Anatoomia KT I ainult lihased lihtsas exceli tabelis (0)

Lihaste tüübid Paiknemine Lihase nimetus Alguskoht Kinnituskoht Funktsioonid
Seljalihased
Lülisambasirgestaja Katab mediaalset trakti. Algab ristluu tagumiselt pinnalt, niudeluuharjalt ja rindkere - nimme sidekirmelt Koosneb kahest osast - pikimlihas ulatub ristluult koljuni, ja niude-roidelihas, mis asetseb eelmisest lateraalselt ja ulatub kaela keskosani, kusjuures osa lihaskiude kinnitub roietele Ühepoolsel tegevusel kallutavad lülisammast ja pead taha lateraalsele, põikikiud samal ajal roteerivad. Kahepoolsel tegevusel sriutavad lülisammast ja pead.
Romblihas Algab kahe alumise kaelalüli ja nelja ülemise rinnalüli ogajätkelt, kulgeb alla lateraalsele. Kinnitub abaluu mediaalsele servale. Toimides rinnaku - rangluu liigesele , tõmbab romblihas abaluid ja seega kogu õlavöödet lülisamba suunas ja ülespoole.
Seljalailihas Algab viie alumise rinnalüli ogajätkelt, rindkere-nimme sidekirmelt, niudeluuharjalt ja kolmelt alumiselt roidelt Kinnitub õlavarreluu väikeköbrukese harjale, kusjuures alumised kiud kinnituvad kõrgemale kui ülemised Toimides õlaliigesele, tõmbab see lihas õlavart taha mediaalsele ja roteerib sissepoole, langetab suure jõuga ülestõstetud kätt
Trapetslihas Algab kuklaluu ülemiselt kuklataguselt joonelt ja välimiselt kuklamügaralt, kõikidelt rinnalülide ogajätketelt. Kinnitub abaluuharjale, õlanukile ja rangluu õlanukmisele otsale. Toimides rinnaku-rangluu liigesele, tõstavad trapetslihase ülemised kimbud õlavöödet, vahelmised kimbud lähendavad abaluid lülisambale, alumised kimbud tõmbavad õlavöödet allapoole. Fikseeritud ülajäseme korral sirutab trapetslihas pead ja lülisammast.
Kõhulihased
Kõhu sirglihas Algab 5. - 7. soidekõhre välispinnalt ja rinnaku mõõkjätkelt. Kulgeb keskjoone läheduses allapoole. Kinnitub häbemeluule Aitavad painutada lülisammast. Avaldavad tugevat survet sisikonnale, soodustades õõneselundite sisaldiste väljutamist. Kõhu lihased langetavad roideid ( väljahingamine ).
Kõhu välimine põikilihas Algab sämpudena kaheksa alumise roide välispinnalt, kulgeb põiki alla-ette. Kinnitub niudeluuharja välisservale. Mediaalsuunas läheb see üle tugevaks aponeuroosiks, mille alumine vaba serv pöördub sissepoole ja moodustab kubemesideme. Kõhupõikilihased roteerivad keret .
Kõhu sisemine põikilihas Algab rindkere-nimme sidekirmelt, niudeluuharjalt ja kubemesidemelt. Lihaskiud kulgevad põiki üles-ette, kusjuures ülemised kinnituvad kolmele alumisele roidele. Lihase alumised kiud lähevad kõhusirglihase serva läheduses üle aponeuroosiks. Kõhupõikilihased roteerivad keret.
Rinnalihased
Sisemised roietevahelised lihased Algavad iga roide ülemiselt servalt. Suunduvad põiki üles-ette, kus kinnituvad naaberroide alumisele servale. Täidavad roietevahemikke roidenurkadest kuni rinnakuni. Võtavad osa peamiselt roiete langetamisest, s.o väljahingamisest.
Välimised roietevahelised lihased Algavad roide alumiselt servalt. Kulgevad põiki alla-ette ja kinnituvad naaberroide ülemisele servale. Täidavad roietevahemikke lülisambast kuni roidekõhredeni. Roiete tõstmine, s.o sissehingamine.
Eesmine saaglihas Algab saagjate sämpudena 8 või 9 ülemiselt roidelt. Kinnitub abaluu mediaalsele servale ning ülemisele ja alumisele nurgale. Ülemine osa tõmbab abaluud ette-küljele, alumine osa tõmbab abaluu alumist nurka ette, kusjuures abaluu külgmine nurk nihkub ülespoole, võimaldades õlavarrel tõusta kuni vertikaalasendini.
Suur rinnalihas Algab rangluult, rinnakult, 2. - 7. roidekõhrelt ja kõhusirglihase- tupe eesmiselt pinnalt. Lateraalsuunas konvergeerudes kinnitub suur rinnalihas lühikese kõõluse abil õlavarreluu suurköbrukese harjale. Tõmbab õlavart ette mediaalsele ja roteerib sissepoole. Langetab suure jõuga ülestõstetud kätt.
Diafragma ehk vahelihas On õhuke ülespoole kummunud lihas rinna- ja kõhuõõne vahekohal. Kõõluskiududest keskosa nimetatakse kõõluskeskmeks, mida läbib õõnesveenimulk. Perifeerne osa on lihaseline, mis algab rinnaku mõõkjätke ja 6 alumise roide sisepinnalt. Asub südame/kopsude all See on peamine hingamislihas. Selle kontraktsioonil laskuvad tema külgosad alla ning rinnaõõs suureneb, mille tagajärjel õhk tungib kopsudesse (sissehingamine), vahelihase lõtvumisel rinnaõõne maht väheneb ja õhk surutakse kopsust välja (väljahingamine).
Kaelalihased
Rinnaku-rangluu-nibujätkelihas ehk peapöörajalihas Algab kahe peana. Üks neist algab rinnakupidemelt, teine rangluu rinnakmiselt otsalt. Lihas suundub põiki-üles tahapoole, kinnitub oimuluu nibujätkele ja kuklaluu ülemise kuklataguse joone külgosale. Ühepoolsel tegevusel kallutab pead samale poole, pöörates nägu vastassuunas; kahepoolsel tegevusel painutab lülisamba kaelaosa ettepoole , pead tahapoole (nägu suundub ette-üles).
Õlavöötmelihased
Deltalihas Algab kolme osana: eesmine osa rangluu lateraalselt kolmandikult, keskne osa õlanukilt, tagumine osa abaluuharjalt. Lihaskiud konvergeeruvad allapoole ja kinnituvad õlavarreluu deltalihasmisele köprusele. Deltalihase eesmine osa teostab õlavarre anteversiooni, aduktsiooni ja siserotatsiooni.
Õlavarrelihased
Õlavarre kakspealihas Algab kahe peana: pikk pea algab abaluu liigeseüliselt köbrukeselt pika kõõlusega, mis läbib õlaliigese õõne, asetsedes õlavarreluu köbrukeste vahevaos; lühike pea algab kaarnajätkelt. Lihase lõpposa kinnitub tugeva kõõluse abil kodarluu köprusele. Teostab väikeses ulatuses õlavarre anteversiooni ja küünarvarre supinatsiooni.
Õlavarre kolmpealihas Algab kolme peana: pikk pea abaluu liigesealuselt köbrukeselt, külgmine pea õlavarreluu tagumise pinna ülaosalt, mediaalne pea õlavarreluu tagumiselt pinnalt, külgmisest peast madalamalt. Kinnitub tugeva kõõlusega küünarnukile. Toimides küünarliigesele sirutab küünarvart ja tõmbab vähesel määral õlavart taha mediaalsele.
