See on võrdne deformatsiooni suurusega. 9.Hooke´i seadus. Jäikustegur. Hooke'i seaduse kohaselt on elastsusjõud võrdeline keha pikkuse muutusega. Võrdetegur e. Jäikustegur. Jäikustegur iseloomustab keha. Ta näitab, kui suur elastsusjõud tekib keha pikkuse ühikulisel muutmisel. Jäikusteguri ühikuks on 1 N/m. 10.Valem elastsusjõu arvutamiseks. 11.Mis on tiirlemine, mis on pöörlemine? Näiteid Pöörlemiseks nimetatakse niisugust liikumist, kus liikumistelg jääb vaadeldava liikuva keha piiresse. Näiteks käi pöörleb, vokiratas pöörleb, tuuleveski tiivad pöörlevad, Maa pöörleb ümber oma mõeldava telje. Tiirlemiseks nimetatakse niisugust liikumist, kus liikumistelg või mõeldav telg asub väljaspool liikuvat keha. Näiteks poiss tiirleb ümber puu, Maa tiirleb ümber Päikese. Maa mõeldav tiirlemistelg asub 150 miljoni kilomeetri kaugusel Päikesest. Kuu tiirleb ümber Maa. 12. Mõisted
Säsituuma ülesandeks on avaldada vastupanu survejõududele. Suure elastsuse tõttu võib säsituum tugevasti deformeeruda ja paigutuda ümber erinevates suundades /kummardumisel tahapoole, selgmisel sirutamisel ettepoole/ 3. Nimeta liigese põhiosad ehk tunnused (3), loetle liigesevõide ehk sünoovia funktsioonid (2-3) Liigese põhiosad on liigesepinnad, liigesekihn ja liigeseõõs. ? 4. Nimeta üheteljeliste liigeste põhitüübid (2), too kumbagi kohta üks näide ja märgi juurde tema liikumistelg Üheteljelise liigesed on plokk- /sõrmede ja varvaste lülivahelised liigesed/ (liikumistelg kulgeb frontaalselt, mis on risti liigestuvate luude pikiteljega) ja ratasliiges /prokismaalne ja distaalne küünar-kodarluu liiges, kus kodarluu pöörleb ümber küünarluu/ (liikumine toimub ümber vertikaaltelje, mis peaaegu ühtub luu pikiteljega: siin toimub sisse- ja väljapööramine) [pronatsioon ja supinatsioon] 5
Referaat Liigeste liikumissuunad ja lihased, mis neid liigutavad. Triin Kiisa 2011 1.Liigesed ja nende liikumissuunad. Liigesed võivad olla vastavalt liikumisvõimalustele ühe-, kahe- ja mitmeteljelised. Üheteljeliste liigeste hulka kuuluvad plokk- ehk sarniirliiges ja ratasliiges, tigu- ehk vintliiges. Plokkliigesese liikumistelg on frontaaltelg ja on risti liikuvate luude pikiteljega. Plokkliigeses on võimalikud ainult painutus ja sirutus. Plokkliigesed on näiteks sõrmede ja varvaste lülidevahelised liigesed. Tiguliiges on plokkliigese erivariant, mille erinevuseks on see, et kumeral liigesepinnal leiduv vagu ja nõgusal liigesepinnal paiknev hari kulgevad veidi spiraalselt, s.o vindikujuliselt, mitte sagitaalselt. Seetõttu toimub samaaegselt painutuse ja sirutusega luude vabade otsade
võimaldamine ja põrutuste amortiseerimine. 3.Nim. liigese põhitunnused. Põhiosad(3). Loetle liigesvõide e. sünoovia funktsioonid(2-3). Vastus: Vähemalt kaks liigespinda, tavaliselt kumer ja nõgus. Liigespinnad, liigeseõõs ja liigesekihn.Vähendab hõõrdumist ja transpordib toitained liigeste kõhrelistele osadele kus puuduvad veresooned, täidab liigeseõõnsust. 4.Nim. üheteljelised liigeste põhitüübid(2). Too kumbagi kohta üks näide ja märgi näite juurde tema liikumistelg. Vastus: Plokkliiges sõrmedeja varvaste lülidevahelised liigesed(frontaaltelg), ratasliiges küünarliiges(vertikaaltelg). 5.Randmeliiges: nim. selle liigesetüübid, teljed ja võimalikud liikumised. Vastus: Ellipsoid- ja ratasliiges frontaaltelg(fleksioon ja ekstensioon) ja sagitaaltelg(abduktsioon ja aduktsioon), plokkliiges frontaaltelg(flektsioon ja ekstensioon) 6.Kolju: nim. koljuluude vaheliste õmbluste tüübid(3). Kuidas nim. sünnihetkeks
võimaldamine ja põrutuste amortiseerimine. 3.Nim. liigese põhitunnused. Põhiosad(3). Loetle liigesvõide e. sünoovia funktsioonid(2-3). Vastus: Vähemalt kaks liigespinda, tavaliselt kumer ja nõgus. Liigespinnad, liigeseõõs ja liigesekihn.Vähendab hõõrdumist ja transpordib toitained liigeste kõhrelistele osadele kus puuduvad veresooned, täidab liigeseõõnsust. 4.Nim. üheteljelised liigeste põhitüübid(2). Too kumbagi kohta üks näide ja märgi näite juurde tema liikumistelg. Vastus: Plokkliiges sõrmedeja varvaste lülidevahelised liigesed(frontaaltelg), ratasliiges küünarliiges(vertikaaltelg). 5.Randmeliiges: nim. selle liigesetüübid, teljed ja võimalikud liikumised. Vastus: Ellipsoid- ja ratasliiges frontaaltelg(fleksioon ja ekstensioon) ja sagitaaltelg(abduktsioon ja aduktsioon), plokkliiges frontaaltelg(flektsioon ja ekstensioon) 6.Kolju: nim. koljuluude vaheliste õmbluste tüübid(3). Kuidas nim. sünnihetkeks
nimetatakse. - Kõhu sirglihase ümber ning neid kõõluseid nimetatakse aponeuroosideks. 38. Õrnlihas: a) Milliselt luult algab, millisele luule kinnitub - Algab häbemeluult, kinnitub sääreluule b) Millist liikumist teostab puusaliigeses, milliseid põlveliigeses (2) - Puusaliigeses lähendab reit, põlveliigeses painutab ja roteerib säärt sisse 39. Nimeta üheteljeliste liigeste põhitüübid (2). Too kummagi kohta üks näide ja märgi näite juurde tema liikumistelg. - Plokkliiges sõrmede ja varvaste lülidevahelised liigesed, põlveliigese ülemine korrus (frontaaltelg) - Ratasliiges küünarliiges, alumine kuklaliiges (vertikaaltelg) 40. Niude-nimmelihas: nimeta osad (2), algus, millisel spordialal on see lihas eriti oluline? a) Suur nimmelihas - algab nimmelülidelt b) Niudelihas algab niudeluu tiiva sisepinnalt F: 1. Painutab reit puusaliigeses ette. Oluline sprinteritel. 2
Rangluu, abaluu, õlavarreluu, kodarluu, küünarvarreluu, 41. Nimeta puusaluu osad Nimmeluu, istmikuluu, häbemeluu 42. Millise süvendi moodustamisest võtavad kõik kolm luud osa? puusanapp 43. Nimeta liigese põhiosad Liigesepinnad, kapsel ja pilu 44. Mis funktsiooni täidab liigese sünoovia e. liigesevõie Vähendab hõõrdumist, kannab toitaineid kõhrerakkudele ja jääkaineid ära 45. Nimeta üheteljeliste põhitüübid, märgi juurde tavaline liikumistelg ja näide Plokkliiges(frontaaltelg) painutus- sirutus N: küünarliiges Ratasliiges (vertikaaltelg) sisse- ja väljapööramine N: Kuklaliiges 46. Lülidevaheliigesed: A: millist selgroolüli osade vahel need moodustuvad Liigesejätkete vahel B: mis tüüpi need on ? lameliigesed C: milline liikumine on võimalik lülisamba kaelaosa lülide vahel ? Piiratud liikumine kõigi telged ümber 47. Millised luud võtavad osa koljulae moodustamisest?
