Anatoomia - lihastik (0)

Tallinna Ülikool - Meditsiin - Füsioloogia

1 Hindamata

Anatoomia - Lihastik
56. Vöötlihaskiu ehitus

Inimese lihaskiudude pikkus varieerub väga suurtes piirides, alates mõnest mm kuni 10-12 cm.
Vöötlihaskiudu katab membraan – sarkolemm . Kiu sisemuses, sarkoplasmas, on rohkesti perifeerselt paiknevaid tuumi. Kontraktiilseteks elementideks on lihaskius pikisuunaliselt paralleelsete kimpudena kulgevad müofibrillid, mis omakorda koosnevad veelgi peenematest müofilamentidest. Müofilamente on kahte liiki: aktiini- ja müosiinifilamendid. Lihaskiu müofibrillide aktiini- ja müosiinifilamendid asetsevad korrapäraselt, ühesugused müofilamendid kõrvuti, seetõttu tekitab nende korrapärane vaheldumine vöötlihaskiudude ristivöödilisuse.
Vöötlihaskiud moodustavad skeletilihaseid. Vöötlihaste tegevus allub inimese tahtele.

57. Lihase ehitus

Lihas (musculus) kujutab endast vöötlihaskiudude kimpudest koosnevat elundit , mille kimbud on omavahel ühendatud koheva , närve ja veresooni sisaldava sidekoe abil.
Iga lihaskiud on ümbritsetud õhukese sidekoelise kestaga (endomüüsiumiga). Lihaskiud koonduvad kimpudeks, mis on omakorda varustatud sidekoelise ümbrisega (siseperimüüsiumiga). Kogu kihast ümbritseb sidekoeline kest (välisperimüüsium).
Iga lihas algab ja lõpeb kõõlusega. Lihas kinnitub luudele, kõhredele ja liigesekihnudele kõõluse abil. Kõõlus on tõmbekindel, koosnedes paralleelselt kulgevatest kollageensetest sidekoe kiududest .

58. Nimeta lihaste erinevad kujud

Pikad lihased – esinevad enamasti jäsemetel. Nende lihaste keskmist, paksenenud osa nim kõhuks, jämedamat algusosa peaks ja peenemat vastasotsa sabaks.

Käävjas lihas

Kakspealihas (kahe peaga lihas)

Kolmpealihas (kolme peaga lihas)

Kakskõhtlihas (lihased, mille kõht jaguneb vahekõõluse abil kaheks osaks)

Kahelisulgjas lihas (lihaskiud kinnituvad kõõlusele mõlemalt poolt teravnurga alt)

Ühelisulgjas lihas (kiud kinnituvad kõõlusele ainult ühelt poolt põiki)

Ainuliigeselised, kaheliigesed ja mitmeliigeselised lihased.

Lühikesed lihased – asetsevad peamiselt kerel , lülisambalülide ja roiete vahel.
Laiad lihased – ühendavad ülajäset kerega või paiknevad kehaõõnte seintes. Need on plaatjad moodustised, mis tavaliselt lähevad üle laiadeks õhukesteks kõõlusteks – kilekõõlusteks e aponeuroosideks.

59. Nimeta lihaste abiseadeldised
Lihaste abiseadeldised – sidekirmed, sünoviaalpaunad ja kõõlusetuped, plokid , seesamluud .

Sidekirmeks ehk fastiaks nim kiulisest sidekoest kesta üksikute lihaste ja lihasrühmade ümber. Need ei lase lihaseid paigalt nihutada, annavad lihastele elastsuse ja hoiavad ära nende omavahelise hõõrdumise.
Sünoviaalpaunad esinevad piirkondades, kus kõõlus liigub oma naaberelundi (luu, teine lihas, kõõlus jm) suhtes, need hoiavad äa lihaste ja naaberorganite vahelist hõõrdumist.
Kõõlusetuped täidavad samasugust ül, mis sünoviaalpaunadki. Need ümbritsevad kõõlust ulatuslikult, näiteks üla- ja alajäseme pikkade kõõluste ümber esinevad kuni 10 cm pikkused kõõlusetuped.
Plokk on vagu luul, mis on kaetud hüaliinkõhrega. See esineb kohtades, kus lihase kõõlus muudab järsult suunda. Kõõluse ja kõhre vahel o sünoviaalpaun.
Seesamluud asetsevad lihase lõppkõõluses kinnituskoha läheduses. Nad soodustavad lihaste tööd: väldivad hõõrdumist ja suurendavad lihastõmbe rakendusnurka luulisele kangile. Rakendusnurga suurenedes suureneb lihase toimejõud.

60. SELJA LIHASED

Lülisambasirgestaja

Alguskoht
Kinnituskoht
funktsioon
Ristluu tagumiselt pinnalt, niudeluuharjalt ja rindkere - nimme sidekirmelt.
Pikimlihas -ulatub ristluult koljuni.
Niude-roidelihas – ulatub kaela keskosani (osa lihaskiude kinnitub ka roietele).
*Sirutab lülisammast

Romblihas

Alguskoht
Kinnituskoht
funktsioon
2 alumise kaelalüli ja nelja ülemise rinnalüli ogajätkelt.
Abaluu mediaalsele servale (siseservale).
*Toimides rinnaku - rangluu liigesele, tõmbabromblihas abaluid ja seega kogu õlavöödet lülisamba suunas ja ülespoole. (tõstab ja lähendab abaluid teineteisele).

Abaluutõstur

Alguskoht
Kinnituskoht
funktsioon
Nelja ülemise kaelalüli ristijätketelt.
Abaluu ülemisele nurgale.
*tõstab abaluid üles (ka õlgu).

Seljalailihas

Alguskoht
Kinnituskoht
funktsioon
Viie alumise rinnalüli ogajätkelt, rindkere-nimme sidekirmelt, niudeluuharjalt ja kolmelt alumiselt roidelt.
Õlavarreluu väikeköbrukese harjale (alumised kuid kinnituvad kõrgemale kui ülemised).
*tõmbab õlavart taha ja roteerib sissepoole.
*langetab kätt/ viib käe alla

Trapetslihas

Alguskoht
Kinnituskoht
funktsioon
Kuklaluu ülemiselt kuklataguselt joonelt ja välimiselt kuklamügaralt, turjasidemelt ja kõikidelt rinnalülide ogajätketelt.
Abaluuharjale, õlanukile ja rangluu õlanukmisele otsale.
*ülemised kimbud – tõstavad õlavöödet.
*vahelmised kimbud – lähendavad abaluid lülisambale.
*alumised kimbud – tõmbavad õlavöödet allapoole.
61. KÕHU LIHASED

Kõhusirglihas

Alguskoht
Kinnituskoht
funktsioon
Algab 5.-7. Roidekõhre välispinnalt ja rinnaku mõõkjätkelt.
häbemeluu
*tagablihastele kindla asendi.
*võimaldab kummardusi.

Sisemine kõhupõikilihas

Alguskoht
Kinnituskoht
funktsioon
Rindkere-nimme sidekirmelt, niudeluuharjalt ja kubemesidemelt. Kulgeb põiki üles-ette.
*ülemisek kiud kinnituvad kolmele alumisele roidele.
*alumised kuid lähevad kõhusirglihase serva läheduses üle aponeuroosiks.
*võimaldab keha pööramist

Välimine kõhupõikilihas

Alguskoht
Kinnituskoht
funktsioon
Sämpudena kaheksa alumise roide välispinnalt. Kulgeb põiki alla-ette.
Niudeluuharja välisserv
*liikumise toetamine ning keha pöörete teostamine .
62. RINNA LIHASED

Sisemised roietevahelihased

Alguskoht
Kinnituskoht
funktsioon
Iga roide ülemiselt servalt. Suunduvad põiki üles-ette.
Naaberroide alumisele servale.
*roiete langetamine ( väljahingamisel )

Välimised roietevahelihased

Alguskoht
Kinnituskoht
funktsioon
Roide alumiselt servalt. Kulgevad põiki alla-ette.
Naaberroide ülemisele servale.
*roiete tõstmine (sissehingamisel)

Eesmine saaglihas

Alguskoht
Kinnituskoht
funktsioon
Saagjate sämpudena 8.-9. Ülemiselt roidelt.
Abaluu mediaalsele servale ning ülemisele ja alumisele nurgale.
*abaluu ette toomine (nt. Käe liigutamine sõudmisel).

Suur rinnalihas

Alguskoht
Kinnituskoht
funktsioon
Rangluult, rinnakult, 2.-6. Roidekõhrelt ja kõhu sirglihase eesmiselt pinnalt.
Õlavarreluu suurköbrukese harjale.
*õlavarre ette viimine
*sissepoole viimine (roteerib)
*õlavarre langetamine

Vahelihas ehk diafragma

Alguskoht
Kinnituskoht
funktsioon
Rinnaku mõõkjätke ja 6 alumise roide sisepinnalt ning 2.-5. Nimmelüli keha eespinnalt.
*vahelihas on peamine hingamislihas . Vahelihase lõtvumisel rinnaõõne maht väheneb ja õhk surutakse kopsust välja ( väljahingamine ).
Vahelihase kontraktsioonil tema külgosad laskuvad alla ning rinnaõõs suureneb, õhk tungib kopsudesse (sissehingamine).
63. KAELA LIHASED

Tagumine astriklihas

Alguskoht
Kinnituskoht
funktsioon
Kolme alumise kaelalüli ristijätkelt
2. roide välispinnale
*astriklihased tõstavad roideid
*Fikseeritud rindkere puhul ühepoolsel tegevusel kallutavad lülisamba kaelaosa ette lateraalsele ja pööravad seda samaaegselt vastaspoolele.
*kahepoolsel tegevusel painutavad astriklihased lülisamba kaelaosa.

Keskne astriklihas

Alguskoht
Kinnituskoht
funktsioon
Kõikide kaelalülide ristijätketelt
1.Roide ülemisele pinnale
--II--

Eesmine astriklihas

Alguskoht
Kinnituskoht
funktsioon
Algab 3.-6. Kaelalüli ristijätkelt
1.roidele
--II--

Rinnaku-rangluu-nibujätke lihas ehk peapöörajalihas

Alguskoht
Kinnituskoht
funktsioon
Algab 2-peana:
*üks rinnakupidemelt
*teine rangluu rinnakmiselt otsalt.
Suundub põiki-üles tahapoole.
Oimuluu nibujätkele ja kuklaluu ülemisele kuklataguse joone külgosale.
*ühepoolsel tegevusel kallutab pead samale poole, pöörates nägu vastassuunas . (pea pööramine vasakule ja paremale)
*kahepoolsel tegevusel painutab lülisamba kaelaosa ettepoole , pead tahapoole. (pea kuklasse lükkamine).
64. ÕLAVÖÖTME LIHASED

Suur ümarlihas

Alguskoht
Kinnituskoht
funktsioon
Abaluu alumise nurga tagumiselt pinnalt.
Õlavarreluu väikese köbrukese harja alumisele osale.
Õlavarre taha viimine ning sisse pööramine.

Harjaüline lihas

Alguskoht
Kinnituskoht
funktsioon
Abaluu harjaülisest august.
Õlavarreluu suure köbrukese keskmisele osale.
Õlavarre eemaldamine.

Deltalihas

Alguskoht
Kinnituskoht
funktsioon
*eesmine osa rangluu lateraalselt kolmandikult.
*keskne osa õlanukilt.
*tagumine osa abaluuharjalt.
Õlavarreluu deltalihasmisele köbrusele.
*eesmine osa – õlavarre viimine küljele ja ette. (õlavarre anteversioon, aduktsioon ja siserotatsioon).
*tagumine osa – õlavarre viimine taha. (abdutseerib õlavart).
65. ÕLAVARRE LIHASED

Õlavarre-kakspealihas

Alguskoht
Kinnituskoht
funktsioon
*pikk pea algab abaluu liigeseüliselt köbrukeselt pika kõõlusega.
*lühike pea algab kaarnajätkelt.
Kinnitub tugeva kõõluse abil kodarluu köprusele.
*Toime õlaliigesele – kaarnajätke-õlavarre lihas tõmbab õlavart ette mediaalsele ja roteerib vähesel määral sisse; õlavarre-kakspealihas teostab väikeses ulatuses õlavarre anteversiooni
*toime küünarliigesele – küünarvart painutavad õlavarrelihas ja õlavarre-kakspealihas; õ-2plihas teostab ka küünarvarre supinatsiooni (väljapööramine).
*funktsiooniks nt esemete maast üles tõstmine.

Õlavarre-kolmpealihas

Alguskoht
Kinnituskoht
funktsioon
*pikk pea – abaluu liigesealuselt köbrukeselt,
*külgmine pea – õlavarreluu tagumise pinna ülaosalt,
* mediaalne pea – õlavarreluu tagumiselt pinnalt, külgmisest peast madalamalt.
Kinnitub tugeva kõõlusega küünarnukile.
*toimides küünarliigesele – sirutavad õ-3plihas ja küünarnukilihas küünarvart.
*õ-3plihas tõmbab vähesel määral õlavart taha mediaalsele.
*funktsiooniks nt küünarnuki sirgeks lükkamine (nt kangi tõstmine sirgetele kätele)
66. KÜÜNARVARRE LIHASED

Pikk pöidlapainutaja

Alguskoht
Kinnituskoht
funktsioon
Kodarluu eesmiselt pinnalt ja luudevaheliselt membraanilt.
Pöidla distaalse (kaugmise) faalanksi(lüli) põhimikule.
*pöidla painutamine .

Süva sõrmedepainutaja

Alguskoht
Kinnituskoht
funktsioon
Küünarluu eesmiselt pinnalt ja luudevaheliselt membraanilt, jaguneb küünarvarre alumises osas neljaks kõõluseks.
Need kõõlused kinnituvad 2.-5. Sõrme distaalse faalanksi põhimikule.
*sõrmede painutamine.

Pindmine sõrmedepainutaja

Alguskoht
Kinnituskoht
funktsioon
Õlavarre mediaalselt põndapealselt ja ka küünarvarre luudelt ning läheb üle neljaks kõõluseks, mis läbivad randmekanali.
Need kõõlusedkinnituvad 2.-5. Sõrme kesksete faalanksite põhimikule.
*sõrmede painutamine.

Õlavarre-kodarluu lihas

Alguskoht
Kinnituskoht
funktsioon
Õlavarreluu lateraalselt servalt.
Kodarluu alumisele otsale.
*käe keeramine üles ja alla (näiteks tehes tööd).

Pikk pöidlasirutaja

Alguskoht
Kinnituskoht
funktsioon
Küünarluu.
Pöidla distaalse faalanksi põhimikule.
*pöidla sirutamine .

Nimetissõrme- sirutaja

Alguskoht
Kinnituskoht
funktsioon
Küünarluu.
Nimetissõrme dorsaalaponeuroosis.
*nimetissõrme sirutamine.

Sõrmedesirutaja

Alguskoht
Kinnituskoht
funktsioon
Õlavarreluu lateraalselt põndapealselt.
Suundub kõõlustena 2.-5. Sõrme seljale .
*sõrmede sirutamine.

Väikesõrme-sirutaja

Alguskoht
Kinnituskoht
funktsioon
Õlavarreluu lateraalselt põndapealselt.
Väikesõrme selgmisele pinnale.
*väikese sõrme sirutamine.
67. VAAGNAVÖÖTME LIHASED

Niude-nimme lihas

Alguskoht
Kinnituskoht
funktsioon
Algab 2 peaga, mis jätkuvad omaette lihastena.
*suur nimmelihas – viimaselt rinnalülilt jakõikidelt nimmelülidelt ning lülivaheketastelt.
* niudelihas - niudeluuaugult
Mõlemad lihased kinnituvad ühise kõõluse abil reieluu väikesele pöörlile.
*reie jõuline ette viimine (sprindid, reietõsted).

Keskne tuharalihas

Alguskoht
Kinnituskoht
funktsioon
Niudeluutiiva tagapinna ülaosalt.
Reieluu suurele pöörlile.
*eemaldab reit ( eesmised rühmad viivad reie ette ning pööravad sisse, tagumised rühmad aga viivad reit taha ning pööravad välja).

Suur tuharalihas

Alguskoht
Kinnituskoht
funktsioon
Rindkere-nimme sidekirmelt, niudeluu tagapinna ülaosalt, rist - ja õndraluu külgservalt ning ristluuköbru sidemelt.
*alumised kimbud kinnituvad reieluu tuharalihasmisele köprusele
*ülemised kimbud lähevad üle tugevaks niude-sääreluu kulglaks, mille kaudu sääreluu kinnitub lateraalsele põndale.
*reie taha viimine.

Laisidekirme-pingutaja

Alguskoht
Kinnituskoht
funktsioon
Niudeluu ülemis-eesmiselt niudeluuogalt.
Niudeluu-sääreluu kulgla.
*reie ette viimine ning sisse pööramine.
68. REIE LIHASED

Poolkilelihas

Alguskoht
Kinnituskoht
funktsioon
Istmikuköbru.
Põlveliigese piirkonnas kolme kimbuna sääreluu mediaalsele põndale ja põlveliigese kihnule
*põlve painutamine ning sisse pööramine.

Poolkõõluslihas

Alguskoht
Kinnituskoht
funktsioon
Istmikuköbru.
Kinnitub sääreluuköprusele.
*põlve painutamine ja sisse pööramine.

Reie-kakspealihas

Alguskoht
Kinnituskoht
funktsioon
*pikk pea – istmikuköbrult
*lühike pea – reieluu karejoone lateraalselt mokalt.
Pindluu pea.
*põlve painutamine nin välja pööramine.

Suur lähendaja

Alguskoht
Kinnituskoht
funktsioon
Istmikuköbru.
Karejoone mediaalsele mokale ja reieluu mediaalsele põndapealisele.
*reite lähendamine keskteljele.

Lühike lähendaja

Alguskoht
Kinnituskoht
funktsioon
Häbemeluu.
Karejoone mediaalse moka ülemisele osale.
*reite lähendamine keskteljele.

Pikk lähendaja

Alguskoht
Kinnituskoht
funktsioon
Häbemeluu.
Karejoone mediaalse moka kesksele osale.
*teostab reie aduktsiooni (lähendamine) ja välisrotatsiooni.

Kammilihas

Alguskoht
Kinnituskoht
funktsioon
Häbemeluu.
Reieluu kammijoonele.
*reite lähendamine keskteljele.

Õrnlihas

Alguskoht
Kinnituskoht
funktsioon
Häbeleluu.
Sääreluuköprusele.
*painutab säärt ja roteerib seda sissepoole; lähendab ka reisi. Painutab põlve.

Reie-nelipealihas

Alguskoht
Kinnituskoht
funktsioon
*vahepealne pakslihas – reieluu eesmiselt pinnalt
*külgmine pakslihas – reieluu karejoone lateraalselt mokalt
*keskmine pakslihas – reieluu karejoone mediaalselt mokalt.
*reiesirglihas – niudeluu alumis-eesmiselt niudeluuogalt.
Sääreluuköprusele.
*põlve sirutamine. (NB!! Ainuke, mis sirutab!)

Rätsepalihas

Alguskoht
Kinnituskoht
funktsioon
Niudeluu ülemis-eesmiselt niudeluuogalt.
Sääreluuköprusele.
*reie painutamine; põlve välja viimine ning sisse toomine.
69. SÄÄRE LIHASED

Pikk varvastepainutaja

Alguskoht
Kinnituskoht
funktsioon
Sääreluu tagumiselt pinnalt.
2.-5. Varba distaalse faalanksi põhimikule.
* varvaste painutamine.

Pikk suurvarbapainutaja

Alguskoht
Kinnituskoht
funktsioon
Pindluu tagumiselt pinnalt.
Suurvarba distaalse faalanksi põhimikule.
*suurvarba painutamine.

Sääremarja kolmpealihas

Alguskoht
Kinnituskoht
funktsioon
* lest -sääremarjalihas – sääreluu tagumisel-ülemisel pinnal paiknevalt lestlihasmiselt joonelt ja pindluu pealt.
*kaksik-sääremarjalihas – algab kahe peaga: mediaalne pea... reieluu mediaalselt põndapealiselt, lateraalne pea... reieluu lateraalselt põndapealiselt.
Need 3 lihast ühinevad ning moodustavad sääre alumises osas inimese võimsaima kõõluse – kannakõõluse ehk Achilleuse kõõluse, mis kinnitub kandluuköbrule.
*kanna tõstmine, põlve painutamine.

Pikk varvastesirutaja

Alguskoht
Kinnituskoht
funktsioon
Pindluupealt ja sääreluu lateraalselt põndalt.
2.-5. Varbale.
*varvaste sirutamine.

Eesmine sääreluulihas

Alguskoht
Kinnituskoht
funktsioon
Sääreluu lateraalselt pinnalt.
1.talbluu ja 1.pöialuu põhimiku taldmisele pinnale.
*tõstab jala mediaalset serva ja lähendab jalga.

Pikk pindluulihas

Alguskoht
Kinnituskoht
funktsioon
Pindluu pealt ja sääreluu külgmiselt põndalt.
Kinnitub taldmiselt 1.talbluu ja 1.pöialuu põhimikule.
*külgmise serva ning koos eesmise säärelihasega ka jala pöia tõstmine.

Pikk suurvarba-sirutaja

Alguskoht
Kinnituskoht
funktsioon
Pindluu mediaalselt pinnalt.
Suurvarba selgmisele pinnale.
*suurvarba sirutamine.
Kannakõõlus = Achilleuse kõõlus

.DOCX Laadi alla originaalfail 7 lk · .docx · 31 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2014-03-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti

31 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Annix88 Õppematerjali autor

Anatoomia loengu inimese lihaseid puudutava osa kordamisküsimused vastustega

anatoomia lihastik lihased lihas kõõlus lihased niudeluu sääreluu abaluu reieluu

Sarnased õppematerjalid

xlsx

Anatoomia KT I ainult lihased lihtsas exceli tabelis

lülisamba suunas ja ülespoole. Kinnitub õlavarreluu Algab viie alumise rinnalüli Toimides õlaliigesele, tõmbab see väikeköbrukese harjale, ogajätkelt, rindkere-nimme lihas õlavart taha mediaalsele ja Seljalailihas kusjuures alumised kiud sidekirmelt, niudeluuharjalt roteerib sissepoole, langetab kinnituvad kõrgemale kui ja kolmelt alumiselt roidelt suure jõuga ülestõstetud kätt

Anatoomia

pdf

Lihaste kaardid

kuklataguside õlanukk, alumine osa rinnalüli ja hari pöörab , välimine abaluuhari langetab kõikide õlavart kuklamügar abaluud, kogu nimmelülide sissepoole, lihas ogajätked, fikseritud lähendab keskmine kätega abaluid ristluuhari, lähendab

Inimese anatoomia ja füsioloogia

docx

Lihased kerge konspekt kaugõppevormis

Vöötlihaskiu ehitus Lihas, lihaskiud, müofibrillid, neid katab sarkolemm ja laigud peal on tuumad, kaht liiki müofilamendid ehk valgud, müosiin ja aktiin Lihase ehitus, endo-, peri- ja epimüüsium Lihas on vöötlihaskiudude kimpudest koosnev elund, mille kimbud on omavahel ühendatud närve ja veresooni sisaldava sidekoe abil. Endomüüsium-õhuke sidekoeline kest ümber lihaskiu Perimüüsium-Sidekoeline kest ümber lihaskimbu

Inimese õpetus

doc

Lihased

Sidekoelises toeses kulgevad lihaskiude varustavad veresooned, lümfisooned ja närvid. Lihaste otstelt saavad alguse kõõlused, mis on väga suure tõmbekindlusega. Kõõlus koosneb paralleelselt kulgevatest kõõluskiududest, mis moodustavad kõõluskiudude kimpe, kimbud moodustavad kõõluse. Kõõluse kimpe ja kogu kõõlust ümbritsev kohev sidekude on lihskõhu sidekoelise toese jätk. Kuna kõõlus on väikese verevarustusega, siis on tema värvus valkjas, lihas aga punane. Lihaste innervatsioon e lihaste närviühendus. Lihaseid innerveerivad närvid sisaldavad aferentseid ja eferentseid kiude. Aferentsed e tundekiud lõpevad kudedes retseptoritega, mis informeerivad kesknärvisüsteemi kehaosade asendi ja lihaste pingeseisundi suhtes. Eferentsed närvikiud viivad impulsse kesknärvisüsteemist lihassüsteemi eri osadesse. Lihastesse saabub mööda eferentseid kiude impulsse, mis tagavad pideva lihase valmisoleku e toonuse

Bioloogia

docx

Anatoomia I kontrolltöö 8 lk.

Kui võlve poleks oleks meil koguaeg valus.(lampjalgsus-võlvid on lamedad) 56. Vöötlihaskiu ehitus: Koosneb lihaskiududest, mis kujutavad endast pikki paljutuumseid rakke. Müofibrillide erilise asetuse tõttu lihaskiududes näivad need ristipidi vöödilised 57. Lihase ehitus: kujutab endast vöötlihaskiudude kimpudest koosnevat elundit, mille kimbud on omavahel ühendatud koheva, närve ja veresooni sisaldava sidekoe abil. Lihas kinnitub luudele, kõhredele ja liigesekihnudele kõõluse abil. 58. Nimeta lihaste erinevad kujud: Kujult jagunevad lihased pikkadeks, lühikesteks ja laiadeks. Pikad lihased esinevad enamasti jäsemetel. Lühikesed lihased asetsevad peamiselt kerel, lülisambalülide ja roiete vahel. Laiad lihased ühendavad ülajäset kerega või paiknevad kehaõõnte seintes. 59. Nimeta lihaste abiseadeldised: Lihase tööd soodustavad nende abiseadeldised: a) Sidekirmed e

Anatoomia

docx

Anatoomia põhjalik konspekt

Närvid (motoorne närv, sensoorsed, vegetatiivsed) Üks müofibrill koosneb müofilamentidest (antiin, müosiin). 58. Lihase ehitus kujutab endast vöötlihaskiudude kimpudest koosnevat elundit, mille kimbud on omavahel ühendatud koheva, närve ja veresooni sisaldava sidekoe abil. Lihas kinnitub luudele, kõhredele ja liigesekihnudele kõõluse abil. 59. Lihaste erinevad kujud Kujult jagunevad lihased pikkadeks, lühikesteks ja laiadeks. Pikad lihased esinevad enamasti jäsemetel. Lühikesed lihased asetsevad peamiselt kerel, lülisambalülide ja roiete vahel. Laiad lihased ühendavad ülajäset kerega või paiknevad kehaõõnte seintes. 60. Lihase tööd soodustavad nende abiseadeldised:

Anatoomia

docx

Anatoomia küsimused 1-69

ristvöödilisuse. 57. Lihase ehitus: Lihas kujutab endast vöötlihaskiudude kimpudest koosnevat elundit, mille kimbud on omavahel ühendatud koheva, närve ja veresooni sisaldava sidekoe abil. Iga lihaskiud on ümbritsetud õhukese sidekoelise kestaga - endomüüsiumiga. Lihaskiud koonduvad kimpudeks, mis on omakorda varustatud sidekoelise ümbrisega - siseperimüüsiumiga. Kogu lihast ümbritseb sidekoeline kest - välisperimüüsium. Iga lihas algab ja lõpeb kõõlusega. Lihas kinnitub luudele, kõhredele ja liigesekihnudele kõõluse abil. 58. Nimeta lihaste erinevad kujud: Kujult jagunevad lihased pikkadeks, lühikesteks ja laiadeks. Pikad lihased esinevad enamasti jäsemetel. Nende lihaste keskmist, paksenenud osa nimetatakse kõhuks, jämedamat algusosa peaks ja peenemat vastasosa sabaks. Lühikesed lihased asetsevad peamiselt kerel, lülisambalülide ja roiete vahel. Laiad lihased ühendavad ülajäset kerega või paiknevad kehaõõnte seintes.

Bioloogia

doc

Anatoomia

raskus jagatud ratsionaalselt. 41. Vöötlihaskiu ehitus: vöötlihaskiudu katab sarkolemm, mille sees paikneb sarkoplasma. Sarkolemmi all on tuumad. Vöötlihaskiu sees paiknevad aga omakorda kokkutõmbevõimega elemendid ehk teisisõnu müofibrillid. (TV joonis 3) 42. Skeletilihase kui organi ehitus, lihase abiseadeldised: esmatähtis on lihaskiudude kimp, mille ümber ringlevad veresooned (verekapillaarid) ja mida katab sidekude. Lihaskiu peal paiknevad tuumad. Iga lihas on varustatud kolme liiki närvidega: motoorsete (juhivad kokkutõmmet), sensoorsete (tundenärvid) ja vegetatiivsete närvidega (reguleerivad lihase ainevahetust). Luudele kinnitub lihas kõõlustega. Lihase abiseadeldised on sidekirmed, sünoviaalpaunad ja- tuped, plokid ning seesamluud. (TV joonis 3) 43. Selja lihased, algus- ja kinnituskohad, funktsioonid: lihase algus- ning lõppunkti (kinnituspunkti) vahel toimub kogu aeg kokkutõmme.

Anatoomia

Rohkem sarnaseid