Keskkomitee Presiidiumi laiendatud istungi, mille tulemusena astus Hrustsov tagasi. Hrustsovi pärijaks sai Breznev, tema valitsusaega iseloomustab stagnatsioon. Majanduslik stabiilsus säilitati, kuid NSVL ei suutnud tehnilise progressiga kaasa minna. Stagnatsioon ehk seisak ei piirdunud üksnes majandusega, see kajastus ja levis ka poliitikas ning vaimuelus. Breznev suri novembris 1982, tema koha päris KGB juht Andropov. 1984 suri temagi, koha sai Tsernenko. Märtsis 1985 Tsernenko ära, 1985 sai peasekretäriks Poliitbüroo poolt esintatud Mihhail Gorbatsov. Iseloomustavad perestroika ehk ümberkorraldused ja glasnost ehk avalikustamine. Tsensuur lõdvenes. Senistelt arglikelt majandusreformidelt astus NSVL nüüd poliitiliste reformide teele. 1989 toimus NSV Liidu Rahvasaadikute Kongressi valimine, Kongress valis enda hulgast Ülemnõukogu, kes omakorda valis Gorbatsovi NSV Liidu presidendiks. 1991 aastal valiti rahva poolt Venemaa presidentiks Jeltsin.
Iseloomusta NSVL välispoliitikat 1964 1985 · 1964 tuleb võimule Breznev, pärast teda J. Andropov ning sellesse ajavahemikku mahub ka K. Tsernenko · 1970 pingelõdvendus · Breznevi doktriin - tsehhoslovakkia sündmustest 1968 kuni 1989 aastani · Külma sõja jätk · Võidurelvastumine · Ei suhtle lääneriikidega · Sotsialismileeri tugevdamine · Neostalinism (Breznev oli mõõdukas neostalinist) · Stagnatsioon breznevi ajal seisak majanduses - majandus langes, aga sõjatööstus töötas täisduuril priviligeeritud seisundis
lääneriikidest. Breznevi tervise halvenemisega koondus riigielu tegelik juhtimine täielikult tema asjatundmatute lähikondlaste kätte, kes ei püüdnudki pidurdada ühiskonna allakäiku. 1980.aastate lõpuks oli tegemist kõikehõlmava poliitilise, majandusliku, sotsiaalse ja vaimse kriisiga NSV Liidus. 3. Kes olid võimul pärast Breznevi? Mis oli Andropovi ja Tsernenko valitsemisajale iseloomulik? Juri Andropov- endine KGB ülem. Konstantin Tsernenko- sai peasekretäriks 72 aastaselt 4. Mida nimetatakse dissidentluseks ning milline roll (tähtsus) oli sellel NSVL-s? Too näiteid dissidentlusest ja dissidentidest. Dissidentlus - teisitimõtlemine, mis tekkis nõukogude ühiskonnas vastuseks tagurluse pealetungile. Dissidentluse eestvedajad püüdsid väljaannete kaudu anda ülevaadet nõukogude ühiskonna elust ja inimõiguste rikkumisest. 7
Nõukogude Liidu president. Põhja-Kaukaasias sündinud Gorbatsov õppis Moskva ülikoolis õigusteadust ja astus 1952 NLKP-sse. 19551962 töötas ta komsomolis, seejärel nimetati regiooni põllumajandussekretäriks. 19701978 oli ta Stavropoli krai parteiliider ja jättis sellena hea mulje Juri Andropovile, kes tõi ta 1978 üle NLKP KK sekretariaati. Juba enne Breznevi surma (1981) edutati Gorbatsov NLKP KK poliitbüroosse, kus ta hakkas vastutama majanduse eest. Konstantin Tsernenko valitsemisajal 19841985 oli ta välisasjade komisjoni esimees. Gorbatsov valiti pärast Konstantin Tsernenko surma uueks parteijuhiks. Ta oli vaid 54- aastane ja esimene NSV Liidu juht, kes oli sündinud riigi eksisteeerimise ajal. Ta mõistis, et riigi päästmiseks on vaja tõsiseid reforme, kuna eelnenud ajastul oli riigi majandusareng pidurdunud ning korruptsioon oli süvenenud. Nii otsustas ta alustada laiaulatuslikke reforme, mis esialgu pidid olema põhiliselt
1975. a. liitus sotsialistlike riikidega ka Laos. BREZNEVI SURM JA TEMA JÄRGLASED. Breznev suri 1982. a. novembris. Tema koha päris KGB kauaaegne esimees J. Andropov (võimul 1982-1984), kes oli ka kehva tervisega ja suri 1984. a. veebruaris. Talle järgnes peasekretäri kohal 72 aastane K. Tsernenko (võimul 1984-1985), kes suri 1985. a. märtsis. Rahva hulgas hakati rääkima gerontokraatiast ehk vanurite võimust. Kui Andropov mõistis süsteemi reformimise vajadust, siis Tsernenko pooldas Breznevi-aegse poliitika jätkamise vajadust.
Stalinism Sula Stagnatsioon Millal/aeg 1944-1953 1953-1968 1968-1985 NSVL/ENSV (E)Nikolai Karotamm (E)Johannes Käbin (N)L.Breznev/Karl Vaino Liider (N)J.Stalin (N)Hrustsov(1953-1964)/(1964-1982)L. Breznev (E)Antropov /Tsernenko Sündmused Massiküüditamine 1949. Märts(20 tuhat) Rahapalk kolhoosis Noorsoorahutused 1980(Propelleri keelamine) Millal/põhjused EKP pleenum 1950 märts Tekkisid kontaktid välismaaga Massiliselt tuli eestisse võõrast rahvast NSVL- Tagajärg Võim läks juunikommunistidelt Käbinile Eestis demokraatlikud liikumised ist Maareform-maa ei ole...
NSVL PÄRAST TEIST MAAILMASÕDA SOTSIALISTLIKU MAAILMASÜSTEEMI LAGUNEMINE NSVL LAGUNEMINE 1. NSVL tippjuhid 1922 1991: 1) J.Stalin 1922 1953 2) N.S. Hrustsov 1953 -1964 3) L.I. Breznev 1964 1982 4) J. Andropov 1982 1984 5) K. Tsernenko 1984 1985 6) M.S. Gorbatsov 1985 1991 Kõik nad olid KP juhid. Mihhail Gorbatsov oli aastatel 1990 1991 ka NSVL president, (esimene ja viimane ). 2. Olukord pärast sõda: Tohutud purustused linnades, 78 000 küla hävitatud, varemetes kivisöebasseinid, vähenenud kariloomade arv, külvipind. Puudus masinatest, tööjõust, toidust, riietest. 20 milj. hukkunut. Võidud sõjas kirjutati Stalini nimele. Stalin võtab endale generalissimuse tiitli (kõrgeim sõjaväeline auaste). 24
POLIITILISED OLUD NLKP peasekretärid: Stalin 1953(surm) / Hrustsov 1953-1964 / Breznev 1964-1982 / Andropov 1982-1984 / Tsernenko 1984-1985 / Gorbatsov 1985-1991 Võitlus kodaniku natsionalismiga -võitluse vabadust põhjendas Gustav Naan: kodanlikud natsionalistid on eesti rahva vaenlased -ilminguid leiti kirjandusest / kunstist / teadusest / majandusest EK(b)P 8 VIII pleenum -Põhisisu: juhtkonna süüdistamine, kes ei pööranud tähelepanu kodanlikule natsionalismile -Etteheited/süüdistused: väärkolhoosipoliitika / puudulik kaadrivalik / nõrk kriitika ja enesekriitika
1990. aastal austati teda Nobeli rahupreemiaga Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Karjäär 1952. aastal astus NLKP-sse 1955-1962 töötas Savropoli krai komsomoliorganeis 1970-1978 oli Stavropoli krai parteiliider, seal jättis ta hea mulje Juri Andropovile, kes tõi ta 1978 üle NLKP KK sekretariaati 1982 edutati ta NLKP KK poliitbüroosse Valiti peale Tsernenko surma parteijuhiks Alustas korruptsiooni- ja alkoholivastast võitlust Käivitas avalikustamise Pani ette mitmeparteilise demokraatia kehtestamise Üritas peatada võidurelvastumist 1989 valiti ta riigipeaks ja 1990. a märtsis viieks aastaks laiendatud õigustega presidendiks 18-22 august 1991 tehti Gorbatsovi vastu riigipöördekatse, mille Boriss Jeltsin nurjas Gorbatsov asutas Venemaa Sotsiaaldemokraatliku partei 1996. aastal kandideeris Venemaa presidendiks Kasutatud allikad http://et
Stalin 1924-1953,Hrustsov 1953-1964,Bresnev 64-82,Andropov 82-84,Tsernenko 84-85.Salin- range reziim Türann,salapolitsei.rasketööstus,sõjalien võimsus.elanikkond halvenes.Beria- siseminister,parandas suhteid Lääneriikidega,leevendas vägivallapol,vangilaagritest vabastati.ta hukati.Hrustsov,sula- ühiskonnaelu libera Tühistati piirangud eluvaldkondades,lubas paremat tuleviku kommunismis,maisipõllud,tagandati pensionile Breznev,stagnatsioon-suurenes tagurlik pol,karmistati ühiskondlik kontroll,suurenes mähajäämus läänemaa Süstem vajas ärmuslike reforme. Käsumajandus-jäik ja bürokraatlik juhtimine-rasketööstus,elanike varustu Vilets,majandus pidurdus,varimajandus-osteti rohkem,defitsiit-puudujääk.Ndissidentlus ja represionid-dissid Teisitimõtlemine-ees haritlased,levitasid artikleid.KGBkaristus-tölt vallandamine,sundravi,piinamine.kaart Eesti,läti,leedu,valgev,ukraina,maldoovia,gruusia,armeenia,aserbaidzaan,turkmeeni,uspeki,tadsiki, kasahhi...
ehitamist Siberist Euroopasse, mis oleks olnud Nõukogude Liidule suur sissetulekuallikas. Samuti õnnestus USA-l maailmaturul naftahinda langetada, mis andsid NSVLile ja tema liitlastele tugeva löögi. 1980. aastate alguseks oli Nõukogude Liit pankrotis ja Ühendriigid alustasid uut võidurelvastumise etappi. Sel ajal oli Nõukogude Liidus sisepoliitiline kriis ja eelnevad võimulolijad surid üksteise järel nagu Breznev, Andropov ja Tsernenko. NSVL mõistis, et nad on Külma sõja kaotanud ning, et nad vajavad riigi etteotsa teist tüüpi liidrit. See pani aluse uuendamise programmile, ehk perestroikale. 1985. aastal sai võimule Mihhail Gorbatsov, kes uskus kommunistlikesse ideedesse. Ta alustas muudatuste läbiviimist. Perestroika eesmärk oli kiirendada majanduslikku arengut, võideldi alkoholi vastu ja juhid hakkasid rahvale rohkem tõtt rääkima, kui oldi siiani tehtud
Sissejuhatus Sotsialismi moderniseerimise katsed, mis said üldnimeks perestroika, oli Nõukogude Liidus periood mil võimul oli Mihhail Gorbatsov. See mõiste hõlmas omakorda mitmeid märksõnu, mis ühel või teisel ajajärgul esiplaanile tõusid: arengu kiirendamine, majandusreform, demokratiseerimine, avalikustamine ehk glasnost jm. 1985. aastal vahetati Moskvas välja Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei peasekretäri koht. Varem võimul olnud Konstantin Tsernenko suri ning asemele tuli vaid 54-aastane Mihhail Gorbatsov, kes oli sündinud Nõukogude Liidu eksisteerimise ajal. Tema peaülesandeks sai riik välja tuua majandusseisakus, mis oli saanud alguse Leonid Breznevi stagnatsiooni perioodist. Gorbatsovi ülesannet üritas teostada ka Juri Andropov, kuid ta suri kaks aastat peale võimule saamist ning riik langes tagasi raskustesse Tsernenko 1-aastase valitsemise ajal. Kolme peasekretäri ajal oli süvenenud ka korruptsioon ehk
14) Kulak inimene, kes oli kuulutanud end rahvavaenlaseks, sest nad olid rikkamad kui teised ning kasutasid palgatööjõudu. 15) ,,sahtlisse kirjutama" midagi kirjutama, kuid tsensuuri tõttu mitte avaldama. 2. Isikud. 1) N. Hrustsov NSVL-i riigipea pärast Stalinit. Sula. 2) L. Breznev NSVL-i riigipea. Stagnatsioon. 3) J. Andropov NSVL-i ja KGB juht. Töödistsipliini kampaania. 4) K. Tsernenko NSVL-i riigipea. Ei püüdnud midagi teha ega muuta. 5) A. Sahharov NSV Liidu tuntuim dissident, demokraatia pooldaja ja inimõiguste austaja. 6) A. Solzenitsõn dissident, kirjanik. Koos Sahharoviga Nõukogude teisitimõtlejate juht. 7) N. Karotamm ENSV juht. Arvestas oma tegevuses ka liiduvabariigi vajadustega.Vabastati ametist EKP VIII pleenumil. 8) J. Käbin ENSV juht pärast Karotamme. Moskvale teatud määral kuulekas ning ajas mõõdukat
· Sisepoliitikas tugevnevad tagurlikud jooned. Stalin tuuakse taas ausse. · Kehtiv poliitiline süst ei suutnud aga maj arendada ja seda aega nim stagnatisooniajaks ehk seisakuajaks. · B. tervise halvenemisega läks riigi tegelik juhtimine tema lähikondlaste kätte, kes ei püüdnudki pidurdada ühiskonna allakäiku · Raugastunud Breznev sureb 1982 · Tema järglane Juri Andropov sureb kaks aastat hiljem 1984 · Tema järglane Konstantin Tsernenko sureb juba aasta hiljem 1985 Vastupanu · 60-tel tekkis NSVL vastuseks nõukogude reziimile dissidentlus ehk teisitimõtlemine. · Püüti paljastada nõukogude tegelikku võimu olukorda ning teavitada läänemaailma · Tuntumad dissidendid olid kirjanik Aleksandr Solzenitsõn ja akadeemik Andrei Sahharov · Dissidentidega võitles KGB represseerides neid erinevatel viisidel · Vallandamine, väljasaatmine, vangistamine, psüühiline sundravi jne
.. · 1982 november suri Breznev o Koolis oli vaba päev o Otseülekandes kukkus kirst auku (2 haudalaskjat) · Breznevi asemel sai riigijuhiks endine KGB juht J.Andropov (1982-1984) o Halb tervis o Algatas võitlust töödistsipliini vastu (tänaval küsiti, miks te tööl ei ole jne) o Suurendas võitlust dissidentide vastu o 1984 veebruaris suri Andropov Koolist vaba päev · Andropovi asemel sai NSVL juhiks K. Tsernenko (1984-1985) o Märtsis 1985 ta suri Vaba päeva ei saanud Afganistani sõda, rigijuhid surevad igal aastal ... USA alustas uut võidurelvastumist, NSVL ei suutnud sellega kaasa minna. Saudi Araabia suurendas nafta tootmist, nafta hind langes, NSVL majandus raskustes. Alustati viinavastase kampaaniaga. Raha toob võidu!
