Eesti koorikultuur sai alguse kihelkonnakoolidest, millest esimesed asutati 19. saj. 20-tel aastatel. Esialgu lauldi peamiselt vaimulikke laule. Algul õpiti ühehäälseid koraale ning hiljem ka mitmehäälset muusikat. Kooriliikumine elavnes eriti sajandi kolmandal veerandil tänu Cimze seminarile Valgas, kus valmistati ette köstreid ja kihelkonnakoolide koolmeistreid. Janis Cimzse pani muusika õppimisele suurt rõhku. 19. saj keskel hakkasid tekkima ka puhkpilliorkestrid ehk pasunakoorid. Kaks vanemat ja tugevamat orkestrit olid Torma ja Väägvere pillikoorid. Väägvere pasunakoorijuhiks oli eesti puhkpillimuusika isa David Otto Wirkhaus. Peaaaegu pooled 19. saj Eestis tegutsenud pillikoorid asutati tema kaasabil. 2. Cimze seminar Cimze seminar oli läti pedagoogi ja muusiku Jnis Cimze juhitud Liivimaa kihelkonnakooliõpetajate ja köstrite seminar (183949 tegutses Valmieras ja 184990 Valgas)
I ÜLDLAULUPIDU: 1869 TARTUS. OSALESID MEESKOORID JA PASUNAKOORID. REPERTUAARIS OLID SAKSA LAULUD, ILMALIKUD LAULUD, VAIMULIKUD LAULUD, TSAARIRIIGI HÜMN JA 2 EESTIKEELSET LAULU (,,SIND SURMANI", ,,MU ISAMAA ON MINU ARM". ÜLDJUHTIDEKS OLID J.V. JANNSEN JA A. KUNILEID , DIRIGENTIDEKS OLID J.V. JANNSEN, A. KUNILEID JA D.O. WIRKHAUS. II ÜLDLAULUPIDU: 1879 TARTUS. OSALESID MEEKOORID, PASUNAKOORID JA MÄNGUKOORID. REPERTUAARIS OLID SAKSA LAULUD, ILMALIKUD LAULUD JA VAIMULIKUD LAULUD. ÜLDJUHTIDEKS JA DIRIGENTIDEKS OLID K.A. HERMANN, D.O. WIRKHAUS JA A.H. WILLIGERODE. III ÜLDLAULUPIDU: 1880 TALLINNAS. OSALESID MEESKOORID JA PASUNAKOORID. REPERTUAARIS OLID ILMALIKUD LAULUD, VAIMULIKUD LAULUD JA EESTI LAULUD. ÜLDJUHTIDEKS JA DIRIGENTIDEKS OLID J. KAPPEL JA D.O. WIRKHAUS. IV ÜLDLAULUPIDU: 1891 TARTUS. OSALESID MEESKOORID, SEGAKOORID, PASUNAKOORID JA VIIULIKOORID
vallakoolidele). Allusid haridusministeeriumile, mitte enam kirikule. XIX saj. algul õpetati seal muusikat 8 tundi nädalas. Sealhulgas oreli ja viiulimängu. Vallakoolides õpetati laulu viiuli saatel. Kohalikud pillimeistrid valmistasid viiuleid ise. 1849 a kooliseadus: ei ole luba ilma noodita viisi õpetada Nõutakse 2-häälset laulmist ja 4-h kui õpetaja on bass ja abiõpetaja tenor Esimesed muusikakollektiivid olid laulukoorid ja pasunakoorid. 1840-ndatel laulsid eesti noormehed Laiuse kooris Bachi ja Händeli fuugasid. Muusikakultuur arenes laulu ja mänguseltsides, kus tegutsesid laulukoorid ja näitemängutrupid: 1865 Tallinn "Estonia" 1865 Tartu "Vanemuine" 1869 Viljandi "Koit" 1878 Pärnu "Endla" ``Vanemuise" juht Jansen algatas sakslaste eeskujul mõtte Eesti üldlaulupeost. Jansen saatis palvekirja Baltimaade kindralkubernerilie ja palus luba talurahva "vabastamise" juubeli pühitsemiseks 1869 juunis
Rahvalaul jaguneb kaheks:1) regilaul/runolaul (vanem)2) uuem rahvalaul. Regilaul koosneb regivärssidest, on 8-silbiline ja valdavalt ühehäälne saateta.Regilaulus eeslaulja ja koori vaheldumine. Uuemas rahvalaulus on värsid.Valsi eestipärane vorm labajalavalss. *Viled, sarved, pasunad, kannel, viiul, torupill, parmupill, jauram. *Valgas Janis Cimze nimeline seminar. A. Kunileid, F. Saebelmann, K.A.Herman, A. Thomson. Vanim laulukoor Põltsamaal, praegu kannab nime ,,Heli". Esimesed pasunakoorid Tormas ja Väägveres. I üldlaulupidu 1869 Tartus, kus osalesid vaid mees- ja pasunakoorid. Kanti ette kaks eesti autori laulu: 1) A. Kunileid ,,Mu isamaa on minu arm" 2) A.Kunileid ,,Sind surmani". Karl August Herman andis välja esimest muusikaajakirja ,,Laulu ja mängu leht".Laulud ,,Kungla rahvas", ,,Oh, laula ja hõiska", ,,Isamaa mälestus", ,,Mingem, üles mägedele", ,,Munamäele". Miina Härma õppis Peterburis orelit ja kompositsiooni. Asutas Tartusse esimese segakoori.
6. Eestlased õppisid ja harjusid endale esindajaid valima, koosolekuid pidama ja kohut mõistma e. Nagu tollal nimetati valla poliitikat ajama. Nõnda omandati kogemused, mis võimaldasid hiljem oma riiki juhtida. 7. Eesti esimene üldlaulupidu toimus 1869. aastal Tartus. Laulupeole tuli ligi tuhat lauljat ja pillimeest ning paarkümmend tuhat pealtvaatajat. See oli esimene kord, kui eestlased üle kogu maa kokku said. Esinesid meeskoorid ja pasunakoorid ainult. 8. Jannsen: Sihiks oli eesti rahva eluolu edendamine kehtiva korra raames. Ta lootis, et kõik, mis eesti rahvas võib saavutada, peab tulema rahulikust kokkuleppest sakslaste ja valitsusega. Hurt: eestikkeelse kirjasõna väljaandmine, eriti tähtsad olid kooliõpikud. Ta väärtustas vaimseid väärtusi. Jakobson: Seadis esiplaanile majanduslike olude parandamise nõude. 9. Jannsen: Hakkas välja andma aastal 1857 Peno Postimeest. Korraldas 1869.
