Gooti kiriku tunnuseks on teravkaar (uksed, aknad). Kirikud ei ole enam massiivsed ja kindlusetaolised, vaid tõusevad kergete ja saledatornilistena üles taeva poole. Kirikul on ainult pühakoja funktsioon. Kiriku aknad ehitati suured ja seinapinda seega vähem. Aknaid katsid vitraazid. Aknad olid ülalt teravkaarelised ja aknaraamides kordusid õietaolised rosetid, mis hilisgooti ajal asendusid võbeleva leegi motiiviga. Fassaadil portaali kohal on nn. roosaken (suur ümmargune aken). Võlve kannavad poolsammastega kaetud piilarid, mis meenutavad kokkuseotud viljakimpe. Ülal hargnevad sambad võlve toetavateks roieteks. Seega katsid lööve roidvõlvid. Roidvõlvid vajasid aga lisa toetuspinda ja selleks ehitati kiriku külglöövide välisseinte külge tugipiilarid, mis on kiriku kesklööviga ühekõrgused. Külglöövi kohale ehitati kesklöövi välisseina ja tugipiilari vahele tugikaared. Tugipiilari otsas asus kaunistustornike, mida nimetatakse fiaaliks. Fiaal oli
Gooti kiriku tunnuseks on teravkaar (uksed, aknad). Kirikud ei ole enam massiivsed ja kindlusetaolised, vaid tõusevad kergete ja saledatornilistena üles taeva poole. Kirikul on ainult pühakoja funktsioon. Kiriku aknad ehitati suured ja seinapinda seega vähem. Aknaid katsid vitraažid. Aknad olid ülalt teravkaarelised ja aknaraamides kordusid õietaolised rosetid, mis hilisgooti ajal asendusid võbeleva leegi motiiviga. Fassaadil portaali kohal on nn. roosaken (suur ümmargune aken). Võlve kannavad poolsammastega kaetud piilarid, mis meenutavad kokkuseotud viljakimpe. Ülal hargnevad sambad võlve toetavateks roieteks. Seega katsid lööve roidvõlvid. Roidvõlvid vajasid aga lisa toetuspinda ja selleks ehitati kiriku külglöövide välisseinte külge tugipiilarid, mis on kiriku kesklööviga ühekõrgused. Külglöövi kohale ehitati kesklöövi välisseina ja tugipiilari vahele tugikaared. Tugipiilari otsas asus kaunistustornike, mida nimetatakse fiaaliks. Fiaal oli
Kunst on justkui koguaeg muutunud, ent tegelikkuses on see lihtsalt edasi arenenud, jättes meelde varem õpitud viise ja neid siis lihvinud. Väga palju võlgneme meist sajandeid varem elanud inimestele, kes Antiikajal nuputasid välja suurepäraseid ja keerulisi süsteeme, mis omavad tänapäeval suurt tähtsust. Rooma insenerid näitasid üles hiilgavaid teadmisi ja oskusi, ehitades sildu, akvedukte, sillutatud teid... Arhitektid kasutasid võlve, sammaskäike ja kupleid, et anda avarust ja ruumikust termidele ja kuplitele. Antiikajal mõeldi palju ehitiuse lihtsusele ja selle konstruktsioonile väga põhjalikult. Kui roomlased ehitasid Colosseum'i, Rooma suurim amfiteaterit, siis nad kasutasid ära kreeka arhitektuuri kogemusi. Colosseum oli ringikujuline ja kõigil avanes väga hea vaade toimuvale. Sinna võis mahutada rohkem kui 50 000 pealtvaatajat. Seal peeti gladiaatorite ja merelahinguid.
Rooma vabariigi ajal oli roomlaste elulaad lihtne, hinnati praktilisust ja riigi teenimist. Kreeka mõju oli ka kunstis väga tugev. Siiski oli rooma kunstis ka olulist omapära. Kõige tugevani avaldus see arhitektuuris. Arhitektuuri arengule said ehitustehnilised uuendused, eriti lubimördi kasutuselevõtt. See võimaldas kasutada uuel tasemel konstruktsioone – kaari, võlve ja kupleid. Kaare lihtsaim vorm oli poolringikujuline kivirida. Võlve võib ette kujutada kaarte reana ja tulemuseks oli silindervõlv, millega sai katta nelinurkset ruumi. Sama ülesandega oli ristvõlv, mis oli nagu kahe silindervõlvi ristumine. Ümmarguse ruumi katmiseks kasutati kupleid. Tähtsaimad ehitusmaterjalid olid tellised ja betoon. Betooni saadi lupja või vulkaanilise tuha mördi segamisel kruusa ja tellisepuruga. Massiivsed betoonseinad vooderdati telliste või loodusliku kiviga.
Rooma stiil Viktoria Leshko 10.a Roomat nimetatakse Igaveseks Linnaks Uuendused õppisid ehitama kaarekujulisi arkaade, võlve ja kupleid Marcelluse teatri arkaadid Ristvõlvi ehituse Silindervõlvi ehituse skeem skeem Arhitektuur • Arhitektuuri arengule sai määravaks lubjamördi kasutuselevõtt Panteoni sisevaade Panteoni välisvaade Tähtsaim Kasutati ehitusmaterjal oli poolsammast põletatud tellis Korintose stiilis samba kapiteel Tituse triumfikaar Lõbustusasustused
Kunst Mesopotaamias Töö autor: Lauri Luha Kus? (Piirkonna kirjeldus): Mesopotaamia asus kahe jõe- Tigrise ja Eufrati vahelisel maa-alal. Mesopotaamia tähendabki tõlkes kahejõemaad. Skulptuur Mesopotaamlased tegelesid skulptuuriga. Loodi skulptuure valitsejatest, mille tarvis kivi toodi kohale välismaalt. Nende kehad on jäigas poosis, isikupärased jooned ei olnud olulised. Juuksed ja habe nendel kujudel on hoolikalt välja voolitud, need koosnevad ühesuurustest väljavoolitud lokkidest. Silmad tehti suured ja sageli asetati nende süvenditesse teisest värvilisest materjalist silmamunad. Arhitektuur Mesopotaamlased olid imetlusväärsed ehitajad. Linnades olid korralikud tänavad, ehitati templeid ja valitsejate losse. Osati laduda võlve ja kaari. Mesopotaamia suu...
