhrliidus (I roide ja rinnakupideme vahel, selgroo lülivaheketastena);
sümfüüs (liigeseõõne alge)

Luulised ühendused:

ristluulülid moodustavad täiskasvanul tervililku ristluu
niude -,istmiku-ja häbemeluu moodustavad puusaluu

11.Liigese ehitus. Nimeta liigese kolm osa. VAATA KA JOONIST!
Liigese moodustub kahest kőhrega kaetud erinevast luust . Liiges on ümbritsetud sidekoelise kihnuga , mis muudab liigese hermeetiliselt suletuks. Nende kahe liigespinna vahele jääb liigesevedelikuga. täidetud liigese őős
1. Luu
2. Liigesevedelikuga täidetud liigeseőős
3. Liigesekihn(fibroosmembraan)
4. Kőhr
5.Sünoviaalmembraan
12. Nimeta liigese abiseadeldised, igale näide.
Liigeseõõnsusemokk (õlaliigesemokk- ja puusaliigeses napamokk).
Liigesekettad (põlveliigeses võruketas, rinnaku -rangluuliigeses pidev ketas ).
Sidemed (puusa ja põlveliigeses).
Seesamluud (suurim seesamluu on põlvekeder).
13. Nimeta üheteljelised liigesed , näited.

plokk ehk sarniiliiges (on võimalik vaid painutus ja sirutus)-sõrmede ja varvaste lülidevahelised liigesed . Plokkliigese eri variandiks on tigu - ehk vintliiges (nt õlavarre-küünarluu liiges).

ratasliiges (liikumine toimub über vertikaaltelje)- lähimine ja kaugmine kodarküünarluuliiges.
14. Nimeta kaheteljelised liigesed, näited.

Ellipsoid ehk munaliiges

Sadul ehk rübiliiges
. Ellipsoid- ehk munaliigese korral on võimalikud liigutused nii ümber frontaal - (painutus, sirutus), kui ümber sagitaaltelje (lähendamine, eemaldamine). N: kodarluu -randmeliigeses.
Sadul ehk rübiliigese puhul toimub liikumine samuti ümber frontaal- ja sagitaaltelje.. Nt pöidla randme-kämbla liiges.
15. Nimeta kolmeteljelised liigesed, näited.
Kõige vabam ja liikuvam liiges on keraliiges !

Keraliiges-toimub liikumine mistahes telje umber(õlaliiges)

Keraliigese erivarjant pähkelliiges( puusaliiges )

Keraliigese erivarjant lameliiges( randme-kämblaliiges)
16. Nimeta lülisamba osad ja neid moodustavate lülide arvud.
Lülisammas koosneb 33-34`st lülist ja jaguneb viide ossa :
7 kaela-, 12 rinna-, 5 nimmeossa, 5 ristluuossa ja 4-5 lüli õndraluuossa.
17. Lülisamba lüli ehituse põhimõte.
Iga lülisambalüli koosneb kehast, kaarest ja jätketest. Keha ja kaar ümbritsevad lülimulku. Kõikide selgroolülide lülimulgud moodustavad selgrookanali, milles paikneb seljaaju. Igal selgroolüli kaarel on kaks lülisälku, mis moodustavad lülidevahelise mulgu ning mille kaudu väljuvad selgrookanalist seljaajunärvid.
18. Nimeta kaela-, rinna- ja nimmelülide 1 iseloomulik tunnus.
Kaelalülide keha on väike ja madal, lülimulk võrdlemisi suur ja kolmnurkne. Esimene kaelalüli on ilma kehata ning teine kaelalüli on varustatud hambaga.
Rinnalülid on suuremad, kui kaelalülid. Lülimulk on ümmargune, väiksem kui kaelaosas.
Nimmelülid on kõige massiivsemad. Lülimulk võrdlemisi suur ja kolmnurkne
19.Lülisambalülid ühenduvad terviklikuks lülisambaks (3).
Lülid ühenduvad üksteisega:

lülivaheliigeste

lülivaheketaste

lülivahesidemete

kõhrede

sideliiduste abil moodustades lülisamba.
20. Lülisambalüli vaheketta ehitus.
Lülivahekettad asetsevad kahe naaberlüli keha vahel lülisamba kaela-, rinna- ja nimmeosas . Kettaid on arvult 23, nende üldkõrgus on ¼ kogu lülisamba kõrgusest. Lülidevahekettad koosnevad perifeerselt paiknevast fibroosvõrust ja tsentraalselt asetsevast säsituumast.
21. Lülisamba võimalikud liikumised.
Liigutused toimuvad ümber kolme telje.

ümber frontaaltelje( painutus ja sirutus kaela-ja ülemine nimmeosa)

über sagitaaltelje(külgmine painutus, kallutus-kaelaosas ja rinnaosas)

pöörlemine ümber vertikaaltelje(lülisamba kraniaalses osas- pikitelje suhtes pea pool paiknev, koljupoolne.)
22. Nimeta lülisamba füsioloogilised kõverdused, nende tähtsus. VAATA JOONIS!
Täiskasvanu lülisammas on kõverdunud sagitaalasendis;

