Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Koloogia ja keskkonna kaitse küsimuste vastused (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist


  • Aine ja energia liikumine ökosüsteemis,
    • Biosfäärijõudnud päikeseenergiast:
      • a)30% peegeldub;
      • b)46% muundub otseselt soojuseks;
      • c)23% kulub aurumisele ja sademetele;
      • d)0,2% läheb ületuule- ja lainete energiaks;
      • e) 0,8% tarvitatakse fotosünteesi käigus
    • Ulatuse ja kestuse järgi eristatakse mitmesuguseid aineringeid:
    • Biogeokeemiline tsükkel – ainete (peamiselt keemiliste elementide) liikumine anorgaanilisest loodusest läbi organismidetagasi anorgaanilisse loodusesse . Eristatakse kahte peamist biogeokeemilist tsüklit:
      • 1) gaasiline tsükkel;
      • 2) setteline tsükkel.
    • Migratsioon (lad. migratio –ränne) –so. Keemilise elemendi või aine liikumine mingis aineringe faasis. 5 migratsioonitüüpi:
      • 1) mehhaaniline migratsioon;
      • 2) veemigratsioon ehk migratsioonvee abil –keemiliste elementide migratsioon lahustunud kujul;
      • 3) õhumigratsioon ehk migratsioon õhu abil;
      • 4) biogeenne migratsioon–keemiliste elementide osalemine bioloogilises aineringes;
      • 5) tehnogeenne migratsioon–keemiliste elementide migratsioon inimtegevuse tagajärjel.
    • Biogeenid–biogeensed ühendid, taimede toiteelementide mineraalsed ühendid, mis on sattunud keskkonda. Tähtsaimad biogeenid: fosfori- ja lämmastiku-
    • ühendid (fosfaadid, nitraadid , nitritid , ammooniumsoolad ).
  • inimese mõju aine ja energia liikumisele,
    • Inimene mõjutab oma tegevusega looduslikke aine ja energia liikumise teid. Kasvuhoonegaaside paiskamine atmosfääri ei lase soojusenergial atmosfääri hajuda, aurumist ja muldade aineringet mõjutab veerežiimi muutmine, keemiliste ühendite ja tolmu õhku paiskamine muudab otseselt õhu koostist kuid ka kaudselt nii mulla kui ka vee koostist, sest need keemilised ained kas vajuvad raskuse tõttu või sajavad alla vihma abil nii mulda kui ka vette.
  • avatud ja suletud aineringed ;
    • Looduslikes ökosüsteemides on ainete juurdetulek ja kadu enam vähem võrdsed –tegemist on nn. suletud aineringega.
    • Agroökosüsteemides viiakse toitaineid tihti rohkem ära kui tagastatakse –tegemist on nn. avatud aineringega.
  • süsiniku, lämmastiku, fosfori ringe ;
    • Süsinikuringe on võrrelduna teiste oluliste ainete ringetega ebatavaline sest ei vaja ilmtingimata lagundajate olemasolu. Taimsesse massi seotud süsiniku saavad CO2-ks teha kõik aeroobselt hingavad organismid. Tegelikkuses on lagundajad muidugi esindatud ka süsiniku ringluses, ka neil on süsinikku vaja. Osa süsinikust võib aktiivsest ringest kõrvalduda. Nii moodustub näiteks turvas ja on tekkinud fossiilsed kütused ja lubjakivi . Talletunud süsinik pääseb kaasajal uuesti ringlusesse tänu inimtegevusele, tänu fossiilsete kütuste põletamisele ja turba kaevandamisele. Suures koguses CO2 vabaneb ka vulkaanipursetel. U. 99% süsinikust ei osale süsinikuringes vaid paikneb maakoore kivimites .
      • Süsiniku sidumine (foto- või kemosüntees)
      • Aeroobne hingamine
      • Anaeroobne hingamine
    • Lämmastiku ringe
      • Lämmastiku fikseerimine
        Ehkki lämmastikku on palju ja see on kättesaadav kõikjal kus on õhku, on produktsioon sageli limiteeritud just lämmastiku poolt (ka põllumajanduses on lämmastikväetised tähtsaimad). Põhjuseks on lämmastiku äärmine keemiline inertsus (ta ei taha moodustada ühendeid), gaasina teda elusorganismid kasutada ei saa. Lämmastiku fikseerimiseks nimetatakse õhulämmastiku (N2) redutseerimist ammooniumiooniks (NH4-). Koos äikesega (mis on võimeline valmistama lämmastikoksiide) on see protsess võimaluseks elusorganismidel kasutada tohutuid atmosfääris leiduvaid lämmastikuvarusid. Lämmastiku fikseerimisega saavad hakkama vaid mõned bakteriliigid, kellest osa elavad vabalt ( sinikud e. tsüanobakterid), teised on aga mutualistlikes suhetes taimedega. Tuntuim bakteriperekond selles vallas on Rhizobium, keda võib leida paljude liblikõieliste taimede juurtel nn. juuremügarates.
        Lämmastiku redutseerimine on energeetiliselt väga kulukas tegevus. Nii kulub bakteritel ühe lämmastikumolekuli sidumiseks 16 ATP-d.
        Ammonifikatsioon
        Kui organismid eritavad oma lämmastikuainevahetuse jääke (imetajatel uriiniga karbamiid , lindudel ja roomajatel kusihape , kaladel jt. veeorganismidel ammoonium ) asuvad nende kallale bakterid ja seened ning valmistavad nendest ammooniumi (NH3). Ammooniumit saavad osad lagundajad kasutada enda lämmastikuvajaduse rahuldamiseks. Suurele osale taimedest sobib ammoonium ka lämmastikuallikaks (aga eelistatakse nitraate).
      • Nitrifikatsioon
        Soojades ja neutraalse mullaga tingimustes lagundajate toimel vabanenud või väetisena kasutatud ammoonium oksüdeeritakse. Seda protsessi kasutavad mõningad bakterid ATP sünteesiks (kemosüntees). Protsess toimub kahes etapis : kõigepealt oksüdeeritakse ammoonium nitritiks (NO2-), seejärel oksüdeerivad teised bakterid nitriti nitraadiks (NO3-). Nende bakterite kooselu võib nimetada ka kommensalismiks, kuna nitraadiks oksüdeerivad bakterid sõltuvad teiste poolt valmistatavast nitritist.
        Enamus taimi eelistab lämmastikku nitraadi kujul kuid hakkama saadakse ka ammooniumiga. Happelistes muldades on nitrifikatsioon aeglane ja taimed kasutavad eelistatult ammooniumit.
      • Denitrifikatsioon
        Denitrifikatsioon on protsess, mille käigus redutseeritakse nitraat (NO3-) lämmastikdioksiidiks (NO2), seejärel lämmastikmonooksiidiks (NO) ja viimaks molekulaarseks lämmastikuks (N2). Denitrifikatsiooniga tegelevad teatud anaeroobsed bakterid, kes kasutavad lämmastikuühendeid oma hingamisel elektroni aktseptorina. Aeroobselt hingavad organismid kasutavad selleks otstarbeks teatavasti hapnikku. Seega on tegemist hingavate organismidega , kes saavad ühe glükoosi molekuli lõhustamisel 36 ATP-d kuid kes ei kasuta hingamiseks hapnikku. Selliseid organisme nimetatakse anaeroobseteks hingajateks. Antud juhul on tegemist nitraatsete hingajatega (vaata ka süsinikuringe juures olevat anaeroobse hingamise üldist valemit).
    • Fosfori ringe
      • Erinevalt teistest eelpool käsitletud ainetest puudub fosforil gaasiline faas. Seetõttu ei saa pinnavee äravooluga merre kandunud fosfor kuigi lihtsalt maismaale tagasi. mõningal määral saab seda tagasi näiteks kalatoiduliste loomade väljaheidetega ( linnud näiteks), randa uhutud vetikatega jne.
        Õnneks sisaldavad paljud kivimid fosforit . Tuntumaid on näiteks apatiit ja fosforiit . Sellele vaatamata on fosfori defitsiit paljudes ökosüsteemides peamine produktsiooni limiteeriv tegur kuna fosfori vabanemine kivimitest on aeglane. Eriti tihti on fosfor limiteerivaks veeökosüsteemides.
        Taimedele on fosfor kättesaadav fosfaatioonina PO43-. Organismis jääb fosfor endiselt fosfaadi kujule ja esineb fosfaatrühmana nii nukleiinhapetes kui muudes ainetes. Loomad saavad oma fosfori taimedelt (ikka fosfaadina) ja sealt saavad selle lagundajad. Vabanevaks ühendiks on jälle fosfaat , mida kasutavad taas taimed.
        Sageli on fosfori ringe väga kiire ja enamus kättesaadavast fosfaadist on elusorganismide koosseisus . Korra vabanenult võetakse see kiiresti kasutusse taimede poolt.
  • veeringe .
    • Kõige lihtsamalt on veeringe sõnastatud järgmiselt:
      • Pinna ja pinnase ülemistes kihtides olev vesi, sealhulgas ka veekogude vesi, aurustub tänu päikese soojusenergiale ning veeaur tõuseb õhu ülemistesse kihtidesse, kus ta konsentreerub pilvedeks. Need pilved liiguvad tänu tuulele ringi ja kui saavutatakse piisav konsentratsioon ning õhus on ka tolmu osakesi, kuhu veeauru piisad saavad kinnituda, siis sajab veeaur vihmana maha. Seepärast ongi vihm kergelt happeline, sest õhus on CO2-te ja see seostub veega ning tekib kergelt lagunev nõrk hape süsihape. Maapinnale sadanud vihm liigub läbi mullakihtide, kus ta filteeritakse ja suur osa ka kasutatakse ära taimestiku poolt. Vihmavesi jõuab lõpuks põhjavette, kust ta jõuab nii meie veeklaasi kui ka veekogudesse . Pinnavesi suuremate sadude ajal moodustab kas ise või jõuab pinnaveekogudesse. Ja soodsatel tingimustel algab antud protsess taas otsast peale.
  • Mürkide (kloororgaanilised ühendid nagu dioksiinid, DDT; raskemetallid, taimekaitsevahendite jäägid) liikumine ökosüsteemis (mööda toiduahelat) maismaal ja vees,
    • Elusorganismidest mürkide väljutamine toimub põhiliselt vee baasil ehk mürkained läbivad looma ainevahetuse ja väljutatakse. Kuid osad mürkained nagu näiteks DDT,PCB,kloordioksiinid,metüülelavhõbe ja plii on rasvas lahustuvad ja raskesti lagundatavad. Seega nad kogunevad organismi ja talletatakse rasvkoes. Seepärast ongi nii, et kui inimene on oma elu jooksul palju selliseid mürkaineid saanud ja ta hakkab kaalust alla võtma, siis need mürgid vabanevad organismi ja tekitavad mürgistust.
  • bioakumulatsioon .
    • Maismaa ökosüsteemides tõuseb mürkide sisaldus iga sammuga toiduahelas ca 10 korda, vees 3–5korda.
  • Toiduahelad ja toiduvõrgud.
    • Toiduahel – jada organisme, keda seovad järjestikku toitumine ja toiduobjektiks olemine.
      • Toiduahela I tase– autotroofid ; II tase– fütofaagid; III ja järgnevad tasemed – zoofaagid
    • Toiduahelad jaotatakse:
    • Toiduahelad ökosüsteemides põimuvad omavahel ja moodustavad nn. toiduvõrgu e. toitumissuhete võrgu e. konneksi
  • Karjamaa- parasiit - ja laguahel.
    • Karjamaa toiduahel – Algab tavaliselt rohelisest taimest ja lõppeb tippkiskjaga
    • Parasiit ehk nugiahel – Algab parasiteeritavast taimest või loomast ning iga järgnev lüli on eelmise lüli parasiit ehk organism, mis toitub eelneva lüli kudedest või vedelikest (nt. Verest).
    • Laguahel - toiduahel, mis algab eluta orgaanilise aine esmaseist tarbijaist ja lagundajaist ning lõpeb mikroobidega, kes lagundavad orgaanilise aine mineraliseerumiseni (anorgaaniliseks aineks)
  • Põhjus-tagajärg seosed.
    • Kõigel, mida muudetakse algupärasest seisundist, on tagajärg. See ei pea avalduma kohe vaid võib olla ka pikema ajalise avaldumisega. Ühesõnaga kõikidel tegudel on tagajärg, olgu see tegu nii väike või suur kui tahes.

