Miks ja millal sai teoks augustiputs? Perestroikapoliitika algas 1985. aastal ja selle mõte oli arendada Venemaa majandust ja välispoliitikat NSVL säilitades. Muudeti valitsemispoliitikat, lubati natukene sõnavabadust, majanduses hakati rohkem mõtlema inimeste peale, see lõpetas ka külma sõja, kuid NSVL ainult kannatas selle all ja kommunistid mõistsid, et kui nii edasi minna siis NSVL laguneb. Samal aastal tuli võmule Mihhail Gorbatsov, kellel seisis ees raske ülesanne, ta pidid
AUGUSTIPUTS Augustiputs oli 18. 22. augustil 1991. a Nõukogude Liidus toimunud riigipöörde katse. Augustiputs Eestis moodustas ühe osa kogu NSV Liidus 1991. aasta augustis toimunud augustiputsi sündmustest. Ei ole mõtet sellest sündmusest mingit kangelastegu pliiatsist välja imeda. Ma ei mõtle seejuures neid, kes olid Teletornis. Sündmused Tallinnas möödusid väga rahulikult. Tele- ja Raadiomaja ei rünnatud. Süüa tõid alates Keila Naisliidu pakkidele pea kõik ENSV toiduaineid töötlevad firmad.
Loo Keskkool Perestroikast kuni iseseisvumiseni Ajaloo uurimistöö Autor: Liivi Tobbi Juhendaja: Piret Parve Loo 2008 Sisukord Sissejuhatus ....................................................................3 I Ülemnõukogu.................................................................4 II Rahvaliikumised.............................................................7 III Augustiputs.................................................................9 IV Iseseisvuse kuulutamine..................................................11 Kokkuvõte......................................................................14 Kasutatud kirjandus...........................................................15 Lisad.............................................................................16 2
Kontrolltöö 9. Klassile õppetükid 28-29a 1. Mida nimetatakse perestroikaks? NSVL majandussüsteemi ümberkorraldamist ja liberaliseerimist. Majanduse ümberkorraldamine ja uuendamine. 2. Millised on Nõukogude Liidu lagunemise peamised põhjused? Nimeta kaks Riigipöördekatse läbikukkumine, Sõltumatute Riikide Ühenduse moodustumine. Pankrott, sise ja välispoliitiline kriis 3. Miks ei soovinud Eesti ühineda NL poolt pakutud liidulepinguga? Eesti ei soovinud enam koostööd nõukogude liiduga ja soovis olla iseseisev. 4. Mida nimetatakse glasnostiks? Avalikustamine. 5. Too näiteid valdkondade kohta, kus toimus glasnost. Kuritegevus, ajaloosündmused. 6. Millal toimusid Venemaal esimesed demokraatlikud valimised? 1988 7. Millised muutused toimusid perestroika ajal vene välispoliitikas? Suhete parandamine lääneriikide ja USAga. Relvastuse vähenemine, kaotati kontroll ida euroopa üle. 8. Kirjelda au...
küsimuse. 1990. a. toimunud liiduvabariikide ülemnõukogude valimised olid juba otsesed, kus ridamisi võeti vastu suveräänsusdeklaratsioone. Peale üleliidulist referendumit, kus NSV Liidu elanikkonnalt küsiti, kas nad soovivad NSV Liidu säilimist (Balti riigid, Gruusia, Armeenia ja Moldova olid vastu), hakati ette valmistama uut liidulepingut. Päev enne liidulepingu allakirjutamist 19. VIII 1991. a. asusid vanameelsed jõud rünnakule, nn. augustiputs. Võimu üritas haarata 8- liikmeline Riikliku Erakorralise Seisukorra Komitee, kuhu kuulusid senine asepresident, kaitseminister ja KGB esimees. Augustiputs aga ebaõnnestus, sest selle vastu astusid välja Venemaa demokraatlikud jõud eesotsas president B. Jeltsiniga. Augustiputs andis viimase tõuke NSV Liidu lagunemisele. Septembris tunnustas NSV Liit Balti riikide iseseisvust ning detsembris vormistasid ülejäänud endised liiduvabariigid NSV Liidu laialisaatmise. 25. XII 1991. a
*Taheti näidata, et NL on muutunud 4. Mida kehtestati nn 1989.a jaanuariseadustega? *24.veebruar määrati iseseisvuspäevaks *Eesti keel kehtestati riigikeeleks Eestis 5.Mis oli esimene suurem kodanikualgatuslik aktsioon Eestis? Fosforiidisõda. 6.Miks korraldasid Balti riigid 1990. aastal nn ennetava referendumi? *Saada rahva toetus Eesti iseseisvuspüüdlustele *Muuta NL referendumi tulemus Eesti jaoks ebaoluliseks 7.Kes viis läbi augustiputsi? RESK 8.Miks algas augustiputs just antud kuupäeval? (19.08.1991) *Et takistada liidulepingu allkirjastamist *M.Gorbatsov viibis puhkusel 9. Mis oli suveräänsusdeklaratsiooni põhimõte? *ENSV Ülemnõukogu vastuvõetud seadused on ülemuslikumad üleliidulistest seadustest *Asuda läbirääkimistele liidulepingu moodustamiseks 10.Mil moel aitas NL kokkuvarisemisele kaasa R.Reagani poliitika? *Reagani poliitika vähendas NL ressursse *Reagani välispoliitiline eesmärk oli lammutada kommunistlik süsteem 11
Gorbatsov on uuendustega liiga kaugele läinud ning üritasid ise võimu võtta. Riigipöördekatse (hiljem sai nime augustiputs) ebaõnnestus, andes mõista, et ka Moskvas üritatakse täielikule kommunismile vastu seista ning et keskvõimul ei ole enam palju kontrollivat jõudu. Päev hiljem kuulutati ENSV Eesti Vabariigiks. Toompea lossis lehvis taas sini-must-valge. Liit oleks võinud sõjajõuga Eestit takistada, kuid idabloki lagunemine ja augustiputs olid sise- ja sõjapoliitikat sedavõrd nõrgestanud, et ei julgetud vastu astuda demokraatia välja kuulutanud liiduvabariike (lisaks Eestile ka Läti jt.) toetavatele lääneriikidele (peamiselt USA), kellel tänu liberaalsele elukorraldusele oli elujõuline majandus ja tugevam valmisolek konfliktideks. Perestroika aitas Eesti iseseisvumisele kaasa. Ilma Gorbatsovi muudatusteta ei oleks saanud tekkida rahvaliikumisi ning kuna rahvas on demokraatlikus riigis kõrgeim võim, poleks
1990 18.märts - toimusid esimesed demokraatlikud valimised Eesti NSV Ülemnõukogusse 1991 17.märts - Üleliiduline referendum NSVL-i säilitamise küsimuses 1990 30.märts - Üleminekuperioodi väljakuulutamine 1990 mai - Interliikumine Toompeal 1991 - jaanuarikriis 1991 - Üleliiduline rahvahääletus e referendum. 19.august 1991 - võimule püüdis tulla Riiklik Erakorralise Seisukorra Komitee (RESK) 19 - 21 august 1991 - Augustiputs 1991 20.august - Eesti kuulutati iseseisvaks 1991 6.sept - Tunnustas kolme Balti riigi iseseisvust ka Nõukogude Liidu Riiginõukogu. 1991 sept - Eesti Vabariik võeti koos teiste Balti riikidega Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) liikmeks. 8.dets 1991 - Vene Föderatsioon sõlmis Venemaa, Valgevene ja Ukraina Minskis omavahelise liidu, moodustades Sõltumatute Riikide Ühenduse (SRÜ) 25.dets 1991 - Gorbatsov loobus presedendiametist 26.dets 1991 - Nõukogude Liit saadeti laiali
NSV Liidu säilitamise küsimuses. · 75% osavõtnutest olid NSV Liidu säilitamise poolt. Sellest lähtuvalt hakati ette valmistama uut liidulepingut. · Referendumit boikoteerisid Eesti, Läti, Leedu, Armeenia, Gruusia ja Moldova. · Baltimaades oli eelnevalt korraldatud oma referendumid, kus elanikkonna suurem osa toetas iseseisvumist. · 1991.a. juunis valiti B. Jeltsin Venemaa presidendiks (1991-1999). Gorbatsov üritas NSV Liitu koos hoida · uue liidulepingu abil. Augustiputs 19.-21. aug. 1991 · 19. aug. 1991 toimus nn. augustiputs, mille käigus tegi 8- liikmeline Riikliku Erakorralise Seisukorra Komitee RESK, eesotsas NSV Liidu asepresidendi G. Janajeviga võimu enese kätte haarata. · M. Gorbatsov oli suletud koduaresti Krimmis, kuulutati välja sõjaseisukord, Moskva tänavatele ilmusid tankid ja soomusmasinad. · Vastuhaku etteotsa tõusis Venemaa president Jeltsin, kes kindlustas
Seni oli tehtud järjekinlalt demokratiseerumist. Polnud olnud juttu enesemääramisest ja riigipööretest, mis nüüd esile kerkisid. Loomulikult oli riike, kes seda südames ja soovides olid lootnud, kuid ei olnud seni julgenud kuulutada. Seega nagu järjekindel avalikustamine oli viinud demokratiseerumiseni, nii viis ka järjekindel demokratiseerumine rahvuste enesemääramiseni. Rahvuste enesemääramist üritasid kommunismi- ja vanameelsed peatada 19. augustil 1991. aastal pealetungiga. Augustiputs ebaõnnestus, sest Venemaa demokraatlikud jõud astusid selle vastu välja. Augustiputs oli viimane samm selles ahelreaktsioonis see andis viimase tõuke NSV Liidu täielikule lagunemisele. 26. detsembril 1991. aastal, mil Gorbatsov pani oma olematu ametikoha maha. Jeltsin võttis Gorbatsovi ametikoha üle ning kuulutas Venemaa NSV Liidu õigusjärglaseks. NSV Liit oli oma pikaajalise valitsemise jõust raugenud ning riiki tabasid kriisid, mis viisidki reformideni
kokkuvarisemiseni Idablokis. Riigi kooshoidmiseks üritas Gorbatsov sõlmida liidu- vabariikidega liidulepingu, millega nähti ette nende õiguste laiendamine. Hoidmaks ära liidulepingu sõlmimist, tegid NSV Liidu senisel kujul säilimist toetavad vanameelsed jõud 1991.a. augustis riigipöördekatse (nn. augustiputs), mis kukkus läbi. Gorbatsovi maine langus: Tema rahvusvahelist mainet kahjustas rahvuslaste meeleavalduste jõhker mahasurumine Taga- Kaukaasias, Tagurlaste augustiputs, Balti riikide iseseisvumine ja sammud iseseisvumise suunas teisteski liiduvabariikides nõrgendasid Gorbatsovi võimu. 1991.a.detsembris kuulutasid alles jäänud liiduvabariigid NSV Liidu laialiläinuks ja Gorbatsov pani presidendi ametikoha maha. Fakte: Gorbatsov asutas Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Partei, mis on jäänud nisiparteiks. Juunis 1996 kandideeris ta Venemaa presidendiks, kuid võitis vaid 0,5% häältest. Tema abikaasa oli Raissa Gorbatsova (5. jaanuar 1932 - 20
lagundada. Käsumajandus lagunes ja turumajandusele ei suudetud üle minna, mis tekitas rahva vastuseisu. Reagan sai aru, et NSVL on lagunemise äärel ja hoopis tugevdas survet. 5. Kuidas ja millal said uuesti vabaks Ida-Euroopa riigid? 1991.a. juunis valiti B. Jeltsin Venemaa presidendiks (1991-1999). Gorbatsov üritas NSV Liitu koos hoida uue liidulepingu abil. 19.-21. aug. 1991 toimus nn. augustiputs, mille käigus tegi 8-liikmeline Riikliku Erakorralise Seisukorra Komitee RESK, eesotsas NSV Liidu asepresidendi G. Janajeviga võimu enese kätte haarata. 20.aug. andis Jeltsin välja seadluse, millega ta kuulutas RESKi tegevuse seadusevastaseks ning teatas, et kogu Venemaa territooriumil kehtib Vene NFSV presidendi võim. 20. aug. 1991 kuulutas oma iseseisvuse taastatuks Eesti, 21. aug. Läti. 21. aug. suundusid Tallinna peale
kurnas Nõukogude Liidu majandust 4. Lääneriigid toetasid kommunismivastasust (nt Poolas ja Afganistaanis) 5. Vähendati Nõukogude Liidult nafta ostmist Eeldused Nõukogude Liidus: 1. Gorbatsovi võimuletulek 1985 ja tema alustatud reformid (Glasnost ehk avalikustamine hakati rääkima tabuteemadest nagu puuetega inimeste ja looduse olukord, ajalugu. Perestroika ehk (majanduslik) uuendamine hakatakse lubama väikeettevõtlust. ) 2. Augustiputs e riigipöördekatse 1991. Eeldused Eestis: 1987 Fosforiidisõda 1986-1987. Taheti rajada hiidtehast, mille üle ENSV-l puuduks kontroll. Eestlased ei tahtnud loodussaaste ja migratsiooni tõttu. Tänu ajakirjandusele ja kodanikele tehast ei ehitatud. 23.august 1987: meeleavaldus Hirvepargis, kus nõuti MRP avalikustamist, juhib MRP-AEG. 1987 lõpp: esimene massiorganisatsioon Eesti Muinsuskaitse Selts 1987 külastas Gorbatsov Eestit
Miks NSV Liit nõrgenes? - *Stagnatsioon majanduses, vaimuelus ning poliitikas. *Maha jäämine majanduses. *Korruptsioon. *"Letialuse kaubanduse" vohamine. *Käsumajanduse tõttu kadus uuenduslikkus. NSV Liidu tegutsemine Afganistanis ja Poolas (erinevus) - Afganistaanis otsustati kasutada relvajõudu, sest NSVL arvas, et tänu sealsele konfliktile on võimalik see saada kergelt oma võimu alla. Aga NSVL oli olukorda valesti hinnanud. Poolas ei julgend sama teha vaid kasutas santaazi. Afganistaani sõja mõju NSV Liidule? - See kurnas NSVL nii poliitiliselt, majanduslikult kui ka moraalselt ning oli selge, et ka NSVL on haavatav. NSVL ei suutnud oma plaane realiseerida, sest ta hindas olukorda valesti. Esiteks-ei kavatsenud maailm NL tegevusele läbi sõrmede vaadata. Teiseks- ühendas NSVL sissetung vaenujalal afgaani relvarühmad võitluseks okupantide vastu. Lääne uus strateegia, et kukkutada kommunismi. - *USA pidi takistama NSVL võimutsemist Kesk...
Eesti Vabariigi põhiseaduslike riigiorganite loomisega. 1991.a. jaanuaris toimus NSV Liidu vägivallaaktid Leedus ja Lätis, Eestis suudeti seda vältida. 3. märtsil 1991 toimus referendum Eestis. Ligi 78% vastas jaatavalt küsimusele ,,Kas teie tahate EV riikliku iseseisvuse ja sõltumatuse taastamist?" Balti riigid boikoteerisid üleliidulist referendumit NSV Liidu säilitamise küsimuses. 1991.augustiputs - Eesti taasiseseisvumine 19.aug.-l 1991.a. toimus NSV Liidus nn. augustiputs. Gorbatsov suleti koduaresti. Võimule üritas pürgida Erakorralise Seisukorra Komitee. 20. aug.- 1991 võttis ENSV Ülemnõukogu vastu otsuse Eesti Vabariigi riiklikust iseseisvusest. 21.aug. hommikul suundus Pihkva tankikolonn Tallinna hõivata teletorn, siis aga selgus et Moskvas on riigipööre läbi kukkunud. Island oli esimene riik, kes tunnustas Eesti iseseisvust de facto. Venemaa oli esimene, kes tunnustas Eestit de jure. Septembris 1991 tunnustas Eestit NSV Liit. 1991.a. sept
c)Stagnatsioon kujunemine Breznevi ajal TV ja Hrustsovi valitsemisaega on nimetatud sulaajaks, sest ta pehmendas vägivallapoliitikat ja tühistas osaliselt piiranguid ühiskonnaelu erinevates valdkondades. Paljastas rahvale ka Stalini kuritegevusi, mis oli oluliseks tähiseks ühiskonnaelu edasisel liberaliseerimisel. d)Dissidentlus Hrustsov lubas rahvale, et inimeste praegune põlvkond hakkab elama kommunismis e) Gorbatsovi perestroika eesmärk ja suuremad muudatused TV f) Augustiputs ja Nõukogude Liidu lagunemine Tv ja Eesti ja teised liiduvabariigid ei soovinud Gorbatsovi pakutud liidulepinguga ühineda selle pärast, et liiduleping oleks hoidnud endist suurriiki koos. Eestlased ja teised liiduvabariigi rahvad tahtsid aga saada iseseisvaks. Nad ei tahtnud, et endine suurriik koos oleks. 3. Idabloki lagunemine a) kommunismi kokkuvarisemise põhjused TV b)Murranguline 1989. aasta TV *Poolas *Tsehhoslovakkias *Rumeenias c) Muutused riiklused *Saksamaa taasühinemine
NSV Liidu lagunemine: Idablokk NSV Liit, tema sõltlasriigid ja ühiskonda puudutav süsteemne ideedekogum Perestroika NSV Liidu majandussüsteemi ümberkorraldamine ja liberaliseerimine (ettevõtete suurem iseseisvus, erasektori arendamine) alates 1985.aastast. Glasnost avalikustamispoliitika ja sõnavabaduse avardumine NSV Liidus 1980.aastate teisel poolel Uut moodi mõtlemine välispoliitikas Poliitilise elu liberaliseerimine ja kontaktide tihendamine muu maailmaga. Peamiseks eesmärgiks sai suhete parandamine läänega. Poliitilise elu reformimine vähenes kommunistliku partei võim. Paljud tagurlikud poliitikud sunniti ametist lahkuma, otsustati kehtestada presidentaalne valitsemissüsteem Augustiputs 19.-21. august Moskvas toimunud riigipöördekatse, mille käigus vanameelsed jõud üritasid võimult kõrvaldada Gorbatsovi, see aga ebaõnnestus ning liiduvabariigid said võimaluse iseseisvumiseks Eesti Vabariigi taasiseseisv...
Sest sõnavabadus laienes ning sellest kasvas välja rahva püüe vabaduse poole. Reformidega kaasnes salastatuse vähenemine. Näiteks 1987 Hirvepargi miiting, kus avalikustati MRP sisu. 1990 Gorbatsovi eemaldumine liberalismist Jaanuaris 1991 sõjaline sekkumine Leedus ja Lätis. Teha uus liiduleping et uuendada Nõukogude Liitu. Seda ideed arutati juba aastaid Baltimaad, Armeenia, Gruusia ja Moldova boikoteerisid Gorbatsovi vastu Boris Jeltsin 19-21.08.1991 augustiputs riigipöördekatse RESK Vanameelsete riigijuhtide ühendus Riikliku erakorralise seisukorra komitee SRÜ loomine Sõltumatute riikide ühendus 1991 dets Oli nõukogude liit kadunud ka paberil. Perestroika - Projekt muuta Nõukogude majandust. Mis võimalusi andis? Iseseisvumisele Tulemused/mõju Kuidas eestlased seda ära kasutasid? Kihutuskõned, Mis olid, mis rolli mängisid Eesti taasiseseisvumise protsessis? IME Isemajandava Eesti programm.
Õpik: § 28, 28a, 29, 29a, 31 1. Mõisted. 1) Perestroika Mihhail Gorbatsovi poolt juunis 1987 välja kuulutatud majandusreformide programm Nõukogude Liidus. 2) Glasnost avalikustamine, 1985. aastal Nõukogude Liidus Mihhail Gorbatsovi ellu kutsutud avalikustamispoliitika. 3) RESK 1991. aastal NSV Liidu riigipöördekatset teostanud Riikliku Erakorralise Seisukorra Komitee akronüüm eesti keeles. 4) Augustiputs 19.21. augustil 1991 Nõukogude Liidus toimunud riigipöördekatse. 5) SRÜ Sõltumatute Riikide Ühendus, riikide ühendus, mille moodustasid Valgevene, Venemaa ja Ukraina 8. detsembril 1991. 6) Liiduleping leping, millega Gorbatsov tahtis hoida Liiduvabariike koos. 7) Laulev revolutsioon 19871988 toimunud sündmustele, mille algne eesmärk oli inimeste elu-olu paremaks muuta, tegevused olid Eestis suunatud Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamisele
sätestati eest nsv seaduste ülimislikkus üleliiduliste seaduste ja määruste suhtes. Järgnes Balti kett mis tõestas et Balt riigid võivad olla ühtsed kui on seda vaja . Kodanike komitee ning Eesti kongress tegid kõvasti tööd mille tagajärjel kuulutati välja ülemineku periood. See pidi lõppema omariikluse taastamisega 1990 mais taastati Eesti vabariigi nimetus . Lõpetati eest NSV sümbolite kasutus . Augustiputs 19-21 august 1991 a moskvas mõjutas Eestit. Kuna NSVL-is oli täielik segadus oli Eestimaal väge hea võimalus ennast välja kuulutada. Ka tolle Venemaa Föderatsioonis president Boriss Jeltsin ´´lubas ´´ Nõukogude Liidul laguneda, arvates et see on paratamatu. Mitme poliitilse jõu kokkuleppe alusel võttis ülemnõukogu 20aug 1991a vastu ´´Otsuse Eesti Riiklikust Taasisesvumisest´´ eesti Vabariik ja iseseisvus oli taastatud. Hinnang igati positiivne
Perestroika-NSV liidu majandussüsteemi ümberkorraldamine ja liberaliseerimine Glasnost- avalikustamispoliitika ja sõnavabaduse avardumine fosforiidikampaania-1986. Aasta lõpp taheti rajada Eestisse uus fosforiidikaevandus MRP-AEG- 1987. aasta augustis loodi esimene poliitiline ühendus Eesti Muinsuskaitse Selts- EMS 1987. aasta lõpul loodud esimene demokraatlikel põhimõtetel tuginev massiorganisatsioon Eestimaa laul- 1988 septembri massiüritus lauluväljakul, kus oli kohal 300 tuhat inimest Rahvarinne- 1988 aprill rahva liikumine perestroika toetamiseks ERSP- 1988 aastal esimene poliitiline erakond, Eesti Rahvuslik Sõltumatuse Partei interliikumine- 1988 aasta suvel mille moodustas liikumine eesotsas tehaste töölised (venelased) Suveräänsusdeklaratsioon- 1988. 16. nov millega sätestati eestlaste ülemuslikkus Balti kett- 23.august 1989 inimkett Tallinnast Vilniusesse Eesti, Läti, Leedu rahvad Eesti kongress- Eesti vabariigi kodanike vali...
Seejuures tasub mainida, et tihtipeale olid need tagurlikud jõud Kommunistliku Partei peasekretäri lähikondlased, kuid talle mitteustavad inimesed. Probleemi lahendamiseks oleks tulnud asendada nad kiiremas korras uute riigiametnikega, kuid seda ei tehtud piisavalt kiiresti ja ka tagajärjed ei jäänud tulemata. Näiteks 1991. aasta 19.-21. augustil toimunud augustiputsi peaorganisaatoriteks olid Mihhail Gorbatsovi lähikondlased Gennadi Janajev ja Vladimir Krjutskov. Augustiputs kukkus küll läbi, kuid oli aru saada, et sotsialistlik süsteem on nõrgenenud ja pole enam jätkusuutlik. Perestroika kiirendas olulisel määral sotsialismileeri lagunemist. Seega võib pidada perestroikat sotsialismileeri lagunemise peamiseks põhjuseks, kuigi arvan, et sotsialismileer oleks varem või hiljem ikkagi lagunenud. Sotsialistlik süsteem oli oma aja ära elanud ja seda lõpmatuseni reformida polnud võimalik.
Perestroika põhjused ja tulemused: - seda alustas Mihhail Gorbatsov. Alustas glasnosti e. avalikustamisega. Et suhteid lääneriikidega parendada. - Kaotati võidurelvastus, lõpetati sõda Afganistanis. - Vähendati kontrolli Ida-Euroopas. Idablokk varises kokku (1989-1990) - Inimesed said ise valida, keda nad toetavad - Esimesed poliitilised partnerid - Mitme kandidaadiga valimised - Gorbatsov valiti esimeseks presidendiks. - Gorbatsovi ei toeta keegi, ta loobus presidenti ametist. - Eesti, Läti, Leedu iseseisvuvad. - NSVL saadetakse laiali. Augustiputs toimus 1991. Vanameelsete riigipöörete katse. Püüti kõrvaldada M. Gorbatsovi NSVL presidendi ameti kohalt ja teha lõpp tema perestroikapoliitikale. Boris Jeltsin võitis selle ning muutus populaarseks. NSVL lagunes ning Eesti, Läti, Leedu iseseisvusid. Boris Jeltsin oli esimene Venemaa president. Ta surus augustiputsi maha, oli Gorbats...
Eesti Kongressi Komitee esimees Tunne Kelam. 30. märts 1990 - ülemnõukogu kuulutas välja üleminekuperioodi, mis pidi lõppema Eesti Vabariigi taastamisega koostöös Eesti Kongressiga. Ülemnõukogu pani ametisse uue valitsuse eesotsas Edgar Savisaarega. 8. mai 1990 - taastati EV nimetus. Lõpetati ENSV sümbolite kasutamine. 15. mai 1990 - interliikumise vastutegevus. Meeleavaldus Toompea Lossi platsil. ! 1991 19. august 1991 - korraldati sõjaväeline riigipöördekatse Moskvas nn augustiputs 20. august 1991 - EV taasiseseisvumine. Ülemnõukogu võttis vastu otsuse Eesti riiklikust iseseisvusest. ! ! Tunne Kelam- Eesti Komitee esimees Arnold Rüütel- Ülemnõukogu esimees Edgar Savisaar- Valitsusjuht Lennart Meri- Välisminister Lagle Parek- Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei asutajaliige
Kahe suuna lähenemine toimus kevadel 1990, kui Eesti NSV Ülemnõukogu tunnistas NSV Liidu riigivõimu Eestis ebaseaduslikuks. Kuulutati välja üleminekuperiood, mis pidi koostöös Eesti Kongressiga viima Eesti Vabariigi taastamiseni. Mais kaotati nimetus Eesti NSV ning asendati see Eesti Vabariigiga. Siiski ei olnud iseseisvus selleks ajaks veel kaugeltki saavutatud. NSV Liit käsitles Eestit ja teisi Baltimaid endiselt Moskvale alluvate liiduvabariikidena ning oli valmis oma ülemvõimu säilitamiseks kasutama äärmuslikke jõuvõtteid, nagu näitasid jaanuaris 1991 toimunud verised sündmused Vilniuses ja Riias. Mõlemas Balti riigi pealinnas püüdsid Nõukogude eriväelased hõivata rahvuslike jõudude kontrolli all olnud meediakeskusi, mille käigus sai surma mitukümmend inimest. Analoogilisi sündmusi Eestis ei olnud. Jaanuarikuistes sündmustes etendas olulist rolli NSV Liidu tuumikvabariigi Vene NFSV toetus Balti riikidele: 13. jaanuaril saabus Tallin...
Eesti taasiseseisvumine Nõukogude Liidu riigipöörde läbikukkumine andis paljudele liiduvabariikidele võimaluse iseseisvumiseks. 1985. aastal tuli NSV liidus võimule Mihhail Gorbatsov, kes viis seal läbi ümberkorraldusi, mida kutsuti perestroikaks. Ümerkorraldamise käigus nõrgenesid tsensuurireeglid, avardus sõnavabadus, suurenes massiteabevahendite mõju ja muututi sallivamaks eriarvamuste suhtes. See kõik viis Eesti iseseisvumiseni ja Idabloki lagunemiseni. Sisepoliitiline olukord Eesti NSV-s hakkas muutuma alles 1986. aasta lõpul, kui avalikustati Moskva keskametkondade kava rajada Eestisse uus fosforiidikaevandus. Rahvas tunnetas ühtekuuluvuse jõudu ning sundis protestiga ametnikkondi kaevanduse rajamisest loobuma. 1987. aastal loodi esimene poliitiline ühendus: Molotovi Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp. Eesmärk oli MRP ja selle lisaprotokollide avalikustamine ning tagajärgede likvideerimine. 1987....
Sõjaväelise riigipöörde katse 19.-21. august 1991 Võimu ülevõtmiseks moodustati Riiklik Erakorralise Seisukorra Komitee (RESK), eesotsas Gennadi Janajev M. Gorbatsov suleti Krimmis koduaresti 19. aug. 1991 kuulutati välja sõjaseisukord, esinduskogud saadeti laiali Eesmärk: lämmatada vabariikide vabaduspüüded ja õiendada arved vene demokraatidega Tankid, soomusmasinad, 20.aug. valge maja ründamine, 3 hukkunut Moskva augustiputs 1991 Riigipöörajate vastuhaku etteotsa tõusis Venemaa president B. Jeltsin, kuulutas RESK-i tegevuse seadusevastaseks Tankid liiduvabariikides 20. august 1991 Eesti taasiseseisvumine 21. August 1991 Läti taasiseseisvumine Jeltsin tunnustas Balti riikide iseseisvust 21. augustil rünnakud Eestis (teletorn), Lätis (ülemnõukogu hoone) 21. august RESK lagunes, võim B. Jeltsini kätte NSV Liidu laialisaatmine 1991
takistas põhjalikumate reformide teostamist.Senise majandusemudeli osaline lammutamine põhjustas majandusliku languse,millega kaasnesid hinnatõus ja inflatsioon.Ühiskonnas kasvasid sotsiaalsed pinged,mida süvendasid toidutalongid,ostutsekid,pikad järjekorrad ning väljamaksmata palgad ja pensionid. Augustiputs Click icon to add picture Iseseisvumise otsuse Click icon to add picture vastuvõtmise tõukeks sai Moskvas toimuv Augustiputs, mille põhjuseks oli Venemaa mõne poliitilise jõu rahulolematus perestroikaga ja NSV Liidu nõrgenemisega. 1991. aasta 20. augusti pealelõunal saabusid dessantväelased Tallinna ja hõivasid Tallinna teletorni. Vabatahtlikud asusid julgestama Toompead, raadio- ja telemaja. Rahvarinne korral dasVabaduse väljakul miitingu, kus nõuti Eestile iseseisvust. Iseseisvuse taastamine Eesti ClickClick icon to add
1987 Molotov-Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp (MRP-AEG) · eesmärk oli avalikustada Hitleri-Stalini sobingu sisu ja tagajärjed Baltimaadele Tallinna Hirvepargis toimunud poliitiline meeleavaldus · esimene vastuseis poliitilisele reziimile Eesti Muinsuskaitse Selts · demokraatlikele põhimõtetele tuginev massiorganisatsioon 1988 Rahvarinde loomine ( mõte Edgar Savisaar) · massiline rahvaliikumine · loodeti iseotsustamisele ja valitseva reziimi demokratiseerimisele · eesmärk oli toetada perestroikat ja Moskvat Laulev revolutsioon · ühtekuuluvustunne, kokkuhoidmine · isamaalised laulud · juhtkonna vahetus-leevendas ühiskonna pingeid · Eesti lipp Loominguliste liitude ühispleenium · ühiskonna uuenemisprotsess · tähelepanu rahvuskultuuril · nõudmised keskvõimule · rahulolematuse avaldamine ENSV juhtkonnale Eesti Rahvastiku Sõltumatuse Partei · esimene poliitiline erakond ...
Gorbatsov viis Afganistanist väed välja. 1988 valiti Gorbatsov Nõukogude Liidu Ülemnõukogu Presiidiumi esimeheks- riigipeaks. 1917 valiti ta presidendiks. Järjest mõjukamaks muutus Vene Föderatsioon- eesotsas Boriss Jeltsin. 1991 korraldati rahvahääletus, kus 3 neljandik hääletanutest pooldas suurriigi säilimist (NB! Eesti, Läti, Leedu... boikoteerisid seda). 19 aug. 1991 püüdis võimule tulla RESK eesotsas Janajev. Gorbatsov suleti koduaresti Krimmis. Riigipööre ehk augustiputs, kuid Jeltsin surus putsi maha ja riigikord taastus. 8 dets. 1991. Aastal sõlmiti liiduleping Minskis Sõltumatute Riikide Ühenduse (Venemaa, Valgevene ja Ukraina). 25. dets. 1991 loobus Gorbatsov presidendiametist. Jeltsin võttis Gorbatsovi üle ,,tuumanupu".Paragrahv 29 EESTI VABARIIGI TAASISESEISVUMINE: 1986 Taheti Eestisse rajada fosforiidikaevandus, rahvas sundis protestiga ( fosforiidikampaania) ametkondi sellest loobuma. 1987 loodi esimene demokraatlik maasiorg
· Aleksandr Jakovlev Avalikustamispoliitika üks eestvedaja, kes püüdis läänemaailma demokraatiat sobitada NSV ühiskonda. 4. Seleta mõisted : · Liiduleping uus liiduvabariikide majandusliku ja poliitilise ühenduse heakskiiduleping. · Riikliku Erakorralise Seisukorra Komitee Komitee, mis proovis võimule tulla, et takistada uue liidulepingu sülmimist. · Gorbatsovi koduarest President suleti koduaresti, et takistada uue liidulepingu sõlmimist. · Augustiputs Venemaa demokraatlike jõudude pöördekatse vastu väljaastumine, mille tulemusena poliitiline seadus riigis likvideeriti. · Sõltumatute Riikide Ühendus - Ühendus, mille tulemusena saadeti ametlikult laiali Nõukogude Liit, 5. Millised olid Ida-Euroopa kommunistlike reziimide kokkuvarisemise põhjused. 1) Välispoliitilised põhjused : · NSV Liidu mõjuvõimu taandumine Ida-Euroopast. · Moskva kontroll Ida-Euroopa tegevuse üle vähenes.
muuta paremaks inimeste elujärge ja riigi majanduslik olukord paremaks. Muutused välispoliitikas Gorbatsovi võimuletulekuga muutus Nõukogude Liidu välispoliitika. Paranesid suhted lääneriikidega. Tema poliitika ei näinud esialgu ette ühiskonna poliitilise elu muutmist, kuid poliitilise surve alt vabanemine hakkas järjest enam murendama ainult kommunistlikule parteile tuginevat poliitilist süsteemi. Augustiputs 1991 aasta augustis sooritasid nad riigipöörde e. Augustiputs. Riigpööre ebaõnnestus, sest Venemaa demokraatlikud jõud astusid otsustavalt selle vastu välja. Riigipöördekatse läbikukkumine kiirendas Nõukogude Liidu lagunemist. Gennadi Janajev ja RESK 19 august 1991 püüdsid Nõukogude Liidus võimule tulla RESK e. Riiklik Erakorralise Seisukorra Komitee. Gorbatsovi pidi asendama G. Janajev ja siis kuulutati riigis välja sõjaseisukord. Valitud parlamendid saadeti laiali. RESK'i tegevus tunnistati seadustevastaseks,
Riigi kooshoidmiseks üritas Gorbatsov sõlmida liiduvabariikidega liidulepingu, millega nähti ette nende õiguste laiendamine. Hoidmaks ära liidulepingu sõlmimist, tegid NSV Liidu senisel kujul säilimist toetavad vanameelsed jõud 1991.a. augustis riigipöördekatse (nn.augustiputs), mis kukkus läbi. Gorbatsovi maine langus Tema mainet kahjustas rahvuslaste meeleavalduste jõhker mahasurumine Taga- Kaukaasias. Tagurlaste augustiputs Balti riikide iseseisvumine 1991.a.detsembris kuulutasid alles jäänud liiduvabariigid NSV Liidu laialiläinuks ja Gorbatsov pani presidendi ametikoha maha. Fakte Gorbatsov asutas Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Partei, mis on jäänud nisiparteiks. Juunis 1996 kandideeris ta Venemaa presidendiks, kuid võitis vaid 0,5% häältest. Tema abikaasa oli Raissa Gorbatsova (1932-1999) Neil on tütar Irina
EESTI TAASISESEISVUMINE 24.02.1918 Eesti Vabariigi sünd 28.11.1918 02.02.1920 Vabadussõda 23.06.1919 võit Landeswer´i üle 02.02.1920 Tartu rahu 23.08.1939 MRP Euroopa jagamine 17.06.1940 EV okupeerimine 14.06.1941 massiküüditamine 25.03.1949 massiküüditamine 20.08.1991 taasiseseisvumine 1985.a Nõukogude Liidule murranguline aasta , võimule Gorbatsov. Algas perestroika ajastu, glasnost. Eestis mingeid muudatusi ei toimunud. Fosforiidikampaania * 1986.a lõpp * protest ametkondi kaevanduse rajamisest loobuma * Moskva käskis rajada uue fosforiidikaevanduse. * tänu sõnavabadusele võis ajakirjandus võtta selle kohta sõna * allkirjade kogumine * kaevandusest loobuti * poliitiline ärkamine oli aset leidnud MRP-AEG 1987.a augustis loodud esimene poliitiline ühendus: Molotovi Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp. * avalikustati salaleping * toimus Tallinnas Hirve pargis Eesti Muin...
taasiseseisvumisega. Interliikujate korraldatud streigid, poolsõjaväeliste salkade moodustamine. Venemaa tõstis Kremli diktaadi vastu mässu. Iseseisvuse taastamine 1991- proovis NSV Liit kukutada Balti riikide seaduslikke valitsusi. Boriss Jeltsin ruttas tunnustama Baltimaade iseseisvust. Impeeriumi jõuga kooshoidmise ennetamiseks kuuulutati välja referendum iseseisvuse küsimuses. 1991- uus liiduleping, ei rahuldanud Kremli juhtkonda. Korraldati sõjaväeline riigipöördekatse- augustiputs. Osalesid tähtsamad NSV Liidu ametimehed. Eestisse sisenes õhudessantvägede soomuskolonn. Ülemnõukogu ja Eesti Komitee said omavahelistest vastuoludest üle. 20. august 1991 kuulutati Eesti vabariik iseseisvaks ja otsustati selle uue põhiseaduse koostamiseks luua pariteetsetel alustel Põhiseaduse Assamblee. Aitäh!
vaatlusmissioon, mis toimub ilma relvadeta. Ning erinevalt mõnedest teistest ÜRO missioonidest, ei ole UNTSO riigi-, vaid on regioonipõhine. UNTSO vaatlejad on vaatlejad regioonis, mitte tingimata Süürias. Reaalselt tähendab see seda, et riik annab vaatleja ÜRO-le, vaatleja laekub kohale ja siis alles vaadatakse kuhu ta suunatakse. 4. Gorbatsov lootis siiski liidulepingu sõlmimise saavutada, kuid enne seda toimus 19. augustil augustiputs. Gorbatsov suleti koduaresti ning vanameelsed putsistid püüdsid võimu üle võtta. Ka Eestisse saadeti väeosad, et need isemeelse valitsuse kukutaks. Eesti Ülemnõukogu ja rahvusmeelsed suutsid ähvardavas olukorras lõpuks kokku leppida ning esimene kuulutas 20. augustilEesti iseseisvuse taastatuks. 21. augustil kukkus ka puts läbi ning Eesti koos Läti ja Leeduga sai võimaluse ka oma iseseisvus reaalselt taastada
Aastatuhandevahetus NSV Liidu nõrgenemise põhjused: · Stagnatsioon majanduses, vaimuelus, poliitikas · Majanduslik seisak, püsis vaid tänu naftale. Majandusliku efektiivsuse poolest oli võrreldav arenguriigiga · Üha suurenev mahajäävus · Deftsiit muutus püsivaks · Tugevnes dissidentide liikumine Lääneriikide uus strateegia külmas sõjas: · Lääneriikide eksiarvamus · Kommunismivastase võitluse toetamine Kesk- ja Ida-Euroopas · Majanduslik surve · Rõhumine kõrgtehnoloogiale Mõisted: Stagnatsioon - Ühiskonnas ja majanduses edasiliikumise ja efektiivsuse kadumist* Defitsiit Kaupade puudus* Dissident Teisitimõtleja* Solidaarsus Ametiühingukoondis Poolas* Perestroika - Mihhail Gorbatsovi poolt juunis 1987 välja kuulutatud majandusreformide programm Nõukogude Liidus* Glasnost - 1985. aastal Nõukogude Liidus Mihhail Gorbatsovi poolt ellu kutsutud avalikustamispoliitika* Rahvasaadikute Kongress - Nõukogude Li...
AJALOO KORDAMINE KONTROLLTÖÖKS Nõukogude Liidu ja idabloki lagunemine. 1. PERESTROIKA ( vene k. 'ümberkorraldamine') on NSVLi majandusliku ja poliitilise korra ümberkorraldamine, säilitades sotsialism. GLASNOST ( vene k. 'avalikustamine') Salastatuse vähendamine ühiskonnas ja sõnavabaduse avardumine. 2. Muudatused, mis toimusid perestroika ajal : Valdkond Muudatus 1. Perestroika läbiviimine. Ühiskonnaelu 2. Glasnosti läbi viimine. 3. Suhete parandamine muu maailmaga. 4. Tsensuuri leevendamine. 1. NLKP mõjuvõimu vähendamine. Sisepoliitika 2. Kõrgeim riigiorgan : NSV Liidu Rahvasaadikute Kongress. 3. Loodi presidentaalne valitsemiskord. ( Gorbatsov) 4. Poliitilise liikumise elavnemine. 1. NõukogudeHiina suhete paranemine. Välispoliitika 2. USA Nõukogude Liidu ...
Taasiseseisvumine ja tänapäeva eesti. 1987 Uus ärkamisaeg. Fosforiidikampaania 23.08 -MRP-AEG(Molotov-Rippentropi pakti avalikustamise eesti grupp) organiseeris 23.08 Hirvepargi miitingu Ajalehes Edasi esitatakse Isemajandava Eesti (IME) idee. 12.12- Loodi EMS(Eesti Muinsuskaitse Selts), mille juhiks Melliste, eesmärgiks taastada vabadussõda monumendid, koristustalgud. 1988 02.02- meeleavaldus Tartus aprillis loominguliste liitude ühispleenum, loodi rahvarinne Tartus toimusid Muinsuskaitse päevad trikoloor juuni- Lauluväljakul toimub Rahvarinde massmiiting. Karl Vaino(EPK Keskkomitee esimene sekretär) asemele Vaino Väljas I erakond ERSP(Eesti rahvuslik sõltumatuse partei), juht Lagle Parek. juuli- Vastukaaluks Rahvarindele luuakse Eesti NSV Töötajate Internationaalne Liikumine 01.-02. okt rahvarinde I kongress loodi Interliikumine 16.11- võetakse vastu suveräänsusdeklaratsioon, millega algab NSVL-i lagunemine 1989 jaanuar-keelesead...
http://www.abiks.pri.ee Mõisted Massikultuur -keskmise tarbia maitsele vastav kultuur Feminism -naisõiguslaste liikumine Augustiputs -vanameelsete riigipöördekatse NSVL-s, 1991.aug. Toitluskriis -toidupuudus maakeral The Beatles -menu ansambel 60-ndad ABBA -Rootsi menubänd 70 ÜRO -Ühendatud Rahvaste Organisatsioon G-7 -suur seitsmik (USA, Kanada, Saksa, SB, Jaapan, Prants., Itaalia+Ven=G-8 Julgeolekunõuk. -ÜRO tähtsaim otsustusorgan Globaalprobleem -kogu maailma puudutavad probleemid Ekstens. maj.pol. -kehv majandustegevus, vana tehnika, kulutatakse palju Referendum -rahvahääletus Kasvuhooneefekt -globaalprobleem, mis ähvardab maailma soojenemisega Euro -EL ühisraha ...
Väljendtegusõnad on piltliku tähendusega ehk neid ei tule mõista sõna-sõnalt. Erinevalt liittegusõnast saab ühend- ja väljendtegusõna osi lauses ümber paigutada ja nende vahele muid snu asetada: Mulle läks tema esinemine väga korda. (korda minema) Ma pean temast lugu. (lugu pidama) Keeleuuendused 2012 võib-olla võibolla Ajaloosündmuste, ajastute jms nimetusi kirjutatakse väikse algustähega, välja arvatud nendes sisalduvad muud nimed näiteks antiikaeg, augustiputs, dekabristide ülestõus, iseseisvuse taastamine, juuniküüditamine, jätkusõda, külm sõda, laulev revolutsioon, märtsipommitamine, oranz revolutsioon, pronksiöö, rahvusliku liikumise aeg, reformatsioon, suvesõda, vabadussõda, vaikiv ajastu, valgustusajastu, varauusaeg; Austerlitzi lahing, Balti riikide iseseisvumine, Eesti Vabariigi väljakuulutamine, esimene Eesti-Vene rahukonverents ehk Pihkva konverents, Mahtra sõda,
1989 toimus NSV Liidu Rahvasaadikute Kongressi valimine, Kongress valis enda hulgast Ülemnõukogu, kes omakorda valis Gorbatsovi NSV Liidu presidendiks. 1991 aastal valiti rahva poolt Venemaa presidentiks Jeltsin. Kriisid algavad süsteemi loomisega. Alates 1980-ndast aastast on NSVL üldkriisis. 1982 sureb Breznev, 1985 tuleb võimule Mihhail Gorbatsov. Aastail 1989 1991 on Gorbatsov esimene ja viimane NSVL president. 1991 saab Venemaa presidendiks Boriss Jeltsin. 19. augustil 1991 toimub augustiputs (vana- ja uuemeelsete vahel, riigipöördekatse). 20. augustil 1991 taastatakse Eesti Vabariik. 8. detsembril 1991 moodustatakse kaheteistkümne liikmesriigiga SRÜ. 25. detsembril 1991 saadetakse NSVL laiali ja Gorbatsov astub tagasi. ENSV loodi 21. juulil 1940. 6. augustil 1940 sai ENSV üheks viieteistkümnest liiduvabariigist NSVL koosseisus. Eestis oli kõrgeim valitseja EKP Keskkomitee esimene sekretär (Karl Säre 1940 1941, Nikolai Karotamm 1944 1950, Johannes Käbin 1950 1978,
Kui võim on rahva käes siis kelle käes ta on? Eesti liitus demokraatlike riikidega uuesti 17 aastat tagasi, kui 20. augustil 1991. a. Toimus augustiputs ja Eesti sai ennast vabariigiks kuulutada. Minu jaoks on see aeg, mida ma ei mäleta. Sündisin küll ENSV- s, kuid oma teadliku elu olen elanud Eesti Vabariigis. Rahvas saab valida omavalitsuse, Euroopa Parlamendi ning riigikogu. Selle põhjal võiks öelda, et võim on rahval. Kuid mille põhjal langetatakse valik ühe või teise erakonna kasuks? Inimestel peaks olema lihtsam otsust langetada kui neid informeeritakse erinevate erakondade programmist kuid kas see peab ilmtingimata toimuma reklaami abil. Kus ennast reklaamitakse, kui mingit pesuvahendit, mis teeb puhtaks kogu maja. Lõpude lõpuks on nii valija kui ka kandidaat mingisuguses näilises vangis. See tulenebki sellest, et tänapäeva maailm aina enam mattub reklaami ja igasugu mõttetu meedia kära ja müra alla. Reklaam on asi mille ohv...
Kevadel tuli 4 Gorbatsov välja uue liidulepingu plaaniga, mis pidi rahuldama reformimeelseid. See plaan ärritas jäiga joone pooldajaid, kes ta augustis 1991 ajutiselt võimult kõrvaldasid. Riigipöördekatse nurjasid peamiselt Boriss Jeltsini jõupingutused ja vandenõulaste tölplus. Tema rahvusvahelist mainet kahjustas rahvuslaste meeleavalduste jõhker mahasurumine Taga-Kaukaasias. Tagurlaste augustiputs, Balti riikide iseseisvumine ja sammud iseseisvumise suunas teisteski liiduvabariikides nõrgendasid Gorbatsovi võimu. Varsti pärast võimule ennistamist oli ta sunnitud ohje veelgi lõdvendama, NLKP keelustama ja loovutama paljud oma volitused liiduvabariikidele. Ta jätkas oma liidulepingu pealesurumist, et vältida NSV Liidu lagunemist, kuid ei suutnud kontrolli säilitada ja astus 25. detsembril 1991 tagasi, loovutades sisuliselt võimu Jeltsinile.
AJALUGU- eksam Mõisted Reparatsioon- kahju täielik või osaline hüvitamine sõja võitjale Diktatuur- totalitaarne,autoritaarne diktatuur. (juhikultus,üks partei võimul, propaganda) Rahvasteliit-Pariisi rahukonverentsil loodud organisatsioon, mille eesmärk oli riikide omavaheliste tülide lahendamine ning rahvusvaheline koostöö (1919) Inflatsioon- ülikiire raha väärtuse langus (nt Saksamaal reparatsioonide tõttu) New Deal- Roosevelti reformid USA majandusse sekkumiseks, loodi uusi töökohti, ergutati tööstust,sekkuti pangandusse. see oli edukas 33' hakkas olukord paranema Börsikrahh- 24.okt.1929 New Yorki börsi must päev. Kõik soovisid oma aktsiad maha müüa(riik otsustas suurendada laenuprotsente), hinnad olid väga madalad. Suur depresioon- Majanduskriis. Põhjused: börsikrahh, kaupade ületootmine, ebamajanduslik käitumine, riik ei sekkunud majandusse F.D.Roosevelt- USA president, kes r...
tahtsid sotsialismi lagundada. Käsumajandus lagunes ja turumajandusele ei suudetud üle minna, mis tekitas rahva vastuseisu. Gorbatsov üritas läänt petta et saada hingetõmbeaega, aga Reagan sai aru, et NSVL on lagunemise äärel ja hoopis tugevdas survet. 5. Kuidas ja millal said uuesti vabaks Ida-Euroopa riigid? 1991.a. juunis valiti B. Jeltsin Venemaa presidendiks (1991-1999). Gorbatsov üritas NSV Liitu koos hoida uue liidulepingu abil. 19.-21. aug. 1991 toimus nn. augustiputs, mille käigus tegi 8-liikmeline Riikliku Erakorralise Seisukorra Komitee RESK, eesotsas NSV Liidu asepresidendi G. Janajeviga võimu enese kätte haarata. 20.aug. andis Jeltsin välja seadluse, millega ta kuulutas RESKi tegevuse seadusevastaseks ning teatas, et kogu Venemaa territooriumil kehtib Vene NFSV presidendi võim. 20. aug. 1991 kuulutas oma iseseisvuse taastatuks Eesti, 21. aug. Läti. 21. aug
konservatiivid. Kevadel tuli Gorbatsov välja uue liidulepingu plaaniga, mis pidi rahuldama reformimeelseid. See plaan ärritas jäiga joone pooldajaid, kes ta augustis 1991 ajutiselt võimult kõrvaldasid. Riigipöördekatse nurjasid peamiselt Boriss Jeltsini jõupingutused ja vandenõulaste tölplus. Tema rahvusvahelist mainet kahjustas rahvuslaste meeleavalduste jõhker mahasurumine Taga-Kaukaasias. Tagurlaste augustiputs, Balti riikide iseseisvumine ja sammud iseseisvumise suunas teisteski liiduvabariikides nõrgendasid Gorbatsovi võimu. Varsti pärast võimule ennistamist oli ta sunnitud ohje veelgi lõdvendama, NLKP keelustama ja loovutama paljud oma volitused liiduvabariikidele. Ta jätkas oma liidulepingu pealesurumist, et vältida NSV Liidu lagunemist, kuid ei suutnud kontrolli säilitada ja astus 25. detsembril 1991 tagasi, loovutades sisuliselt võimu Jeltsinile.
1985 märts NLKP uueks peasekretäriks sai Mihhail Gorbatsov. Perestroika (sotsialistliku ühiskonna täiustumine ja ümberkorraldamine) algus. 1986 päevakorda tõusis uus märksõna glasnost (salastatuse vähendamine ühiskonnas ja sõnavabaduse avardumine.) 1986 Reykjavikis toimus Gorbatsovi ja Regani tippkohtumine, mille tagajärjel hakkasid paranema NSVL'i USA suhted. 1987 USA ja NSVL sõlmisid Washingtonis kokkulepe keskmise ja lühimaa tuumarakettide likvideerimiseks. 1988 Gorbatsov valiti NSVL'i Ülemnõukogu Presiidiumi esimeheks. 1989- algus Tsehhoslovakkia ja Ida-Saksamaa keelustasid lasterõivaste ja osade toidukaupade veo teistesse sotsialismileeri riikidesse. 1989 märts valiti uus kõrgeim riigivõimuorgan NSVL Rahvasaadikute Kongress. (esimesed mitme kandidaadiga valimised) 1989 NSVL viis oma väed Afganistanist välja. 1989 suvi Poolas sai peaministriks mittekommunist. 1989 sügis rahvaliikumiste survel kõrvaldati või...
1. Kes olid, mida tegid: Truman USA president, jätkas uut kurssi, sisepoliitikas toimus makartism (kommunistide ja juutide vastane poliitika). Eisenhower USA president, vähendas maksusid, sotsiaalne turumajandus. Kennedy USA president, kosmoseprogrammi edendamine, sajandi mõrv Dallases. Nixon USA president, Watergate'i pealtkuulamisskandaal, mille tõttu astus ennetähtaegselt tagasi Reagan USA president, suund konservatiivse majanduspoliitika poole. King Rassilise võrdõiguslikkuse eest võitleja, pooldas vägivallatut võitlust Adenauer kogenud poliitik, kellest sai 75-aastaselt I Saksa LV kantsler. Brandt (Neljas) Saksamaa Liitvabariigi kantsler, kelle uueks idapoliitikaks oli suhete normaliseerimine Ida-Euroopaga. Kohl Saksamaa liidukantsler, tema ajal ühinesid Lääne- ja Ida-Saksamaa ühtseks Saksamaa Liitvabariigiks. