Roomajad 5 5-6 Linnud 359 380 Imetajad 68 68 Põhjalikumalt vt ka Eesti putukad, Eesti kalad, Eesti kahepaiksed, Eesti roomajad, Eesti linnud ja Eesti imetajad. Eesti fauna kujunemine Eesti fauna koostise mõistmiseks pakub palju pidepunkte ta tekkelugu. Praegune Eesti loomastik on kujunenud tõenäoliselt täielikult jääaja järel, nii et ta on suhteliselt noor. Seetõttu puuduvad siin autohtoonsed liigid, vähe on endeemseid liike (ning neidki peetakse endeemideks tõenäoliselt nende harulduse tõttu naaberaladel). Eesti ala asustamine on tõenäoliselt toimunud mitme lainena erinevatest suundadest ning on tihedas seoses taimkatte arenguga. Eesti veekogude fauna kujunemisel on olulist osa mänginud Läänemere areng. Eesti ala asustamine selgrootutega algas ilmselt varsti pärast mandrijää taandumist ja esmase tundrataimkatte teket
d) Plokid - plokk on vagu luul, mis on kaetud hüaliinkõhrega. See esineb kohtades, kus lihase kõõlus muudab järsult suunda. e) Seesamluud – Asetsevad lihase lõppkõõluse kinnnituskoha läheduses. Soodustavad lihase tööd, väldivad hõõrdumist ja suurendavad lihastõmbe rakendusnurka luulisele kangile. Rakendusnurga suurenedes suureneb lihase toimejõud. 60. Selja lihased, algus- ja kinnituskohad, funktsioonid: Autohtoonsed lihased: a) Lülisambasirgestaja (lateraalne trakt) - Algab: ristluu tagumiselt pinnalt, niudeluuharjalt ja rindekere-nimme sidekirmelt, ning koosneb kahest osast: pikimlihas - kinnitub: koljule. niude-roidelihas - kinnitub: ulatub kaela keskosani, osa lihaskiude kinnitub roietele. b) Rihmlihas (spino-transversaalne trakt) - kaela tagumises osas jaguneb kaheks: Kaelarihmlihas - Algab: 3.-6
lülisammmast Transversospinaalne Transverse process Spinous process Selgroo sirutamine, keeramine trakt Pearihmlihas III kaela kuni III rinnalüli Kinnitub kuklaluu Ühepoolsel tegevusel kallutavad ogajätketelt ülemisele autohtoonsed lihased lülisammast ja kuklatagusele joonele pead taha lateraalsele, põikikiud ja oimuluu nibujätkele samal ajal roteerivad. Kahepoolsel Kaela rihmlihas III-V rinnalüli II-III ülemise kaelalüli tegevusel nimetatud lihased ogajätketelt ristijätketele kinnitub sirutavad lülisammast ja pead Rind
Lülisambasirgestaja niudeluuhari, rindkere-nimme keskosani, osa lihaskiude lateraalsele, sirutavad lülisammast ja pead sidekirme kinnitub roietele Transversospinaalne trakt Lihased algavad risti-jätketelt Kinnituvad ogajätketele Ühepoolsel tegevusel kallutavad (süsteem) autohtoonsed lihased lülisammast ja pead taha poole lateraalsele, põikikiud samal Spino-transversaalne trakt ajal roteerivad. Kahepoolsel tegevusel (rihmlihas: pea- ja kaela nimetatud lihased sirutavad lülisammast ja
http://karavanserai.bluemoon.ee/Aasia/Hiina/Hiina_images/Gaal/lijiang1.jpg Loomastik Hiina loomastik on väga rikas ning mitmekesine. Selgroogseid loomi on umbes 3500 liiki, sealhulgas on u 400 liiki imetajaid ja rohkem kui 1000 liiki linde. Kõige suurem liikiderohkus on enamasti Lõuna- ja Edela-Hiinas. Sealsed loomad on toopilise fauna esindajad nagu ahvid, leemurid, ninasarvikud, tiigrid jne. Ida-Hiinat iseoomustavad rohkem edeemilised ja autohtoonsed ehk aborigeensed liigd (Mandzuuria jänes, kährik jne.) Samuti on ka toopilisi loomaliike nagu lendoravad, leopardid. Kirde-Hiinas ja Lõunas on kombineeritud esindajad Siberi taiga faunast (punahirv, muskus hirved, orav, ilves, soobel) Loode-Hiinas on loomaliike tunduvalt vähem, kuid ilmnevad ka märkimisväärseid loomaliike. Kõrvefauna kompleksis võib kohata metsikuid hobuseid, eesleid, gaselle, hüpiklasi jne. Steppidel elutsevad antiloop-gasellid, uruhiired, mongoolia liivahiired jne.