Laulupidu Laulupidudel on väga suur tähtsus olnud eestlaste rahvuseks kujunemisel. Esimene eestlaste laulupidu toimus 1869. aastal Tartus. Kuni Eesti Vabariigi loomiseni oli see kõige suuremaks rahvakogunemiseks. Eesti esimese laulupeo idee algataja oli lauluselts ,,Vanemuine" eesotsas Johann Voldemar Jannseniga. Esimesel laulupeol esinesid vaid meeskoorid ja mõned pasunakoorid. Laulupeol kõlas 24 laulu, pooled nendest olid vaimulikud ja teised ilmalikud. Laulupeol kõlas 2 eestikeelset laulu Aleksander Kunileid ,,Sind surmani" ja ,,Mu isamaa on minu arm", ülejäänud laulud kõlasid aga saksa keeles. Teine laulupidu toimus Tartus 10 aastat hiljem. Kuni tänapäevani on laulupidude traditsioon säilinud, see näitab eestlaste rahvuslikku ühtekuuluvust. Laulupeod on ka aja möödudes muutunud. Praegusel üldlaulupeol esinevad kõik
Eesti muusika Kultuurialuseks võib pidada koorilaulu ja laulupea traditsiooni. Koolides oli tähtis koht muusikal. Pasunakoorid, puhkpilli orkestrid. Jansen ja Jakobson olid vastandlikud laulupeo korraldajad. 1. laulupidu 1869 – pühendati pärisorjusest vabanemise 50-ndale aastapäevale. 4 kuuga pandi kokku repertuaar. Jannsen tegi saxa keelsest laulust eesti keelse. Esinesid ainult meeskoorid ja pasunakoorid. Kestis 3 päeva: 1-l vaimulikud laulud; 2-l ilmalikud; 3-l võistulaulmine kooride vahel. Aleksander Kunilaid kirjutas 2 Lydia Koidule luuletusele viisid: “Mu isamaa on minu arm” ja “ Sind surmani”. Esmakordselt kanti ette ka hümn (kuulut selleks 1918) – “Mu isamaa, mu õnn ja rõõm” Selle autoriks oli saksa soost soome helilooja, soõnad Jannsenilt. I Laulupidu toimud Tartus, u. 850 osav. 2. lp toimus 10 aasat hiljem Tartus, u. 1270 osavõtj. 3. lp 1880 Tallinnas, alla 800, kohal ei olnud lõuna ja kesk Ees...
Puhkpillid- sarved, karjasepasun, vilepill, torupill, parmupill Keelpillid- kandled, hiiukannel, viiul, moldpill, lõõtspill Kapell- rahvapillidest moodustatud orkester. Rahvuslik ärkamine Seotud kultuuri ja hariduse edenemisega Hariduse aluseks kihelkonnakoolid Koolide juurde tekkisid esimesed koorid Cimse e Valga seminar koolitas välja õpetajaid (juht J.Cimse) Olulisel kohal õppekavas oli muusika Esimesed orkestrid e pasunakoorid tekkisid 19.sajandil. Suureks teguriks oli David Otto Wirkhaus e Väägvere Taaveti eestvedamine. Tema asutatud on ligi pooled 19.sajandi orkestritest. Hakati korraldama kohalikke laulupäevi ja kontserte 1865 asutati esimesed mänguseltsid Vanemuine Tartus ning Estonia Tallinnas Esimene laupidu 1869 Tartus. Seda organiseeris J.V Jannsen Osalejaid oli u 400 Kõik olid mehed Repertuaaris oli 27 laulu Kestis 3 päeva Eesti heliloojad 1
5)Kannel 11)Viiul 6)Torupill Janis Cimze seminar: 1839. Aastal Valmieras. Toonitas rahvamasside osatähtsust. Lauluseltsid: 1)1862.a Revaalia ,Tallinn 2) 1865.a Estonia, Tallinn 3) 1865.a Vanemuine ,Tartu 4) 1869.a Koit ,Viljandi Esimene Üldlaulupidu : 1869. Aastal Tartus. Pani aluse laulupeo traditsioonile,mis pole katkenud. Osalesid meeskoorid ja pasunakoorid. Teine laulupidu: 1879 Tartus. Võeti laulupeo kavasse näidend. Kolmas laulupidu: 1880 Tallinnas. Repetuaaris võeti kasutusele rahvalaulud. Neljas laulupidu: 1891 Tartus. 1. Korda segakoorid ja keelpilliorkestrid. Viies laulupidu: 1894 Tartus. Repetuaaris 28st 11 laulu eesti keeles. Kuues laulupidu: 1896.a Tallinn. Esimest korda laulupeol naiskoorid Seitsmes laulupidu: 1910.a Tallinn Esmakordselt lastekoorid ja sümfoonia orkestrid Kaheksas laulupidu: 1923
1.6. Peoplatsi korrashoidjatele 45 rubla 1.7. Muud kulutused 100 rubla 2. Osalejad 2.1. Meeskoorid 2.1.1. Tallinna meeskoor 2.1.2. Vändra meeskoor 2.1.3. Tõstamaa laulukoor 2.1.4. Rõuge laulukoor 2.1.5. Toila laulukoor 2.1.6. Helme laulukoor 2.1.7. Otepää laulukoor 2.1.8. Peetri laulukoor 2.1.9. Koeru laulukoor 2.1.10. Sindi laulukoor 2.1.11. Ja paljud teised... 2.2. Pasunakoorid 2.2.1. Väägvere pasunakoor 2.2.2. Tsooru pasunakoor 2.2.3. Korkna(?) pasunakoor 2.2.4. Kure(?) pasunakoor 3. Peoplatsid 3.1. ,,Vanemuise" seltsiaed (19.06.) 3.2. ,,Ressource'i" seltsiaed (20.06) 4. Toitlustamine 4.1. Hommikusöök makstakse kinni korraldajate poolt 4.2. Lõunasöök kihelkonna poolt 4.3. Õhtusöök makstakse kinni korraldajate poolt 5. Noodid (ettevalmistus) 5.1. Valimine 5.2. Trükkimine 5
Koidula oma uuenduslikke mõtteid "Eesti Postimehes" avaldada. Jannsen astus küll välja eesti rahva parema hariduse eest, kuid hoidus kõnelemast rahva tõelisest viletsusest, et mitte pahandada mõisnikke. Ärkamisaja üks tähtsündmusi oli eestlaste esimene üldlaulupidu Tartus 1869. aastal, kust uus rahvuslik vaim levis kaugematesse maanurkadesse. Selle mõtte algatajaks, tuliseks õhutajaks ning läbiviijaks oli J. V. Jannsen. Osa võtsid ainult meeskoorid ja mõned pasunakoorid. Kogu Eestist tuli kokku umbes 800 lauljat ja pillimeest ning kaks korda rohkem kuulajaid. See oli tohutu ettevõtmine, kui mõtelda, et raudteid meie maal siis veel ei olnud ja puudusid hotellid inimeste majutamiseks. Mindi jalgsi, kepp käes, leivakott õlal, noot põues ja vaimustus südames.
Ta küsis 1869. a. laulupeo pidamiseks kubernerilt. Luba saadi 4 kuud enne laulupidu. Hakati kiiresti laule levitama. Korraldav komisjon peamiselt sakslastest. Eestlust ja demokraatiat propageeris Jakobson. Repertuaaris palju saksa ja vaimulikke laule. Jakobson andis välja laulude vihiku "Vanemuise kandlehääled" (repertuaaris Kunileiu "Sind surmani" ja "Mu isamaa on minu arm"). Peeti Tartus 18.-21. juunil 1869. Osa võtsid ainult meeskoorid ja mõned pasunakoorid. Üldjuhiks Jannsen ja Valga koolmeister Kunileid. 12 vaimulikku ja 14 ilmalikku laulu (2 eestikeelset). Mõte oli äratada oma rahvas, hoogustada rahvuslikku ärkamist, suurendada ühtekuuluvustunnet, hoogustada kooride teket, et heliloojad hakkaksid ise looma. Instrumentaalkontsert Instrumentaalkontsert on tavaliselt kolmeosaline muusikateos (sonaaditsükkel) sümfooniaorkestrile ja soolopillile. Instrumentaalkontsert saab nime soolopilli järgi (näiteks klaverikontsert, trompetikontsert)
Rodeo. 17. juunil 1869. aastal tekitasid talupojavankritel saabunud lauljad suviselt vaikses Tartus rohkesti elevust. Lauljate rühmi nähti imetlemas 1848. aastal Barclay de Tollyle püstitatud mälestussammast ja jutlemas raekojaplatsil. Raekoja uhke hoone on seal seisnud juba aastast 1786 ja pidupäevaks oli ta dekoreeritud rikkalikult lippudega. 18. juuni oli laulupeo esimene päev ning algas vara. Juba kell 6 varahommikul mängisid Väägvere ja Tsooru pasunakoorid Jaani ja Maarja kiriku tornis koraali. Kella 9 ajal kogunesid lauljad "Vanemuise" seltsi maja juurde Tähe tänavas, et rongkäigus minna Tähe ja Tiigi tänavat pidi Maarja kirikust mööda Toomeorgu. Tiigi tänaval möödusid lauljad ka majast, kus elas 1868. aastast laulupeo asepresident J. W. Jannsen oma perega. Kell 10 aeg hakkas Toomeorus, Toomkiriku varemete kõrval avajumalateenistus. Kell 4 pärast
Aravete Keskkool ORKESTRILIIKUMISEST XIX SAJANDIL Referaat Koostaja: Kaari Tamtik 11.klass Juhendaja: Inna Toome Aravete 2009 SISUKORD 1 Sissejuhatus..........................................................................................................................3 2 ORKESTRITE ARV JA PAIKNEMINE.............................................................................4 2.1 Koosseisud ja pillid mida kasutati.................................................................................5 2.2 Orkestrite alluvus ja vahekord seltsidega......................................................................6 3 orkestrijuhtidest................................................................................................................
Saebelman-Kunileiu. I üldlaulupidu toimus 18.20. juunil 1869. aastal Tartus. Esimese üle- eestilise laulupeo idee algataja, peamine elluviija ja üldjuht oli Johann Voldemar Jannsen. Laulupeol osales 4 orkestrit 56 puhkpillimängijaga ja 822 lauljat ehk kokku 878 esinejat. Laulupeoga tähistati päris orjusest vabastamise 50 aastapäeva. Eesti esimesed laulud olid ,,Sind surmani" ja ,,Mu isamaa on minu arm", võetud L.Koidula luuletuste järgi. Laulupeol osalesid: meeskoorid ja pasunakoorid. Laulupidu kestis kolm päeva, 1. Päev: vaimulikud laulud(14), 2. Päev: ilmalikud laulud(13), 3. Päev: lauluvõistlused ja rongkäik, lauluvõistluse võitjaks tulid Estonia selts ja Väägvere pasunakoor. Laulud olid saksa- ja ladinakeelsed ja venekeelsed, 7laulu oli eesti keeles, nendest 5 tõlgitud ja 2 päris oma Eesti laulu. Läti päritoluga mees J.Cimze lõi Valka seminari, mida hakatigi kutsuma simseseminariks.Sealt said hariduse: Aleksander Kunileid, temast 6 a
lauluseltsi "Vanemuine" juht. · Kokku esinesid 822 lauljat ja 56 pillimängijat 47 meeskoorist ja 4 puhkpilliorkestrist. · Juhid: Johann Voldemar Jannsen, Aleksander Kunileid(Valga koolmeister) · Pealtvaatajaid: u 15 000. Repertuaaris oli palju saksa ja vaimulikke laule. Jakobson andis välja laulude vihiku "Vanemuise kandlehääled" (repertuaaris Kunileiu "Sind surmani" ja "Mu isamaa on minu arm. Osa võtsid ainult meeskoorid ja mõned pasunakoorid. 12 vaimulikku ja 14 ilmalikku laulu (2 eestikeelset). Väga saksasõbralik, baltiaadlid olid oodatud. Kohal 45 eesti meeskoori ja 1 saksa meeskoor. Mõte oli äratada oma rahvas, hoogustada rahvuslikku ärkamist, suurendada ühtekuuluvustunnet, hoogustada kooride teket, et heliloojad hakkaksid ise looma. Beethoven "Kõik taevad laulvad", Mozart "Ave verum corpus" Laulupidu Tallinnas Jakob Hurt (1839 -1907) Eesti esimesel üldlaulupeol (1869. a
Ajalehed olid tähtsaks osaks Rahvuslikus Liikumises. Ajaleht oli vaid korra nädalas, aga sellepoolest oli see hea hariduse saamise saamiseks. Jannseni suurim abiline oli tema tütar Lydia Koidula. Jannseni käsi oli haige ja ta tütar pidi ta eest ise kirjutama artikleid, teateid ja etteütlemise järgi kirjutama. Lydia Koidula taotles Eesti talupoegadele vabastamist. Ärkamisaja üks tähtsamaid sündmusi oli Üldlaulupidu Tartus 1869. aastal. Sellest võtsid osa meeskoorid ja mõned pasunakoorid. Kokku oli umbes 800 lauljat ja pillimeest, aga kuulajaid oli umbes kaks korda rohkem. Laulupeole mindi jalgsi. Jannseniga koos tegutses veel helilooja Aleksander Kunileid. Temal oli kaks laulu mis olid laulupeo ainsad Eesti laulud ja need olid ,,Sind Surmani" ja ,,Mu isamaa on minu arm". Peakõneleja oli seal Jakob Hurt. Ta oli kirikuõpetaja, kes oli ka rahvaluulekoguja. Taheti veel luua Eesti Aleksandrikooli, aga see ei saanud teoks.