  • Koaktsiad:
    • liigisisesed, s. o. üheliigi isendirühmade suhted.
    • liikidevahelised.
      • otsesed (biootilised)
      • keskkonnakaudsed (transabiootilised suhted).
    • Konkurents,
      • isendite negatiivne koaktsioon, ilmneb juhul, kui nad kasutavad üht väikest ressurssi.
      • Kokkusaamise korral Lahus elu korral

A B A B
- - 0 0
      • Taimedel eristatakse võsu ja juurekonkurentsi.
      • Loomadel täheldatakse konkurentsi toidu pärast, ka territoriaal- e. ruumikonkurentsi
    • kisklus,
      • röövlus, epistism, predatsioon.
      • Antagonismi iseloomulik juht; üks loom (röövloom, predaator ) sööb teisi ( saakloom ).
      • Kokkusaamise korral Lahus elu korral

A B A B
+ - - 0
      • Kiskja ja saaklooma areng on vastandlikud: Kiskja areng lähendab neid saakloomaga – terav nägemine, kuulmine , haistmine, reageerimiskiirus. Saaklooma kohastumine viib kiskja võimalikule vältimisele –peitevärv, hoiatav ning ehmatav värv, väledad jalad.
      • Kiskjaid klassifitseeritakse:
        • Karnivoorid–liha söövad loomad
        • Omnivoorid–kõigesööjad
        • Spetsialistid –ainult ühte saagitüüpi või toitainet
        • kasutav liik (paljud parasiidid).
        • Generalistid –peamiselt segatoiduline liik (rändrott)
    • parasitism ,
      • eri liiki organismide toitumissuhe, mille puhul üks organism –parasiit e. nugiline–toitub teise organismi –peremehe–kehavedelikest, kudedest või seedinud toidust.
      • Kokkusaamise korral Lahus elu korral

A B A B
+ - - 0
      • Parasiit kasutab peremeest kas:
      • Viimasel juhul on kumbki organism sellele kohastunud :
        • Parasiit liikumis -, seede- ja meeleelundite taandarenguga, suure viljakusega, antiensüümide tootmisega (sooleussid)
        • Peremees tõrjeviisidega (linnud liivavannidega, suslikud pujude söömisega)
        • On ka ruumi, pesa- ja transpordiparasiidid.
      • Ektoparasiidid –parasiit toitub või eluneb peremehe keha pinnal (peatäi, voodilutikas).
      • Endoparasiidid–parasiit elutseb peremehe kehas ( limuksolge , tuberkuloosibakter inimeses, bakteriofaag bakteris).
    • antibioos ,
      • organismide (pms.) mikroobide suhe, mille puhul üks liik mõjub teisele pärssivalt eritiste või laguainete vahendusel.
      • Kokkusaamise korral Lahus elu korral

A B A B
- 0 0 0
(B eritab A-le ohtlikke aineid)
      • Laiemas, vähem kasutatavas tähenduses on antibioos sama mis antagonism
    • allelopaatia,
      • eri liikide taimede vastastikune mõjutamine keemiliste ühenditega.
      • Üks antibioosi vorme.
    • kommensalism ,
      • kahe organismi (ka liigi, populatsiooni) suhe, mis on kasulik ühele osalisele –kommensaalile, kuid kasutu ja kahjutu teisele.
      • Kokkusaamise korral Lahus elu korral

A B A B
+ 0 - 0
      • Evolutsioonis võib kommensalism olla sümbioosi või parasitismi eelaste .
      • Eristatakse:
        • endokommensalismi – bakterid, algloomad mere- ja maismaa loomade seede kulglas
    • protokooperatsioon,
      • kahe organismi ajutine koostegevus, mis annab mõlemale eelise, kuid pole obligaatne. Sümbioosi üks vorme
      • Kokkusaamise korral Lahus elu korral

A B A B
+ + 0 0
      • Mikroobidel põhineb metabolismiseostelvõi avaldub
      • Mingi erilise ainevahetus protsessi käivitumises (vähkja aktiinia), ristik ja mesilane;lehetäi ja sipelgas).
    • Sümbioos ja mutualism ,
      • Mõlemale kasulik või vajalik kooselu.
      • Kokkusaamise korral Lahus elu korral

A B A B
+ + - -
      • Ektosümbioos–puiduüraskid ja ambroosia sümbioos
      • Endosümbioos –üks organism elab teise kehas, nt. tselluloosi seediv mikroob putuka ja imetaja seedekulglas ja mütsetoomides.
      • Mükoriisa e. seenjuur–kõrgemate taimede ja seente kooselu– seen varustab taime vee ja mineraalidega, vastu saab taimelt süsivesikuid.
    • neutralism.
      • koaktsioonide puudumine koos elavate eri liikide populatsioonide vahel.