kumerus ette esineb kaela- ja nimmeosas ( kaela- ja nimmelordoos),

kumerus taha rinna- ja ristluuosas ( rinna- ja ristluuküfoos).
Need lülisamba füsioloogilised kõverused on tingitud peamiselt lülidevahelistest ketastest ja neid fikseerivaist sidemeist, lihaspinget seejuures ei vajata. Rinnaküfoos ehk kõverdus taha hakkab välja kujunema u poole aastastel lastel istuma asudes , püsti tõustes aga nimmelordoos ehk kõverdus ette.
Sagitaaltasandil (eest taha) võivad esineda järgmised rühihäired:
• kühmselgsus – süvenenud on rinnaküfoos;
• nõgusselgsus – süvenenud on nimmelordoos;
• kumerselgsus – kõik lülisamba kõverdused on süvenenud ja vaagna kaldenurk suurenenud;
• lameselgsus – kõik lülisamaba kõverdused on lamenenud ja vaagna kaldenurk vähenenud.
Frontaaltasandil (küljele) esinevat lülisamba telje muutust nimetatakse vildakselgsuseks. Kui vildakselgsusega
kaasneb lülikehade pöördumine ehk torsioon, tekib fi kseerunud vildakselgsus ehk skolioos .
Rühihäirete tekke peamised põhjused on järgmised:
• keha raskuskeskme muutumine kasvuspurdi perioodil;
• ebaõige tööasend;
• kehatüve lihaste nõrkus, mis ei võimalda stabiliseerida keha vajalikus asendis;
• lihaste asümmeetriline areng, mis esineb tihti sportlastel, nt tennisistidel, kelle treeningus pole küllaldaselt
üldkehalist ettevalmistust ning harjutused on ainult spordiala spetsiifi lise iseloomuga .
Rühihäired mõjuvad ebasoodsalt mitmete organite funktsioneerimisele:
23. Rindkere skeleti moodustavad järgmised luud (luude nimetus, arv):
Lülisamba rinnaosa , 12 paari roideid ja rinnak. Ka Kaksteist rinnalüli on ühendatud roietega ja moodustavad rinnakorvi, mis kaitseb elundeid, mis paiknevad rindkeres ja võimaldab hingamist ksteistrinnalüli on ühendatud roietega ja moodustavad rinnakorvi, mis kaitseb elundeid, mis paiknevad rindkeres ja võimaldab hingamist

rinnakupide

rinnakukeha

mõõkjätke

vallasroided(4tk)

ebaroided (4tk)

pärisroided(16tk)
24. Roiete põhimõtteline ühendumine selgrooga ja rinnakuga, roiete liikumine:
Roided , mis kaitsevad kopse ja südant, kinnituvad lülisamba keskmise, rinnaosa külge
Roided ühenduvad lülisambaga kahe liigese abil:

Keraliigese

Ratasliigese
Rindkere liikumine:

roideliigeste

roide-rinnaku liigeste

rinnakupideme

keha vahelise kõhrliiduse

roide kõhre kuju muutumise tagajärjel.
Rindkere liikumisel elastesed ja painduvad roidekõhred venivad, keerduvad ja sirutuvad.
25. Nimeta ülajäseme piirkonnad ja neid moodustavad luud:
Ülajäseme piirkond koosneb õlavöötmest ja vaba-ülajäseme luustikust.
Õlavöötmeluud:

rangluu -S kujuline toruluu

abaluu-kolmnurkne lameluu
Vaba ülajäseme luud:

õlavarreluud-pikk toruluu

küünarvarreluud (küünar ja kodaruluu)

käe luud(randmekämbla luud ja sõrmelülid)
26. Õlanuki-rangluuliiges, liigenduvad luud, liigese tüüp, abiseadeldised, liikumine:
Õlanuki rangluuliiges moodustub rangluu õlanukmise otsa ja abaluu õlanuki vahel. Tegu lameliigesega. Liigesekihnu tugevdavad :
Abiseadeldised:

rangluu-õlanuki side;

kaarnajätke-rangluu side,

kaarnajätke-õlanuki side.
Liikumine liigeses on võrdlemisi väikese ulatusega: toimub liikumine ümber sagitaaltelje.
27. Rinnaku-rangluuliiges, liigenduvad luud, liigese tüüp, abiseadeldised, liikumine:
Rinnaku –rangluu liiges moodustub rangluu ja rinnakupideme ühendumiel.
Liigesepinnad on kaetud kiudkõhrega. Funktsionaalselt läheneb rinnaku-rangluuliiges keraliigesele.
Liikumine toimub ümber kolme telje:

ümber vertikaaltelje õlavöötme ette ja taha viimine ;

ümber sagitaaltelje õlavöötme tõstmine ja langetamine;

vähesel määral pöörlemine ümber frontaaltelje (s.t. ümber rangluu pikitelje).
Abiseadeldised:

Eesmine ja tagumine rinnaku-rangluu side

rangluudevaheside

roide-rangluuside
28. Õlaliiges, liigenduvad luud, liigese tüüp, abiseadeldised, liikumine:
Õlaliiges on keraliiges, mille puhul liigenduvad abaluu liigeseauk ja õlavarreluupea.
Abiseadeldiseks :

liigesemokk, mille tõttu liigeseauk süveneb.
Liigutused toimuvad ümber 3 telje:

frontaaltelje ümber toimub õlavarre liikumine ette ja taha;

sagitaaltelje ümber toimub eemaldamine ja lähendamine;

vertikaaltelje ümber toimub õlavarre pöörlemine- pronatsioon ja supinatsioon ning koonusliikumine.
29. Küünarliiges, liigenduvad luud, liigese tüüp, abiseadeldised, liikumine:
Küünarliiges on liitliiges mille koostisse kuulub 3 liigest :

õlavarre-kodarluu liiges, mis on keraliiges;

õlavarre-küünarluu liiges, mis on tigu- ehk vintliiges ning

kodar -küünarluu liiges on ratasliiges.
Abiseadeldiseks:

võruside.
Liikumistelgi on kaks:

ümber frontaaltelje toimub sirutus ja painutus;