Kiriku peasissekäik ehk portaal avanes tavaliselt lääne suunas, altar aga paiknes alati hoone idapoolses otsas. Põhiplaanilt olid kirikud sageli ristikujulised. Katust toestavad sambad jagasid kiriku löövideks. Lööve katsid võlvid. XI-XII sajandini valitses Lääne-Euroopa ehituskunstis romaani stiil. Romaani stiilis ehitised olid küllalt raskepärased, paksude müüride ja kitsaste akendega. Üks iseloomulikke tunnuseid oli ümarkaar. Selliselt vormiti nii aknaid, uksi, kui ka võlve. Alates XIII sajandist sai romaani stiili asemel valitsejaks gooti stiil. Ümarkaar asendus nüüd teravkaarega. Ühtaegu muutusid sambad saledamaks, aknad avaramaks ja tornid kõrgemaks. Kirikute seinad kaeti nii seest, kui ka väljast arvukate skulptuuridega, nii et paljast seinapinda paistis üsna vähe. Gooti stiil tekkis Prantsusmaal ja seal asuvad ka kõige uhkemad gooti stiilis katedraalid. Eriti kuulus on Reimsi katedraal, kus sajandite vältel on kroonitud Prantsuse kuningaid
4) Tartu ja Lõuna-Eesti 8. Tallinna vanalinnas asuvad Toomkirik, Niguliste kirik ja Oleviste kirik. Nad kõik muudeti 15.sajandil basiilikaks. 9. Minu kodukandi kirik on ehitatud keskajal (Keila Miikaeli kirik). 10. Tartu Jaani kirik on eriline kuna sel on kolmelööviline basiilika ja selle hoone teeb eriliseks ülirikkalik terrakotast ehitusplastika. Urvaste kirik on ainulaadne, sest sel on ristikujulise ristlõikega piilarid, mis kannavad võlve ainsas säilinud basiilikana ehitatud maakirikus.
Varakristlikke mosaiike on säilinud ainult Itaalias. Kuna olen Itaalias käinud, siis olen mõnes vanas kirikus midagi sarnast tõenäoliselt ka näinud, sest mulle jäid reisilt meelde mosaiigid. Mosaiigitehnika tekkis Idas. Selles tehnikas kaetakse pind lubja- või kitikihiga, selle sisse vajutatakse, kui see on pehme, värvilised või kuldsed kivi- ja klaasitükid tihedalt üksteise kõrvale ühtlases kõrguses. Kõige vanemad mosaiigikunsti teosed on Santa Constanza ümbriskäigu võlve kaunistavad mosaiigid. Vanemates mosaiikides on näha rohkem ornamente, hiljem tekib asemele kristlik sisu. Eelistati teemasid, mis sümboliseerivad uskliku vabanemist paganausust, tasapisi tulid kasutusele Uue Testamendi motiivid. Varakristlike mosaiikide poolest on tuntud Ravenna, mis oli Lääne-Rooma riigi pealinn alates 404 aastast. Väga hästi on säilinud Santi Nazaro e Celso kiriku mosaiigid. Ilusaim on seal stseen hea karjasega. Mulle meeldivad veel Sant Apollinare Nuovo mosaiigid
piima joomas)- tuntuim pronksskulptuur - Kimäär- pronksskulptuur-mütoloogiline loom, kellega Herakles pidi võitlema. Lõvi, samaks madu ja seljast kasvab välja kitsepea. - Tiivuline lõvi TEMPLID - Nende templid olid puust - Nelinurkse hoone ees asus lihtsate sammastega eeskoda. - Puutalasik võimaldas sambaid paigutada hästi harvalt. - Katus oli väga järsk ning friisi aset täitis rida saviplaate ja figuure. - Ehitasid võlve (Perugia) - Hoone paigutati kõrgele alusele- kõige omapärasem joon - Nad polnud küll võlvide leiuajad, kuid tänu neile õppisid võlve tundma roomlased, kelle ehitusalased saavutused tuginesid suures osas just võlvimise oskusele Rooma kunst Varasest kunstist on väga vähe säilinud. Igalt vallutatult alalt võeti üle jumalad ehk neil oli väga palju jumalaid. „Kümme raamatut arhitektuurist“ Suurimad saavutused Roomlastel olid arhitektuuris
löövideks jaotuv hoone, mille kesklööv on külglöövidest tunduvalt laiem ja niipalju kõrgem, et saab valgust külglöövide katustest kõrgemal asuvaist aknaist, mis moodustavad akenderea valgmiku. Altar- Altar on ohvrilaud või ohverdamiskoht pind, millele asetatakse ohvriannid, mida ohverdatakse ühele või mitmele jumalusele. Kantsel- põrandast või maapinnast kõrgemal asetsev rinnatise taga asuv kõnetool, millelt vaimulik peab kogudusele jutlust. Päiskivi- hoone võlve ülal hoidva kivi, millega seotakse nn. võlviroided ja mis peab olema üheltpoolt nii raske, et ta võlvi piisava surve all koos hoiab, aga samal ajal ka nii kerge, et ta võlve katki ei rõhu. Kenotaaf- hauamärk inimesele, kes on maetud mujale või kelle säilmed on kadunud. Võlvitüübid: 1. pistiksiiluga silindervõlv 2. kloostrivõlv 3. servjoonvõlv 4.ristroidvõlv 5. tähtvõlv 6. domikaalvõlv 7. peegelvõlv 8. Moldvõlv Tornikiivrid- kiriku nö ülemised osad ehk tipud
Patriitsid- rooma riigi kodanikud Foorum- turuplats Suburba- foorumi teisel küljel asuvad vaeste roomlaste kvartalid Akveduktid-veejuhtmed Stoola-jõuka rooma naise riietus Pilaster- seinast eelduv nelja tahuline sammas 8.saj e.kr rajati rooma linn, roomlased võtsid kasutusele lubjamõrdi- millest tehti võlve , haare, kupleid. Kasutati põhiliselt korintose stiilis sambaid, komposiitkapirteelid, sambad kaunistuseks, poolsammas- pool seina peal, pool väljas, pilaster- seinast eemalduv 4-tahvline sammas (kaunist, seina tugevdamiseks). Aatrium- laes asuva valgusavaga pearuum vanarooma elamus. Amfiteater- teatriks, staadioniks või mõneks muuks otstarbeks ehitatud, algselt pealt katmata ruum kaares paigutatud, trepistikuna tõusvate istmeridadega.