  • Atmosfääri, vee, mulla, taimestiku, loomastiku ja maastike kaitse.
    • Atmosfääri kaitse meetmed
      • Haljastus – õhu isepuhastus, madal haljastus (muru) on haljastamata alaga võrreldes 2...3 korda efektiivsem, kõrghaljastus 8...9 korda, eriti tähtis linnades.
      • Saasteallikate likvideerimine
      • Õhupuhastid
      • Maastiku rajoneerimine – tööstuskvartalid magalatest eraldi
      • Alternatiivsete energiaallikate kasutamine
    • Veekaitse
      • meetmed loodusvee kaitsmiseks reostamise ja vee liigvähendamise eest ning tekitatud kahjustuste kõrvaldamiseks.
        • Tehnoloogilised –peavad kuuluma kõikide tehnoloogiate, tootmiste juurde. Sellest tulenevalt vähem reovett, vete puhastus, taasringlus.
        • Tagavara või kaitserajatised avariide puhuks, ennetav töö, pidev ja õigeaegne järelvalve, avariide likvideerimine
        • Hüdrotehnilised meetodid–veehoidlad,kanalid
        • Melioratiivsed meetodid –polderalad (meil ei ole enam ühtegi töös), metsade-põldude vaheldumine , kaitseribad, agrotehnika.
        • Sanitaar-tehnoloogilised meetodid –on seotud eelnevatega, kuid jälgitakse infektsiooniaspektist, mikroobe .
        • Organisatsioonilised –seadused, veeseisundi kontroll, saastenormid, load , maastiku kujundus, kaitseribad.
    • Muldade kaitse meetmed:
      • Aineringed suletuks
      • Mulla puhverdusvõime suurendamine org. väetistega.
      • Põldude optimaalsed suurused–10ha(20...25ha on juba liiga suured).
      • Viljavaheldus.
      • Maastikuplaneerimine– st. haljastus,kaitse- ja vaheribad.
      • Parim kaitse mullale on taimed.
    • Muldade kahjustamine
      • Erosioon –voolava vee kulutus , mille tagajärjel kandub ära kivimeid, setteid ja mulda.
      • Deflatsioon – tuuleerosioon, muldade ärakanne tuulega .
      • Aridifikatsioon–kõrbestumine.
      • Soostumine–liigveest tingitud.
      • Sooldumine – ülemäärane soolade kontsentratsioon mullas.
      • Degradatsioon –viljaka mulla kadu.
    • Taimestiku kaitse
      • Taimiohustavad:
        • Inimtegevus –põllumajandus,turism.
        • Introdutseeritud e. sissetoodud liigid – võivadosutuda konkurentideks – karvane võõrkakar (Galinsogaciliata), karuputk ,kuldvits jt.
        • Loomade introdutseerimine – kas söövad otsemingit taime või söövad taimesööjaid ning muudavad sellega aineringeid.
        • Barbaarsus – inimese tegevus, tallamine,lõhkumine, okste murdmine,liikide korjamine .
      • Looduskaitseseaduse kohaselt jagunevad kaitstavad eluslooduse liigid režiimi ranguse ja eripära järgi kolme kategooriasse.
      • Kaitse alla võtmise ja kaitsekategooria põhimõtted:
        • Teaduslikväärtus
        • Harulduseaste
        • Dekoratiivsus
        • Inimtegevusega kaasnevad ohud
        • Liikide bioloogilised ja ökoloogilised iseärasused
    • Loomiohustavad:
      • Elukeskkonna hävimine ja killustamine. Servaaladel on muutunud tingimused - servaefekt
      • Kaubanduslik jahipidamine - ca 10 miljardit USD/aasta metsikute liikidega:
        • Kogumine lemmikloomadeks või looma kollektsioonidesse
        • Kasutamine meditsiini uuringuteks, rahvameditsiinis
      • Inimene peab kahjurloomaks– kõik loomade rühmad
      • Tulnukliigid– 1/10 sisse toodud liigist muutub invasiivseks
      • Keskkonna saastamine –bioakumulatsioon, otsene mürgitamine; õhu, vee ja pinnase saastumine ; kliimamuutus
      • Haigused
    • Loomadekaitse:
      • Nimeline–kaitsekategooriad
      • Territooriumide kaitse–kaitseribad, looduslikud saarekesed keset kultuurmaad, looduskaitsealad .
      • Aktiivneja regulaarne kaitse– jaht , tasakaalu kiskja-ohver,emas- ja isasloomad reguleerimine.
      • Biotehnoloogiline kaitse–pesakastid lindudele, loomade toitmine , lindude toitmine.
      • Aklimatiseerumine, reaklimatiseerumine –vältida konkurentide, haiguste sissetoomist.
      • Bioloogilised meetodid taimekaitses– lepatriinu lehetäide tõrjeks, feromoonid –liblikatel isaste isendite väljapüük, repellendid –hoiavad isendid eemal.
      • Repellendid–loomade, lindude hirmutamiseks-kunstlikud vahendid, mis ei ole loomadele ja lindudele ohtlikud – hernehirmutis, konservikarbid,läikivad ribad .
      • Epideemiate ära hoidmine, kollete likvideerimine – veterinaarteenistus, suu- ja sõrataud, marutaud.
      • Fotojaht – eluslooduse pildistamine ja seeläbi rahvale tutvustamine
      • Loomaaiad– mõned liigid on säilinud ainult loomaaedades.
    • Kalade kaitse
      • Kalade kaitse on seotud veekaitsega, kuna kalad elavad vees ja vajavad puhast vett. Esimene etapp on vete seisundi standardiseerimine, mis on erinev mageveekaladele ja merekaladele. Kudemiskohtades tuleks tagada puhas vesi, sinna juurdepääs st. tammide kõrvaldamine või läbipääsuteed.
    • Selgroogsete ja kahepaiksete kaitse
      • Kaitse põhimõtted langevad kokkuloomastiku üldise kaitse põhimõtetega.
    • Maastike kaitse
      • Maastik – ala, kus seaduspäraselt korduvad vastastikku sõltuvad pinnavormid , mullad , taimekooslused ja inimtegevuse avaldused.
      • Maastik on mingil territooriumil olevate ökosüsteemide kogum, kus toimivad vastastikused suhted ja mõjutused.
      • Maastikuhooldus – kultuurmaistu stabiilsuse tagamine maastikuarhitektuuriliste, tehnobioloogiliste, hüdrotehnilistejms. võtetega.
      • Maastikuarhitektuur – arhitektuuri ja maastiku-planeerimise piirvaldkond, ka rakendus kunstiala. Sobitab tehis - ja looduslikke objekte maastikku, arvestades esteetika , ökonoomika ja ökoloogia nõudeid.
      • Maastikukaitse–maastiku kujundamise ja hooldamise abinõud, maastikuhoolduse ennetav ( preventiivne ) osa. Maastikukaitse kujuneb määravaks loodusparkides ja maastikukaitsealadel.
      • Maastike klassifitseerimist nimetatakse rajoneerimiseks e. maa-ala jagamine millegi poolest üksteisest kvalitatiivselt erinevaiks rajoonideks:
        • A– agriculture , põllumajandusmaastikud
        • F–forestry, metsamaastikud
        • C–conservation, kaitstav loodusmaastik
        • R–recreation, puhkemaastik
        • I – industrial , tööstusmaastik
        • T–town, linnamaastik
        • S– special ,kunstlikud rajatised, prügimäed
        • W–water, veemaastikud
      • Maastiku ökoloogilised printsiibid :
        • Säilitada kasvukohad ja elupaigad , see võimaldab püsima jääda suuremal hulgal liikidel.
        • Kultuurmaastikes säilitada saarekestenalooduslikke kooslusi.
        • Jätta puutumatuks veekogude kallasribad kui suurima ökoloogilise potentsiaaliga maastiku osad.
        • Kui looduslikke kooslusi on paiguti napilt, asendada neid haljastusega ning metsatukkadega.
  • Jäätmete mõju keskkonnale.
    • Jäätmed on mis tahes vallasasjad, mille nende valdaja on kasutusest kõrvaldanud, või kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema.
    • Ohtlikud jäätmed (vedelad, tahked , mudataolised, konteinerisse suletud gaasid) on oma omadustelt (keemiline aktiivsus; toksilisus; plahvatusoht -isesüttivus; korrosiivsus) inimesele ja keskkonnale kahjulikud ja nõuavad erikäitlust. Kodusest majapidamisest kuuluvad siia eelkõige patareid , vananenud ravimid , värvid, lakid .
    • Olmejäätmed on inimeste elutegevuses või elukorralduses oma tarbimisomadused kaotanud esemed, ained või nende jäägid. Kõik koduses majapidamises tekkivad jäätmed, kaasa arvatud ohtlikud jäätmed.
    • Püsijäätmed on jäätmed, milles ei toimu olulisi füüsikalisi, keemilisi või bioloogilisi muutusi. Püsijäätmed ei lahustu, põle ning ei reageeri teisiti füüsikaliselt või keemiliselt, ega lagune bioloogiliselt või mõjuta kahjulikult muid nendega kokkupuutesse sattuvaid aineid nii, et see põhjustaks keskkonna reostust või ohtu inimese tervisele.
    • Tööstusjäätmed on toodangu valmimisel või töötegemisel tekkinud jäägid, mis oma tekkekohas või antud tehnoloogilises protsessis kaotanud oma algsed tarbimisomadused.
    • Biolagunevad jäätmed— jäätmed on anaeroobselt või aeroobselt lagunevad jäätmed, nagu toidujäätmed, paber ja papp.
    • Jäätmetest tulenev oht keskkonnale
      • Maade kadu prügimägede alla
      • Keskkonna risustumine ja sellest tulenevad ohud elusloodusele
      • Jäätmete lagunemisel ja põlemisel tekkivad ohtlikud ained
  • Põllumajanduslikud, mittepõllumajanduslikud saastajad.
    • Õhusaastel
      • Põllumajanduslikud
        • Kemikaalide kasutamine
        • Ebameeldiv lõhn
        • Tootmisjäägid
        • Tolm (põllu harimisel)
        • Õietolm
      • Mittepõllumajanduslikud
      • Saasteallikad, mis on pärit linnast võivad üle minna maale ja vastupidi.
    • Veereostusel
      • Põllumajanduslikud
        • Töötleva tööstuse jäägid
        • Talud , farmid (pesu)
        • Väetised
        • Erosioon
        • Veterinaarravimid
      • Mittepõllumajanduslikud
        • Tööstuse heitveed
        • Olmereoveed
      • Kõik, mis saastab õhku võib sealt sattuda ka vette ja mulda.
    • Mullasaastel
      • Põllumajanduslikud
        • Keemilised elemendid ( pestitsiidid jm.)
        • Väetised
        • Muldade sooldumine
      • Mittepõllumajanduslikud
        • Teede ja majade ehitamine
        • Jäätmed (prügimäed)
      • Kõik, mis tuleb üle õhust ja veest
  • Lokaalsed ja globaalsed probleemid.
    • Globaale soojenemine, joogivee puudus ja saastumine, toidupuudus , kõrbestumine. Neid on kindlasti veel 
  • Saastumine, osooni augud, kasvuhooneefekt , happevihmad , müra, kiirgus, ookeanide reostumine , vete risustumine, reostumine, raiskamine; muldade degradatsioon – põhjused, mõju, tagajärjed.
    • Saastumine – reostumine, mis tahes tahke, vedela või gaasilise aine, energia ( soojus -, heli-, radioaktiivse energia) või mikroobide inimese põhjustatud sattumine keskkonda (õhku, vette, mulda), toiduaineisse või organismidesse hulgal, mis ületab nende pikaajalise keskmise loodusliku sisalduse.
    • Saasteainereoaine , pollutant, soovimatu tahke, vedel või gaasiline aine vees, õhus, mullas, toiduaineis vm.
    • Saastumussaastatus , keskkonna, eriti õhkkeskkonna seisund, õhu kogusaastatuse aste.
    • Saastekoormus– heitmetega (sh. radioaktiivsete ainetega) mingi ajavahemiku kestel looduskeskkonda sattuvate ja selle omadusi rikkuvate ainete hulk.
    • Reostus – reostatus, vee saastatus (saastamine), loodusliku veerežiimi või vee kvaliteedi rikutus. Kui vette on lastud orgaanilisi või anorgaanilisi aineid või vee temp. on muudetud, võib ta osutuda mõneks otstarbeks kõlbmatuks.
      • Eristatakse:
        • koldelist, nt. asulais, tootmisettevõtteis ja farmides moodustuvat punktreostust,
        • suuri alasid hõlmavat hajureostust, mida põhjustavad põllul, aias ja metsas kasutatavad väetised ja mürkkemikaalid, õhusaaste jms.
    • Saaste puhul eristatakse saastumist võõraste ainetegaja degradatsiooni.
    • Degradatsioon– mullateaduses laiemas tähenduses mulla viljakuse vähenemine orgaanilise ja mineraalosa muundumise ning mõningate ainete eemaldamise tagajärjel.
      • Kitsamas tähenduses viljaka mulla kahjustamine või hävitamine:
        • tööstus-, tsiviil-, tee või sideehitusega (ehitusdegradatsioon),
        • Olmega (olmedegradatsioon),
        • Masinatega (masindegradatsioon)
        • Ebaõige väetamise ja mürkkemikaalide kasutamisega (keemiline degradatsioon)
    • Füüsilise faasi järgijagatakse saasteained :
    • Tahmad, aurud ja tolm ühendatakse mõiste alla aerosoolsed saastajad.Kõik mis heidetakse välja korstnatest ja ventilatsiooniaparaatidest nimet. aerosool -gaasilised jäätmed.
    • Toksilisuse järgijaotatakse saasteained:
      • Väga toksilised (kontsentreeritud hape, osoon ),
      • Keskmise toksilisusega (SO, nafta ),
      • Vähetoksilised (DDT) ja
      • Mittetoksilised (toidujäätmed).
    • Agressiivsed saastajad – saastajate hävitav mõju metallidele, ehitistele, aga ka kahjulik mõju silmadele, ninale.
    • Keskkonnas püsivuse ja vastupidavuse järgi jaotatakse saasteained:
      • Vastupidavad v. püsivad (DDT, org. üh. keedusool ),
      • Keskmiselt püsivad (nafta),
      • Vähepüsivad (toidurasvad, klorofoss),
      • Püsimatud (toidu jm. orgaanilised jäätmed),
      • Vastupidamatud (süsivesikud, valgud ).
    • Kõige ohtlikumateks on saasteained kus püsivus on ühendatud toksilisusega (radioaktiivsed jäägid, kroomi ühendid).
    • Püsivate ühendite puhul määratud kindlaks nende lubatud piirkontsentratsioon e. LPK, LPH –lubatud piirheide.
      • LPK – lubatud piirkontsentratsioon– vees, õhus, mullas või toiduaineis sisalduva aine riiklikult normitud või rahvusvaheliste lepetega sätestatud kontsentratsioon, mille ületamise korral vesi, õhk, muld või toiduaine loetakse saastatuks (reostatuks).
      • Veekogudes oleneb LPK sellest, milleks vett kasutatakse (olme, kalamajandus).
      • LPH – lubatud piirheide– heitveega veekogusse või juhtmesse lastava ainehulga normatiividega või rahvusvaheliste lepetega seatud ülempiir.
      • LPH kindlaks määramisel arvestatakse veekasutuskohas lubatud piirkontsentratsiooni ja veekogu isepuhastumisvõimet.
    • Saastatust peetakse inimtekkeliseks, kuid sellegi poolest leidub ka looduslikke saastajaid.
    • Atmosfääri saastumise all mõistetakse sinna inimese või looduse tegevuse tagajärjel sattunud või tekkinud aineid, mille kontsentratsioon ületab tavapärase pikaajalise keskmise, või ainetega, mida atmosfääris tavaliselt ei esine.Looduslikest allikatest võib nimetada vulkaanilist tegevust, metsatulekahjusid, liivatorme, tolmutorme (algpõhjus inimtekkeline ).
      • Sellest tulenevalt võib need mõjud jagada kolmeks:
        • Kaudne mõju – kliima soojenemine, niiskusrežiimi muutus
        • Mõju atmosfääri füüsikalisele koostisele – CO2 -sisalduse suurenemine, aerosoolid, freoonid jt.
        • Maapinna iseloomu muutmine – albeedo muutmine, ookean – atmosfäär suhte muutmine.
      • Välisõhu kvaliteeti mõjutavad tegurid:
        • keemilised ühendid – ühed tervisele kahjulikud, teised neutraalsed inimese, kuid mitte keskkonna suhtes (näiteks süsihappegaas CO2);
        • müra;
        • tolm;
        • vibratsioon ;
        • ioniseeriv kiirgus, st kiirgus, mis mõjub elavatele kudedele;
        • mitteioniseeriv kiirgus nagu ultraviolettkiirgus;
        • elektromagnetväljad.
      • Olulisemad pahandusetekitajad :
        • paiksed saasteallikad, mille all mõistame energeetika- ja tehnoloogiaseadmeid, mis on suure osa globaalprobleemide allikaks;
        • transport, eeskätt autotransport kui linnaõhu suurim saastaja ;
        • radarid, raadiojaamad ja solaariumid elektromagnetväljade ja ultraviolettkiirguse allikana ;
        • röntgeni- ja radioteraapiaaparaadid, mitmesugused tööstuses ja teaduses kasutatavad radioaktiivsed ained ioniseeriva kiirguse allikana.
    • Happevihmadeks nimetatakse kõiki sademeid (vihm, udu, lumi), mille pH on normist madalam. Sademed tavaliselt vähe happelised , pH = 5,6 – neis lahustub CO2, mis moodustab nõrga happe.
      • Mõju:
        • Pestakse maha taimelehtedelt vahakiht ja lakkab fotosüntees – taimed kuivavad
        • NO2 ahendab lehtede õhupilusid, mõjutab rakumembraanide läbilaskvust
        • Toiteelemendid uhutakse sügavamatesse kihtidesse
        • Kaltsiumi puudus tigude kodades, linnumunakoortes. Happelisel alal hoiavad teod majade, teede lähedusse.
        • Veekogude (järsk) hapestumine
        • Hoonete ja kujude kahjustumine
    • Kasvuhooneefekt – temperatuuri ja niiskuse suurenemine läbipaistva katte (klaas, polüetüleenkile) all, mis laseb läbi päikesekiirgust, kuid ei lase tagasi õhkkonda pikalainelist ( soojus -) kiirgust ega veeauru. Globaalökoloogias põhjustab samasugust nähtust õhkkonna CO2 hulga suurenemine.
      • Kasvuhooneefekt – atmosfääri CO2jt. gaaside kontsentratsiooni suurenemine, mis viib kliima soojenemisele .
    • Osoon(Kr. oziin – lõhnav e. trihapnik ) on hapniku O2 allotroopne modifikatsioon O3.
      • Osooni lagundavad
        • N2O, NO ja NO2, NOx– kliima soojenemise kogumõjust 4%. Suurimad allikad: reaktiivlennukid, tahkekütusel töötavad raketid , transport.