Küünarvarrelihased Sisekülg Pikk pöidla- painutaja Algab kodarluu eesmiselt pinnalt ja luudevaheliselt kilelt. Kinnitub pöidla distaalse faalanksi põhimikule
Süva sõrmede-painutaja Algab küünarluu eesmiselt pinnalt ja luudevaheliselt kilelt Jaguneb küünarvarre alumises osas neljaks kõõluseks, mis kinnituvad 2. - 5. sõrme distaalse faalanksi põhimikule
Pindmine sõrmede-painutaja Algab nii õlavarreluu mediaalselt põndapealiselt kui ka küünarvarre luudelt Läheb üle neljaks kõõluseks, mis läbivad randmekanali ja kinnituvad 2. - 5. sõrme kesksete faalanksite põhimikule
Külgmine Õlavarre kodarluulihas Algab õlavarreluu lateraalselt servalt. Kinnitub kodarluu alumisele otsale Toime küünarliigesele: painutab küünarvart. Toime kodarluu-küünarluuliigesele: kõik külgmise rühma lihased supineerivad küünarvart koos käega; Õlavarre-kodarluu lihas proneerib supineeritud küünarvart ja supineerib proneeritud küünarvart
Tagumine Pikk pöidlasirutaja Algab küünarluult Kinnitub pöidla distaalse faalanksi põhimikule Talitlevad vastavalt nimetusele.
Nimetissõrme sirutaja Algab küünarluult Lõpeb nimetissõrme dorsaalaponeuroosis Talitlevad vastavalt nimetusele.
Sõrmede sirutaja Algab õlavarreluu lateraalselt põndapealiselt läheb randme läheduses üle neljaks kõõluseks, mis suunduvad 2. - 5. sõrme seljale ja muutuvad siin aponeuroosiks. Kämblaluude peade piirkonnas on kõõlused omavahel kolme kõõlusplaadi abil ühendatud. Kõõlusplaadid piiravad sõrmede, eriti 3. ja 4. sõrme iseseisvat sirutust. Talitlevad vastavalt nimetusele.
Väikesõrme sirutaja Kujutab endast sõrmedesirutaja üht haru (st. Algab õlavarreluu lateraalselt põndapealiselt) Tema kõõlus kinnitub väikesõrme selgmisele pinnale, kus muutub selle aponeuroosiks Talitlevad vastavalt nimetusele.
Vaagnavöötmelihased
Niude- nimmelihas Algab kahe peaga, mis jätkuvad omaette lihastena. Suur nimmelihas algab viimaselt rinnalülilt ja kõikidelt nimmelülidelt ning lülidevaheketastelt. Niudelihas algab niudeluuaugult. Mõlemad lihased kinnituvad ühise kõõluse abil reieluu väikesele pöörlile. Toimides puusaliigesele, teostab niude-nimme lihas reie anterversiooni (nn sprinterlihas) ja vähesel määral ka välisrotatsiooni. Fikseeriutd alajäseme puhul, näiteks seismisel, kallutab see lihas kere ettepoole, st väldib tahapoole kukkumist, olles seega suure tuharalihase antagonist.
Suur tuharalihas Katab nelinurkselt keskmise rühma lihaseid. Algab rindkere-nimme sidekirmelt, niudeluu tagapinna ülaosalt, rist - ja õndraluu külgservalt ning ristluu- köbru sidemelt. Lihaskimbud kulgevad põiki alla lateraalsele. Alumised kimbud kinnituvad reieluu tuharalihasmisele köprusele, ülemised kimbud lähevad üle tugevaks niude- sääreluu kulglaks, mis kinnitub sääreluu lateraalsele põndale. Seoses keha vertikaalse asendiga on suur tuharalihas inimesel hästi arenenud. Võtab osa kõikidest puusaliigeses toimuvatest liigutustest. Reie adutseerimine - alumised kimbud. Abdutseerimine - ülemised kimbud.
Reielihased Sisekülg Poolkilelihas Algab istmikuköbrult. Lõppkõõlus kinnitub põlveliigese piirkonnas kolme kimbuna sääreluu mediaalsele põndale ja põlveliigese kihnule, moodustades nn süva hanejala Põlveliigese painutamine ja roteerimine. Sieserotatsioon.
Kesk Poolkõõluslihas Algab istmikuköbrult Kinnitub sääreluuköprusele Toimib puusa - ja põlveliigesele. Teostab puusaliigeses retroversiooni. Painutab ja roteerib põlveliigest, teostab siserotatsiooni.