" Aga isegi mitte siis ei muutnud Jannsen oma repertuaari valikut, vaid jäi samade laulude juurde. Just sellepärast Jakobson laulupeole ei läinudki. Carl Robert Jacobson Kuna ei oldud kindlad, kas nii suur hulk rahvast suudab koos laulda, toimus peaproov Tartu Maarja kirikus suletud uste taga. Kõige enam aga kardeti saksa ajalehtede õelaid kommentaare. Kõik aga läks suurepäraselt ja juba oligi aeg suureks eesti I üldlaulupeoks. Laulupeost võtsid osa 45 meeskoori ja mõned pasunakoorid. Kokku oli 822 inimest, 4 pasunakoori ja 42 pillimängijat. Laulupeaost oli kergem osa võtta neil, kes elasid Tartule lähemal. Kaugemal ääremaadel, kus majandus oli kehvem polnud väljavaated just hiilgavad. Kehvemal rahval ei jätkunud sõiduks hobuseidki ja palju pidulised pidid tulema laulupeole jalgsi. Tartusse tulek võttis mitu päeva ja sama oli ka tagasiminekuga. Järelikult võis arvestada nädalaga. Palju inimesed aga olid nõus selle reisi ette võtta, et saada osa I
Seal valmistati ette köstreid ja kihelkonnakoolide õpetajaid. Cimze seminaris õpetati põhjalikult muusikat. Õpilased pidid oskama harmoniseerida koraale ja rahvalaule. Cimze juhatas isiklikult seminari õpilastest koosnevat meeskoori ja nõudis ranget kinnipidamist laulude rütmist ja dünaamikast. Ta pidas oluliseks oreli- ja klaverimängu. 3.Kuidas nimetati 19.sajandil puhkpilliorkestreid? 19. Sajandil nimetati puhkpilliorkestreid pasunakooriks. 4.Nimeta eesti esimesed pasunakoorid koos dirigentidega. Torma pasunakoor, dirigent Adam Jakobson. Väägvere pasunakoor, dirigent David Otto Wirkhaus. 5.Keda kutsuti Väägvere Taavetiks? Mille poolest on see mees Eesti kultuuriloos oluline? Väägvere Taavetiks kutsuti David Otto Wirkhausi. See mees on Eesti kultuuriloos oluline, kuna ta aitas luua umbes 100 orkestrit üle Eesti ning teda nimetati pasunakooride isaks. 6.Millal ja kus asutati esimesed laulu-ja mänguseltsid? Nimeta need (5) 1863 Tallinnas
vallakoolidele). Allusid haridusministeeriumile, mitte enam kirikule. XIX saj. algul õpetati seal muusikat 8 tundi nädalas. Sealhulgas oreli ja viiulimängu. Vallakoolides õpetati laulu viiuli saatel. Kohalikud pillimeistrid valmistasid viiuleid ise. 1849 a kooliseadus: · ei ole luba ilma noodita viisi õpetada · Nõutakse 2-häälset laulmist ja 4-h kui õpetaja on bass ja abiõpetaja tenor Esimesed muusikakollektiivid: laulukoorid ja pasunakoorid 1840-ndatel laulsid eesti noormehed Laiuse kooris Bachi ja Händeli fuugasid. Head koorid ka Põltsamaal, Tormas. Valga Cimze seminaris said hariduse kihelkonnakooliõpetajad, asutatud 1839 väga tugev muusikaõpetus, võimaldas ka luua muusikat. Esimesed eestisoost kihelkonnakooliõpetajad olidki esimesed asjaarmastajad-heliloojad. Rahvusliku liikumise kolded olid ka seltsid 60-ndatel alustas Eesti kirjameeste selts. Asuti folkloori koguma Jakob Hurt.
rahva tõelisest viletsusest, et mitte pahandada mõisnikke. *1857 Perno Postimees *1864 Eesti Postimees *1865 laulu- ja mänguselts Vanemuine *1869 I üldlaulupidu Tartus *1870 Eesti Põllumeeste Selts I üldlaulupidu Tartus 1869.a. 1867.a. esitas J.V.Jannsen valitsusele palve, lubada Liivi- maa talurahva pärisorjusest vabastamise 50.aastapäeva mälestuseks üle-eestilist "juubeli- ja tänulaulupidu" pidada. . Osa võtsid ainult meeskoorid ja mõned pasunakoorid, kokku umbes 800 lauljat ja pillimeest. Lauldi vaimulikke ja saksa autorite laule. Suure poolehoiu sai Soomest laenatud F.Paciuse laul, millele J.V.Jannsen oli sõnad loonud-"Mu isamaa, mu õnn ja rõõm". Ainsad eesti laulud olid L.Koidula sõnadele loodud "Mu isa- maa on minu arm" ja "Sind surmani". Lydia Koidula 1843 Vändra - 1882 Kroonlinn Lydia Emilie Florentine Jannsen Aitas oma isal J.V.Jannsenil ajalehti välja anda. Jannseni parem käsi oli haige ja
Johann Voldemar Jannsen Tartu 2008 ÜLESKASVAMINE Johann Voldemar Jannsen sündis 16. mail 1819 Vana-Vändra vallas mõisa vesiveskis möldri pojana. Jannsen saadeti karjaseks ümbruskonna taludesse peale seda kui tema isa 1826.a. suri. Alghariduse sai JVJ Vändra kihelkonnakoolis, mille lõpetamise järel täiendas end Vändra pastori Carl Körberi juures. Just tema soovitas Jannsenil õppida köstriks. TÖÖ Ta töötas esialgu köstri, koolmeistrina ja õpetajana. Alates 1838.a. töötas Jannsen Vändra köstri- ja kihelkonnakoolis koolmeistrina kuni 1850.a. kolis Pärnusse kus töötas kuni 1863. aastani Pärnu Ülejõe vallakooli õpetajana. Köstriameti kõrvalt andis Jannsen välja eestikeelset kirjavara, keskendudes esialgu vaimulikule kirjandusele. AJALEHED Jannsen asutas 1857. aastal esimese regulaarselt ilmuva eestikeelse nädalalehe Pärnu Postimees mille tolleaegseks nimetuseks oli "Perno Postimees ehk Näddalileht". Ajaleht ilmus aastatel 1857 ...
TALLINNA POLÜTEHNIKUM Johann Voldemar Jannsen Referaat Koostaja: Tallinn 2010 Sisukord Sissejuhatus Johann Voldemar Jannsen sündis 16. mai 1819 ja suri 13. juuli 1890. Ta sündis Vana Vändra vallas. Ta töötas 1838 aastast alates koolimestrina Vändra köstri ja kihelkonnakoolis. 1850 kolis ta Pärnusse kus ta hakkas Ülejõe vallakooli õpetajaks. Kirjandusliku töö alguseks oli tal vaimulike laulude tõlkimine. Kokku tõlkis ta 1003 laulu. 1860 andis Jannsen välja ilmalike laulude kogu ,,Eesti Laulik" . 1857. aastal asutas Jannsen Eesti esimese nädalalehe Perno Postimees see ilmus Pärnus aastatel 1857-1886. 1864 andis Johann välja Eesti Postimehe Tartus, 1894 hakkas see ka ilmuma Tallinnas. Jannseni tegevuse tippajaks oligi rahvusliku ärkamisaja esimene pool ehk 1860. aastad ning 1870. aastate algus: 1865. aastal asutas ta Tartusse la...
Rahvalooming ja rahvalaul Rahvalooming ehk folkloor on põlvest põlve edasi antud suuline pärimus. Rahvaloomingut hakati koguma 19 saj keskpaigas. Algselt oli rahvalauludel ka autorid, ajapikku nende nimed ununesid. Eesti rahvalaul jaguneb vanemaks rahvalauluks ehk regilauluks ja uuemaks rahvalauluks. Vanem ehk regivärsiline rahvalaul ehk regilaul Regilaul kujunes välja tuhandeid aastaid tagasi ja on maarahva laul. Kõige enam kohtab ehedat regilaulu praegu Kihnus ja Setumaal. Regiraul koosneb regivärssidest. Regivärsile on iseloomulik algriim. Algriim on selline, kus ühes värsireas esineb sama häälikuga algavaid sõnu. Algushäälik võib olla nii täishäälik kui ka kaashäälik. Regilaulule on väga tüüpiline mõttekordus värsside koondamine mõttetervikuks. Värsirida koosneb tavaliselt kaheksast silbist. Rütmi ülesmärgikiseks kasutatakse kaheksandik noote. Regivärsi põhiskeem on 2+2+2+2....