        • Klooriühendid – freoonide koosseisus
    • Müra on liigvali, ebameeldiv või sageli segav heli. Helilained vaakumis ei levi.
      • Müra kahjustav toime oleneb:
        • heli intensiivsusest (dB)
        • sagedusest (Hz)
        • müra kestusest ja jaotusest (müraekspositsioon tüüpilise tööpäeva jooksul)
        • kumulatiivsest müraekspositsioonist (pikema perioodi, näit. aastate vältel)
      • Mürast tingitud üldised tervisehäired on: südameveresoonkonna häired, peavalu, unetus, väsimus, lihaspinge, stress , kontsentratsioonihäired.
    • Kiirgus
      • Elamine kõrgepingejuhtmete läheduses on tervist kahjustava toimega.
      • Ioniseeriv kiirgus läbib eluskudesid ja muudavad nende toimimist ning see on tervisele kahjulik.
        • Inimene saab keskmiselt 2,8 mSv suuruse efektiiv kiirgusdoosi aastas, millest 2,4 mSv saadakse looduslikest allikatest (kosmiline, maapinnast ja ehitistest, toidust, looduslik radoon )
    • Ookeanide reostumine
      • 45% merereostusest vahetu reoveena või jõgedepooltkantuna.
      • 1/3 jõuab meredesse õhu kaudu,
      • 12% laevaliiklusega
      • 10% on uputatud merre tahtlikult ( dumping ).
      • Dumping– heitmete viimine merre. On uputatud ka radioaktiivseid jäätmeid, tööstusmürke,veekogu süvendamisel tekkinud jääke. 90% dumpingust on süvendamise jäätmed.
    • Vee ressursse kahjustavad:
      • raiskamine st. ülemääranetarbimine
      • risustamine tahkete osadega
      • reostamine lahustuvate ühenditega, kas siis gaasilisest või tahkest sfäärist.
    • Raiskamine:
      • igasugune tehnoloogia vajab vähem vett kui kasutatakse
        • tehnoloogilise protsessi ümber korraldamine
        • igapäevaselt vähemtarbida
      • avariilised situatsioonid–torud, kraanid tilguvad, jooksevad
        • remontida
        • trahvida
    • Vete risustamine:
      • Tahked asjad ja osakesed võivad sattuda vette ka looduslikul teel – oksad ,kallaste muld jne. Kõik üle jäänud nn. Kunstlikud jaotatakse:
        • veeleohutud
        • klaaspudel,osa metalle ,mõnikord ka puit
        • veele ohtlikud
        • tahkeid aineid ja asjad, mis lahustuvad vees väga kiiresti: osa plastmasse, tahked soolad ,paljudmetallid,tahked orgaanilised ained.
  • Toiduprobleemide mõju keskkonnale.
    • Kuna inimeste arv aina kasvab seega on vaja ka aina rohkem toitu nende ära toitmiseks. Sellega kaasnevad sellised probleemid nagu väärtusliku põllumaa puudus, muldade sooldumine tänu niisutussüsteemidele, metsamaade põllustamine, muldade intensiivne ärakasutamine ja sellega kaasnev toitainete vähenemine muldades, üleharimine. Neid on kindlast veel 
  • Keskkonnakaitse ja looduskaitse korraldus ja poliitika Eestis.
      • majanduse arengu mõjutamine keskkonda säästvas suunas
      • keskkonnakahjustuste ennetamine ja vältimine, pöörates peatähelepanu põhjustele
      • ettevaatlikkus otsuste tegemisel
      • koostöö teiste riikidega globaalsete ja regionaalsete keskkonnaprobleemide lahendamisel ning riigipiiriülese negatiivse keskkonnamõju tõkestamine
      • traditsioonilise looduskaitse ja loodushoiu edendamine
    • Loodusvarade säästliku kasutamise ja efektiivse keskkonnakaitse määrab eelkõige tootmise ja keskkonnakaitse tehnoloogia tase
      • parima võimaliku tehnoloogia kasutamisele,
      • mis tagab ressursside säästliku kasutamise ja võimalikult vähese saastamise ning ei tekita Eesti majanduse edasisele arengule ülemääraseid kulutusi, ja
      • parima keskkonnapraktika rakendamisele.
  • Rahvusvaheline koostöö keskkonnakaitse alal, organisatsioonid .
    • Rahvusvaheline koostöö looduse kaitsel on
      • Hädavajalik– rändliikide kaitse.
      • Vajalik ka solidaarsuse märgiks teistele riikidele nende looduskaitselistes jõupingutustes
      • Aitab mõnikord mõjutada valitsusi rohkem tähelepanu pöörama looduskaitsele
      • Aitab oluliselt kaasa looduskaitseliste teadmistelevikule, juhtides tähelepanu võimalikele ohtudele looduses.
    • Eesti on sõlminud kahepoolsed koostöölepped keskkonnakaitses ligi poolesaja riigiga.
    • Lisaks on Eesti riik mitme looduskaitses olulise rahvusvahelise organisatsiooni liige
      • Maailma Looduskaitse Liit (IUCN)
      • Ühinenud Rahvaste Organisatsioon ,
      • Euroopa Nõukogu ja UNESCO tegelevad muude ülesannete kõrval looduse kaitsega .
  • Keskkonnakaitsealased konventsioonid .
    • RAMSARI KONVENTSIOON –linnud, märgalad
      • Kirjutati alla 1971. aastal Ramsaris, Iraanis , ja jõustus 1975.
      • 2007 ühinenud 157 riigi (Eesti ühines 1993. a).
      • Konventsioon on ellu kutsutud ohustatud märgalade kaitseks kõikjal maakeral, kusjuures erilist tähelepanu omistatakse aladele , mis on olulised veelindude elupaikadena.
    • WASHINGTONI KONVENTSIOON – loomad, taimed müük
      • Kirjutati alla 1973.a ja jõustus 1975.a.
      • Seni on sellega ühinenud üle 100 riigi (Eesti 1993.a).
      • Konventsioon kaitseb kaubitsemise läbi ohustatud taime-ja loomaliike , reguleerides nende sisse- ja väljavedu riigist riiki.
      • I lisasse kuuluvad väljasuremisohus liigid, milleolemasolu kaubitsemine otseselt või kaudselt mõjutab(umbes 500 looma- ja taimeliiki). Eesti liikidest kuuluvad siia näiteks saarmas, merikotkas ja rabapistrik. I lisa liikidega kaubitsemise kohta kehtivad väga ranged piirangud
      • II lisasse kantud liigid (üle 2500looma- ja 30000 taimeliigi ) ei pruugi olla väljasuremisohus, kuid kontrollimatu kaubitsemine võib nende püsimajäämist ohustada . Eesti liikidest kuuluvad siia sookurg ja must- toonekurg , kõikkullilisedja kakulised,lisaks meil tavalised jahiloomad, nagu ilves, hunt ja karu. Samuti kõik Eesti käpaliste liigid ning kaitsealused kivistised. Nende puhul nõutakse ainult väljaveo luba.
      • III lisasse on erinevad riigid kandnud liike, mille sisse- ja väljaveosuhtes selles riigis rakendatakse II lisa liikide kohta käivaid nõudeid. Eesti ei ole kandnud III kategooriasse ühtegi liiki.
    • BERNI KONVENTSIOON– Euroopa elupaigad ja metsik loodus
      • Euroopa looduskaitse leping, sõlmiti 1979. Aastal ja see jõustus 1982.a.
      • Konventsiooni eesmärgiks on Euroopa loodusliku taimestiku ja loomastiku ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse.
      • Konventsioon keelustab paljud püügivahendid ja jahipidamis viisid.
        • I – rangelt kaitstavad taime liigid;
        • II - rangelt kaitstavad looma liigid;
        • III - loomad, kelle püüdmist ja küttimist tuleb reguleerida.
        • IV lisas käsitletakse keelatud püügivahendeid ja -viise.
      • Berni konventsiooni alusel rangelt kaitstavate liikide hulka kuuluvad paljud Eestis veel suhteliselt tavalised loomad, näiteks karu,ilves, hunt,valge-toonekurg ja rukkirääk.
    • BIOLOOGILISE MITMEKESlSUSE KONVENTSlOON
      • Sõlmisid 1992. Aastal Rio de Janeiros 157riiki (nende hulgas ka Eesti).
      • Jõustus 1993.a.
      • Eestis sai konventsioon Riigikogu heakskiidu ja hakkas kehtima1994. a.
      • Konventsiooni eesmärgiks on bioloogilise mitmekesisuse kaitse, loodusvarade säästlik kasutamine ja sellest saadud kasumi õiglane jaotamine riikide vahel.
    • CARTAGENA PROTOKOLL – bioloogiline ohutus
      • Bioloogilise ohutuse protokoll e. Cartagena protokoll tuleneb bioloogilise mitmekesisuse konventsioonist. Bioloogiliseohutuse protokoll käsitleb geneetiliselt muundatud elusorganismide ohutut käsitsemist ja piiriülese liikumise kontrolli.
    • GMOd e. Geneetiliselt muundatud organismid
      • Erinevus looduslikust geeniülekandest:
        • teatakse , millised geenid üleviiakse (klassikaline sordiaretus kontrollimatu,ebatäpne)
        • kiirem, ülekanne liikide vahel(looduses harv ja aeglane),efektiivne
      • Sama ohtlik kui looduslik geeniülekanne (nt viirusega horisontaalne geeniülekanne).
      • Statistiliselt oluliselt vähem ohtlik kui mikrobioloogia .
      • Geenitehnoloogia potentsiaalsed ohud:
        • Bioloogiliserelva väljatöötamine