Väilimine Reie kakspealihas Algab kahe peaga: Pikk pea istmikuköbrult, lühike pea reieluu karejoone lateraalselt mokalt Kinnitub pindluu peale. Toimib puusa- ja põlveliigesele. Põlveliigeses teostab välisrotatsiooni
Sisekülg Suur lähendaja Algab istmikukübrult. Kinnitub karejoone mediaalsele mokale ja reieluu mediaalsele põndapealisele. Teostab reie aduktsiooni ja välisrotatisooni.
Õrnlihas Algab häbemeluult Kinnitub sääreluuköprusele. Õrnlihas on kaheliigeseline ja toimib peamiselt põlveliigesele: painutab säärt ja roteerib seda sissepoole
Pealmine Reie nelipealihas Koosneb neljast võimsast osast, aglab nelja peaga ja neid käsitletakse eri lihastena: vahepealne pakslihas algab reieluu eesmiselt pinnalt; külgmine pakslihas algab reieluu karejoone lateraalselt mokalt, keskmine pakslihas algab reieluu karejoone mediaalselt mokalt; reiesirglihas algab niudeluu alumis-eesmiselt niudeluuogalt. Nende lihaste ühine lõppkõõlus hõlmab põlvekedra, jätkub sealt allapoole põlvekedrasidemena ja kinnitub sääreluuköprusele. Toimides põlveliigesele sirutab säärt
Rätsepalihas Algab niudeluu ülemis-eesmiselt niudeluuogalt, kulgeb põiki, veidi spiraalselt alla mediaalsele, pöördub ümber reieluu mediaalse põnda. See on inimkeha pikim lihas Kinnitub sääreluuköprusele. Toimides puusaliigesele teostab reie anteversiooni, roteerib reit ka väljapoole. Toimides põlveliigesele painutab ja roteeerib säärt sissepoole.
Säärelihased Tagumine Pikk varvastepainutaja Algab sääreluu tagumiselt pinnalt Lihase lõppkõõlus jaguneb tallal neljaks osaks, mis kinnituvad 2. - 5. varba distaalse faalanksi põhimikule. Toimides varbalülide vaheliigestele, talitlevad vastavalt nimetusele. Aitab tõsta ja säilitada jalavõlvi.
Pikk suurvarbapainutaja Algab pindluu tagumiselt pinnalt Kinnitub suurvarba distaalse faalanksi põhimikule Toimides varbalülide vaheliigestele, talitlevad vastavalt nimetusele.
Sääremarja-kolmpealihas Koosneb kahest lihasest: lest -sääremarjalihasest, mis algab sääreluu tagumisel-ülemisel pinnal paiknevalt lestlihasmiselt joonelt ja pindluupealt; kaksik-sääremarjalihasest, mis algab kahe peaga: mediaalne pea - reieluu mediaalselt põndapealiselt, lateraalne pea - reieluu lateraalselt põndapealiselt. Sääremarja-kolmpealihase kolm osa ühinevad ja moodustavad sääre alumises osas inimese võimsaima kõõluse - kannakõõluse ehk Achilleuse kõõluse, mis kinnitub kandluuköbrule. Osa kannakõõluse kiude läheb üle tallaaponeuroosiks. Toimides pülveliigesele, sääremarja-kolmpealihas painutab säärt.
Pikk varvastesirutaja Algab pindluupealt ja sääreluu lateraalselt põndalt. Jala piirkonnas jaguneb 4 kõõluseks, mis kinnituvad selgmiselt 2. - 5. varbale. Talitleb vastavalt nimetusele
Pikk suurvarbasirutaja Algab pindluu mediaalselt pinnalt Kinnitub suurvarba selgmisele pinnale. Talitleb vastavalt nimetusele
Eesmine sääreluulihas Algab sääreluu lateraalselt pinnalt. Kinnitub 1. talbluu ja 1. pöialuu põhimiku taldmisele pinnale. Tõstab jala mediaalset serva ja lähendab jalga. Aitab tõsta ja säilitada jalavõlvi koos pika pindluulihasega
Pikk pindluulihas Algab pindluu pealt ja sääreluu külgmiselt põndalt. Kinnitub 1. talbluu ja 1. pöialuu põhimikule. Aitab tõsta ja säilitada jalavõlvi koos pika eesmise sääreluulihasega