aastal "Vanemuise" seltsis alguse saanud eesti teater oli esmalt veel vähenõudlikuma maitsega kui baltisaksa teater, piirdudes külakomöödiate ja romantiliste melodraamadega, ehkki mõlemad vahendasid piiratult ja varjatult ka ühiskondlikke hoiakuid. Tõeliselt üllatav on aga kiirus, millega linnade eestlastest alamrahvas ja talupojad selle neile seni võõra kunstiliigi nüüd omaks võtsid. 1880. aastail kattis maad - linnu ja külasid - juba üle saja mängupaiga. Nagu laulu- ja pasunakoorid olid näiteringidki peaasjalikult rahvusliku liikumise vormiks ja uuetüübilise seltskondliku suhtlemise kooliks, mis aga sugugi ei välistanud ka puhast mängulusti. Kogu selle asjaarmastajaliku arengujärgu vältel oli juhtivaks Tartu "Vanemuine", mis August Wiera käe all kujunes juba poolkutseliseks teatriks. Kunstiliselt asetus selle kõrgaeg 1880. astatesse, kui katsetati ka maailmaklassikaga. Hiljem jäi Wiera oma jantide ja laulumängudega kiiresti esile
Kontsertide jaoks oli üüritud Ressource'i seltsi aed, mis asus praeguse Tartu Peetri kiriku vastas. Laulupeo peaproov toimus suletud uste taga, kuna ei oldud kindlad, kas nii suur hulk siiski suudab korralikult koos laulda. Eelkõige kardeti kohalike saksa ajalehtede õelaid kommentaare. Peaproov õnnestus aga suurepäraselt. Pealtvaatajaid oli hinnanguliselt 15 000. 1 päev 18. juuni laulupeo esimene päev - algas vara. Juba kell 6 hommikul mängisid Väägvere ja Tsooru pasunakoorid Jaani ja Maarja kiriku tornis koraali. Kella 9 ajal kogunesid lauljad "Vanemuise" seltsi maja juurde Tähe tänavas, et rongkäigus minna Tähe ja Tiigi tänavat pidi Maarja kirikust mööda Toomeorgu. Tiigi tänaval möödusid lauljad ka majast, kus elas 1868. aastast laulupeo asepresident J. W. Jannsen oma perega. Lauljad liikusid peoplatsile läbi linna rongkäigus. Seal, majas nr 14 oli elanud Jannsenite pere 1865. aasta suvest kuni 25. maini 1868. aastani
Rahvusliku liikumise eeldused: uus põlvkond, kes olid sündinud vabana talude päriseksostmine oma haritlaskonna kujunemine rahva haridustaseme kasv mõisa mõju vähenemine seoses vallaseadusega RAHVUSLIK ÄRKAMINE (1) 19. sajandi II pool. Rahvuslikud liikumised samal ajal ka Euroopas – suunatud rahvusliku rõhumise vastu. Eestis rahvuslik ärkamine seotud peamiselt organisatsioonide ja seltside üritustega: laulumänguseltsid, pasunakoorid, põllumajandusseltsid laulupeod: (I 1869 Tartu; II 1879 Trt; III 1880 Tln.; IV 1891 Trt; V 1894 Trt; VI 1896 Tln.) ajakirjandus: 1857 “Perno Postimees”, 1878 “Sakala”; Aleksandrikooli liikumine 1869 – 1888 liidrid: J.W. Jannsen, J. Hurt, C. R. Jakobson, J. Köhler, M. Veske, H. Treffner jt. Johann Voldemar Jannsen (1819 - 1890) 1857 „Perno Postimees“ 1864 „Eesti Postimees“
ääreski lauldakse ja mängitakse, kuid reeglina on need vaiksemad ettevõtmised. Viimasel poolsajandil on lõkke ääres tihti kõlanud kitarrisaade, sest populaarset pilli oskavad paljud mängida ja seda on lihtne kaasa võtta. Meenutagem, et 19. sajandil kuulus väiksemate koosviibimiste juurde kannel, suuremate pidude juurde lõõtspill - peamine tantsumuusika instrument. Mitmel pool maal mängisid enne Teist maailmasõda kohapealsed jazzorkestrid, pasunakoorid, hiljem muudki populaarse muusika ansamblid, kes saatsid estraaditähti. Viimastel kümnenditel on aga taaselustatud torupillimuusika, üha enam on ka lõõtsa- ja karmokamängijaid. Poolsajandi uueks jooneks on naispillimeeste, eriti peopillimeeste arvu suur suurenemine. Kuid ega pillimäng pole jaanitule juures kohustuslik. Muidugi on alati lauldud ja juteldud ka lihtsalt niisama. Laste jaoks oli see öö, mil võis olla päikesetõusuni üleval olla
koorilaulu ja näitekunsti. Tartus oli selliseks seltsiks "Vanemuine", Tallinnas "Estonia". 1870-ndate aastate algul asutatud Eesti Kirjameeste Seltsi ülesandeks oli eestikeelsete raamatute ja heade kooliõpikute väljaandmine. Ärkamisaja üks tähtsündmusi oli eestlaste esimene üldlaulupidu Tartus 1869. aastal, kust uus rahvuslik vaim levis kaugematesse maanurkadesse. Selle mõtte algatajaks, tuliseks õhutajaks ning läbiviijaks oli J. V. Jannsen. Osa võtsid ainult meeskoorid ja mõned pasunakoorid. Kogu Eestist tuli kokku umbes 800 lauljat ja pillimeest ning kaks korda rohkem kuulajaid. Talurahva omavalitsus Talurahvaseadus rüütelkonnas valminud: Seadus jättis talupojad endiselt pärisorjadeks, kuid talupoegade müük, kinkimine ja pantimine maast lahus keelustati. Said omandiõiguse vallasvarale, nad võisid maad osta ning talu järglasele pärandada. Koormised tuli viia vastavusse maa suuruse ja väärtusega, selleks maad mõõdeti, hinnati ja kaardistati
kolis kool üle Valka ning eestlastest õpilaste arv suurenes tunduvalt. Esimese laulupeo ajaks oli Valga seminarist tulnud juba 40-50 eestlast, seega oli 1860.-ndail ligi kolmandik eesti kihelkonnakoolidest varustatud erialaselt ettevalmistatud pedagoogidega. Need kihelkonnad asusid Tartu-, Võru- ja Viljandimaal. Põhja-Eestis oli vallakoolmeistrite seminar Märjamaal. Kooli õpilastest loodi meeskoor, kes tutvustas mitmehäälset koorilaulu ümberkaudsetes kihelkondades. Esimesed laulu- ja pasunakoorid, mis tekkisid kirikute juures või koolide baasil, allusid pastorile. See aga jättis koorile kitsad tegevuspiirid ja takistas ilmaliku repertuaari omandamist. Sellest tulenebki 1860.-ndate tendents koguduse laulukooride muutmine lauluseltsideks, kellel oleks oma põhikiri ja vähem sõltuvust kirikust ja pastorist. Lauluga Inge Org tähistati kirikupühasid, samuti pastorite kõikvõimalikke tähtpäevi
Püünsi Kool 1850-1918. RAHVUSLIK ÄRKAMISAEG EESTIS. Õpimapp Koostaja: Sten-Kristjan Nurk 8.klass Juhendaja: Veronika Uussaar Püünsi 2012 Sisukord Sissejuhatus.... 3 Kasutatud kirjandus....4 Ristsõna....5 Mõisted....6 Johann Voldemar Jannsen....6-8 I Üldlaulupidu....8-10 Kokkuvõte....10 Sissejuhatus 19.sajandi keskpaigas algas Eestis rahvuslik ärkamine. Selleks ajaks oli üles kasvanud uus põlvkond, kes oli sündinud juba vabana. Eestlastel oli tekkinud oma haritlaskond, kes ei seadnud oma sihiks enam kiiret saksastumist, vaid tööd oma rahva hüvanguks, eelkõige rahvusliku eneseteadvuse kasvatamist. Eestlaste rahvustunnet tõstsid erinevate ajalehtede ilmuma hakkamine ja mitmete seltside...