        • Uurija hoolimatu – nakkusekandja sattub keskkonda – senini ei ole selliseid juhtumeid registreeritud. Pealegi–enamus laborites saadud baktereid hukkuvad niipea, kui nad väliskeskkonda sattuvad.
        • Produkt , mis osutub pikas ajaskaalas ohtlikuks ( allergeenid – ühest organismist teise liiki) pole erinev klassikalisest sordiaretusest. Peab spetsiifiliselt testima selle suhtes.
        • Geenid liiguvad looduses uutesse kandjatesse. Võib rikkuda geneetilist tasakaalu. Uus geen uues keskkonnas muutub mürgiseks– allergeeniks. Samas – analoogne klassikalise sordiaretusega. Lihtsalt kiirem protsess.
        • Antibiootikumi resistentsed geenid annavadlooduses hüpates uut tolerantsust. Eur-s antibiootikumi resistentsed taimed keelatud. Võib väljahüpata, aga see tõenäosus, et lülitub inimese genoomi, on kaduv väike.
        • Tekivad uued patogeenid .
        • Rikub looduse tasakaalu. Taimede puhul oht – sugulasliikide vaheline tagasi ristumine .
        • Eriti ohtlik liigilt teisele ülekanne.
  • HELCOM–Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsioon
    • 1974. aastal vastuvõetud täiendati 1992. aastal
    • Põhieesmärkideks:
      • vähendada maalt, õhust ja laevadelt Läänemerre lähtuvat reostust, tagamaks merekeskkonna talutav ökoloogiline seisund;
      • teha teaduslik-tehnilist koostööd kaasaegsete keskkonnakaitse abinõude väljatöötamisel;
      • koordineerida merekeskkonna ja atmosfääri teaduslike uuringute läbiviimist;
      • töötada välja ja juurutada ühtne keskkonnakaitse strateegia Läänemere regioonis.
  • Euroopa Liidu keskkonnapoliitika põhimõtted.
    • Ära hoida on parem kui parandada.
    • Keskkonna mõjud tuleb arvesse võtta võimalikult varases otsustamise järgus.
    • Looduskasutust, mis oluliselt kahjustab ökoloogilist tasakaalu tuleb vältida.
    • Tuleb suurendada teaduse osatähtsust kavandatavate ettevõtmiste üle otsustamisel .
    • Reostaja- maksab-printsiip, mis tähendab, et keskkonna kahjude ärahoidmise ja heastamise kulud tuleb kanda reostajal.
    • Ettevõtlusühes liikmesriigis ei tohi põhjustada reostust teises.
    • Liikmesriikide keskkonnapoliitika peab arvesse võtma arengumaade huve.
    • EL ja tema liikmesmaad peavad vastavate rahvusvaheliste organisatsioonide kaudu edendama rahvusvahelist ja ülemaailmset keskkonnakaitset .
    • Keskkonnakaitse on iga inimese hool ja seepärast on vajalik rahva haritus .
    • Keskkonnaabinõusid tuleb rakendada kõige sobivamal tasemel, arvestades reostuse liiki, vajalikke abinõusid ja kaitstavat geograafilist piirkonda.
    • Riikide keskkonnaprogrammid peavad olema koordineeritud, EL-siseselt, mitte isolatsioonis tehtud pikaajaliste kontseptsioonide ja strateegia alusel
  • Looduskaitse Euroopa Liidus.
    • Euroopa Liidu looduskaitse poliitika on üles ehitatud peamiselt kahele direktiivile:
      • direktiiv 79/409/EEC loodusliku linnustiku kaitseste. linnudirektiiv (ingl. k. BirdsDirective)
      • direktiiv 92/43/EEC looduslike elupaikade ja loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitsest e. loodusdirektiiv (ingl. k. HabitatsDirective).
    • Need kaks direktiivi moodustavad seadusandliku raamistiku EL looduslike liikide ja elupaikade säilitamiseks ning kaitseks.
  • Loodusdirektiiv.
    • Võeti vastu mais 1992 ja selle eesmärgiks on edendada looduse mitmekesisusekaitsmist EL territooriumil
    • Direktiivi peamiseks eesmärgiks on kaitsealade võrgustiku NATURA2000 loomine säilitamaks nii merekui ka maismaa ohustatud liikide ja elupaikade levikut ning ohtrust.
      • I lisas on ohustatud elupaigad. 1997 198 elupaigatüüpi, neist 60 Eestis
      • II lisas on ohustatud liigid, kelle kaitseks on vaja luua loodushoiualasid – 230 loomaliiki ja 483 taimeliiki.
      • III lisas on loodushoiualade valiku kriteeriumid.
      • IV lisas on rangelt kaitstavad liigid.
      • V lisas on liigid, mille loodusest eemaldamise ja kasutamise kohta tuleb koostada kaitsekorralduskavad.
      • VI lisas on keelatud moodused ja vahendid loomade püüdmiseks ning tapmiseks:
        • magnetofonid, elektrilised või elektroonilised seadmed , kunstlikud valgusallikad , öösihikud, lõhkeained, ammud , mürgid ja mürgitatud või uimastavaid aineid sisaldav sööt,väljasuitsutamine või-gaasitamine, lennukid jne.
  • Linnudirektiiv.
    • Võeti vastu aprillis 1979 ja selle eesmärgiks onkõikide looduslike liikide kaitse EL liikmesriikides (v. a. Gröönimaal).
    • Direktiivil on 5 lisa:
      • I lisa: Liigid, mida peetakse ohustatuks EL territooriumil. Kuuluvad täieliku kaitsealla. 1997. a. Oli 181 linnuliiki, neist Eestis elab 69 liiki ja püsivalt pesitsevad 57. Kõikide I lisa liikide osas on kauplemiskeeld.
      • II lisasse kuuluvad liigid, millele tohib jahti pidada kogu EL territooriumil või teatud liikmesriikides;
      • III lisasse kuuluvad liigid, millega võib kaubelda kogu EL territooriumil või teatud liikmesriikides;
      • IV lisa sisaldab keelatud jahipidamis meetodeid :
        • linnupaelad, linnuliim, konksud , kunstlikud valgusallikad, peeglid, lõhkeained, võrgud, püünised, mürgitatud või uimastav sööt, poolautomaatsed või automaatrelvad, õhusõidukid,mootorsõidukid jne.
      • V lisa sisaldab uurimist vajavaid teemasid :
        • Siseriiklikud nimekirjad väljasuremisohus olevatest või eriti ohustatud liikidest, arvestades nende geograafilist levikut.
        • Rändliikidele nende rändeteel ning talvitus- ja pesitsuspaikadena eriti tähtsate alade loetelu ja nende alade ökoloogilise kirjelduse koostamine.
        • Rändliikide rõngastamisel saadud arvukuse andmete loetelu koostamine.
        • looduslike lindude loodusest võtmise meetodite mõju hindamine liikide arvukusele.
        • Lindude poolt põhjustatavate kahjustuste vältimise ökoloogiliste meetodite väljatöötamine või täiustamine.
        • Teatavate liikide rolli kindlaks määramine reostuse indikaatoritena.
        • Uuringud, mis käsitlevad keemilise reostuse kahjulikku mõju linnuliikide arvukusele.
  • Natura 2000
    • NATURA 2000 võrgustiku eesmärgiks on elupaikade ja liikide soodsa looduskaitselise seisundi säilitamine või taastamine loodusliku levikuala piires.
    • Loodushoiualade moodustamine toimub kolmes etapis ja need kinnitab Euroopa Komisjon .
      • I etapp: riiklike nimekirjade koostamine.
      • II etapp: ühenduse tähtsusega alade(ingl. k. Sitesof
      • Community Importance–SCI) määramine.
      • III etapp: loodushoiualade määramine
    • NATURA2000 moodustavad:
      • linnudirektiivi I lisas loetletud linnuliikide (alaliikide) ning rändlindude elupaikade kaitseks määratud linnuhoiualad
      • elupaiga direktiiviI lisas loetletud elupaigatüüpide ning II lisas toodud liikide elupaikade kaitseks määratud loodushoiualad
Vasakule Paremale
Koloogia ja keskkonna kaitse küsimuste vastused #1 Koloogia ja keskkonna kaitse küsimuste vastused #2 Koloogia ja keskkonna kaitse küsimuste vastused #3 Koloogia ja keskkonna kaitse küsimuste vastused #4 Koloogia ja keskkonna kaitse küsimuste vastused #5 Koloogia ja keskkonna kaitse küsimuste vastused #6 Koloogia ja keskkonna kaitse küsimuste vastused #7 Koloogia ja keskkonna kaitse küsimuste vastused #8 Koloogia ja keskkonna kaitse küsimuste vastused #9 Koloogia ja keskkonna kaitse küsimuste vastused #10 Koloogia ja keskkonna kaitse küsimuste vastused #11 Koloogia ja keskkonna kaitse küsimuste vastused #12 Koloogia ja keskkonna kaitse küsimuste vastused #13 Koloogia ja keskkonna kaitse küsimuste vastused #14 Koloogia ja keskkonna kaitse küsimuste vastused #15 Koloogia ja keskkonna kaitse küsimuste vastused #16 Koloogia ja keskkonna kaitse küsimuste vastused #17 Koloogia ja keskkonna kaitse küsimuste vastused #18 Koloogia ja keskkonna kaitse küsimuste vastused #19
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 19 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-06-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 33 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor huntliba Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
42
docx