ümber vertikaaltelje toimub kodarluu pöörlemine ümber künarluu.
30. Küünarvarreluude omavaheline ühendumine, liikumine:
Küünarvarre luid ühendab omavahel luudevaheline kile. Lähim ja kaugmine kodar-küünarluu liiges moodustavad funktsionaalselt ühtse terviku;
Liikumine toimub ümber küünarvarre diagonaaltelje 180º ulatuses. Küünarluu on paigal, kodarluu liigub. Kui sellele liikumisele kaasneb ka õlavöötme pöörlemine, siis võib ülajäse roteerida kuni 300º ulatuses. Sissepööramisel ristuvad küünarvarre luud ja peopesa on suunatud alla taha (pronatsioon); väljapööramisel on küünarvarre luud paralleelselt ja peopesa suunatud ette üles (supinatsioon).
31. Nimeta käe piirkonnad ja neid moodustavad luud:
Käe luud jagunevad randme ja kämbla luudeks ning sõrme lülideks.
Randme luustik koosneb kaheksast väikesest kahes reas paiknevast luust.
Proksimaalses reas asetsevad

lodiluu ,

kuuluu,

kolmkantluu

hernesluu
. Distaalse rea moodustavad

trapetsluu,

trapetsoidluu ,

päitluu ja

konksluu.
Randmeluud ei asetse ühes tasapinnas. Kämbla luustik koosneb viiest lühikesest toruluust. Eristatakse põhimikku, keha ja pead. Sõrmelülid on samuti lühikesed toruluud. Pöidlal on proksimaalne ja distaalne lüli, teistel sõrmedel proksimaalne, keskmine ja distaalne lüli. Igal lülil on olemas põhimik, keha ja pea.
32. Käeliiges koosneb:
Käeliiges koosneb proksimaalsest ja distaalsest käeliigesest.

kodarluu- randmeliigese e.proksimaalne (kodarluu randmine liigesepind ja randmeluude proksimaalne rida.)

Kesk.randmeliiges e.distaalne(randmeluude proksimaalse ja distaalse rea vahel.)
Proksimaalne ja distaalne käeliiges moodustavad funktsionaalselt ühtse terviku.
33. Kodarluu-randmeliiges: liigenduvad luud, liigese pinnad, liigese tüüp, abiseadeldised liikumine.
Proksimaalne käeliiges, s.o. kodarluu-randmeliigese moodustavad kodarluu distaalse otsa liigeseauk ja randmeluude proksimaalne rida. Moodustub ellipsoidliiges.
Abiseadeldised:

külgmised sidemed

selgmised sidemed

randmeluude vahelised sidemed
Liigutused toimuvad ümber frontaal ja sagitaaltelje(painuts- sirutus, eemaldumine-lähendamine)
34. Kesk-randmeliiges ”
Distaalne käeliiges ehk keskmine randmeliiges moodustub randmeluude proksimaalse ja distaalse rea vahel. See on modifitseeritud plokkliiges .
Liigutused toimuvad ümber frontaal- ja sagitaaltelje: painutus-sirutus ja eemaldamine-lähendamine.
35. Amfiartroosi mõiste
Amfiartroos on suuresti piiratud liikumine liigeses. Kannapöialiigesed on amfiartroosid, need suurendavad jalavõlvi elastsust .
36. Randme-kämblaliigesed (randmeluud ja II-V kämblaluud)
Randme-kämblaliigesed on randmeluude distaalse rea ja kämblaluude põhimike vahel. Nende liigespinnad on lamedad, liikuvus väike.
37. Pöidla randme-kämblaliiges
Teistest erinev on pöidla randme-kämblaliiges, mis ühendab 1. kämblaluud trapetsluuga. See on hästi liikuv sadulliiges. Võimalik pöidla eemaldamine, lähendamine, vastandamine ja ringliigutused.
38. Kämbla lüliliigesed
Kämbla-lüliliigesed on tüüpilised keraliigesed .
Kämbla lüliliigese lülidevahelised liigesed on plokkliigesed.
Lülivaheliigeseid tugevdavad võimsad kaaskülgsed sidemed.
39. Sõrmelülide vaheliigesed
.. on plokkliigesed. võimaldab teha liigutusi ühel tasandil, teised liigesed kahel või kolmel tasandil.
40. Nimeta alajäseme piirkonnad ja neid moodustavad luud.
Alajäseme skelett koosneb vaagnavöötme ja vabaosa luudest.
Vaagnavöötme moodustavad kaks puusaluud, mis on omavahel ja ristluuga suhteliselt stabiilselt seondunud, moodustades luulise rõnga – vaagna.
Alajäseme vabaosa koosneb

reieluust,

sääreluust

labajalaluudest
Puusaluu on kokku kasvanud kolmest luust:

niudeluust,

häbemeluust

istmikuluust.
41. Vaagna ehitus, suur- ja väikevaagna moodustamine.
Vaagen on luuline rõngas kahest puusaluust, mis omavahel ja ristluuga seonduvad.
42. Ristluu-niudeliiges.
Liigestuvad niude ja ristluu kõrvalestjad liigesepinnad. Nende abil ühenduvad parem ja vasak puusaluu ristluuga. Tegu on köbrulise pinnaga lameliigesega. Just kahe paarilise niude-ristluuliigese abil seostub vaagnavööde kerega.
43. Häbemeliidus.
Moodustub ees keskjoonel häbemeluude ühendumisel. Mõlema häbemeluu liigesepindade vahelist ruumi täidab kiudkõhreline plaat, milles on sagitaalsuunaline pilu . Liiduse ülemist ja alumist serva tugevdavad fibroossest sidekoest sidemed.
44. Puusaliigeses liigenduvad luud, liigese tüüp, abiseadeldised, liikumine.
Tegu on pähkel- ehk keraliigesega (lihtliiges). Liigenduvad reieluu pea ja puusanapp . Selle kaudu ühendub alajäseme vaba osa vaagnavöötmega. Liigutused toimuvad ümber frontaaltelje, s.o. reie ette ja taha viimine; ümber sagitaaltelje toimub reie eemaldamine ja lähendamine; ning vertikaaltelje ümber teostub sisse- ja väljapööramine ning koonusliikumine. Abiseadeldiseks liigesemokk.
45. Põlveliiges, liigenduvad luud, liigese tüüp, abiseadeldised, liikumine.
Põlveliiges on kombineeritud lihtliiges – nii plokk- kui ka ratasliiges. Liigenduvad sääreluu põndapealsed ja reieluu põndad. Abiseadeldiseks meniskid, mis aitavad tekitada liigeseauku ja keder (põlvekeder). Põlveliigeses võib toimuda liikumine ümber frontaaltelje s.o. sirutus ja painutus, mis toimub liigese alumises osas. Painutatud põlve puhul ka pöörlemine ümber vertikaaltelje (sise- ja välisrotatsioon liigese alumises osas).
46. Sääreluude omavaheline seondus.
Sääre luudel on toe funktsioon ja seepärast on need teineteise suhtes peaaegu liikumatult ühendatud. Sääre- ja pindluude ühendused on: sääreluude vaheline kile, mis on sidekoeline moodustis ja täidab sääre- ja pindluu vahelise ruumi; proksimaalne sääre-pindluuliiges, mis on lameliiges ja ühendab pindluu pead sääreluu lateraalse põndaga; sääre-pindluu sideliidus, mis on sääre- ja pindluu distaalsete otsade vaheline sidekoeline ühendus.
47. Jalalaba piirkonnad, neid moodustavad luud.
Jagunevad kanna, pöia, ja varvaste luudeks. Kanna luud koosnevad 7 lühikesest luust. Proksimaalses reas on konts- ja kandluu, distaalses reas lodiluu, kuupluu ja 3 talbluud. Jala pöid koosneb viiest pöialuust. Varvastel on kolm lüli, vaid suurel varbal kaks.
48-49. Ülemine ja alumine hüppeliiges: moodustavad jalaliigese. Proksimaalne jalaliiges ehk ülemine hüppeliiges on plokkliiges, milles sääre luude alumised otsad hargina haaravad kontsluu ploki. Liikumistelg kulgeb frontaalselt läbi kontsluu (päka tõstmine ja langetamine). Liigesekihnu tugevdavad arvukad sidemed. Distaalne jalaliiges ehk alumine hüppeliiges koosneb konts-kandluuliigesest (ratasliiges) ja kontsluu-kandluu-lodiluuliigesest (keraliiges). Selles ühtses kombineeritud liigeses toimub pöia mediaalse või ka lateraalse serva tõstmine. Et kõik jalalihased ületavad nii ülemise kui alumise hüppeliigese, siis funktsioneerivad nad üheaegselt.
50. Kanna-pöialiigesed: asuvad kanna distaalse rea luude (talbluud ja kuupluu( ja pöialuude põhimike vahel. Neid liigeseid tugevdavad selgmised, taldmised ja luudevahelised sidemed. Kanna-pöialiigesed on amfiartoosid, need suurendavad jalavõlvi tähtsust.
51. Pöia-varbalülide liigesed: moodustuvad pöialuude ja proksimaalsete varbalülide põhimike vahel. Need liigesed on ehituse ja talitluse poolest keraliigesed, mis on analoogilised käe vastavate liigestega. Nendes toimuvad liigutused ümber frontaaltelje (selgmine ja taldmine painutus).
52. Varbalülide vaheliigeste tüüp, liikumine.
Varbalülidevaheliigesed on plokkliigesed, neis toimub liikumine ümber frontaaltelje (selgmine ja taldmine painutus).
53. Nimetage jala toetuspunktid.
Seismisel toetub jala tagumine osa kandluuköbru mediaalsele jätkele ja eesmine osa pöialuude peadele. Seismisel varbad toesena ei funktsioneeri, küll aga käimisel.
54. Jala pikivõlvid ja ristivõlv.
Jala luud on omavahel ühendatud väheliikuvate liigeste abil ja moodustavad jalavõlvi, mille kumerus on suunatud üles, nõgusus alla. Eristatakse sagitaalsuunalist pikivõlvi ja frontaalsuunalist ristivõlvi. Pikivõlv koosneb viiest kaarest, mis koonduvad kanna köbrul. Võlvi sisemine osa on kõrgem ja moodustub vetruvusvõlvi; väline võlv on tugivõlv, see on eelmisest madalam. Ristivõlv paikneb talb -, kuup - ja pöialuude piirkonnas.
55. Jalavõlvide tähtsus.
Nad annavad jalale vetruvuse, võlvi alla jäävad närvid ja veresooned , raskus jagatud ratsionaalselt.
56. Vöötlihaskiu ehitus vt vöötlihaskude. VAATA JOONIST! 3
Vöötlihaskiudu katab sarkolemm , mille sees paikneb sarkoplasma . Sarkolemmi all on tuumad . Vöötlihaskiu sees paiknevad aga omakorda kokkutõmbevõimega elemendid ehk teisisõnu müofibrillid.
57-59. Lihase ehitus, erinevad kujud ja abiseadeldised. VAATA JOONIST! 3