Rangluu, abaluu, õlavarreluu, kodarluu, küünarvarreluu, 41. Nimeta puusaluu osad Nimmeluu, istmikuluu, häbemeluu 42. Millise süvendi moodustamisest võtavad kõik kolm luud osa? puusanapp 43. Nimeta liigese põhiosad Liigesepinnad, kapsel ja pilu 44. Mis funktsiooni täidab liigese sünoovia e. liigesevõie Vähendab hõõrdumist, kannab toitaineid kõhrerakkudele ja jääkaineid ära 45. Nimeta üheteljeliste põhitüübid, märgi juurde tavaline liikumistelg ja näide Plokkliiges(frontaaltelg) painutus- sirutus N: küünarliiges Ratasliiges (vertikaaltelg) sisse- ja väljapööramine N: Kuklaliiges 46. Lülidevaheliigesed: A: millist selgroolüli osade vahel need moodustuvad Liigesejätkete vahel B: mis tüüpi need on ? lameliigesed C: milline liikumine on võimalik lülisamba kaelaosa lülide vahel ? Piiratud liikumine kõigi telged ümber 47. Millised luud võtavad osa koljulae moodustamisest?
Kand: 7 lühikest luud kahes reas. Proksimaalses kontsluu, kandluu. Distaalses reas lodiluu, kuupluu ja 3 talbluud Pöid: 5 pöialuud Varbad: (14 varbalüli), suurvarbal 2, ülejäänutel 3 26.Ülemine ja alumine hüppeliiges,liikumine. moodustavad jalaliigese. Proksimaalne jalaliiges ehk ülemine hüppeliiges on plokkliiges, milles sääre luude alumised otsad hargina haaravad kontsluu ploki. Liikumistelg kulgeb frontaalselt läbi kontsluu (päka tõstmine ja langetamine). Liigesekihnu tugevdavad arvukad sidemed. Distaalne jalaliiges ehk alumine hüppeliiges koosneb konts-kandluuliigesest (ratasliiges) ja kontsluu-kandluu- lodiluuliigesest (keraliiges). Selles ühtses kombineeritud liigeses toimub pöia mediaalse või ka lateraalse serva tõstmine. Et kõik jalalihased ületavad nii ülemise kui alumise hüppeliigese, siis funktsioneerivad nad üheaegselt. 27.Jala pikivõlvid ja ristivõlv.
Need jagavad liigese kaheks osaks. • Liikumine: nii küünar- kui ka põlveliigeses on 2 liikumistelge: frontaaltelg – sirutus, painutus; vertikaaltelg – pöörlemine. 27. Võrrelda hüppe- ja randmeliigeseid (proksimaalne- ja distaalne käeliiges). Põhjendus! • Proksimaalne jalaliiges e. ülemine hüppeliiges on plokkliiges, mille sääreluude alumised otsad hargina haaravad kontsluu ploki. Liigeskihnu tugevdavad arvukad sidemed Liikumistelg: frontaaltelg – päka (varvaste) tõstmine ja langetamine. Võimalik ka vähene külgliikumine. • Distaalne jalaliiges e. alumine hüppeliiges – koosneb kahest liigesest, mille moodustavad: konts- kandluuliiges ja kontsluu-kandluu-lodiluuliiges. Esimene on ratasliiges ja teine keraliiges. Ülemine ja alumine hüppeliiges töötavad üheaegselt! • Prokismaalne käeliiges on kodarluu-randmeliiges. Selle moodustavad kodarluu distaalse otsa liigeseauk ja randmeluude proksimaalne rida
sünoviaalmembraanist ja fibroosmembraanist. Fibroosmembraan on kokku kasvanud luuümbrisega. 11. Nimetage liigese abiseadeldised, igale näide esinemise kohta Liigeseõõnsusemokk (õlaliigesemokk) Liigeseketas (Põlveliigeses võruketas, rinnaku-rangluu liigeses pidevketas) Sidemed (Puusaliigeses) Seesamluud (Põlvekeder) ! Liikumine hoiab liigesed elujõulisena 12. Nimetage üheteljelised liigesed, näited Plokk e. sarniirliiges - Võimalik vaid painutus ja sirutus. Liikumistelg frontaalne. Nt. Sõrmeliigeste vahel Plokkliigese erivariandiks on tigu ehk vintliiges (Nt. Õlavarre- küünarluuliiges) Ratasliiges Liikumine toimub ümber vertikaaltelje. Siin toimub sisse-ja väljapööramine. Nt. Kodarküünarluu liiges 13. Nimetage kaheteljelised liigesed, näited Ellipsoid ehk munaliiges Võimalikud liikumised: Ümber frontaaltelje (painutus-sirutus) ja ümber sagitaaltelje (lähendamine-eemaldamine)