Ökoloogia ja keskkonnakaitse arvestus (kordamisküsimuste põhine)

Ühelt poolt on see aineline oleluskeskkond (vesi, muld, teise organismi sisemus), teiselt poolt kõigi mõjutavate välistegurite (meteoroloogilised, edaafilised, biootilised jm) kogum. Keskkonnakaitse ­ meetmete kompleks inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning loodusobjektide säilitamiseks. Looduskaitse ­ ühiskondlikud ja riiklikud meetmed, mis peavad tagama loodusvarade otstarbeka kasutamise, taastamise ja kaitse, tervisliku elukeskkonna hoidmise ja loomise, maastikukaitse ja -hoolduse ning väärtuslike loodusobjektide säilitamise. Ökoloogia ­ teadus organismide, nende populatsioonide ning koosluste ja keskkonnatingimuste vastastikuseist suhteist. Otseses mõttes on see teadus organismidest nende enda kodus (kes kelle ära sööb või välja sööb). Üldistatult on ökoloogia õpetus eluruumi seaduspärasustest ­ elusorganismide ja neid ümbritseva keskkonna vahelistest suhetest

Ökoloogia ja keskkonnakaitse
thumbnail
32
docx

Keskkonna mõisted

Ühelt poolt aineline oleluskeskkond (vesi, muld, teise oranismi sisemus), teiselt poolt kõigi mõjutavate välistegurite (meteroloogilised, edaafilised, biootilised jm tegurid) kogum.  Keskkonnakaitse- meetmete kompleksi inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning loodusobjektide säilitamiseks.  Looduskaitse- ühiskondlikud ja riiklikud meetmed, mis peavad tagama loodusvarade otstarbeka kasutamise, ttaastamise ja kaitse, tervisliku elukeskkonna hoidmise ja loomise, maastikukaitse ja –hoolduse ning väärtuslike loodusobjektide kaitsmise.  Ökoloogia- õpetus eluruumi seaduspärasustest- elusorganismide ja neid ümbritseva keskkonna vahelises suhetest.  Autökoloogia- uurib üksikorganismide ja keskkonna vahelisi seoseid.  Demökoloogia- uurib populatsioonide ja keskkonna vahelisi seoseid.  Sünökoloogia tegeleb liikidevaheliste suhetega ökosüsteemides, organismide