Kava lõpetati hümniga, mis hurraa-hõiskamisega kaks korda pidi lauldama. Kontsert õnnestus niisama hästi kui eelmisel päeval ja jättis kuulajaile võimsa mulje. Kolmas pidupäev Kolmandal pidupäeval, reedel, 20. juunil, oli vihmasadu lõppenud ning päike paistis selgesti ja soojasti rõõmsate piduliste peale. Kell 9 algas jälle rongkäik ja liikus endise marsruudiga piduplatsile. Teel mängisid osavõtvad pasunakoorid. Kontserdi avas Väägvere pasunakoor piduliku marsiga. Lauljad ja kuulajad olid nii pidurõõmu sisse vaonud, et neid ei suutnud eksitada äkiline kisa Tähtvere linnajaos puhkenud tulekahju pärast. Tekkinud väike rahutus vaibus täiesti, kui saadi teada, et tuletõrje on rutanud õnnetuskohale, sest enam ega paremini ei võinud keegi inimene avitada. Õnneks selgus pärast, et põlevas majas polevat ühtegi lauljat korteris olnud.
Blumberg. Sellest selgub, et kõige rohkem lauljaid (329) oli valla- ja külakoolmeistrite hulgast. Neile järgnesid taluperemehed (129), käsitöölised 69), kihelkonnakoolmeistrid ja köstrid (59), töömehed, sulased ja teenrid (52), vanemad kooliõpilased (47) jne. Et laulupidu langes kibedale heinaajale, ei olnud kõikidel lauljatel, kes oleksid soovinud, võimalik peost osa võtta 18. juuni laulupeo esimene päev - algas vara. Juba kell 6 hommikul mängisid Väägvere ja Tsooru pasunakoorid Jaani ja Maarja kiriku tornis koraali. Kella 9 ajal kogunesid lauljad "Vanemuise" seltsi maja juurde Tähe tänavas, et rongkäigus minna Tähe ja Tiigi tänavat pidi Maarja kirikust mööda Toomeorgu (Pullerits1994:11). Rongkäigu ees kanti nelja (Vene riigi, Eestimaa, Liivimaa ja Tartu linna) lippu, millele järgnesid kolm pastorit-kõnepidajat, peokomitee liikmed, auvõõrad ja külalised ning seejärel lauljad. Laulukooridest tuli esimesena "Vanemuise" koor,
või sõpruskonna lõkke ääreski lauldakse ja mängitakse, kuid reeglina on need vaiksemad ettevõtmised. Viimasel poolsajandil on lõkke ääres tihti kõlanud kitarrisaade, sest populaarset pilli oskavad paljud mängida ja seda on lihtne kaasa võtta. Meenutagem, et 19. sajandil kuulus väiksemate koosviibimiste juurde kannel, suuremate pidude juurde lõõtspill - peamine tantsumuusika instrument. Mitmel pool maal mängisid enne Teist maailmasõda kohapealsed jazzorkestrid, pasunakoorid, hiljem muudki populaarse muusika ansamblid, kes saatsid estraaditähti. Viimastel kümnenditel on aga taaselustatud torupillimuusika, üha enam on ka lõõtsa- ja karmokamängijaid. Poolsajandi uueks jooneks on naispillimeeste, eriti peopillimeeste arvu äkiline suurenemine. Kuid ega pillimäng pole jaanitule juures kohustuslik element. Muidugi on alati lauldud ja juteldud ka lihtsalt niisama. Laste jaoks oli see öö, mil võis olla päikesetõusuni
Venestamise ajal jõuab esimest korda sünkrooni L. - Euroopa kirjandusega realism Vilde ja Juhan Liiv. Rahvuslik liikumine kaotas küll palju, kuid ei kadunud; teisenes. II etapp ühiskonna politiseerumine, 'Tartu renessanss'. Teine tunnus, mis hakkab tähelepanu koguma iseolemise probleem. I perioodil taotleti ainult samu õigusi, mis valitsevatel sakslastel. II perioodil aga juba iseolemise ideed. Aktsioonid, mängu- ja lauluseltsid. Laulukoorid, pasunakoorid. Esimene pasunakoor Väägveres. Algselt kirikukoorid, suured mõjutused sealt. Vennaste koguduste mõju seltsiliikumise kultuurile? Tegu väga kaudse mõjuga. Tekkib 18. saj, alguse saab Saksamaalt. Meile tuleb nimega 'pietistlik liikumine' peale 30aastast sõda olukord meeleheitlik, pöördutakse usu poole. Nimetatakse ka hernuhuutlasteks, vennakesed kuna käsitlesid kõik inimesi vennakestena. Meeldisid talurahvale kuna pidasid kõiki võrdseks
Eesti esimesed üldlaulupeod Referaat I üldlaulupidu Esimene üldlaulupidu peeti 1869. aastal Tartus juubeli- ja tänupeona pärisorjuse kaotamise 50. aastapäevaks. Peo eestvedajaks olid Johann Voldemar Jannsen ja tema algatusel asutatud esimene Eesti selts “Vanemuine”. Osalesid meeskoorid ja pillimängijad, kokku 845 inimest. Juba 1867. aastal esitas Jannsen "Vanemuise" seltsi kaudu palve registreerida üle-Eestiline laulupidu. Ametlikuks põhjuseks ütles ta olevat Liivimaa talupoegade pärisorjusest vabastamise 50. aastapäeva tähistamine. Kultuurilises ja rahvuspoliitilises mõttes oli ennekõike aga oluline, et toimuks esimene üritus, millest tõepoolest võtaks osa kogu Eesti. Et Jannsen oskas pidu serveerida kui tänuüritust nii tsaarile kui ka baltisakslastele, siis ta loa ka sai. 1869. aasta 18.-20. juunil leidiski laulupidu Tartus aset. Esimese üldlaulupeo peako...
