3) 3.-7. kaelalülide vaheliigesed – liigesejätkete kalle frontaaltasapinnas 45o . Sagitaal-, vertikaal- ja frontaaltelg. 4) Rinnalülide vaheliigesed – painutus-sirutus(piiravad ogajätked), kallutus peaaegu puudub, pööramine. Väheliikuv siseelundite tõttu. 5) Nimmelülide vaheliigesed – painutus, sirutus, kallutus, pööramine praktiliselt puudub. 3. Lülisambale toimivad lihased: 1) Ülemine kuklaliiges: -Frontaaltelg: kahepoolsel tegevusel painutavad: astriklihased, rinnaku-rangluu-nibujätke lihas; sirutavad: lülisambasirgestaja, kaela- ja pearihmlihas, trapetslihas. -Sagitaaltelg: ühepoolsel tegevusel kallutavad astriklihased 2) Alumine kuklaliiges: Vertikaaltelg, pööramine: pea- ja kaela rihmlihas, rinnaku-rangluu-nibujätke lihas. 3) 3.-7. kaelalülide vaheliigesed: Toimivad samad lihased mis kahel eelmisel 4) Rinnalülide vaheliigesed: -Painutavad: kõhu sirglihas, sisemine ja välimine kõhupõikilihas -Sirutus: lülisambasirgestaja
Vahelihas e Peamine hingamislihas diafragma rinnaõõne mahu suurendamine ja vähendamine 63. Kaela lihased: LIHASE ALGUSKOHT KINNITUSKOHT FUNKTSIOON NIMETUS Astriklihased Kaelalülid 1. roided Pea ja kaela ette toomine fikseeritud rindkere korral. Jõuliselt sisse hingates tõstab roideid Rinnaku Rinnakupide, rangluu Oimuluu nibujätk Ühepoolselt: pea
laskuvad alla ning rinnaõõs suureneb, õhk tungib kopsudesse (sissehingamine). 63. KAELA LIHASED Tagumine astriklihas Alguskoht Kinnituskoht funktsioon Kolme alumise kaelalüli ristijätkelt 2. roide välispinnale *astriklihased tõstavad roideid *Fikseeritud rindkere puhul ühepoolsel tegevusel kallutavad lülisamba kaelaosa ette lateraalsele ja pööravad seda samaaegselt vastaspoolele.
rätsepalihas, õrnlihas Ekstsentriline: reie-nelipealihas Hüppeliigese sirutus: Kontsentriline: eesmine sääreluulihas, pikk varvastesirutaja, pikk suurvarbasirutaja Ekstsentriline: sääremarja kolmpealihas, tagumine sääreluulihas, pikk varvastesirutaja, pikk suurvarbasirutaja, lühike ja pikk pindluulihas Kere ja kaela painutus: Kontsentriline: kõhusirglihas, sisemine ja välimine kõhupõikilihas; peapöörajalihas kahepoolsel tegevusel, astriklihased Ekstsentriline: lülisambasirgestaja; trapetslihas, pea- ja kaelarihmlihas 2. TÕUKEFAAS: Puusaliigese sirutus: Kontsentriline: suur tuharalihas, keskse ja väikese tuharalihase tagumised osad, pirnlihas, kolmepeane pööraja, suur lähendaja, reie kakspealihas, poolkilelihas, poolkõõluslihas Ekstsentriline: niude-nimmelihas, reie sirglihas, rätsepalihas, laisidekirmepingutaja, keskmise ja väikese tuharalihase eesmine osa Põlveliigese sirutus: Kontsentriline: reie-nelipealihas