Tänapäeval on need kirjas tõlgitavad, kuid mitte ladusalt loetavad. Teine sumerite leiutis on ratas (3. at eKr). 3. at eKr teisel poolel tungisid akadid Mesopotaamiasse. Valitsejaks sai kuningas Sargon ja sellest ajast ülistab Mesopotaamia kunst valitsejaid. Kunst kujutab ka templeid. Templeid tehti põletamata, päikese käes kuivatatud tellistest. Ehituskunst oli hästi arenenud, kasutati kaari väravate katmiseks ja võlve keldrite katmiseks. Templid ei olnud vaid pühakojad, vaid ka valitsemisega seotud hooned. Tsikuraat on Mesopotaamia pühamu tähtsaim osa. Selle kõige ülemisel astmel oli jumala kuju. Kujuni jõudmine oli keeruline: iga korruse trepp oli erineval kohal. Täielikult säilinud tsikuraate pole. Kujutav kunst. Tehti skulptuure ja reljeefe. Enamus reljeefidest olid ehitistega seotud. Usuti mitmeid jumalaid. Igal linnriigil oli oma jumal. Teda esindas linnavalitseja koos preestriga.
väljakul. Kirik on rajatud puukirikuna praegusele kohale arvatavasti juba 1219. aastal, mil taanlased Tallinna vallutasid. · Kiriku kesklöövi idaviilul paikneb väike kaheksatahuline kellatorn, mis on ehitatud üheaegselt pikihoonega. Keskajal oli see kiriku ainsaks torniks, olles praegusest kõrgem ning varustatud kõrge renessansskiivriga. · Kirik põles maha 1684 kogu Toompea haaranud hiidtulekahjus, mil hävis kogu puitsisustus, varises kokku osa võlve ning kannatada said paljud raiddetailid, eriti kooriruumis. · Kiriku sisutusest tuleks mainida 13-18. sajandist pärinevaid arvukaid hauaplaate, 17. sajandist pärinevaid raidkivist sarkofaage, 17. sajandi lõpust pärinevat altarit, kantslit, võidukaaregruppi ning kroonlühtreid, samuti arvukaid aadlike vapp-epitaafe 17-20. sajandist. · Kiriku neljast kellast pärineb kaks 17. sajandist, kaks aga 18. sajandist. Kiriku praegune orel on ehitatud 1914. aastal.
Peakorrus - Kapiitlisaal Pidurefektoorium: hõlmab lõunatiiva kogu keskmise osa ja on arhitektooniliselt kõige suurejoonelisemalt kujundatud ruum linnuses. See on kahelööviline saal, algul planeeritud nelja välvikuga, hiljem lisandus läänepoolses osas juurde veel ühe võlviku pikkune ruum. Ruumi kaunistavad tugevate roietega ristvõlvid, milledest osa on varustatud sõõrümarate kaunistusteta päiskividega. Võlve kannavad neli massiivset kaheksatahulist piilarit, kusjuurest teistest erinev on ruumi läänepoolne piklik ebaühtlaste kapiteeliga piilar. Oma praeguse ilme sai see ruum 1976. a. Nüüd on see kasutusel kontserdisaali ja pidulike vastuvõtttude toimumiskaigana. Ruumis paiknevad toolid on valmistatud Saaremaal 1980. aastatel sajandivanuse mööbli eeskujul. Idas liitub pidurefektoorimumiga ruudukujulise põhiplaaniga kabeliruum, mille võlve kannab sale kaheksatahuline piilar kõrgusega 4,85 m
võimaldab neid käsitleda ka arhitektuurist sõltumatult. Gooti maalikunst Gooti katedraalides oli seinapinda vähe, nii et seinamaalide asemel hakati tegema rohkem tahvelmaale. Suured aknad soodustasid vitraazi viljelemist. Gooti stiil Eestis Põhja-Eesti paepiirkonnas juurdus gootika Lääne-Euroopaga võrreldes veidi lihtsustatud ja massiivsemal kujul. Suuri aknapindu, õhulisi võlve, ehisfiaale, välimisi tugikaari jm elemente kas ei kasutatud või kasutati haruharva. Isegi Lõuna-Eesti tellisehituse piirkonnas olid siinsed tolle aja ehitised tihti küllaltki massiivsed (nt Tartu Jaani kirik ja Toomkirik). Gootika tõusis neogootikana (pseudogootikana) Eestis taas au sisse peamiselt 19. sajandil. Neogootika varaseimad suursugused näited on 1830ndatel aastatel varemeist taastatud Oleviste kirik Tallinnas ning Peterburi arhitekti Andreas (Andrei)
Nelinurkse hoone ees asus lihtsate sammastega eeskoda. Puutalastik võimaldas sambaid paigutada hästi harvalt. Katus oli väga järsk ning friisi aset täitis rida meeletuid saviplaate. Kõige omapärasem joon templi juures, mille võtsid üle ka roomlased, oli hoone paigutamine kõrgele alusele. Veel teisegi ehitusalase uuenduse pärandasid etruskid roomlastele võlvide ehitamise tehnika. Etruskid polnud küll võlvide leiutajad need leiutati Idamaadel, kuid tänu etruskidele õppisid võlve tundma roomlased, kelle ehitusalased saavutused tuginesid suures osas just võlvimise oskusele.
Puutalastik võimaldas sambaid paigutada hästi harvalt. Katus oli väga järsk ning friisi aset täitis rida meeletuid saviplaate. Kõige omapärasem joon templi juures, mille võtsid üle ka roomlased, oli hoone paigutamine kõrgele alusele. Veel teisegi ehitusalase uuenduse pärandasid etruskid roomlastele- võlvide ehitamise tehnika. Etruskid polnud küll võlvide leiutajad- need leiutati Idamaadel-, kuid tänu etruskidele õppisid võlve tundma roomlased, kelle ehitusalased saavutused tuginesid suures osas just võlvimise oskusele. Etruski templi rekonstruktsioon nagu seda kirjeldas rooma arhitekt Vitruvius Kivist majataoline hauakamber, Vetluna (Vetulonia) Etruski surnuaed La tumulus hauad, 7.-4. eKr Banditaccia, Cerveteri Reljeefide haud, Cerveteri, 3. saj eKr Seinamaal etruski hauakambrist Freskod hauakambri seintelt Fresko hauakambist, Tarquinia, 520 eKr Sarkofaag, 3. saj eKr, "Fastia Velsi, Larza Velu naine"
Uued linnad ja inimeste liikuvam eluviis. 5. Kuidas jaguneb ajaliselt gooti kunst? Jgatakse tavaliselt kolme perioodi : Varagootika 12.sajandi teine pool,kõrggootika 13. ja 14 sajand, hilisgootika 15.sajand ja 16.sajand. 6. Mis on gooti kunsti kiriku tunnused? Kirkud ei ole enam massivsed ja kindluse taolised, vaid tõusevad kergete ja saledatornilistena taeva poole. 7. MÕISTED: TUGIPIILARID-Asusid väljaspool kiriku seinu ja toetasid roietega võlve. HARITORNIKE-Asub järsutipulise läänetorni neltise kohal. FIAALID-Teravad väikesed ehistornikesed. SIIRUD-Õie taolised rosetid või ristikulehe moodi kujundid. ROOSAKEN-Suur ja ümmargune. TIIBALATAR- FRESKOTEHNIKA-Värvid kantakse värskelt krohvitud niiskele seinale.Võib näha juba loomulikke,reaalsest elust võetud liigutusi ja ilmeid. MINIATUURMAAL-Raamatumaal.
· Kiriku arhitektiks oli Gerhard ja kiriku arhitektuur on gooti stiilis. (LISALUGU/ MÜÜT KIRIKU LOOMISEST PABERIL) · Kölni katedraal sarnaneb üpris palju Amiens'i katedraaliga, seda põrandaplaanilt, stiililt ja kesklöövi kõrguselt ja proportsioonidelt. · Sellel on kaks ridadevahelist käiku mõlemal küljel, mis aitavad toetada ühtesid kõrgeimaid gooti võlve maailmas. · Plaan on kujult ladina rist , nagu see on tavaks gooti katedraalidele. Kesklöövi pilt vaatega itta ·Plaan on põhiplaanilt ladina risti kujuga, nagu see on tavaks gooti katedraalidele. · Väliselt, eriti eemalt, domineerib hoone enda tohutute kiriku
Puutalastik võimaldas sambaid paigutada hästi harvalt. Katus oli väga järsk ning friisi aset täitis rida saviplaate. Kõige omapärasem joon templi juures, mille võtsid üle ka roomlased, oli hoone paigutamine kõrgele alusele. Veel teisegi ehitusalase uuenduse pärandasid etruskid roomlastele- võlvide ehitamise tehnika. Etruskid polnud küll võlvide leiutajad- need leiutati Idamaadel-, kuid tänu etruskidele õppisid võlve tundma roomlased, kelle ehitusalased saavutused tuginesid suures osas just võlvimise oskusele.
punasefiguurilised (must taust, punane pilt) 8. Hellenistliku kunsti iseloomustab suur tundelisus. Ei pööratud tähelepanu enam väga templitele vaid vabaõhuteatritele ja jalutusplatsidele. 9. Jumalanna aphrodite kuju, Milose venus. Võidujumalanna Nike kuju. 10. Rhodose koloss, artemise tempel Ephesoses, zeusi kuju olümpias, aleksandria tuletorn, halikarnassose mauseleum 11. Roomlaste tehtud uuendused ehituskunstis: ehitasid kivist kaari, võlve ja kupleid, kasutasid ladumiselt mörti, võtsid kasutusele sambad. 12. Rooma termid Need olid avatud saunad, kuhu koguneti kümblema, aega veetma, poliitikat arutama jne. Need mahutasid üle 1000 inimese. 13. Foorum- rahva kogunemis paik. Poliitiline ja ärikeskus, kohtu paik. 14. Rooma skulptuurid ei olnud nii täiuslikud kui kreeka oma. Püüti jäädvustada ajalugu ja austada esivanemaid. Tehti reljeefe ja portreeskulptuure, tõetruud. 15
Etruski kunst Umbes alates 8. sajandist e.m.a. elasid Itaalias Roomast põhja jäävatel aladel etruskid. (Praegu Toskaana alad). Selle rahva minevikku peidab salapära, sest teadlased ei suuda veel täielikult mõista etruski kirja ning roomlased, kui olid 100 aastat näinud vaeva etruskide alistamisega, pühkisid 4. sajandil e.m.a. maa pealt nende linnad. Nad jätsid aga puutumata “surnute linnad” – kalmistud, mis teinekord ületasid maa-alalt elavate linnu. Etruskide juures valitses surnutekultus, nad uskusid hauatagusesse ellu ning püüdsid selle oma surnutele võimalikult meeldivaks teha. Nii ongi etruskide surma teeniv kunst täis elu ja helget rõõmu. Hauakambrite seinamaalidel näidati eelmise kaunimaid pooli: pidusid muusika ja tantsuga, jahiretki, spordivõistlusi või siis mõnusaid viibimisi pereringis. Terrakotast, s.t. põletatud savist kirstud kujundati tolleaegsete lamendite eeskujul. Neil külitavad patjadele toetudes skulptuursed abiel...
Tänava pool asetses poolkülm eeskoda, selle taga aga gildisaal, mida köeti selle all keldris paiknevast kalorifeerkütteseadmest. Elamust erinevalt on siin ruumid aga võlvitud: nii eeskoda kui ka saal on suured kahelöövilised ruumid, eeskoda oli 6võlvikuline, gildisaal aga 8võlvikuline ruum, mis on kaetud servjoonvõlvidega. Ruumid on elamuga võrreldes siin ka oluliselt suuremad, gildisaali pindala on näiteks 365 ruutmeetrit, pikkusega 26.5 m ja laiusega 13.8 m. Gildisaali võlve toetavad kolm ümarturpadega varustatud kuuetahulist piilarit, mille kapiteelid on kaetud lamedate ornamentidega, mis sisaldavad ka hoone ehitusaasta 1410. Eeskoja võlve toetavad sambad on hilisemate seintega varjatud. Hoone kelder on kaetud madalate ristvõlvidega, mis toetuvad neljatahulistele piilaritele. Kaks keldri siseportaali pärinevad sel kohal asetsenud 14. sajandi elamust, kus nad olid kasutusel välisportaalidena. Vahetult pärast peahoone valmimist 15
Kodune töö rooma kunstist 10. klassile Vastamiseks vajad kindlasti järgmisi allikaid: 1. http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/rooma/arhitektuur.htm 2. http://www.meeri.org/Tekstid/ ; ETRUSKID.doc 1. Millised ehitustehnilised uuendused võtsid Hakkati kasutama mörti kivide sidumiseks. Roomlased roomlased kasutusele? õppisid ehitama kivist kaari ning lihtsaid võlve ja kupleid ehitiste katmiseks . 2. Millist rolli mängisid ehitustehnilised oskused Linn, mis ei lagune koost, hoiab rahvast õnnelikuna. riigi valitsemisel ja kooshoidmisel? Sellepärast olid vastupidavad ja ilusad hooned tähtsad. 3. Selgita mõistet Foorum too selle kohta näide Vana-rooma keskväljak, kus asus turg ja tähtsamad templid. ja kirjelda selle juurde kuuluvat! Forum Romanum, kuhu kuulusid suured templid ja sambad,
Eelkõige viimast puudust asutigi kõrvaldama gooti ajal ning sellega muudeti kogu ehituslaadi. Gooti kirikute väliselt kõige silmatorkavamaks tunnuseks on nende teravkaarsed aknad, ukseavad jms. Kirikud ei ole enam massiivsed ja kindlusetaolised nagu romaani ajal, vaid tõusevad kergete ja saledatornilistena üles taeva poole. Suured värvilistest klaasidest aknad võtavad enda alla nii palju ruumi, et vaba seinapinda peaaegu ei jäägi. Võlve kannavad poolsammastega kaetud piilarid, mis meenutavad nagu mingeid kokkuköidetud kimpe. Ülal hargnevad piilarite poolsambad võlve toetavateks roieteks. Need olid kokku pandud kas raidkividest või tellistest. Roiete peale laoti õhukese kihina kivivõlvid, mis olid palju kergemad kui romaaniaegsed võlvid. Siiski vajasid roietega võlvid veel lisatoetust. Selleks ehitati väljapoole kiriku seinte vastu erilised tugipiilarid, kesklöövi ülaosa ja tugipiilarite vahele laoti tugikaared
Puutalastik võimaldas sambaid paigutada hästi harvalt. Katus oli väga järsk ning friisi aset täitis rida meeletuid saviplaate. (Kõige omapärasem joon templi juures, mille võtsid üle ka roomlased, oli hoone paigutamine kõrgele alusele. ) (Veel teisegi ehitusalase uuenduse pärandasid etruskid roomlastele võlvide ehitamise tehnika. ) (Etruskid polnud küll võlvide leiutajad need leiutati Idamaadel, kuid tänu etruskidele õppisid võlve tundma roomlased) Etruski tempel Roomlased õppisid ehitama kivist kaari ning võlve ja kupleid ehitiste katmiseks, ka hakkasid nad kasutama mörti kivide sidumiseks. (Need olid väga suured edusammud ehitustehnikas, sest nüüd sai luua mitmekesisema plaaniga ehitisi ning väga suuri siseruume. ) Näiteks Rooma Panteoni kõikidele jumalatele pühendatud templi ümara siseruumi läbimõõt ulatus üle 40 meetri. ( Seda kattis hiigelsuur