Esmatähtis on lihaskiudude kimp, mille ümber ringlevad veresooned (verekapillaarid) ja mida katab sidekude. Lihaskiu peal paiknevad tuumad. Iga lihas on varustatud kolme liiki närvidega: motoorsete (juhivad kokkutõmmet), sensoorsete (tundenärvid) ja vegetatiivsete närvidega (reguleerivad lihase ainevahetust). Luudele kinnitub lihas kõõlustega. Lihase abiseadeldised on sidekirmed, sünoviaalpaunad ja- tuped, plokid ning seesamluud.
60. Selja lihased, algus- ja kinnituskohad , funktsioonid:
Llihase algus- ning lõppunkti (kinnituspunkti) vahel toimub kogu aeg kokkutõmme.
* Selgroosirgestaja – kulgeb kahel pool lülisammast. Koosneb pikimast lihasest ja niude-roide lihasest. Kui kinnituvad kaks poolt, siis läheb selg sirgu. Ühe poole kinnitumisel toimub aga keha kallutamine küljele. Seega funktsiooniks selja sirgeks ajamine.
* Romblihas – tõstab ja lähendab abaluid teineteisele. Algab kahe alumise ja nelja ülemise rinnalüli ogajätkelt, kulgeb alla lateraalsele ja kinnitub abaluu mediaalsele servale.
* Abaluu tõstur – algab nelja ülemise kaelalüli ristijätkelt ja kinnitub abaluu ülemisele nurgale. Tõstab abaluud ja õlgu.
* Seljalailihas – algab viie alumise rinnalüli ogajätkelt, seljanimme sidekirmelt ja niudeharjalt kinnitudes õlavarreluu väikeköbrukese harjale. Funktsiooniks käe alla viimine.
* Trapetslihas – algab kuklaluu ülemiselt turjajoonelt ja väliselt kuklamügaralt, kõikidelt rinnalülide ogajätketelt ning kinnitub abaluu harjale, õlanukile ja rangluu õlanukmisele otsale. Viib pead kuklasse ning langetab seda ja tõstab ja langetab ka õlavöödet.
61. Kõhu lihased, algus- ja kinnituskohad, funktsioonid:
* Kõhusirglihas – algab 5.-7. roidekõhre välispinnalt ja rindluu mõõkjätkelt. Kulgeb keskjoone läheduses allapoole ja kinnitub häbemeluule. Võimaldab kummardusi.
* Sisemine kõhupõikilihas – algab rindkere-nimme sidekirmelt, niudeluuharjalt ja kubemesidemelt. Ülemised lihaskiud kinnituvad kolmele alumisele roidele. Lihase alumised kiud lähevad aga kõhu sirglihase serva läheduses üle aponeuroosiks. Võimaldab keha pööramist.
* Välimine kõhupõikilihas – algab sämpudena kaheksa alumise roide välispinnalt, kulgeb põiki alla ette ja kinnitub niudeharja välisservale. On sisemise kõhupõikilihasega 90º`se nurga all. Funktsiooniks liikumise toetamine ning keha pöörete teostamine .
62. Rinna lihased, algus- ja kinnituskohad, funktsioonid:
* Sisemised roietevahelihased – algavad iga roide ülemiselt servalt, suunduvad põiki üles ette, kus kinnituvad naaberroide alumisele servale. Funktsiooniks roiete langetamine.
* Välimised roietevahelihased – algavad roide alumiselt servalt, kulgevad põiki alla ette ja kinnituvad naaberroide ülemisele servale. Funktsiooniks roiete tõstmine.
* Diafragma ehk vahelihas – algab rinnaku mõõkjätke ja alumise roide sisepinnalt ning 2.-5. nimmelüli keha eespinnalt. On nagu ringjas kumm. Tegu peamise hingamislihasega.
* Eesmine saaglihas – algab saagjate sämpudena 8-9 ülemiselt roidelt ja kinnitub abaluu mediaalsele servale ning ülemisele ja alumisele nurgale. Funktsiooniks abaluu ette toomine (nt käe liigutamine sõudmisel).
* Suur rinnalihas – algab rangluult, rinnakult, 2.-6. roidekõhrelt ja kõhu sirglihase tupelt. Funktsioonideks õlavarre ette viimine, sisse pööramine ning langetamine.
63. Kaela lihased, algus- ja kinnituskohad, funktsioonid:
* Astriklihased – algavad kaelalülidelt ja kinnituvad kahele esimesele roidele. Jagunevad tagumine, keskmine ja eesmine astriklihas . Funktsiooniks roiete tõstmine.
* Rinnaku-rangluu-nibujätke lihas ehk peapöörajalihas – algab kahe peana. Üks neist rinnaku pidemelt, teine rangluu rinnakmiselt otsalt. Lihas suundub põiki üles tahapoole, kinnitub oimuluu nibujätkele ja kuklaluu ülemisele turjajoone külgosale. Ühepoolseks funktsiooniks on pea pööramine vasakule, paremale. Kahepoolne funktsioon on aga pea kuklasse lükkamine.
64. Õlavöötme lihased, algus- ja kinnituskohad, funktsioonid:
* Suur ümarlihas – algab abaluu alumise nurga tagumiselt pinnalt, kinnitub õlavarreluu väikeköbrukese harja alumisele osale. Funktsiooniks õlavarre taha viimine ning sisse pööramine.
* Harjaüline lihas – algab abaluu harjaülisest august ja kinnitub õlavarreluu suurköbru ülemisele osale. Temaga töötab koos deltalihas. Funktsiooniks õlavarre eemaldamine.
* Deltalihas – algab kolme osana : eesmine osa rangluu õlanukmiselt otsalt, keskne osa õlanukilt ning tagumine osa abaluuharjalt. Kinnituvad kõik õlavarreluu deltaköprusele. Eesmise osa funktsiooniks on õlavarre viimine küljele ja ette, tagumisel osal aga õlavarre viimine taha.
65. Õlavarre lihased, algus- ja kinnituskohad, funktsioonid:
* Õlavarre-kakspealihas – algab kahe peana: pikk pea algab abaluu liigeseüliselt köbrukeselt pika kõõlusega, mis läbib õlaliigese õõne, asetsedes õlavarreluu köbrukeste vahevaos ning lühike pea algab kaarnajätkelt. Lihase lõpposa kinnitub aga tugeva kõõluse abil kodarluu köprusele. Funktsiooniks esemete maast üles tõstmine.