e) 63. Kaela lihased: Autohtoonsed lihased: a) Tagumine astriklihas (külgmine rühm) - Algab: kolme alumise kaelalüli ristijätkelt. Kinnitub: 2. roide välispinnale. b) Keskne astriklihas (külgmine rühm) - Algab: kõikide kaelalülide ristijätketelt. Kinnitub: 1. roide ülemisele pinnale. c) Eesmine astriklihas (külgmine rühm) - Algab: 3.-6. kaelalüli ristijätkelt. Kinnitub: 1. Roidele. Fikseeritud kaelaosa puhul tõstavad astriklihased roideid. Fikseeritud rindkere puhul ühepoolsel tegevusel kallutavad lülisamba kaelaosa ette lateraalsele ja pööravad seda samaaegselt vastaspoolele. Kahepoolsel tegevusel painutavad astriklihased lülisamba kaelaosa. Heterohtoonsed lihased: a) Rinnaku-rangluu-nibujätke lihas e. (peapöörajalihas) - Algab: kahe peana, üks algab rinnakupidemelt ja teine rangluu rinnakmiselt otsalt. Kinnitub: oimuluu nibujätkele ja kuklaluu
Rindkere liikumine: toimub roidelüliliigeste, roide rinnaku liigeste, rinnakupideme ja –keha vahelise kõhrliiduse liikumise ning roidekõhre kuju muutumise tagajärjel. 5. Hingamislihased, innervatsioon. Põhilihased: Roidevahelihased. Rindkereristilihas Diafragma- innerveerib diafragma närv Roidevahelihaseid ja rindgere ristilihast innerveerib roietevahenärvid Abilihased: Kõhusirglihas Kõhupõiklihased Astriklihased Innerveerib kaelapõimiku närvid 1 6. Õlavöötmeluud, nende ühendused, liigesed, sidemed, liikumine. Õlavöötmeluud ühenduvad omavahel: õlanuki-rangluu liigese ja kerega rinnaku-rangluu liigese abil. • Õlanuki-rangluu liiges . Liigesepinnad on lamedad, kaetud kiudkõhrega. On lameliiges. Liigesekihnu tugevdavad: rangluu-õlanuki side, kaarnajätke-rangluu side, kaarnajätke-õlanuki side.
63. Kaela lihased: Autohtoonsed lihased: a) Tagumine astriklihas (külgmine rühm) - Algab: kolme alumise kaelalüli ristijätkelt. Kinnitub: 2. roide välispinnale. b) Keskne astriklihas (külgmine rühm) - Algab: kõikide kaelalülide ristijätketelt. Kinnitub: 1. roide ülemisele pinnale. c) Eesmine astriklihas (külgmine rühm) - Algab: 3.-6. kaelalüli ristijätkelt. Kinnitub: 1. Roidele. Fikseeritud kaelaosa puhul tõstavad astriklihased roideid. Fikseeritud rindkere puhul ühepoolsel tegevusel kallutavad lülisamba kaelaosa ette lateraalsele ja pööravad seda samaaegselt vastaspoolele. Kahepoolsel tegevusel painutavad astriklihased lülisamba kaelaosa. Heterohtoonsed lihased: a) Rinnaku-rangluu-nibujätke lihas e. (peapöörajalihas) - Algab: kahe peana, üks algab rinnakupidemelt ja teine rangluu rinnakmiselt otsalt. Kinnitub: oimuluu nibujätkele ja kuklaluu
Langetab suure jõuga ülestõstetud kätt. d) Vahelihas e. diafragma -Algab: rinnakult, roietelt, nimmelülidelt. Funkts Vahelihas on peamine hingamislihas. Vahelihase toimel rinnaõõs suureneb, mille tagajärjel õhk tungib kopsudesse, vahelihase lõtvumisel rinnaõõne maht väheneb ja õhk surutakse välja. 63. Kaela lihased: a) Eesmine, tagumine, keskmine astriklihas - Algab: kaelalülidelt. Kinnitub: roietele Funkts Astriklihased tõstavad roideid ja painutavad lülisamba kaelaosa. b) Peapöörajalihas - Algab: üks rinnakupidemelt ja teine rangluult Kinnitub: oimuluule ja kuklaluule. Funkts Pea kallutamine ja pööramine 64. Õlavöötme lihased: a) Suur ümarlihas - Algab: abaluult. Kinnitub: õlavarreluule. b) Harjaüline lihas - Algab: abaluult. Kinnitub: õlavarreluule. c) Deltalihas : Algab rangluult,abaluult, õlanukilt
hingamislihasega. · Eesmine saaglihas algab saagjate sämpudena 8-9 ülemiselt roidelt ja kinnitub abaluu mediaalsele servale ning ülemisele ja alumisele nurgale. Funktsiooniks abaluu ette toomine (nt käe liigutamine sõudmisel). · Suur rinnalihas algab rangluult, rinnakult, 2.-6. roidekõhrelt ja kõhu sirglihase tupelt. Funktsioonideks õlavarre ette viimine, sisse pööramine ning langetamine. 46. Kaela lihased, algus- ja kinnituskohad, funktsioonid: · Astriklihased algavad kaelalülidelt ja kinnituvad kahele esimesele roidele. Jagunevad tagumine, keskmine ja eesmine astriklihas. Funktsiooniks roiete tõstmine. · Rinnaku-rangluu-nibujätke lihas ehk peapöörajalihas algab kahe peana. Üks neist rinnaku pidemelt, teine rangluu rinnakmiselt otsalt. Lihas suundub põiki üles tahapoole, kinnitub oimuluu nibujätkele ja kuklaluu ülemisele turjajoone külgosale. Ühepoolseks funktsiooniks on pea pööramine vasakule, paremale.
Tegu peamise hingamislihasega. * Eesmine saaglihas algab saagjate sämpudena 8-9 ülemiselt roidelt ja kinnitub abaluu mediaalsele servale ning ülemisele ja alumisele nurgale. Funktsiooniks abaluu ette toomine (nt käe liigutamine sõudmisel). * Suur rinnalihas algab rangluult, rinnakult, 2.-6. roidekõhrelt ja kõhu sirglihase tupelt. Funktsioonideks õlavarre ette viimine, sisse pööramine ning langetamine. 63. Kaela lihased, algus- ja kinnituskohad, funktsioonid: * Astriklihased algavad kaelalülidelt ja kinnituvad kahele esimesele roidele. Jagunevad tagumine, keskmine ja eesmine astriklihas. Funktsiooniks roiete tõstmine. * Rinnaku-rangluu-nibujätke lihas ehk peapöörajalihas algab kahe peana. Üks neist rinnaku pidemelt, teine rangluu rinnakmiselt otsalt. Lihas suundub põiki üles tahapoole, kinnitub oimuluu nibujätkele ja kuklaluu ülemisele turjajoone külgosale. Ühepoolseks funktsiooniks on pea pööramine vasakule, paremale
steroidhormoon-preparaatide süstimine maksimaalse valu punkti. Epikondüliidi krooniline faas Enne venitusi- pindmine soojus (soojapaketid) või sügav soojus (UH), pärast venitusi- külmaravi (külmapaketid, massaaž jääkuubikutega). Elektrostimulatsioon kas külma- või soojaraviga, et vähendada valu, sügav friktsioonmassaaž. Üldised ülakeha- ja kaelalihaste venitusharjutused (trapetslihas, selja lailihas, suur ja väike rinnalihas, abaluu tõstur, peapööraja, astriklihased). Jõuharjutused eelkõige küünarvarrelihastele, kuid mitte unustada ka õlaliigese stabiliseerijaid lihaseid. Jälgida harjutuste intensiivsust ja kestust. NSAID või steroidhormoonpreparaatide süstimine kui vajalik. Nõuanded õige sporditehnika ja -varustuse osas Epikondüliidi ennetamine Enne treeningut või kätega töötamist venitus- ja soojendusharjutused randme ekstensoritele ja fleksoritele. Töötingimuste ja -vahendite ergonoomiline analüüs. Spordivarustus: õige
annaabi.ee 