ühendused on: sääreluude vaheline kile, mis on sidekoeline moodustis ja täidab sääre- ja pindluu vahelise ruumi; 47. Jala piirkonnad, neid moodustavad luud: a) Kand - kandluu, kontsluu, kuupluu, lodiluu ja kolm talbluud. b) Pöid - 5 pöialuud. c) Varbad - varvastel 3 lüli, suurvarbal 2 lüli. 48.Ülemine hüppeliiges Proksimaalne jalaliiges ehk ülemine hüppeliiges on plokkliiges, milles sääre luude alumised otsad hargina haaravad kontsluu ploki. Liikumistelg kulgeb frontaalselt läbi kontsluu (päka tõstmine ja langetamine) 49.Alumine hüppeliiges Distaalne jalaliiges koosneb 2 liigesest, mille moodustavad kontsluu-kandluu(ratas, 2-teljeline), kontsluu-kandluu- lodiluu(keraliiges, 3-teljeline). Moodustavad ühtse kombineeritud liigese(alumine ja ülemine kokku) 50.Kanna-Pöialiigesed: Asuvad kanna distaalse rea luude ja pöialuude põhimike vahel. Lameliiges-amfiartoorsed ja need suurendavad jalavõlvi elastsust. 51
49. Ülemine hüppeliiges: liigenduvad luud, liigese pinnad, liigese tüüp, liikumine. Sääre luude alumised otsad hargina haaravad kontsluu ploki. Proksimaalne jalaliiges ehk ülemine hüppeliiges on plokkliiges, milles sääre luude alumised otsad haaravad hargina kontsluuploki. Liigesekihnu tugevdavad kaaskülgmised sidemed, mis kulgevad keskmiselt ja külgmiselt pekselt kanna luudele. Mediaalsel küljel paikneb lehvikukujuline deltaside. Liikumistelg kulgeb frontaalselt läbi kontsluu. 50. Alumine hüppeliiges: liigenduvad luud, liigese pinnad, liigese tüüp, liikumine. Distaalne jalaliiges koosneb kahest liigesest, mille moodustavad kontsluu- kandluu liiges ja kontsluu-kandluu-lodiluu liiges. Esimene neist on ratasliiges ja teine keraliiges. Funktsionaalselt moodustavad need ühtse kombineeritud liigese, milles toimub pöia mediaalse serva tõstmine
Moodustub randmeluude proksimaalse ja distaalse rea vahel. On plokkliiges. Käeliigest tugevdavad sidemed külgmiselt, selgmiselt ja randmeluude vahelt. Liikumine: ümber frontaal- ja sagitaaltelje – painutus-sirutus ja eemaldamine-lähendamine Proksimaalne jalaliiges e. ülemine hüppeliiges on plokkliiges, mille sääreluude alumised otsad hargina haaravad kontsluu ploki. Liigeskihnu tugevdavad arvukad sidemed (kaaskülgsed sidemed, deltaside jt.). Liikumistelg: frontaaltelg – päka (varvaste) tõstmine ja langetamine. Võimalik ka vähene külgliikumine. Distaalne jalaliiges e. alumine hüppeliiges – koosneb kahest liigesest, mille moodustavad: konts-kandluuliiges ja kontsluu-kandluu-lodiluuliiges. Esimene on ratasliiges ja teine keraliiges. Funktsionaalselt moodustavad need ühtse liigese, milles toimub pöia mediaalse serva tõstmine (väljapoole pööramine koos lähendamisega) ja
Kanna luud koosnevad 7 lühikesest luust. Proksimaalses reas on konts- ja kandluu, distaalses reas lodiluu, kuupluu ja 3 talbluud. Jala pöid koosneb viiest pöialuust. Varvastel on kolm lüli, vaid suurel varbal kaks. 38. Ülemine ja alumine hüppeliiges: moodustavad jalaliigese. Proksimaalne jalaliiges ehk ülemine hüppeliiges on plokkliiges, milles sääre luude alumised otsad hargina haaravad kontsluu ploki. Liikumistelg kulgeb frontaalselt läbi kontsluu (päka tõstmine ja langetamine). Liigesekihnu tugevdavad arvukad sidemed. Distaalne jalaliiges ehk alumine hüppeliiges koosneb konts- kandluuliigesest (ratasliiges) ja kontsluu-kandluu-lodiluuliigesest (keraliiges). Selles ühtses kombineeritud liigeses toimub pöia mediaalse või ka lateraalse serva tõstmine. Et kõik jalalihased ületavad nii ülemise kui alumise hüppeliigese, siis funktsioneerivad nad üheaegselt.
Jagunevad kanna, pöia, ja varvaste luudeks. Kanna luud koosnevad 7 lühikesest luust. Proksimaalses reas on konts- ja kandluu, distaalses reas lodiluu, kuupluu ja 3 talbluud. Jala pöid koosneb viiest pöialuust. Varvastel on kolm lüli, vaid suurel varbal kaks. 48-49. Ülemine ja alumine hüppeliiges: moodustavad jalaliigese. Proksimaalne jalaliiges ehk ülemine hüppeliiges on plokkliiges, milles sääre luude alumised otsad hargina haaravad kontsluu ploki. Liikumistelg kulgeb frontaalselt läbi kontsluu (päka tõstmine ja langetamine). Liigesekihnu tugevdavad arvukad sidemed. Distaalne jalaliiges ehk alumine hüppeliiges koosneb konts-kandluuliigesest (ratasliiges) ja kontsluu- kandluu-lodiluuliigesest (keraliiges). Selles ühtses kombineeritud liigeses toimub pöia mediaalse või ka lateraalse serva tõstmine. Et kõik jalalihased ületavad nii ülemise kui alumise hüppeliigese, siis funktsioneerivad nad üheaegselt. 50
moodustis ja täidab sääre- ja pindluu vahelise ruumi; 48. Jala prk ja luud Kand - kandluu, kontsluu, kuupluu, lodiluu ja kolm talbluud. Pöid - 5 pöialuud. Varbad - varvastel kolm lüli,suurvarbal kaks lüli. 49. Ülemine hüppeliiges Proksimaalne jalaliiges ehk ülemine hüppeliiges on plokkliiges, milles sääre luude alumised otsad hargina haaravad kontsluu ploki. Liikumistelg kulgeb frontaalselt läbi kontsluu (päka tõstmine ja langetamine). Liigesekihnu tugevdavad arvukad sidemed: kaaskülgsed sidemed, deltaside. 50. Alumine hüppeliiges Koosneb kahest liigesest: konts-kandluuliiges ja kontsluu-kandluu-lodiluuliiges. Esimene neist ratasliiges ja teine keraliiges. Funktsionaalselt moodustavad need ühtse kombineeritud liigese. Ülemine ja alumine hüppeliiges funktsioneerivad üheaegselt. 51. Kanna-pöialiigesed
sääre- ja pindluu vahelise ruumi; 47. Jala piirkonnad, neid moodustavad luud: a) Kand - kandluu, kontsluu, kuupluu, lodiluu ja kolm talbluud. b) Pöid - 5 pöialuud. c) Varbad - varvastel kolm lüli,suurvarbal kaks lüli. 48.Ülemine hüppeliiges Proksimaalne jalaliiges ehk ülemine hüppeliiges on plokkliiges, milles sääre luude alumised otsad hargina haaravad kontsluu ploki. Liikumistelg kulgeb frontaalselt läbi kontsluu (päka tõstmine ja langetamine) 49.Alumine hüppeliiges Distaalne jalaliiges koosneb kahest liigesest, mille moodustavad konsluu-kandluu, kontsluu-kandluu- lodiluu. 1. On ratasliiges ehk siis kahteljeline ja 2. On keraliiges ehk kolmeteljeline. Moodustavad ühtse kombineeritud liigese(alumina ja ülemine kokku) 50.Jala pikivõlvid, rist võlv: Pikivõlv koosneb 5 kaarest (vastavalt pöialuudele) ja need koonduvad kannaköbrule. Võlvi sisemine osa
annaabi.ee 