* Õlavarre- kolmpealihas – algab kolme peana: pikk pea abaluu liigesealuselt köbrukeselt, külgmine pea õlavarreluu tagumiselt pinnalt ning mediaalne pea õlavarreluu tagumiselt pinnalt, külgmisest peast madalamalt. Kinnitub lihas tugeva kõõlusega küünarnukile. Funktsiooniks küünarnuki sirgeks lükkamine (nt kangi tõstmine sirgetele kätele).
66. Küünarvarre lihased, algus- ja kinnituskohad, funktsioonid:
* Pikk pöidlapainutaja – algab kodarluu eesmiselt pinnalt ning kinnitub pöidla distaalse faalanksi põhimikule. Funktsiooniks pöidla painutamine .
* Süva sõrmedepainutaja – algab küünarluu eesmiselt pinnalt, kinntub aga 2.-5. sõrme distaalse faalanksi põhimikule. Funktsiooniks sõrmede painutamine.
* Pindmine sõrmedepainutaja – algab nii õlavarreluu mediaalselt põndapealiselt kui ka küünarvarre luudelt ning kinnitub kõõlustena 2.-5. sõrme kesksete faalanksite põhimikule. Funktsiooniks sõrmede painutamine.
* Õlavarreluu-kodarluu lihas – algab õlavarreluu lateraalselt servalt, kinnitub kodarluu tikkeljätkele. Funktsiooniks käe keeramine üles ja alla (nt tehes tööd)
* Pikk pöidlasirutaja – algab küünarluult ja kinnitub pöidla distaalse faalanksi põhimikule. Funktsiooniks pöidla sirutamine .
* Nimetissõrmesirutaja – algab küünarluult ja lõpeb nimetissõrmel. Funktsiooniks nimetissõrme sirutamine.
* Sõrmede sirutaja – algab õlavarreluu lateraalselt põndapealiselt ja suundub kõõlustena 2.-5. sõrme seljale . Funktsiooniks sõrmede sirutamine.
* Väikesõrmesirutaja – algab samuti õlavarreluu lateraalselt põndapealiselt, ent tema kõõlus kinnitub väikesõrme selgmisele pinnale. Funktsiooniks väikese sõrme sirutamine.
67. Vaagnavöötme lihased, algus- ja kinnituskohad, funktsioonid:
* Niude-nimmelihas – algab kõikidelt nimmelülidelt, niudeluu augult ja kinnitub reieluu väikepöörlale. Funktsiooniks reie jõuline ette viimine.
* Suur tuharalihas – algab niude-nimme sidekirmelt, niudeluu tagapinna ülaosalt ning rist - ja õndraluu külgservalt. Alumised kimbud kinnituvad reieluu tuharalihasmisele köprusele, ülemised kimbud lähevad üle tugevaks niudesääre sidekirme paksendiks, mille kaudu kinnitub sääreluu lateraalsele põndale. Funktsiooniks on reie taha viimine.
* Keskne tuharalihas – algab niudeluu tiiva tagapinna ülaosalt, kinnitub reieluu suurpöörlile. Eesmiste rühmade funktsiooniks on reie ette viimine ning sisse pööramine, tagumistel rühmadel aga reie taha viimine ning välja pööramine.
* Laisidekirme- pingutaja - algab niudeluu eesmiselt ülemiselt niudeogalt ja läheb üle niudesääre sidekirme paksendiks. Funktsiooniks reie ette viimine ning sisse pööramine.
68. Reie lihased, algus- ja kinnituskohad, funktsioonid:
* Poolkilelihas – algab istmikuköbrult, lõppkõõlus kinnitub põlveliigese piirkonnas kolme kimbuna sääreluu mediaalsele põndale ja põlveliigese kihnule. Funktsiooniks põlve painutamine ning sisse pööramine.
* Poolkõõluslihas – algab istmikukõbrult ja kinnitub sääreluuköprusele. Funktsiooniks põlve painutamine ja sisse pööramine.
* Reie-kakspealihas – algab pika peaga istmikuköbrult ning lühikese peaga reieluu karejoone lateraalselt mokalt. Kinnitub aga pindluu peale. Funktsiooniks põlve ainutamine ning välja pööramine.
* Suur lähendaja – algab istmikuköbrult ja kinnitub karejoonele. Funktsiooniks reite lähendamine keskteljele.
* Lühike lähendaja – algab häbemeluult ja kinnitub karejoone mediaalse moka ülemisele osale. Funktsiooniks taaskord reite lähendamine keskteljele.
* Kammlihas – algab häbemeluult ja kinnitub reieluu kammlihasejoonele. Funktsiooniks reite lähendamine keskteljele.
* Õrnlihas – algab häbemeluult ja kinnitub sääreköprusele. Toimib põlveliigesele painutajana, ent samas lähendab ka reisi.
* Reie- nelipealihas – algab nelja peaga reieluu eesmiselt pinnalt, karejoone lateraalselt mokalt, mediaalselt mokalt ning niudeluu eesmiselt alumiselt niudeogalt. Kinnitub põlvekedrale. Funktsiooniks on aga põlve sirutamine.
* Rätsepalihas – algab niudeluu eesmiselt ülemiselt ogalt, kulgeb spiraalselt üle reie alla ja kinnitub sääreluu köprusele. Funktsiooniks reie painutamine, põlve välja viimine ning sisse toomine.
69. Sääre lihased, algus- ja kinnituskohad, funktsioonid:
* Pikk varvastepainutaja – algab sääreluu tagumiselt pinnalt, läheb sääre alla ning kinnitub 2.-5. varbale. Funktsiooniks varvaste painutamine.
* Sääre-kolmpealihas – koosneb lestlihasest, mis algab sääreluu lestlihasjoonelt ja pindluu pealt ning kaksik-sääremarjalihasest, mis algab reieluu mediaalselt ja lateraalselt põndapealiselt. Kõik kolm osa ühinevad ja moodustavad kannakõõluse ehk Achilleuse kõõluse, mis kinnitub kannaköbrule. Funktsioonideks kanna tõstmine ja põlve painutamine.
* Pikk varvastesirutaja – algab pindluu pealt ja sääreluu lateraalselt põndapealiselt. Funktsiooniks varvaste tõstmine ehk siis sirutamine.
* Eesmine sääreluulihas – algab sääreluu lateraalselt pinnalt, kinnitub 1. talbluu ja 1. pöialuu põhimiku taldmisele pinnale. Funktsiooniks pöia tõstmine ning lähendamine.
* Pikk pindluulihas – algab pindluu pealt ja sääreluu külgmiselt põndalt. Kinnitub taldmiselt 1. talbluu ja 1. pöialuu põhimikule. Funktsiooniks külgmise serva ning koos eesmise säärelihasega ka jala pöia tõstmine.

.DOC Laadi alla originaalfail 20 lk · .doc · 443 allalaadimist

Esimese kursuse anatoomia õppematerjal #1

Esimese kursuse anatoomia õppematerjal #2

Esimese kursuse anatoomia õppematerjal #3

Esimese kursuse anatoomia õppematerjal #4

Esimese kursuse anatoomia õppematerjal #5

Esimese kursuse anatoomia õppematerjal #6

Esimese kursuse anatoomia õppematerjal #7

Esimese kursuse anatoomia õppematerjal #8

Esimese kursuse anatoomia õppematerjal #9

Esimese kursuse anatoomia õppematerjal #10

Esimese kursuse anatoomia õppematerjal #11

Esimese kursuse anatoomia õppematerjal #12

Esimese kursuse anatoomia õppematerjal #13

Esimese kursuse anatoomia õppematerjal #14

Esimese kursuse anatoomia õppematerjal #15

Esimese kursuse anatoomia õppematerjal #16

Esimese kursuse anatoomia õppematerjal #17

Esimese kursuse anatoomia õppematerjal #18

Esimese kursuse anatoomia õppematerjal #19

Esimese kursuse anatoomia õppematerjal #20

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 20 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-09-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti

443 laadimist Kokku alla laetud

13 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

piret karus Õppematerjali autor

anatoomia õppematerjal Tallinna Ülikool esimene kursus

tallinna ülikool anatoomia esimene kursus

Sarnased õppematerjalid

doc

Anatoomia

1. Koe mõiste: ühesuguse ehituse, talitluse ja tekkega rakud ning nende poolt moodustatud vaheaine moodustavad koed. 2. Nimeta kudede põhirühmad, nende liigid, esinemine inimorganismis: koe põhirühmi on 4: I epiteel ehk kattekoed katavad keha välis- ja sisepindu. Nt naha ja limaskestade pindmine kiht, seedetrakti sisepind, näärmed. II tugi- toitekude ehk sidekude tal on palju rakkudevahelist ainet ning ta seob teisi kudesi. Nt veri, lümf, rasv. Jaguneb omakorda kohev sidekude, mis paikneb organite ümber neid omavahel sidudes ning kaitstes; tihe sidekude, mille alla kuulub pärisnahk, sidemed ja kõõlused; kõhrkude, mis omab toestusfunktsiooni, on elastne, katab liigespindu, moodustab üksikuid skeletiosi ning erineb eri vanuses olevatel inimestel ehituse poolest (nt nina ja kõrvad); luukude, mis moodustab kogu inimese skeleti. III lihaskoed neile on omane kontraktsiooni- ehk kokkutõmbevõime. Jaguneb omakorda silelihas, mis paikn

Anatoomia

docx

Anatoomia küsimused 1-69

a) Fibroossed ühendused:  Sideliidused (sidemed, luudevahekiled).  Õmblused (koljuluude vahel).  Tappühendused (hambajuurte ja -sompude vahel). b) Luulised ühendused:  Ristluulülid (moodustavad täiskasvanul tervikliku ristluu).  Niude-, istmiku- ja häbemeluu (moodustavad puusaluu). c) Kõhrelised ühendused:  Kõhrliidus (esineb esimese roide ja rinnakupideme vahel, lülisamba lülidevaheketastena).  Sümfüüs (sellel liigeseõõnsuse alge, on pidevate ja mittepidevate ühenduste vahepealne vorm). 11. Liigese ehitus: a) Liigesekõhr (liigesepind). b) Sünoviaalmembraan (liigesekihn). c) Fibroosmembraan liigesekihn). d) Liigeseõõs. 12. Nimeta liigese abiseadeldised: a) Liigeseõõnsusemokk (õlaliigesemokk).

Bioloogia

docx

Anatoomia I kontrolltöö 8 lk.

ANATOOMIA 1-69 1. Koe mõiste: ühesuguse päritolu, ehituse ja talitlusega rakud ja nende poolt tekitatud rakuvaheaine kogum. 2. Kudede põhirühmad ja nende lühiiseloomustus: a) Epiteelkude - katab keha või elundi välispinda, isoleerivad. Koosneb peaaegu ainult rakkudest, tihke. Rakuvaheainet on minimaalselt. Iseloomulik on kiire regeneratsioonivõime(haavade paranemine). b) Sidekude - palju rakuvaheainet, vähe rakke, mis tagab tugevuse ja elastsuse. Seob. Sidekoed jaotatakse: toitefunktsiooniga sidekoed (veri, lümf, rasvkude, kohev sidekude, retikulaarne sidekude), tugifunktsiooniga sidekoed (tihe sidekude, kõhrkude, luukude). c) Lihaskude - lihaskudede ühiseks ehituslikeks elementideks on kontraktiilsed müofibrillid, kokkutõmbevõimelised. Lihaskudet on kolme liiki: silelihask. (töötab in tahtest hoolimata), vöötlihask. (e skele

Anatoomia

docx

Anatoomia põhjalik konspekt

1. Kudedeks nimetatakse ühesuguse ehitusega, talitlusega ja tekkega rakkude ja nende poolt tekitatud rakuvaheaine kogumikke. Kudesid on neli põhigruppi. 2. Nimeta kudede põhirühmad, nende lühi iseloomustus 1) EPITEELKOED katab keha välispindu ja vooderdab kehaõõsi seestpoolt, moodustab näärmeid. Koosneb peaaegu ainult rakkudest ja minimaalselt on rakkudevahelist ainet. Iseloomulikuks tunnuseks on regeneratsiooni võime, etendab olulist osa haavade paranemisel. 2) SIDE e. TUGIKOED Rohkesti rakkudevahelist ainet, rakud ise paiknevad suhteliselt hõredalt. Rakuvaheaine määrab koe konsistentsi, tugevuse ja elastsuse. 3) LIHASKOED - koosneb lihaskiududest, mille põhiomaduseks on kontraheerumisvõime. Ühisteks ehituslikeks elementideks on kontraktiilsed müofibrillid. 4) NÄRVIKOED - koosneb närviimpulsse juhtivatest närvirakkudest ja abistavatest neurogliirakkudest mis koos moodustavad funktsionaalse terviku. Neurogliiarakud täi

Anatoomia

docx

Anatoomia - koed, organid, organisüsteemid, skelett, liigesed

10. Nimeta pidevühenduste liigid, alamliigid, igale näide. Fibroossed ühendused: Luulised ühendused: · Sideliidused, mille hulka · Ristluulülid moodustavad täiskasvanul tervikliku ristluu kuuluvad sidemed ja · Niude-, istmiku- ja häbemeluu moodustavad puusaluu luudevahekiled · Õmblused koljuluude Kõhrelised ühendused: vahel · Kõhrliidus (esinevad esimese roide ja rinnakupideme · Tappühendused vahel, samuti lülisamba lülivaheketastena jm. ) hambajuurte ja · Sümfüüs (liigeseõõnsuse alge) (sünfüüsi puhul on luid sompude vahel ühendavas kõhres pilu) 11. Liigese ehitus. Nimeta liigese kolm osa. Liigesepinnad, liigesekihn ja liigeseõõs. *Liigesepinnad on kaetud liigesekõhrega

Füsioloogia

docx

Anatoomia 1-69 vastused

ANATOOMIA 1-69 1. Koe mõiste: Kude on ühesuguse päritolu, ehituse ja talitlusega rakkude ning nende poolt produtseeritud rakuvaheaine kogum 2. Kudede põhirühmad: a) Epiteelkude - katab keha või elundi välispinda, Koosneb peaaegu ainult rakkudest. Rakuvaheainet on minimaalselt. Iseloomulik on kiire regeneratsioonivõime(haavade paranemine) b) Sidekude - palju põhiainest ja kiududest koosnev rakuvaheaine sisaldus, mis tagab tugevuse ja elastsuse.

Anatoomia

docx

Kinesioloogia I osa kordamisküsimused-vastuse d

1. Lülisambalülide liitumine ühtseks lülisambaks Lülisammas koosneb 33-34 lülist ja jaguneb viide ossa: 1. KAELAOSA 7 kaelalüli 2. RINNAOSA 12 rinnalüli 3. NIMMEOSA 5 nimmelüli 4. RISTLUUOSA 5 ristluulüli 5. ÕNDRAOSA 4-5 õndralüli (arv oleneb, kuidas lülid kokku kasvand) - Sidemed: Staatilise seisundi tekitamiseks 1) Eesmine pikiside – takistab sirutust 2) Tagumine pikiside – pidurdab painutust 3) Kollasidemed 4) Ogadeülene side 5) Ogajätkete-vahesidemed 6) Ristijätkete-vahesidemed - Liigesepindade asetus erinevatel lülisambalüli liikidel: 1) Kaelalülidel – madalad/lamedad pinnad (võimaldab liikuvust), suur lülimulk võimaldab palju liikuda 2) Rinnalülidel – frontaalse asetusega 3) Nimmelülidel – sagitaalse asetusega - Lülisambavaheketta ehitus: 23 tükki. Lülivaheketas asub lülikehade vahel. Lüli külge on ketas fikseeritud kettast tul

Sport

docx

Koed, elundid, elundkonnad

Koed, elundid, elundkonnad 1. Koe mõiste Koeks nimetatakse ühesuguse päritolu, ehituse ja talitlusega rakkude ning nende poolt produtseeritud rakuvaheaine kogumit. 2. Nimetage kudede põhirühmad, nende lühiiseloomustus Koed jaotatakse nelja põhirühma: Epiteelkude Katab keha või elundi välispinda, vooderdab kehaõõsi seestpoolt või moodustab näärmeid. Oluline osa haavade paranemisel Sidekoed e. tugi- ja toitekude Sidekoele on iseloomulik suhteliselt suur amorfsest põhiainest ja kiududest koosneva rakuvaheaine sisaldus. Seob, toetab ja toidab Lihaskoed Ühisteks ehituslikeks elementideks on kontraktiilsed müofibrillid Närvikude Koosneb närvirakkudest ehk neuronitest ja neurogliiarakkudest 3. Nimetage kudede liigid, nende esinemine inimorganismis Epiteelkoe liigid: Katteepiteel Nt: Sooleepiteel, hingamiselundite epiteel Näärmeepiteel Nt: Endokriinsed näärmed Sensoorne epiteel e. tundeepiteel

Anatoomia

Rohkem sarnaseid