Eesti esimesed üldlaulupeod Referaat I üldlaulupidu Esimene üldlaulupidu peeti 1869. aastal Tartus juubeli- ja tänupeona pärisorjuse kaotamise 50. aastapäevaks. Peo eestvedajaks olid Johann Voldemar Jannsen ja tema algatusel asutatud esimene Eesti selts “Vanemuine”. Osalesid meeskoorid ja pillimängijad, kokku 845 inimest. Juba 1867. aastal esitas Jannsen "Vanemuise" seltsi kaudu palve registreerida üle-Eestiline laulupidu. Ametlikuks põhjuseks ütles ta olevat Liivimaa talupoegade pärisorjusest vabastamise 50. aastapäeva tähistamine. Kultuurilises ja rahvuspoliitilises mõttes oli ennekõike aga oluline, et toimuks esimene üritus, millest tõepoolest võtaks osa kogu Eesti. Et Jannsen oskas pidu serveerida kui tänuüritust nii tsaarile kui ka baltisakslastele, siis ta loa ka sai. 1869. aasta 18.-20. juunil leidiski laulupidu Tartus aset. Esimese üldlaulupeo peakomisjon koosnes 17 li...
muusikalistele põhimõistetele seletused: Aaria- saatega vokaalmuusika zanr. A cappella- esitamise viis, mille puhul instrumentaalsaade puudub Diatooniline helirida- helirida, mille kõik helid kuuluvad diatoonikasse. Diatoonilised heliread on näiteks kirikuheliread, loomulik mazoor ja loomulik minoor. Dissonants- kahe või enama heli kooskõla, mis tunnetuslikult mõjub pingestatuna, rahutuna. dodekafoonia- muusika kompositsioonimeetod, mille põhiliseks omaduseks on kaheteistkümne võrdtempereeritud häälestuses heli võrdne kasutamine. Folkloor- traditsioonilises tähenduses kõik lood ja laulud, ütlused ja salmid, mängud ja tantsud, eelarvamused ja kombed, mis on pärandunud eelmiselt põlvkonnalt kirjasõna vahenduseta. Homofoonia- ühe juhtiva meloodia kõlamine mitmehäälses muusikas Ilmalik muusika- mittesakraalne muusika. Ilmalik muusika levis kaua suulisel teel, sest vaimulikud kirjutasid kloostrites üles liturgilisi tekste ja laule. Improvisa...
KOOL NIMI Johann Voldemar Jannsen Uurimustöö Juhendaja: LINN 2014 SISSEJUHATUS Mina valisin uurimustöö teemaks tähtsa rahvusliku liikumise tegelase Johann Voldemar Jannseni, kuna tema algatusel hakkas ilmuma meie maakonna ajaleht Perno Postimees, tänapäeval tunud kui Pärnu Postimees. Käesolevas töös uurisin tema elulugu ja loomingut, tema tegevust ajalehes Pärnu Postimees, esimest üldlaulupidu ja tema teist ajalehte Eesti Postimees. Töö eesmärgiks oli saada teada piisavalt palju informatsiooni Johann Voldemar Jannseni elu ja tegevuse kohta, samuti uurida põhjalikumalt ajalehtede Pärnu Postimees ja Eesti Postimees ajalugu. Uurimustöös on kasutatud erinevaid allikaid: kirjanduse õpik 9.klassile, raamatut ,,Eesti kirjanduslugu’’ ja internetti. 2. ÄRKAMISAEG EESTIS (1860-1885) Ärkamisaeg, aeg umbes 1860. aastate algusest kuni venestamisaja alguseni (1880. aastate ke...
Viimaste suhtumine oli siiski ignoreeriv ja laulupeo vastane. Baltisaksa ja vene lehtede vahel tekkis sel alusel poleemika, mida Jansen oma ,,Eesti Postimehes ei käsitlenud. Peost osavõtnud kirjeldasid laulupidu ka soome ajakirjanduses. Esimest laulupidu peeti õnnestunuks nii korraldusliku- kui ka muusikalise koha pealt. Ta suurim tähendus seisnes selles, et rahvuslik liikumine sai uut hoogu ja mitte ainult muusikalises osas. Asutati ka palju uusi laulukoore. Pasunakoorid ja orkestrid olid paljudele laulupeost osavõtjatele veel uudiseks. Seetõttu hakkas levima puhkpilliorkestrite asutamine. Koorid ja seltsid said peost eeskuju kohalikkude laulupäevade korraldamiseks, mida peeti juba samal aastal Tarvastus, Kursis, Kärus,Türil jaIisakus. Kuna Saaremaalt üldlaulupeol koore ei olnud, peeti Kuressaares samal suvel Kaarma ja Kärla kooride osavõtul oma laulupidu. 1870. aastate algupoole kohalike laulupidude ja kokkutulekute pidamine jätkus,
o Talurahva hariduse tähtsustamine ja koolivõrgu teke o Tarku Ülikooli taasavamine 1802. aastal o Õpetatud Eesti Seltsi asutamine o Eesti kirjakeele kujunemine Johann Voldemar Jannsen Sündis Vändra pastori pojana. 1857 hakkas välja andma ajalehte ,,Pernu Postimees". 1864 ,,Eesti Postimees" 1865 asutas laulu- ja mänguselts ,,Vanemuine". 1869 toimus I Üldlaulupidu Laulupidu. Osa võtsid ainult meeskoorid ja mõned pasunakoorid. Kokku umbes 800 lauljat ja mängijat. Lauldi vaimulikke ja saksa autorite laule. Suure poolehoiu sai Soomest laenatud Paciuse laul, millele Jannsen oli sõnad loonud. Ainsad Eesti laulud olid Lydia Koidula sõnadele loodud ,,Mu isamaa on minu arm" ja ,,Sind surmani". Jakob Hurt Jakob Hurt (22. juuli 1839 - 13. jaanuar 1907) oli eesti rahvaluule- ja keeleteadlane, vaimulik ning ühiskonnategelane.
Kära- ja rahvarohkete pidude kõrval on aga alati süüdatud tuli oma kodu juures, kuhu kogunes pere, palgalised ja linnasugulased. Tänapäeval teevad oma elamises, kamina või tuleaseme juures, veekogu kaldal või kenal aasal ühistuld sagedasti sõbrad või sõpruskonnad. 19. sajandil kuulus väiksemate koosviibimiste juurde kannel, suuremate pidude juurde lõõtspill - peamine tantsumuusika pill. Mitmel pool maal mängisid enne Teist maailmasõda kohapealsed orkestrid, pasunakoorid, hiljem muudki populaarse muusika ansamblid, kes saatsid estraaditähti. Viimastel kümnenditel on aga taaselustatud torupillimuusika, üha enam on ka lõõtsa- ja karmoskamängijaid. Kuid ega pillimäng pole jaanitule juures kohustuslik element. Muidugi on alati lauldud ja juteldud ka lihtsalt niisama. Laste jaoks oli see öö, mil võis olla päikesetõusuni üleval, samuti nagu aastavahetusel nääride ajal.