44 , üritati taastada iseseisvust enne okupeerimist Kresteni komisjon 1000 lk raport , mis tegelikult toimus baltimaades 1940 Rahvamajandusnõukogu vähendada üleriigiliste keskministeeriumide võimu ning võimaldada kohalikele suuremat autonoomiat Balti apell kiri ÜRO'le, avaldada MRP aegne lisaprotokoll NLKP juhid: · 18-24 Lenin · 24-53 Stalin - stalinism · 53 Beria · 53- 64 Hrustsov sulaaeg · 64-82 Breznev stagnatsioon · 82- 84 Andropov · 84-85 Tsernenko · 85-91 Gorbatsov Usa presidendid · Truman 45-53 (demokraat) Trumani doktriin · Eisenhower 53-60 ( vabariiklane) Eisenhoweri doktriin( aidata aasiamaid, keda ähvardab kommunism) · Kennedy 60-63 (demokraat) Uus rajajoon · Johnson 63-69 (demokraat) Suur Ühiskond( leevendada sotsiaalseid vastuolusid) , neegriõigused · Nixon 69-74 (vabariiklane) Nsvl head suhted, Yom kippuri sõda, Watergate afäär
majanduspoliitika. Tema ebaedu põhjused olid tagasiminek põllumajanduses, halvad suhted Hiina ja intelligentsiga ning kardeti tema jätkuvaid paljastusi NSVList ja Stalinist L. BREZNEV NSVLi juht 19641982, tema valitsemise ajal algas NSVLis stagnatsioon ning ei toimunud ühtegi uuendust. Kehtestas ka Breznevi doktriini, uus venestamine, maj mahajäämus suurenes, kujunes dissidentlus J. ANDROPOV NSVLi juht 19821984 K. TSERNENKO NSVLi juht 19541985 A. SALZENITSÕN kirjutas raamatu Gulagist, sai 1970 Nobeli kirjanduspreemia A. SAHHAROV vesinikupommi leiutaja, inimõiguste eest võitleja NSVLis, 1975 sai Nobeli rahupreemia N. KAROTAMM (juunikommunist, eestlane) ENSV EKP I sekretär 19441950, arvestas eestlastega ja selle tõttu ei olnud Moskvale meelepärane. Kõrvaldati ametist EKP VIII pleenumil, süüdistati kodanlikus natsionalismis J
jaanuarist 2009 Ameerika Ühendriikide 44. president* Aastad/daatumid: 1979 - Paavsti visiit Poola. NATO võtab vastu otsuse alustada 1983 Euroopasse uute ülitäpsete keskmaarakettide paigaldamist* 1980 - Solidaarsuse loomine, 31. Aug Kirjutasid valitsuse esindajad Wales aalla kokkuleppele, mis tagas õiguse ühineda vabadesse ametiühingutesse * 1981 - Sõjaseisukorra kehtestamine Poolas * 1983 - Tähesõdade programm. Suri Andropov* 1985 - K. Tsernenko surm, Srebrenica massimõrv, Daytoni rahuleping. Märtsis sai Keskkomitee partei peasekretäriks M. Gorbatsov* 1986 - Aprill Tsernobõl 1987 M. G nõustus allakirjutama kokkuleppe kesk- ja lähimaaakettide likvideerimise kohta. Fosforiidikampaania, Breznev loobub doktriinist* 23.08.1987 Nõuti Molotovi-Ribbentropi pakti salaprotokollide avalikustamist ning tühistamist* 16.11.1988 - Võetakse vastu suveräänsusdeklaratsioon* 1989 - Juuni, Taevase Rahu väljaku veresaun
44. Lääs võidab kõlma sõja Uus strateegia külma sõja võitmiseks USA president Ronald Reagan uskus, et Lääs peab kommunistliku süsteemi hävitama, mktteselle levikut piirama. 1) Takistada NSVL-i võimutsemist; 2) Lääs peab NSVL-i majanduslikult nurka suruma ( sisstulekuallikad: nafta, gaas, relvamüük); 3) Ühendriigid pidid sundima peale uue kõrgtehnoloogilise võidurelvastumise laine, millega NSVL poleks suutnud kaasa minna. Ainsana toetas R. Reaganit Margaret Thatcher, aga sellest hoolimata jätkas Reagan oma plaani eluuviimist. USA toetus nõukogudevastastele liikumistele NSVL-i ja USA peamiseks võitluskhaks oli kujundenud Afganistan. USA varustast vastupanuvõitljaid e modzaheede moodsate relvadega ja õpetas neid välja. NSVL-i soomuskopterite vastu saadeti afgaanidele Stingeri rakette. Reagan toetas ka Poolat aidates põranda alla läinud Solidaarsusel rasked hetked vastu pidada ja seejärel uuesti jalule saada. Poola vastupanuliikumist ai...