v kiriku koor. Gooti arhitektuuri peamised tunnused Gootika oli (nii nagu romaani stiilgi) eelkõige sakraalne kunst. v Gooti kirikute väliselt kõige silmatorkavamaks tunnuseks on v nende teravkaarsed aknad, ukseavad jne. Gooti kirikud ei ole enam massiivsed ja kindlusetaolised, vaid v kerged ja saledate tornidega Seinapinda täidavad suured värvilistest klaasidest vitraazaknad. v Võlve kannavad poolsammastega kaetud piilarid. Ülal v hargnevad piilarite poolsambad võlve toetavateks roieteks. Roiete peale laoti õhukese kihina kerged kivivõlvid. Roietega võlvide lisatoetuseks ehitati väljapoole kiriku seinte v vastu erilised tugipiilarid, kesklöövi ülaosa (valgmiku) ja tugipiilarite vahele laoti tugikaared. Roidvõlvi skeem v Gooti kirikute põhiplaaniks jäi
raamistikuna.Riietuse voldid olid keha vormidest sõltumatud ja muutuvad osaks ornamendist.Liikumist ei kujutata ja figuurid on tardunud nagu bütsantsi stiilis. Ka tekstiilikunstil ning kullassepakunstil oli oluline roll romaani kunstis. Gooti kunst Gootsi stiil tekkis uusaja alguses. Saint-Denis kirikus on säilinud kooriümbriskäik ja kabelitepärg ning neis on näha gooti stiili peamisi tunnuseid- kergena mõjuvaid teravkaartele tuginevaid võlve ,saledaid piilareid ja hiiglaslikke aknaid. Kõige olulisem oli teravkaare ja roidvõlvide kasutuselevõtt. Erinevalt romaani stiilist oli teravkaare raskus suunatud ülalt alla ,mitte niipalju külgedele kui ümarkaartel.Ristvõlvid ei olnud kõikjal ühepaksused nagu romaani kunstis. Travee kohal ristuvat teravkaart nimetati roieteks.Võlvidele ehitati kiriku välisseina tugikaared .Kokkuvõttes meenutas gooti kiriku kontsruktsioon nagu hiigellooma skeletti. Kesklöövi võlvide kõrgus kasvas
Linnad ja ehituskunst Rooma riigis * Roomast sai vabariigi lõpul ja keisririigi ajal Vahemere maade suurim linn ! Siia asus inimesi kogu impeeriumist, mistõttu keisririigi hiilgeajal ulatus Rooma elanike arv võib-olla isegi üle miljoni. * Üldise kõnekeelena käibis ladina keel. * Kuni keisririigi alguseni käis linnaehitus ilma kindla planeeringuta. Majad olid valdavalt puust või tellistest ning aeg-ajalt tuli ette laastavaid tulekahjusid, mis andis võimaluse uusi ja paremaid maju ehitada. * Ehitati välja hipodroomid, kerkisid amfiteatrid ja teatrid. * Rajati avalikke käimlaid. * Veejuhtmed varustasid linna joogiveega lähedasest järvest. * Avalikest saunadest - termidest - kujunesid mitmekülgsed puhkeasutused, mis kümblusvõimalustele lisaks pakkusid ka massaazi ja erootilisi teenuseid. Kultuurihuviliste külaliste jaoks olid termides isegi raamatukogud ja lugemisruumid. Termides võisid käia ka vaesed. * Elanikk...
igaveseks. VanaRooma arhitektuur avaldub kõige paremini ehituskunstis. Roomlased võtsid üle vallutatud rahvastelt ehitustehnilisi uuendusi (lubjamört, rooma betoon, põletatud tellis). Need materjalid võimaldasid rakendada ehituste juures võlvimistehnikat. Võlvimistehnikaga ehitati kaarjaid dekoratiivseid sambaid ja nõnda moodustusid kaaristud ehk arkaadid. Roomlased õppisid ehitama kivist kaari ning lihtsaid võlve ja kupleid ehitiste katmiseks. Rooma vabariigi ja keisririigi ajal oli Rooma arhitektuuris valitsevaks kodanlik e. profaankultuur ja arhitektuur (ühiskondlikud hooned, linnaväljakus, veejuhtmed, kodanike majad jne). Religioossed ehitised olid teisejärgulised. *Rooma Pantheon - Tempel kõikidele Rooma jumalatele Etruskide valitsusaeg (8.6. saj eKr) Vabariigi aeg (51031 eKr) Keisririigi aeg (31 a eK476 a pKr)
kloostreid paljudes maades. Pirita klooster ja kirik ehitati vastavalt ordu reeglitele, eeskujuks emaklooster Vadstenas Kesk- Rootsis. 14-15.sajandi domineerivaks arhitektuuristiilis nii Eestis kui ka laiemalt Euroopas oli gootika. See on kõrgustesse pürgiv, kitsaste kõrgete aknaavadega ja teravatipuliste ukseavadega. Säiliniud kirikuhoone neli seina ja lääneviil annavad meile hea ettekujutuse selle hoone suurusest. Hoone võlve kandsid võimsad sambad, millest on näha nüüd vaid poole meetri kõrgused alumised osad. Sambad olid kaheksatahulised, mida nimetatakse piilariteks, ja peaaegu ühemeetrise diameetriga. Sammaste jämedusest hoolimata võib kujutada ette, et need jätsid siiski väga saleda mulje, kuna kirik ise on mõõtmetelt suur ja väga kõrge. Täpsemalt 56 meetrit pikk ja 24 meetrit lai, võlvide kõrgus oli 15 meetrit. Lääneviilus on muide näha ka üks auk, mille on jätnud 2
Akadeemia. Seal tegeleti ladinakeelse luuleloominguga, antiikiaja käsikirjade kogumisega, rahvaluule kogumisega. Muusika tähendas tol ajal peamiselt laulu. Kuid tundi puhkpille, harfi ja orelit. Arhitektuur Frangi riigis polnud müüridega ümbritsetud linnu ega kindlusi. Peamisteks kiviehitisteks olid lossid, kloostrid ja kirikud, mida kasutati kaitseehitistena (neid ei ole säilinud). Kirikuehituses oli valitsevaks basiilika. Kuna kiviehituse kogemused puudusid, ei ehitatud võlve, kupleid, vaid lamedad puitlaed. Sammaste asemel kasutati kandilisi sambaid e. piilereid. Kiriku põhiplaan ladina rist. Uus osa kirikus on krüpt (kelder). Asub altariruumi all, sinna viib trepp. Seda kasutati pühade säilmete hoidmiseks, kasutati ka kultuseruumina (sinna maeti tähtsaid kirikutegelasi). Kiriku lääneseina sissekäigu kohale ehitatakse looz, see on mõeldud valitsejale jumalateenistuse jälgimiseks. Lääne-Euroopa kuningad ei ole
11.2011 Vana-Rooma ja Vana-Kreeka kunst: sarnasused ja erinevused. Vana-Rooma kunst(753) Vana-Kreeka kunst Arhitektuur: Arhitektuur : Materjal: lubimört, põletatud tellised Tähtsaimaks alaks oli templiehitus. Sellised materjalid võimaldasid teha Ehitusmaterjaliks oli marmor ja detailid võlvimistehtnikat. Ehitasid kivist kaari, ühendati omavahel metallklambritega. lihtsaid võlve, sai luua mitmekesisema Sammaste stiilid olid: dooria, korintose ja plaaniga ehitisi ning väga suuri siseruume. joonia. Nt: Rooma Panteon, foorumid, Mausoleumid Hera tempel , Parthenon Skulptuurikunst: Skulptuurikunst: Kopeeriti koopiate järgi tunnemegi ära Kreeka skulptorite peamiseks materjaliks tänaseks hävinuid töid. olid marmor ja pronks.
Torni allossa ehitati viieastmeline sirge talumiga teravkaarne peaportaal, selle kohale aga hiigelsuur 18 m kõrgune lääneaken, mis hõlmab kogu kesklöövi kõrguse. 1446 oli torn oma praeguseni säilinud kiviosas 56 m kõrgusena juba valmis. 15. sajandi lõpul rajati kiriku lõunaportaali ette tähtvõlvidega eeskoda. 1820 süütas pikne aga Oleviste kiriku jälle ning see sai järjekordselt rängalt kannatada. Tules hävis praktiliselt kogu sisustus ning puitosa, samuti varises kokku osa võlve. Taastamistööd kestsid ligi 20 aastat, kirik taastati põhiliselt endisel kujul ning avati 1840. Nende tööde käigus vahetati välja Maarja kabeli ja kesklöövi võlvid, samuti enamike akende raidraamistused. Tollest ajast pärineb ka lõunaeeskoja petiknishidega viil. Kiriku taastamistöid juhtis kunstiteadlane F. Maydell, kes kasutas seal esimesena Eestis neogooti põhimõtteid. Tollal loodud neogooti sisustus (altar, kantsel, akende raidraamistus, uksed, oreliväär) on säilinud tänini
Tartu keskaegsest sakraalarhitektuurist on järel toomkiriku ja Jaani kiriku varemed. Toomkirik ehitati 13-16 sajandil. See oli basiilika, kodakiriku süsteemis koori ja kahe võimsa läänetorniga. Keskajal oli see suurim kirik Läänemere idakaldal jaainuke, millel oli 2 torni. Lõuna-Eesti maapiirkonnas levis kolmelööviline kirikutüüp. Kahjuks on enamus ehitisi sõdade tagajärjel purustatud ja taastatud muudetud vilmis. Ristkujulise ristlõikega piilarid kannavad võlve ainsas säilinud basiilikana ehitatud maakirikus - Urvastes. Lõuna-Eesti kodakirikutele oli tüüpiline suhteliselt suur, ruudule läheneva põhiplaaniga kooriruum ning lühike lai pikihoone.
kirjutustubades mungad. Raamatud olid illustreeritud ilusate kaunistustega miniatuuridega. Algas suure ülelehe ulatava keerulise vormiga initsiaaliga. 6. Romaani basiilika põhiplaan? (lk 127 õpikust) 7. Tähtsamad romaani aegsed ehitised: Hildesheimi toomkirik Saksamaal Saint-Sernin Lõuna-Pratsusmaal Notre-Dame-la-Grande kirik Citeaux Durhami katedraal Inglismaal Püha Markuse kirik Veneetsias Lundi toomkirik Rootsis Pisa toomkirik Ribe toomkirik Viborgi toomkirik 8. Milliseid võlve ja kaari kasutati romaani ajastul? Silindervõldid, ristvõlvid. Ümarkaared, vööndkaared, triumfikaared. 9. Gooti kiriku ehitus (raiddetailid) Konstruktsioon nagu mingi hiigellooma skelett. Ehitist kandsid piilarid, tugipiidad, tugikaared, vööndkaared ja võlviroided. Võlvisiilud ja seinad olid konstruktiivses mõttes teise-järgulise tähtsusega. 10. Kuulsamad gooti ajastu ehitised: Chartres'i katedraal Reimsi katedraal Amiens'imkatedraal Mont Saint-Micheli koolster
omapäraseks tervikuks Maaja linnade keskustes kõrgusid templipüramiidid, asusid valitsejate paleed, observatooriumid ja staadionid rituaalsete pallimängude jaoks Linnu ühendasid omavahel nöörsirged teed Tavaks oli püstitada steele - nikerdatud kivisambaid oluliste sündmuste tähistamiseks Säilinud on ka värvikirevaid seinamaale Nii deformeeriti maaja ülikute kolpa, et saavutada õilis kotkaprofiil Õigeid võlve maajad laduda ei osanud. Selle asemel kasutati pseudovõlvi Tikali Suur Väljak templipüramiidiga Raidkirjade püramiid Palenques - üks väheseid Ameerika püramiide milles on hauakamber Kukulcani (Quetzalcoatli) püramiid Chichen-Itzas, maaja-tolteegi kultuuri pealinnas Palee Palenques Pallimängustaadion Chichen-Itzas Steel Asteegid 14. ja 15. sajandil ühendasid asteegid suure osa praegusest Mehhikost üheks impeeriumiks, alistamata jäid ainult maajad Kui hispaanlased 1521
Kaunistatud tahvlite anumad suleti pitseritega. Nõu peale tehti märge selle sisu kohta. III aastatuhandel e.m.a. vallutasid Mesopotaamia akadid, kelle kuningas Sargon allutas sumerite linnriigid oma võimu alla. 18 saj.e.m.a. , suure valitseja Hammurapi ajal , sai tähtsaimaks kultuurikeskuseksBabüloni linn. Toimusid erinevad sõjad jne... Mesopotaamlased olid imetlusväärsed ehitajad. Linnades olid korralikud tänavad, ehitati templeid ja valitsejate losse. Osati laduda võlve ja kaari. Sai tavaks, et iga valitseja lasi endale palee ehitada. Need olid tohutud mitmesajast siseõue poole koondunud ruumist koosnevad ehitised, väljastpoolt akendeta ja piiratud sakiliste müüridega. Paleede seinad olid kaetud reljeefidega, mis kujutasid võidetud lahinguid ja õukonnaelu .Valitsejad olid kujutatud suurematena ja külgvaates. Osavalt edasiantud deitailidest hoolimata tunduvad inimesed nendel reljeefidel kohmakad. Hoopis elavamalt on kujutatud loomi jahistseenides.