Paljude laulukooride tase oli küllaltki kõrge. Lauldi peamiselt saksa laule, mis tõlgiti eesti keelde. Repertuaar oli algul vaid vaimulik, hiljem lisandus ka ilmalikke 5 laule. Kooride arvu kasvades hakati kihelkondades korraldama kohaliku ulatusega laulupühi, kus esinesid ümbruskondsed koorid. Laulupühadest kasvas välja laulupidude traditsioon. [1] Laulukooride kõrvale tekkisid ka nn. mängukoorid e. orkestrid. Enamik neist olid pasunakoorid, kuna puhkpillimängijatele piisas minimaalsete oskuste saavutamiseks ka lühemast ettevalmistusest. Aktiivsemateks pasunakooride loojateks olid Torma köster Adam Jakobson (1817-1857) ja Väägvere koolmeister David Otto Wirkhaus (1837-1912). Nende asutatud orkestrite eeskujul said aluse paljud teised. Kuigi pasunakooride arv oli tunduvalt väiksem laulukooride omast,
algas kolmeaastases vallakoolis. Edasi mindi kihelkonnakooli, mille lõpetamisega enamiku eestlaste haridustee ka piirdus. Edasi sai õppida vaid saksakeelsetes koolides: kreiskoolis, gümnaasiumis, Tartu ülikoolis. 1870.aastal rajati Eesti Üliõpilaste Selts. Seltsi värvid sinine, must ja valge muutusid peagi rahvusvärvideks. J.V Jannseni algatusel loodi 1865.aastal laulu- ja mänguselts Vanemuine ning ta oli ka 1869.aastal toimunud üldlaulupeo peakorraldaja. Esinesid üksnes meeskoorid ja pasunakoorid. 1872.aastal asutati Jakob Hurda eestvedamisel Eesti Kirjameeste Selts. Rahvusliku ärkamisja üheks kandvaks ideeks oli asutada eestikeelne kreiskool, mis nimetati Aleksander l auks Aleksandrikooliks. Peakomitee esimees oli Hurt. 1878.a hakkas C.R Jakobson välja andma ajalehte Sakala. 1881.a valiti Hurt EKS-i presidendiks. 35.peatükk Eesti sajandivahetusel 1881.aastal tõusis troonile Aleksander lll, kes jättis esimese Vene valitsejana Balti aadli
· Aleksandrikooli loomise algatus Hurt, koolikomiteed üle Eesti · 1864. a hakkas Jannsen välja andma Tartus Eesti Postimeest · 1865. a loodi Jannseni algatusel Tartus Vanemuise Selts · 1868. a pidas Jakobson Vanemuise Seltsis esimese isamaakõne · Rahvani jõudsid esimesed Koidula isamaalaulud · 1869. a toimus esimene üle-eestiline laulupidu palve esitati juba 1867. a; osa võtsid vaid meeskoorid ja mõned pasunakoorid, kokku u 800 lauljat-pillimeest; lauldi vaimulikke ja saksa autorite laule sest eesti laule polnud väga. 4) Iseloomusta juhte: vaated, tegevus J.Jannsen, C.Jakobson, J.Hurt; Jakob Hurt · Arvas, et esmalt peavad eestlased saama suureks vaimult ja alles seejärel julges ta mõelda omariiklusele · Baltisakslastega tugev vastuolu · Eesti Kirjameeste Seltsi I president · Aleksandrikooli peakomitee I president · Rahvaluule kogumise kampaania algataja
reeglina on need vaiksemad ettevõtmised. Viimasel poolsajandil on lõkke ääres tihti kõlanud kitarrisaade, sest populaarset pilli oskavad paljud mängida ja seda on lihtne kaasa võtta. Meenutagem, et 19. sajandil kuulus väiksemate koosviibimiste juurde kannel, suuremate pidude juurde lõõtspill - peamine tantsumuusika instrument. Mitmel pool maal mängisid enne Teist maailmasõda kohapealsed jazzorkestrid, pasunakoorid, hiljem muudki populaarse muusika ansamblid, kes saatsid estraaditähti. Viimastel kümnenditel on aga taaselustatud torupillimuusika, üha enam on ka lõõtsa- ja karmoðkamängijaid. Poolsajandi uueks jooneks on naispillimeeste, eriti peopillimeeste arvu äkiline suurenemine. Kuid ega pillimäng pole jaanitule juures kohustuslik element. Muidugi on alati lauldud ja juteldud ka lihtsalt niisama.
mängitakse, kuid reeglina on need vaiksemad ettevõtmised. Viimasel poolsajandil on lõkke ääres tihti kõlanud kitarrisaade, sest populaarset pilli oskavad paljud mängida ja seda on lihtne kaasa võtta. Meenutagem, et 19. sajandil kuulus väiksemate koosviibimiste juurde kannel, suuremate pidude juurde lõõtspill - peamine tantsumuusika instrument. Mitmel pool maal mängisid enne Teist maailmasõda kohapealsed jazzorkestrid, pasunakoorid, hiljem muudki populaarse muusika ansamblid, kes saatsid estraaditähti. Viimastel kümnenditel on aga taaselustatud torupillimuusika, üha enam on ka lõõtsa- ja karmokamängijaid. Poolsajandi uueks jooneks on naispillimeeste, eriti peopillimeeste arvu äkiline suurenemine. Kuid ega pillimäng pole jaanitule juures kohustuslik element. Muidugi on alati lauldud ja juteldud ka lihtsalt niisama
need vaiksemad ettevõtmised. Viimasel poolsajandil on lõkke ääres tihti kõlanud kitarrisaade, sest populaarset pilli oskavad paljud mängida ja seda on lihtne kaasa võtta. Meenutagem, et 19. sajandil kuulus väiksemate koosviibimiste juurde kannel, suuremate pidude juurde lõõtspill - peamine tantsumuusika instrument. Mitmel pool maal mängisid enne Teist maailmasõda kohapealsed jazzorkestrid, pasunakoorid, hiljem muudki populaarse muusika ansamblid, kes saatsid estraaditähti. Viimastel kümnenditel on aga taaselustatud torupillimuusika, üha enam on ka lõõtsa- ja karmokamängijaid. Poolsajandi uueks jooneks on naispillimeeste, eriti peopillimeeste arvu äkiline suurenemine. Kuid ega pillimäng pole jaanitule juures kohustuslik element. Muidugi on alati lauldud ja juteldud ka lihtsalt niisama. Laste jaoks oli see öö, mil võis olla päikesetõusuni üleval, samuti nagu aastavahetusel
reeglina on need vaiksemad ettevõtmised. Viimasel poolsajandil on lõkke ääres tihti kõlanud kitarrisaade, sest populaarset pilli oskavad paljud mängida ja seda on lihtne kaasa võtta. Meenutagem, et 19. sajandil kuulus väiksemate koosviibimiste juurde kannel, suuremate pidude juurde lõõtspill - peamine tantsumuusika instrument. Mitmel pool maal mängisid enne Teist maailmasõda kohapealsed jazzorkestrid, pasunakoorid, hiljem muudki populaarse muusika ansamblid, kes saatsid estraaditähti. Viimastel kümnenditel on aga taaselustatud torupillimuusika, üha enam on ka lõõtsa- ja karmokamängijaid. Poolsajandi uueks jooneks on naispillimeeste, eriti peopillimeeste arvu äkiline suurenemine. Kuid ega pillimäng pole jaanitule juures kohustuslik element. Muidugi on alati lauldud ja juteldud ka lihtsalt niisama.
Ärkamisaja põhilised sündmused Palvekirjad kirjutati kirju tsaarile. See lõppes Siberisse saatmisega. 1865a. Asutas Jannsen Tartu Vanemuise Seltsi, kus peeti kõnekoosolekuid, tegutses pasunakoor ja koorilaul. Sinna kuulisid Eesti soost linnakodanikud (lihtsate tööde tegijad ja natuke haritlasi) 1869a. Toimus I Üldlaulupidu, mille korraldas Vanemuise Selts, eesotsas Jannseniga. Esinesid ainult meeskoorid ja pasunakoorid (800 lauljat oli) Esitati jumalikke laule ja 2 Koidula laulu. Viisi tegi neile Kunilaid: "Mu isamaa on minu arm" "Sind surmani" Seda nimetati priiuse laulupeox, sest oli möödunud pool saj. Pärisorjuse kaotamisest. 1870 Eesti teatri tekkimine. Jaanipäeval kanti ette Koidula etendus "Saaremaa onupoeg" rahva suure vaimustusega ja 3 korda. Alexandrikooli asutamise mõte pidi tulema I eesti õppekeelega keskkool (Põltsamaale). 1870
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