See programm oleks teinud kahjutuks 90 % kõigist tuumajõududest. Kui Breznev suri nov 1982, oli end intriigidega etteotsa võidelnud Juri Andropov. Oli 69-aastane, 15 aastat töötanud KGB ülemana. Andropov püüdis 1983. a alustada reforme, et silmapaistvat mahajäämust vähendada/ pidurdada. 1983. a suvest juhtis Andropov riiki Kremli haiglast. Tal oli kunstlik neer. 1983 84 a Ida-Lääne suhetes pingete tippaeg (1. sept 1983 Korea reisilennuki allatulistamine). 1984 1985 Tsernenko. Tühi aeg. 1985 märts Tsernenko suri. Kandidaadid võimule: 1. Grigori Romanov Leningradi parteijuht 2. Viktor Grisin Moskva parteijuht (alates 1967. a) 3. Mihhail Gorbatsov 1984. a 2. poolest alates hakkas KGB soosima Gorbatsovi, seetõttu oli tal väga hea informatsioon olukorrast riigis. 1985. a 11. märtsil toimus Poliitbüroo istung. Tehti nimelt kiiresti, et Kunajev Kasahstanist ei jõuaks kohale (Kunajev poleks Gorbatsovi toetanud)
õigus ja kohus kaitsta sotsialismi kõikjal ning NSV kavatseb seda teha ka tulevikus), partei ja valituse autoriteedi taastamine,tsenseerimine,ideoloogilise surve kasv, ekstesiivne majandus(maade juurdehaaramine,loodusvarade kasutuselevõtt,sissetulekuallikaks tooraine eksport), stagnatsioon(majalnduslik poliitiline ideoloogiline seisak),dissidentslus ehk teisitimõtlejad,naftadollaritel põhinev majandus,gerontokraaria(valitsejad oluliselt vanemad, kui enamik riigi täiskasvanud elannikkonnast Tsernenko,Andropov,soovimatus ühiskonnaelu reformida, stagnatsioon)Gorbatšov – NVL viimane riigipea, NL lagunemisprotsesside algataja, ideoloogiline ja poliitiline ummikseis, majandus pantkroti äärel, mittetoimiv plaanimajandus,perestroika,glastnost, augustiputsiga taheti mees kõrvaldada, aga see ebaõnnestus, majanduspoliitika(üksikud turumajanduslikud elemendid, riik juhib, “kui seadus”, poliitiliste reformide vajadus, muudatused riiklikes struktuurides) Idabloki
¤represseeritud rahvaste õigeksmõistmine ¤liiduvabariikide juhtkondade "puhastamine" Välispoliitika: ¤suheldi Läänega paindlikult ¤toimus Idaploki "rahustamine" ¤desarmeerimisküsimuse tõstatamine ¤välispoliitilised amatüürid nt. Kuuba kriis ¤Moskva kohaloleku suurenemine kolmandas maailmas (1961 koloniaalsüsteemi kokkuvarisemine, "omakasupüüdmatu" abi vabanenud riikidele) 1964-1985 - Leonid Breznev (1964-1982), Juri Andropov (1982-1984), Konstantin Tsernenko (1984-1985), Stagnatsioon (gerontograatia) Majandus: ¤maj.reformi algatamine ¤sõjatööstuskompleksi jätkuv tugevdamine ¤majanduslikud suurprojektid ¤BAM nt:seakombinaat, suurfarmid jne ¤majandusliku mahajäävuse süvenemine ¤toodangu kvaliteet ei vastanud toodangu kvanditeedile ¤varimajanduse osakaalu suurenemine (riigi tagant varastati suurel hulgal) ¤korruptsiooni laialdane levik Sisepoliitika:
(Gruusia) Igapäevaelu Elutaseme tõus; linnastumine; massiline elamuehitus; pensionisüsteemi korrastamine (rahvaloendused); passisüsteemi korrastamine Välispoliitika Kuuba kriis; idabloki rahustamine (Ungari); Nõukogude Liidu kohalolek nn kolmandas maailmas suurenes Valdkond Stagnatsioon (1964-1985) Leonid Breznev (-1982), Juri Andropov ja K. Tsernenko Põhisisu Poliitika Riiklik parteilise nomenklatuuri võimu kindlustamine; bürokraatia suurenemine; repressioonide tugevnemine (neostalinism); reziimivastase vastupanu kujunemine (dissidentlus); uue põhiseaduse vastuvõtmine (1977); gerontokraatia Majandus Majandusreformi algatamine; sõjatööstuskomplekside tugevdamine; majanduslikud suurprojektid; varimajanduse osakaalu süvenemine
Mihhail Gorbatsov sündis 2.märtsil 1931. aastal Põhja- Kaukaasias. Õppis Moskva ülikoolis õigusteadust. 1952. aastal astus Nõukogude Liidu Kommunistlikku Parteisse. 1955-1962 töötas ta Stavropoli krai komsomoliorganeis. Elulugu 2 1970-1978 oli ta Stavropoli krai parteiliider. 1981.aastal edutati Gorbatsov Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei Keskkomitee poliitbüroosse. Pärast Konstantin Tsernenko surma valiti Gorbatsov uueks parteijuhiks. 19851991 NLKP peasekretär 19881990 NSVL Ülemnõukogu esimees 19901991 Nõukogude Liidu president. Gorbatsov riigipeana Ta oli vaid 54-aastane ja esimene NSV Liidu juht, kes oli sündinud riigi eksisteeerimise ajal. NSV Liidu juhina mõistis ta, et riigi päästmiseks on vaja tõsiseid reforme, kuna riigi majandusareng oli pidurdunud ning korruptsioon süvenenud.
KOMMUNISTLIK SÜSTEEM Sotsialismileeri kujunemine: · Ida- Euroopas- Sotsialism kehtestati Moskva toel ning Sõjaväe- ja Julgeolekukomitee kaasabil: Poola, Ungari, Tsehhoslovakkia, Rumeenia, Bulgaaria, Jugoslaavia, Albaania, Ida- Saksamaa. · Aasias- enne 2 maailmasõda oli üks sotsialistlik riik: Mongoolia. Teise maailmasõda järel: Hiina, Põhja- Korea, Põhja- Vietnam, 76 aastast kogu Vietnam. · Kuuba alates 1959a. Terminid: · Rahvademokraatiamaad- esialgne nimetus Nõukogude Liidu kontrolli all olevatele riikidele. · Sotsialismileer- 1950ndatel kasutusele võetud termin Nõukogude Liidu ja tema kontrolli all olevate riikide kohta. · Sotsialistlik sõprusühendus- 60nendad. Tähistati NL-le kuulekaid riike: NSVL, Poola, Rumeenia, Saksa DV, Tsehhoslovakkia, Ungari, Bulgaaria, Vietnam, Mongoolia, Kuuba. · Sotsialistliku orjentatsiooniga ri...
aastaga. Nende kaheksa seas olid Gromõko, Kulakov, Ponomarjov ja alljärgnevad: Grigori Romanov (1923-2008): Leningradi KP 1. sekretär 1970-1983, poliitbüroos 1973-1985. Mihhail Solomentsev (1913-2008): KK sekretär 1966-1971, Vene NFSV MN esimees 1971-1983. Poliitbüroo liikmekandidaat 1971-1983. liige 1983-1988. Heydar Alijev (1923-2003): Azerbaidzaani KGB esimees 1967-1969, Azerbaidzaani KP 1. sekretär 1969- 1982, NSVL MN esimehe 1. asetäitja 1982-1987. Konstantin Tsernenko (1911-1985): Poliitbüroo liikmekandidaat 1977-1978, liige 1978-1985. Oli olnud Breznevi truu lähikondlane juba 1948. aastast. Vassili Kuznetsov (1901-1990): ÜN Presiidiumi esimehe 1. asetäitja 1977-1986. Poliitbüroo liikmekandidaat 1977-1986. Breznevi lähim abiline Ülemnõukogu Presiidiumis. Ehk siis Breznevi positsioon 1977. aastast alates tugevnes, hakkas tekkima isikukultus, samal ajal aga Breznevi enda tervis halvenes ja tema seniilsuse üle hakati rahva seas nalja viskama
peatada. "Kes see siis on?" küsis teine liiklusinspektor. "Ei tea. Kuid autojuhiks on tal Gorbatsov isiklikult." *** "Kas tead, et Breznevil keelati tõstmine ära? Arstid tegid talle selgeks, et enne tervis ei parane ja kui elada tahab, siis loobugu." "Mis ta siis nii ränka tõstis?" "Eks ikka hindu." "Ja mis ta siis veel tõsta tahtis, et arstid ära keelasid?" "Eks ikka palku." *** "Miks Andropov, Hiljem ka Tsernenko valiti poliitbüroosse ühehäälselt?""Sellepärast, et Andropovil olid kõige kehvemad neerud, Tsernenkol aga kõige viletasam kardiogramm." *** Breznev sõidab lennukiga.Äkki kukkub lennukil põhi alt ära. Kõik haaravad kinni torudest, pinkidest.Breznev köhatab ja ... järgneb aplaus. *** Breênevil on kodus papagoi, kes kogu aeg ütleb: "Nixon loll, Nixon loll!" Ükskord tuleb Nixon külla ja Breênev mõtleb, et kuhu papagoi panna, et ei taha nagu piinlikku olukorda kah sattuda
Breznevi ajastu · Kvaliteet madal · Loodusvarade müük · Inimesed ei viitsi tööd teha Uusstalinism (ilma repressioonideta): · Ideoloogiline surve · Tsensuur · Stagnatsioon mitte miski enam ei arene · Müüb naftat ja gaasi, selle eest ostab süüa ja tarbekaupu · Kasvas korruptsioon ja suurenes isikukultus Gerontokraatia valitsustegelased olid kõik väga vanad ning seega ka väga halva tervisega. Nad olid muutuste vastu. Näiteks Antropov, Tsernenko. Juunikommunistid N. Karotamme ajastu (repressioonid, metsavennad, kolhooside teke) Vägivallapoliitika ühiskonna allutamine parteile ja selle liidrile, igasuguse vastupanu mahasurumine Suunaja NLKP Elluviijad NLKP ja KGB Metsavendlus 30 000 inimest Taandus 50ndate alguseks tapetud, arreteeritud, Siberisse saadetud Püsiti tänu talupoegadele, aga talupojad küüditati. Sundindustrialiseerimine · Hävitati eraomand · Käsu- ja plaanimajandus
Perestroika sotsialismileeri lagunemise peamine põhjus NSV Liidus olid just üksteise järjestikku nii elust kui ka riigipea ametist lahkunud kolm vanadusnõtra meest: Leonid Breznev 1982, Juri Andropov 1984, ja ainult aasta hiljem Konstantin Tsernenko 1985. Selleks ajaks oli NSV Liit jõudnud sügavasse majanduslikku, sise- ja välispoliitilisse kriisi. Muutuste vajadust hakkas aduma isegi sügavkommunistlik parteiladvik. Märtsis 1985 sai NLKP KK peasekretäriks (tollal 54-aastane) Mihhail Gorbatsov. Gorbatsov oli uue põlvkonna mees, kes omas ühte kõrgharidust õigusteaduskonnast ja teist põllumajandusalal, kuid kes kõigest hoolimata uskus kommunistlikesse ideedesse.
aastatel 1964- 1985-Nõukogude Liit saavutas oma suurima sõjalise ja välise võimsuse, samas kujunesid pöördumatud vastuolud sotsiaalmajanduslikes, sise- ja välispoliitilistes suundades. neid aastaid nimetati stagnatsiooniajaks. see aeg tõi korvamatut kahju. loodust saastati, materjaalseid resursse raisati mõttetult, ehitati muudkui hüdroelektrijaamu. 10.PERESTOIKA(ümberehitamine, remont)- 1982-1985 surid 3 võimsat NLKP peasekretäri: Breznev, Antropov, Tsernenko. nende surmade järel tekkis vajadus uuendustele nii riiklikes kui parteilistes struktiirides. Perestroika hõlmas mitmeid märksõnu: arengu kiirendamine, majandusreform, demokratiseerimine, avalikustamine. Uueks parteiliikmeks sai Mihhail Gorbatsov. G üritas luua korda lonkavas majanduses, mis lõppes aga raskete tagajärgedega, viinamarja istandusi hävitada, et piirata alkoholi tootmist, aga sellepärast jäi riigikassasse laekumata 37 miljonit rubla, see süvendas inflatsiooni
Elulugu Põhja-Kaukaasias sündinud Gorbatsov õppis Moskva ülikoolis õigusteadust ja astus 1952 NLKP-sse. 19551962 töötas ta Stavropoli krai komsomoliorganeis, seejärel parteilistel ametipostidel Stavropoli krais ja linnas. 19701978 oli ta Stavropoli krai parteiliider ja jättis sellena hea mulje Juri Andropovile, kes tõi ta 1978 üle NLKP KK sekretariaati. Juba enne Breznevi surma (1982) edutati Gorbatsov NLKP KK poliitbüroosse, kus ta hakkas vastutama majanduse eest. Konstantin Tsernenko valitsemisajal 19841985 oli ta välisasjade komisjoni esimees. Gorbatsov valiti pärast Konstantin Tsernenko surma uueks parteijuhiks. Ta oli vaid 54- aastane ja esimene NSV Liidu juht, kes oli sündinud riigi eksisteeerimise ajal. Ta mõistis, et riigi päästmiseks on vaja tõsiseid reforme, kuna eelnenud ajastul oli riigi majandusareng pidurdunud ning korruptsioon oli süvenenud. Nii otsustas ta alustada laiaulatuslikke reforme, mis esialgu pidid olema põhiliselt
Kommunistlike reziimide lagunemise sise-ja välispoliitilised põhjused 1917. aastal tulid Venemaal oktoobrirevolutsiooni läbi võimule kommunistid ning senine Venemaa Keisririik asendus peagi Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu nimetusega. 1922. aastal kinnitati nimetus NSVL, mis riigikorralt oli totalitaarne diktatuur. NSVL lagunes 25. detsembril 1991. aastal kui Mihhail Gorbatsov loobus presidendikohast. Väga suurel määral nõrgestas NSVL mõjuvõimu peale Teist maailmasõda alanud külm sõda e. vastasseis ida- ja läänemaailma vahel, mis lõppeski NSVL lagunemisega. Tolleaegne USA järje- ja põhimõttekindel president Ronald Reagan kuulutas isegi avalikes kõnedes oma eesmärgiks võitluse "kurjuse impeeriumi" vastu ning lubas heita kommunismi ajaloo prügikasti. See tal ka õnnestus, sest hoolimata toetuse vähesusest viis Reagan oma plaanid ellu: takistades järk-järgult NSVL võimutsemist Kesk- ja Ida- Euroopas, surudes NSVL majanduslik...
Liidu 1980. aastate keskpaigaks pankrotti. Külma sõja ägenemine tabas NSV Liitu ootamatult. Nõukogude juhtkond oli alahinnanud Reaganit ega näinud tema võimuletulekus esialgu ohtu. Esimest korda seisis Nõukogude Liit vastamisi Lääne liidriga, kes oli sama järjekindel kui Kremli juhtkond ise. Jõulise vastuse andmist takistas NSVL-i sisepoliitiline kriis: vana ja haige Breznev ei suutnud enam vastulööki anda ning suri 1982. Pärast teda valiti Andropov ja kohe pärast teda Tsernenko, kes samuti ei pidanud kumbki kaua vastu. Riik seisis silmitsi külma sõja kaotusega. Lühikese ajaga oli Nõukogude liit kaotanud palju: suure osa rahvusvahelisest autoriteedist, majanduses laiutas pankrot ning Ühendriikidest jäädi üha rohkem maha.
ametikoha maha. Fakte: Gorbatsov asutas Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Partei, mis on jäänud nisiparteiks. Juunis 1996 kandideeris ta Venemaa presidendiks, kuid võitis vaid 0,5% häältest. Tema abikaasa oli Raissa Gorbatsova (5. jaanuar 1932 - 20. september 1999) ja neil on tütar Irina Virganskaja (1956). Eelnev: NLKP KK peasekretär Järgnev: Konstantin Tsernenko 19851991 Vladimir Ivasko NSVL Ülemnõukogu Presiidiumi Eelnev: Järgnev: esimees Andrei Gromõko puudub 19881989 Eelnev: NLKP Ülemnõukogu esimees Järgnev:
1983 4.jaanuar Tartu Ülikoolist eksmatrikuleeritakse mitu rahvusliku mõtteviisiga üliõpilast, kes Kuperjanovi haual auvalves seista olid julenud. Aprill Eksmatrikuleerimised jätkuvad ning 1979 aastal alanud üliõpilaste rahvusliikumine tõkestatakse. 8.aprill Johannes Käbini asemel saab ENSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimeheks Arnold Rüütel. 1984 9.veebruar Juri Andropov sureb ja NLKP võtab üle Konstantin Tsernenko. 1985 10.märts Sureb ka Tsernenko . 11.märts NLKP Keskkomitee peasekretäriks saab Mihhail Gorbatsov. 1986 26.aprill Tsernobõli aatomielektrijaama katastroof. 1987 Veebruar Gorbatsovi visiit Eestisse. Kevad Rahva üldine protestilaine Virumaale fosforiidikaevanduste rajamise vastu. Tartu üliõpilased on kaasatud tagajärgede küsimuste arutamises ning taunitakse NSVL'i koloniaalpoliitikat ja avaldatakse umbusaldust. 19
1. Kes olid, mida tegid: Truman USA president, jätkas uut kurssi, sisepoliitikas toimus makartism (kommunistide ja juutide vastane poliitika). Eisenhower USA president, vähendas maksusid, sotsiaalne turumajandus. Kennedy USA president, kosmoseprogrammi edendamine, sajandi mõrv Dallases. Nixon USA president, Watergate'i pealtkuulamisskandaal, mille tõttu astus ennetähtaegselt tagasi Reagan USA president, suund konservatiivse majanduspoliitika poole. King Rassilise võrdõiguslikkuse eest võitleja, pooldas vägivallatut võitlust Adenauer kogenud poliitik, kellest sai 75-aastaselt I Saksa LV kantsler. Brandt (Neljas) Saksamaa Liitvabariigi kantsler, kelle uueks idapoliitikaks oli suhete normaliseerimine Ida-Euroopaga. Kohl Saksamaa liidukantsler, tema ajal ühinesid Lääne- ja Ida-Saksamaa ühtseks Saksamaa Liitvabariigiks. Thatcher "raudne leedi", I naispeaminister Euroopa ajaloos, oli peaministriks kauem kui ükski teine XX ...
autoriteedist ning seisis vastamisi käärimisega nii kodus kui ka võõrsil. NSVL majandus oli pankrotis, relvastus neelas tohutult ressursse, Ühendriikidest jäi NSVL aga üha rohkem maha. Taasiseseisvumise eeldused - * perestroika-ehk muutused, ümberkorraldused. *Glasnost- ehk avalikustamine, hakati rääkima ajaloost nagu see tegelikult oli. Isikud: Juri Andropov- oli Nõukogude Liidu poliitik ja NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee pikaaegne juht Konstantin Tsernenko - NLKP Keskkomitee peasekretär aastail 19841985. Mihhail Gorbatsov -oli Nõukogude Liidu viimane riigipea Aleksandr Solzenitsõn - oli üks tuntumaid vene kirjanikke ja dissidente Andrei Sahharov -vene füüsik ja ühiskonnategelane, dissident Johannes Paulus II - Ta on ainus paavst, kes on külastanud Eestit. Ainus slaavlasest paavst Wladyslaw Gomulka - poola kompartei juht Edward Gierek sai poola kompartei juhiks peale W. Gomulkat
Jugoslaavia Destaliniseerimine Stalini isiku kultuse hukkamõistmine Iseloomustas üheparteivõim. Võis olla näiline mitmeparteisüsteem, aga võim kuulus siiski ühele parteile. - Näiline demokraatia. - Käsumajandus - Riiklk omand - Põllumajandus kollektiviseeritud NSVL Kõige olulisem oli Kommunistliku partei peasekretä. Stalin 1922-53 - hilisstalinism L. Beria 1953 Nikita Hrustsov 1953-64 - sula L. Breznev 1964-82 stagnatsioon e. seisak J.Antropov 1982-84 K. Tsernenko 1984-85 Hilisstalinism hilisSTALINism - Repressioonide jätkumine. - 1/10 tööjõust oli GULAGi laagrites. - Küüditamine 49. aasta küüditamine - 46/47 suur põud. EESTI NSV Loovutati Narva jõe tagused alad, mis läksid Leningradi oblastile ja Petseri ümbrus läks Pihkva oblastile Vene föderatsioonis. Eestis säilisid maakonnad ja vallad. Algselt oli 11 maakonda: kadus petserimaa, juurde tekkis Hiiumaa, Jõhvimaa, Rakvere,
sisepoliitikas · KP kontrolliv ja juhtiv osa · KGB · Dissidendid (teisitimõtlejad), Andrei Sahharov, Aleksander Solzenitson ,,Gulagi arhipelaag", ,,Üks päev Ivan Denissovitsi elust" · Kinnised psühhiaatriahaiglad · 1977 uus konstitutsioon · ,,Homo sevitucus" · Nomenklatuur · Plaanimajandus, rasketööstus · Peamine tööstuspiirkond Lääne-Siber · Kahepalgelisus · ,,Potjomkini küla" (mängiti töö tegemist) · Alkoholism Perestroika · Juri Andropov · Konstantin Tsernenko · Mihhail Gorbatsov · 1985 NLKP peasekretär · Noorus, energilisus, karismaatilisus, eneseväljendamisoskus · Perestroika maa ümberkorraldamine · Glasnost avalikustamine · Majanduslik katastroof · Ressursside nappus · Mahajäämus lääneriikides · Suutmatus võidurelvastumisega kaasa joosta · Plahvatus Tsernobõli AEJ-s, aprill 1986 · Demokraatia eest, korruptsiooni vastu · Muudatused KP juhtkonnas · 1989 esimesed mitme kandidaadiga valimised · Välispoliitika E
ühtekuuluvuse tunde tekkimisel. Kolmas peatükk on Augustiputsist ja selle juhtfiguuridest, mis minu meelest on üks põnevamaid hetki perestroika perioodist. Neljandas peatükis käsitlen Eesti iseseisvumist mis selleni viis ja kuidas see kätte võideti. 3 I Ülemnõukogu 1985. aastal vahetati Moskvas välja Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei peasekretäri koht. Varem võimul olnud Konstantin Tsernenko suri ning asemele tuli vaid 54-aastane Mihhail Gorbatsov1, kes oli sündinud Nõukogude Liidu eksisteerimise ajal. Tema peaülesandeks sai riik välja tuua majandusseisakus, mis oli saanud alguse Leonid Breznevi stagnatsiooni perioodist. Gorbatsovi ülesannet üritas teostada ka Juri Andropov 1982- 1984, kuid ta suri kaks aastat peale võimule saamist ning riik langes tagasi raskustesse Tsernenko 1-aastase valitsemise ajal. Kolme peasekretäri ajal oli
19551962 töötas ta Stavropoli krai komsomoliorganeis, seejärel parteilistel ametipostidel Stavropoli krais ja linnas. 19701978 oli ta Stavropoli krai parteiliider ja jättis sellena hea mulje Juri Andropovile, kes tõi ta 1978 üle NLKP KK sekretariaati. Juba enne Breznevi surma (1982) edutati Gorbatsov NLKP KK poliitbüroosse, kus ta hakkas vastutama majanduse eest. Konstantin Tsernenko valitsemisajal 19841985 oli ta välisasjade komisjoni esimees. Gorbatsov valiti pärast Konstantin Tsernenko surma uueks parteijuhiks. Ta oli vaid 54-aastane ja esimene NSV Liidu juht, kes oli sündinud riigi eksisteeerimise ajal. Ta mõistis, et riigi päästmiseks on vaja tõsiseid reforme, kuna eelnenud ajastul oli riigi majandusareng pidurdunud ning korruptsioon oli süvenenud. Nii otsustas ta alustada laiaulatuslikke reforme, mis esialgu pidid olema põhiliselt majanduslikud, et riiki eesseisvast majanduskriisist päästa. Ta alustas korruptsiooni- ja alkoholismivastast võitlust ning
opositsioon tavamõistes totalitaarses üheparteilises NSV Liidus puudus. Maailmakuulsateks dissidentideks said kirjanik Aleksandr Solzenitsõn ja füüsik Andrei Sahharov. 1982 Breznev suri ning tema kohale asus 68. aastane KGB kauaaegne esimees Juri Andropov, kelle tervis polnud samuti kõige parem. Sügisel 1983 kaob ta avalikkuse silmist ning veebruaris 1984 suri. Talle järgnes partei peasekretäri kohal 72. aastane Konstantin Tsernenko. Rahva seas hakati rääkima gerontokraatiast ehk vanurite võimust. Tsernenko suri märtsis 1985. Andropovi kohta on öeldud, et ta mõistis süsteemi reformimise vajadust, Tsernenko pooldas Breznevi - aegse poliitika jätkamist. Seisak jätkus. GORBATSOV JA PERESTROIKA: 1985. aasta märtsis kinnitas NLKP KK pleenum peasekretäriks 54. aastase Mihhail Gorbatsovi. Ta oli lõpetanud Moskva Ülikooli õigusteaduskonna ja seega oli ta ainuke NLKP peasekretär kellel oli
STAGNATSIOON 1964-85,liidrid:Leonid Breznev,Juri Andropov,Konstantin Tsernenko;pol: riiklikparteilise nomenklatuuri võimu kindlustamine,bürokraatia,reziimivastase vastupanu kujunemine ehk dissidendid,repressioonide tugevnemine(neostalinism),onupojapoliitika, korruptsioon,1977 uus põhiseadus, gerontokraatia,A.Kossõgin;maj:maj.reform,maj.suurprojektid (BAM,seakombinaat@Vilj,jõgede ümbersuunamine),varimajandus,varastamine,halb töödistsipliin,sõjatööstuskompleksi eelisarendamine,defitsiit;ideoloogia:neostalinismi pealetung,tsensuuri tugevnemine,ühiskonnateaduste parteiline juhtimine,Breznevi isikukultus ja tema raamatute kohustuslik lugemine,konseptsioon ühtse nõukogude rahva kujunemisest,M.Suslov,J.Andropov;rahvusküs:venestuspoliitika tugevnemine,surve hairudssüsteemile,rahuvskonfliktid(1980 Eestis),K.Vaino,R.Ristlaan;igapäevaelu:defitsiit,eripoed nomenklatuurile,korteriprobleemi teravnemine,tarbekaupade elektroonika saamine läbi töökoha a...
NSV Liidu ja Idabloki lagunemine Meenutuseks: Idablokk=sotsialistlikud riigid. NSV Liidus surid üksteise järel vanadusest nõdrad riigijuhid: L. Breznev 1982, J. Andropov 1984, K. Tsernenko 1985. 1985. aastaks oli NSV Liit jõudnud sügavasse majanduslikku, sise- ja välispoliitilisse kriisi. Muutuste vajalikkust hakkas mõistma isegi tagurlik parteiladvik. Märtsis 1985 sai NLKP KK peasekretäriks (tollal 54-aastane) Mihhail Gorbatsov. Gorbatsov oli uue põlvkonna mees, haritud, omas isiklikku sarmi. Gorbatsovil oli 2 kõrgharidust, ta oli lõpetanud Moskva Ülikooli õigusteaduskonna, hiljem omandas kõrghariduse põllumajandusalal. Tegi komsomoli- ja parteikarjääri
USA väed tungivad Grenadasse, et takistada NL-i rahastatava lennuvälja ehitamist 1984 NL-i hävitaja tulistab alla nõukogude õhuruumi rikkunud Lõuna-Korea reisilennuki Boeing 747, hukkub 269 inimest.Sureb NL-I juht Juri Andropov, tema asemel tõuseb riigi etteotsa Konstantin Tsernenko.Kõik relvastuse piiramise alased kõnelused lõpevad ning külm sõda kogub taas hoogu, paljuski seoses USA "tähtede sõja" programmiga 1985 Sureb NL-I juht Konstantin Tsernenko. NLKP peasekretäriks saab Mihhail Gorbatsov, algavad mitmed reformid 1986 Tsernobõli tuumaelektrijaamas toimub plahvatus, õhku paiskub suur kogus radioktiivset ainet.Reagan ja Gorbatsov kohtuvad Reykjavikis. Lepitakse kokku, et sajandi lõpuks likvideeritakse ka kõik tuumarelvad (plaan ebaõnnestub) 1987 Hirvepargi koosolek MRP pakti avalikustamiseks 1988 Sini-must-valge lipu väljatoomine, laulev revolutsioon 1989 NL lõpetab vägede väljatoomise Afganistanist
Nõukogude liidu juhid Stalin(sündinud 1879, suri 1953) · Valitses 1924-1953 Haridutee · Nooruses pidi temast saama preester, aga halva õppeedukuse pärast visati ta sealt välja · lõpetas 1894. aastal Gori kirikukooli · Tiflisi õigeusklik vaimulik seminar Sisepoliitika · GULAG - üle Nõukogude Liidu olevad sunnitöövõrgustikud, karistust kandis üle 5,5 miljoni inimese · Isikukultus (juhikultus) · Repressioonid o tsistka - suurpuhastus, mille käigus kõrvaldati lõplikult võimu juurest vanade revolutsionääride kaader o näidiskohtuprotsessid avalikult oli need suunatud kommunistliku partei ühtsuse tagamisele ja selle kildkondlike huvidega õõnestajate paljastamisele, tegelikult aga esitati neil kõrvuti nii tõepäraseid kui ka võltsitud tõendeid ja manipuleeriti pealtvaatajatega, et mõista hukka ...
stagnatsioon. Breznevi tervise halvenemisega koondus riigielu juhtimine tema lähikondlaste kätte, kes ei püüdnudki pidurdada ühiskonna allakäiku. 1980. aastal oli juba tegemist majandusliku, sotsiaalse, poliitilise ja vaimse kriisiga. Breznev suri 1982. aastal. 12) Nimeta kõik NSV Liidu juhid- · Lenin (1870-1924) * Stalin ( 1941-1953) * Hrustsov (1956-1964) * Breznev ( ) * Andropov (1983-1984) * Tsernenko (1984-1985) * Gorbatsov (1990-1991) 13) Kes olid dissidendid? Dissidendid olid teisitimõtlejad. Samuti olid nad haritlased, kes astusid välja ühiskonnaelu järk -järgulise karmistamise vastu. 14) Kirjelda NSV Liidu majandust - Majanduslik olukord oli tervikuna pingeline. 1964-1947 aastal oli põud ja sellega kaasnesid näljahädad. Siiski arenes majandus 1950. aasta teisel poolel jõudsalt. Kuid 1960. aasta majanduslik areng pidurdus. 1962
aastat, eriti aga 1970. aastatel valitses stagnatsioon (ehk seisak) nii majanduses kui vaimuelus. Sellel ajal omandas nomenklatuur (=teatud ametikohad partei- ja võimuaparaadis, kitsas isikute ring) tohutu võimu. Lokkasid kuritarvitused, korruptsioon. Viimastel eluaastatel oli Breznev haige, nõder, tönts naeruväärne! 1982 Breznev suri. 1982-1984 oli NLKP peasekretär Juri Andropov (suri 1984) 1984-1985 oli NLKP peasekretär Konstantin Tsernenko (suri 1985) Ministrite Nõukogu esimees 1980-1985 oli Nikolai Tihhonov NSV Liidus kehtis gerontokraatia ehk vanurite võim! Muu maailma silmis oli NSV Liit oma iga-aastaste riigipeade matustega juba natuke naeruväärne, seda mõistsid riigijuhid isegi. Seepärast valiti 1985 parteijuhiks juba märksa noorem ja elujõulisem mees Mihhail Gorbatsov. II Majandus NB! NSV Liidu majanduse eripärad: valitses plaanimajandus, viisaastakute süsteem.
pingelõdvendus, visiidid välisriikidesse, Helsingi loominguliste liitude ühispleenum, Rahvarinde tippkohtumine, Afganistani sõja algus loomine, ööalulupeod J. Andropov 1982-1984 Reformide vajaduse mõistmine, töödistsipliini jälgimise kampaania, võitlus korruptsiooniga, uus külma sõja laine Välispoliitika: USA tähesõdade kava, Afganistani sõja jätkamine K. Tsernenko 1984-1985 stagnatsioon M. Gorbatsov V. Väljas 1988-1990 Prestroika, glasnost, tsensuuri leevendamine, ,,Eestimaa laul", suveräänsusdeklaratsiion, Balti 1986 Tsernobõli katastroof, poliitilise elu kett, Eesti Kongress liberaliseerumine, mitmeparteisüsteem, poliitilised reformid, majandusreformid, talongid, tagurlike jõudude soov säilitada endine olukord, loobumine Breznevi doktriinist, külma sõja
Dissidentide ehk teisitimõtlejate liikumine sai hoogu juurde. Informatsioon liikus üha vabamalt - NSVL elanikud kuulasid Lääne raadiot. Afganistani sõda nõudis palju ressursse. Sõjaliste kulutuste osatähtsus oli kasvanud ja NL ei suutnud kommunistlikku süsteemi ülal pidada, kui see nii kulukaks oli muutub. 1982. a suri Leonid Breznev. Tema asemele sai riigi etteotsa Juri Andropov, kes suri 1984.a. Peale Andropovit sai võimule Konstantin Tsernenko, kes suri juba aasta pärast, 1985. Perestroika (1986 Riigi etteotsa seati Mihhail Gorbatsov, kellelt loodeti Nõukogude Liidu välisilme värskendamist ning Lääne surve vähendamist. Gorbatsov algatas perestroika ehk uutmise. Eesmärk - kommunistliku süsteemi kohendamine. Gorbatsov alustas hoogsalt muutustega - andis inimestele, eriti ettevõtluse alal rohkem vabadusi. Ta vabastas poliitvange, kuulutas välja võitluse alkoholitarbimise vastu.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