auricularis posterior. e) Koljulae lihased: M. occipitofrontalis: koosneb kahest kõhust : venter occipitalis o. - kuklaluu tagapind, ja venter frontalis i. - kulmude nahk. Kahe kõhu vahel pealael on lai kilekõõlus - galea aponeurotica (selle moodustamisest võtavad osa ka pea külgedel asuvate lihaste kõõlused!) f. - peanaha liigutamine ette-taha. Kere lihased. 1. Selja lihased. A. Selja autohtoonsed lihased. I. Mediaalne trakt. Mm. interspinales (cervicis, thoracis, lumborum) - naaberlülide ogajätkete vahel Ülemistest interspinaallihastest on arenenud nn. kuklaroseti lihased - m. rectus capitis minor et major ja m. obliquus capitis inferior (+ obliquus capitis superior lateraalsest traktist!), mis paiknevad atlas`e, axis`e ja os occipitale vahel ja mõjuvad kuklaliigestele! M. spinalis (cervicis, thoracis, lumborum) - ogajätkete vahel üle mitme lüli. Mm
Aitab roideid langetada, soodustab õõneselundite sisaldiste väljutamist. Roteerivad keret. e) Välimine kõhupõikilihas (külgmine rühm) - Algab: sämpudena kaheksa alumise roide välispinnalt. Kinnitub: niudeluuharja välisservale, mediaalsuunas läheb ta üle tugevaks aponeuroosiks. Aitab elundeid kindlas asendis hoida. Aitab roideid langetada, soodustab õõneselundite sisaldiste väljutamist. Roteerivad keret. 62. Rinna lihased: Autohtoonsed lihased: a) Rindkere-ristilihas (süva kiht) - Algab: rinnaku alumise poole tagumiselt pinnalt. Kinnitub: 2.-6. roide sisepinnale. Langetab roideid, võtab osa väljahingamisest. Võtavad osa rindkere seina moodustamisest. b) Sisemised roietevahelihased (keskne kiht) - Algavad: iga roide ülemiselt servalt. Kinnituvad: naaberroide alumisele servale. Langetab roideid, võtab osa väljahingamisest. Võtavad osa rindkere seina moodustamisest.
SELJALIHASED Autohtoonsed Mediaalne trakt Musculus interspinales cervicis o ja i: CI – C VII processus spinosused f: sirutab lülisamba kaela- ja lumbaalosa Musculus interspinales thoracis Musculus interspinales lumborum o ja i: L1-L5 processus spinosused f: ühepoolne -> painutab selgroogu samale poole; kahepoolne -> stabiliseerib ja sirutab Musculus rectus capitis posterior minor o: C1 (tuberulum posterius) i: os occipitale linea nuchalis inferior f: ühepoolne -> pöörab pead samale poole; kahepoolne -> sirutab pead Musculus rectus capitis posterior major o: C1 (processus sipinosus) i: os occipitale (linea nuchalis inferior) Musculus obliquus capitis inferior o: C2 (processus spinosus) i: C1 (processus transversus) f: ühepoolne -> pöörab pead samale poole; kahepoolne -> sirutab pead Musculus obliquus capitis superior o: C1 (processus transversus) i: os occipitale (line...
Eesti mereselgrootute fauna on Läänemere vähese veesoolsuse tõttu liigivaene. Tuvastatud on 22 selgrootuteklassi kokku 440 liigiga. Suhteliselt liigirikkamad klassid on vähid (koorikloomad), keriloomad ja putukad (vastavalt 119, 100 ja 63 liiki). Ainult meres elutsevad karikloomad, kammloomad, siilussid, keraskärssussid ja hulkharjasussid. Loomastiku koosseisus on esikohal avarasoolased mageveevormid, vähem on mere- ja riimveevorme. Et Läänemeri on noor, puuduvad selle faunas autohtoonsed (kohapeal tekkinud) liigid ja fauna koosneb ainult sisserännanuist. Valdav osa mageveevormidest pärineb Läänemere oma vesikonna siseveekogudest. Mere- ja riimveevormide hulgas moodustavad enamiku Atlandi ookeani boreaalse (põhjapoolkera parasvöötmelise) fauna esindajad, kellest suurem osa rändas Läänemerre Litoriinamere staadiumis. Vähem on arktilise fauna liike, kes tulid Läänemerre hilisjääajal (Joldiamere või Balti
annaabi.ee 