13. sajandi lõpul oli gooti arhitektuuritehnika siinmail romaani stiili lõplikult võitnud ja oli kasutusel kuni 152040ndate aastateni, mil ta tasapisi hakkas taganema renessansi ees. Praktiliselt kõik Eesti kesksaegsed kirikud, linnused jm ehitised on ehitatud gooti stiilis teravkaarmotiivi kasutades. PõhjaEesti paepiirkonnas juurdus gootika LääneEuroopaga võrreldes veidi lihtsustatud ja massiivsemal kujul. Suuri aknapindu, õhulisi võlve, ehisfiaale, välimisi tugikaari jm elemente kas ei kasutatud või kasutati haruharva. Isegi LõunaEesti tellisehituse piirkonnas olid siinsed tolle aja ehitised tihti küllaltki massiivsed (nt Tartu Jaani kirik ja Toomkirik). Gooti arhitektuuri peamised tunnused Teravkaarsed aknad Ehitised ei ole väga massivsed nagu romaani arhitektuuris. Palju klaaspinda Läänefassaad on rikkalikult kaunistatud portaalidega, teravate ehisviiludega portaalide kohal, suure
ristiusule ehk ca 1250-80ndatel aastatel. 13. sajandi lõpul oli gooti arhitektuuritehnika siinmail romaani stiili lõplikult võitnud ja oli kasutusel kuni 1520-40ndate aastateni, mil ta tasapisi hakkas taganema renessansi ees. Praktiliselt kõik Eesti kesksaegsed kirikud, linnused jm ehitised on ehitatud gooti stiilis teravkaarmotiivi kasutades. Põhja-Eesti paepiirkonnas juurdus gootika Lääne-Euroopaga võrreldes veidi lihtsustatud ja massiivsemal kujul. Suuri aknapindu, õhulisi võlve, ehisfiaale, välimisi tugikaari jm elemente ei kas ei kasutatud või kasutati haruharva. Isegi Lõuna-Eesti tellisehituse piirkonnas olid siinsed tolle aja ehitised tihti küllaltki massiivsed (nt Tartu Jaani kirik ja Toomkirik). Gootika tõusis neogootikana (pseudogootikana) Eestis taas au sisse peamiselt 19. sajandil. Neogootika varaseimad suursugused näited on 1830ndatel aastatel varemeist taastatud Oleviste kirik Tallinnas ning Peterburi arhitekti Andreas (Andrei)
Lääneküljel polnud kirikul torni kuni 18. sajandini, seal paiknes suur väliskantsli ärkel. 15. sajandil täiendati kirikut arvukate juurdeehitistega, põhjaküljele rajati servjoonvõlvidga kaetud Püha Georgi kabel, raidportaaliga kabel rajati ka kiriku edelanurka. 16-17. sajandil kattus kogu hoone lõunasein juurdeehitistega, oma praeguse kuju said need 17-19. sajanditel. Kirik põles maha 1684 kogu Toompea haaranud hiidtulekahjus, mil hävis kogu puitsisustus, varises kokku osa võlve ning kannatada said paljud raiddetailid, eriti kooriruumis. Pärast tulekahju taastati 1686 kirik praktiliselt endisel kujul. 17. sajandi lõpust ning 18. sajandist pärineb ka suur osa kiriku sisustusest. 1778-79 ehitati kiriku kesklöövi lääneossa barokne läänetorn koos kiivriga. Praktiliselt sellisena on kirik säilinud ka tänini. Kiriku sisutusest tuleks mainida 13-18. sajandist pärinevaid arvukaid hauaplaate, 17. sajandist pärinevaid raidkivist sarkofaage, 17. sajandi lõpust
Enamik jumalaid oli üle võetud Kreeklastelt, neid jäljendades tegeleteti ka filosoofia ja kirjandusega. Visuaalses kunstis on Kreeka mõju samuti tugev. Siiski oli Rooma kunstis ka omapära. Tugevasti avaldus see arhitektuuris, sest kasutusele võeti uusi tehnilisi võtteid, näiteks lubimördi ja betooni kasutuselevõtt, tänu millele sai kasutada ka põletatud telliseid. See võimaldas ehitada tehniliselt keerulisemaid kaari, võlve, kupleid. Silindervõlv - pooliku külili silindri kujuga, ritta pandud kaared. Ristvõlv -ristuvad silindervõlvid, raskus jaguneb nelja nurka. Betoon ja tellised olid olulised ehitusmaterjalid. Betoon oli tugev ja suhteliselt odav, seda kasutati võlvide ja kuplite katmisel ja müüride ehitamisel. Massiivsed seinad vooderdati tellistega, tähtsamate hoonete puhul marmoriga. Rooma riigis loodi transpordi ja liikumise kergendamiseks kividega sillutatud tänavaid ja maanteid (Via
Nelinurkse hoone ees asus lihtsate sammastega eeskoda. Kõige omapärasem joon templi ehituse juures, mille võtsid üle ka roomlased, oli hoone paigutamine kõrgendatud alusele. Väga osavad pronksi valamises; Kapitooliumi emahunt, kes toidab Romulust ja Remust. Antiik-Rooma 4.saj. 395 a.pKr. Igas linnas oli 1 või enam paeväljakut ehk foorumit ning vähemalt üks triumfikaar. Roomlased õppisid ehitama tahutud ja üksteisega sobitatud kividest kaarekujulisi arkaade, võlve ja kupleid, sest need suudavad kanda suuremaid raskusi kui kreeka talastikud. Ka kreeklased kasutasid tahutud kive, kuid ilma sideaineta. Roomlased hakkasid laialdaselt kasutama head lubimörti, mis sidus kive. Oli olemas veevärk, kanalisatsioon ja keskküte. Uuendus, mis roomlastelt skulptuurivallas pärineb on portreede valmistamine (büst). Erinevalt kreeklastest püüdsid roomlased sealjuures jääda loomutruuks ning mitte varjata inimese vigu.
musfiguriiline stiil. Antiik-Rooma- Kuigi Rooma kunst pole kunagi olnud eriti originaalne, sest roomlased võtsid palju üle etruskidelt ja kreeklastelt. Küll aga oli roomlastel endil palju tehnilist ja praktilist taipu, mistõttu nendele kuuluvad mitmed tehnilised avastused ning uuendused ilma milleta me kaasaega eriti ette ei kujuta. Roomlased õppisid ehitama tahutud ja üksteisega sobitatud kividest kaarekujulisi arkaade, võlve ja kupleid, sest need suudavad kanda suuremaid raskusi kui kreeka talastikud. Kreeklased kasutasid tahutud kive ilma sideaineta.Ristvõlv,silindervõlv, õlv on kaarekujuline lagi. Juba Mesopotaamias osati ehitada silindervõlve, kus raskus langeb kahele küljele. Roomlased õppisid aga ehitama ristvõlve, mis tekivad kahe silindervõlvi ristumisel. Roomlased hakkasid laialdaselt kasutama head lubimörti, mis sidus kive. Nad segasid Puteoli linna juurest kaevandatud vulkaanilist liiva lubjaga
kui seintes olid suured aknad selleks laoti väljapoole kirikut tugipiilarid ja ülespoole, tugipiilarite ja valgmiku vahele, tugikaared · Kesklööv on külglöövidest laiem ja tunduvalt kõrgem. Piilareid katvad poolsambakimbud suunduvad kõrgusesse ja ühinevad roidvõlvideks. SLAID 6 pildid SLAID 7 seest ja väljast · Tugikaarte ning tugipiilaritega skeletitaoline sõrestik on nii tugev, et seinu ja võlve ei pea enam nii pakse ehitama. · Samuti võimaldas selline konstruktsioon kaunistada kirikuid paljude vitraazakendega, mis tegi nad valgusküllasteks ja kauniteks. SLAID 8 tänapäev · traditsiooniline koht Suurbritannia valitsejate kroonimiseks ja kuninglike laulatuste läbiviimiseks. (Seal on laulatatud ka Prints William ja Catherine Middleton a.2011.) SLAID 9 kasutatud kirjandus
sissekäigu juures üks piki- ja põikhoone ristumiskohal, mida nimetatakse nelitiseks. Sellega ei tarvitsenud tornide arv veel piirduda. Rahutute aegade tõttu tuli isegi kirikute ehitamisel silmas pidada kaitse-eesmärke, sest tugevad tornid võisid vaenlase kallaletungi korral veel viimast pelgupaika pakkuda. Lihtsaim kapiteel oli kivikuup, mille alumised nurgad ümardati. Romaani ajastu lõpuks õpiti võlve toetama kivikaartele, nn. roietele. Nii sai võlvide raskust tunduvalt vähendada ja ehitada suuremad aknad. Cluny klooster mõjutas romaani arhitektuuri arengut, kloosterkirikute liikumine Euroopas. 5-lööviline, Neitsi Maarja kabel apsiidi lõpus, kõige tähtsam. White Tower- DONJONI'i tüüpi elutorn, kindlus, nelinurkse põhiplaaniga. BERGFRIED tüüpi vahitorn, kontrolliv vahitorn teatud vahemaa tagant. Kirikud rajatakse looduslikult raskesse kohta nt jõe koolmekohta. 2
(leiutasid ka ratta). Suur ja uhke oli Babüloni linn EHITUSKUNST Tsikuraat astmeline torntempel, üleval on tempel ning all töökojad ja laoruumid, templisse sisenemine oli suur tseremoonia. Ehitati jumalate austamiseks. Loodi ka pühakodasid ehk templeid, mis ehitati kõrgetele alustele. Samuti oli Mesopotaamias tavaks, et iga valitseja laskis endale uue palee ehitada. Paleed olid väga suured ja võimsad. Mesopotaamlased õppisid enne teisi tegema kaari ja võlve, kuna neil endil polnud puitu ega looduslikke kive lage toetavateks sammasteks. Et aga enamasti kasutati päikese käes kuivatatud, mitte põletatud tellist, murenes see hiljem ilmastiku mõjul ning praeguseks ongi kunagistest paleedest ja templitest säilinud vaid suured savikuhilad. RELJEEFIKUNST Paleede seinu kaunistasid reljeefid. Reljeefidel kujutati võidetud lahinguid või õukonnaelu . Väga
KESKAEGSETE INIMESTE JAOKS OLI KÕIGE TÄHTSAM MAAILMAS JUMAL LOODUST PEETI OLULISEKS VAID KUI JUMALA LOOMINGUT TÄHTSAMAD TEADMISED JUMALAST SAADI PIIBLIST KESKAEGNE HARIDUS JA TEADUS PÕHINESID EELKÕIGE PIIBLIL JA VANAAJA ÕPETLASTE TARKUSEL. ÕPETUST JAGATI PEAMISELT KLOOSTRI JA KIRIKUKOOLIDES EESMÄRGIKS OLI ETTE VALMISTADA HARITUD PREESTREID JA MUNKI KOGU ÕPETUS TOIMUS LADINA KEELES SEDA OSKASID KÕIK HARITUD INIMESED EUROOPAS TALUPOJAD OLID KIRJAOSKAMATUD FEODAALIDE SEAS OLI HARITUD INIMESI VÄHE HARITLASKONNA MOODUSTASIDKI VAIMULIKUD KUI TEKKISID LINNAD, LOODI SEAL LINNAKOOLID. ALUMINE ASTE: GRAMMATIKA RETOORIKA DIALEKTIKA ÜLEMINE ASTE: GEOMEETRIA ARITMEETIKA ASTRONOOMIA MUUSIKA ESIMESEKS ÜLIKOOLIKS PEETAKSE 1119.a. BOLOGNA LINNAS PÕHJAITAALIAS RAJATUD KOOLI. * ÜLIKOOLI JUHTIS REKTOR ...
nelitiseks. Keskmine lööv on teistest laiem ja kõrgem. Alumise korruse moodustavad piilaritele toetuvad ümarkaared - arkaadid. Külglöövide peal paikneb kesklöövi avanev galerii, nn empooride korrus. Kõige kõrgema osa moodustab kesklöövi seinas olev ümarkaareliste akende rida e valgmik. Aknad on tavaliselt väikesed, kitsad ja ümarkaarelised. Vanemad romaani kirkud on palklaega või oli lagi hoopis ehitamata. Võlve hakati esmalt rakendama kitsaste külglöövide katmiseks. Selleks kasutati lihtsat silindervõlvi, mille puhul kandub kogu võlvi raskus mõlemale toetavale seinale. XI sajandil hakati silindervõlvi kõrval kasutama ka ristvõlvi, mis tekib kahe silindervõlvi ristumisel. Oma raskusega toetub ristvõlv nelja äärmisse punkti, mida piilarite või sammastega toetati. Ristvõlviga kaetud lööviosa nimetatkse traveeks, traveesid eraldavad vööndkaared
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