Bioloogia
thumbnail
19
doc

Ökoloogia eksam

Tsirkukontinentaalsed ja tsirkumokeaansed areaaöid- areaalid, mis hõlmavad konkreetse geograafilise vööndiga seotud territooriume. Endeemsed areaalid- piiratud territooriumil masuvad areaalid. Keskkonnatingimuste muutuste mõju elusorganismidele. Adaptatsioon, adapteerumine ­ organismide või nende osade ehituse või talitluse kujunemine selliseks, st see tagab paremini isendi või liigi säilimise ja populatsiooni arvukuse suurenemise. A. tagajärjel suureneb organismi ja keskkonna kooskõla, tekib võimalus uut tüüpi toidu, uute elupaikade, signaalide jms. kasutuselevõtuks, suureneb organismi elutegevuse tõhusus. A. võib toimuda nii organismi elu jooksul (kohanemine e. isendiline a.) kui ka paljude põlvkondade kestel (kohastumine e. evolutsiooniline a.). A-ks nimet. ka kohastumise tulemust ­ kohastumust. Evolutsiooniline adaptatsioon e. pärilikku kohastumist-põhineb geeni pärilikel omadustel ja püsib isendi elu jooksul

Ökoloogia
thumbnail
2
docx

Materjal tööks

Toksiline e. murgine; kr. toxikon ­ noolemurk. Elusorganismidestmurkide valjutamine vee baasil. DDT, PCB, kloordioksiinid, metuulelavhobe ja plii ­ rasvas lahustuvad, raskesti lagundatavad. Kogunevad organismi ja talletatakse rasvkoes. Laanemere kaladest on dioksiini tottu murgised ule 7 aastased suured raimed ja heeringad. Raskemetallid Metallilised elemendid, mille tihedus on 5 g/cm3 Ag, As, Au, Au, Bi, Cd, Co, Cu, Cr, Fe, Hg, Mn, Mo, Ni, No, Pb, Pt, Sb, Sn, Ti, Tl, U, V, Zn, Zr Keskkonna suhtes on ohtlikumad: As, Hg, Cd, Cr, Ni, Pb, Zn, V, Cu. Pb, Hg, Cd ­ ei ole elusorganismides mingit funktsiooni Raskmetallid ohku: kivisoe, polevkivi, puitkutuste, turba, raske kutteoli poletamisel. Raskmetallide heitkoguseid on voimalik vahendada suitsugaaside puhastamisega, nt. multitsuklonites. 3) Koaktsioonid, interaktsioonid ­ organismide suhted (lad. co ­ koos, actio ­ tegevus). Liigisisesed suhted ­ s. o. ühe liigi isendirühmade suhted

Ökoloogia ja keskkonnakaitse1
thumbnail
18
docx

Ökoloogia ja keskkonnakaitse eksamimaterjal

energia. · Potentsiaalne energia- kasutamata töövaru ­ bensiin, pingul kumm jne · Entroopia-­ süsteemi määramatuse, korrapäratuse määr, ka kasutamiseks kättesaamatu energia määr. Entroopia kasvades väheneb kinnise süsteemi võime teha süsteemisisest tööd ja energia hajub. Lahtises süsteemis võib pöördumatute protsesside entroopia jääda muutumatuks või koguni väheneda, kuid süsteemi ja seda ümbritseva keskkonna entroopia ikkagi kasvab. · Negentroopia-See on kvaliteetsuse näitaja ja iseloomustab korrapära suurenemist. Energia jäävuse seaduse alusel on negentroopia kasv võimalik vaid energia lisamise teel süsteemi. Kogu Maakera areng toimub tänu (põhiliselt) Päikeselt saabuvale energiale · Aineringe- ökosüsteemis (ja biosfääris) toimuv keemiliste elementide tsükliline liikumine läbi lagundamis- ja sünteesiprotsesside orgaaniliste ühendite koosseisust anorgaaniliste ühendite

Ökoloogia ja keskkonnakaitse1
thumbnail
8
docx

Ökoloogia - kordamisküsimuste vastused

üksteist märkimisväärselt ei mõjuta pärssivalt ega soodustavalt. Nt hunt ja arukased _________________________________________________ 4. 1) JÄÄTMETE MÕJU KESKKONNALE · ainete väljauhtumine ja põhjaveereostus, eriti mürgised filtraadid · metaani moodustumine ­ anaeroobse lagunemise tagajärjel, liigub pinnases, võib koguneda keldritesse · maapinna kadu, degradatsioon · keskkonna risustamine ja sellest tulenevad ohud elusloodusele · jäätmete lagunemisel ja põlemisel tekkivad ohtlikud ained 2) PÕLLUMAJANDUSLIKUD SAASTAJAD Veel: Väetised ja mürgid mis võivad sattuda põhjavette, erosioon, veterinaarravimid Õhul: kemikaalide kasutamine, ebameeldiv lõhn , tootmisjäägid, tolm, õietolm 3) MITTEPÕLLUMAJANDUSLIKUD SAASTJAD Õhul: Heitgaasid, fluoriidid, eerosoolid, tolm, põlemisjäätmed, raskmetallid Veel: tööstuste heitveed, olmereoveed

Ökoloogia ja keskkonnakaitse
thumbnail
4
docx

Ökoloogia eksami 1-4 vastused

üleasustamist. Rahvuspark koosneb täiesti kaitstud aladest ehk loodusreservaatidest, loodust tutvustavaist piirkondadest (näiteks õpperajad) ja puhkepiirkondadest. Ökoloogia - (kr. oikos ­ maja, elamu, eluruum; logos­ mõiste, õpetus, teadus) Otseses mõttes on ökoloogia seega teadus organismidest nende enda kodus. Üldistatult: ökoloogia on õpetus (logos) eluruumi (oikos) seaduspärasustest ­ elusorganismide ja neid ümbritseva keskkonna vahelistes suhetest. Aine ja energia liikumine ökosüsteemis - Aineringe on ökosüsteemis (ja biosfääris) toimuv keemiliste elementide tsükliline liikumine läbi lagundamis- ja sünteesiprotsesside orgaaniliste ühendite koosseisust anorgaaniliste ühendite koosseisu ja tagasi. Aineringe liikumapanevaks jõuks on kõik organismid, kuivõrd enamik keemilisi reaktsioone ökosüsteemide aineringes toimuvad ensümaatiliselt, seega elusorganismide toimel

Ökoloogia
thumbnail
30
docx

Ökoloogia ja keskkonnakaitse eksam

liikumise energia. Potentsiaalne energia- kasutamata töövaru – bensiin, pingul kumm jne Entroopia-– süsteemi määramatuse, korrapäratuse määr, ka kasutamiseks kättesaamatu energia määr. Entroopia kasvades väheneb kinnise süsteemi võime teha süsteemisisest tööd ja energia hajub. Lahtises süsteemis võib pöördumatute protsesside entroopia jääda muutumatuks või koguni väheneda, kuid süsteemi ja seda ümbritseva keskkonna entroopia ikkagi kasvab. Negentroopia-See on kvaliteetsuse näitaja ja iseloomustab korrapära suurenemist. Energia jäävuse seaduse alusel on negentroopia kasv võimalik vaid energia lisamise teel süsteemi. Kogu Maakera areng toimub tänu (põhiliselt) Päikeselt saabuvale energiale Aineringe- ökosüsteemis (ja biosfääris) toimuv keemiliste elementide tsükliline liikumine läbi lagundamis- ja sünteesiprotsesside orgaaniliste ühendite koosseisust anorgaaniliste ühendite

Ökoloogia ja keskkonnakaitse




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun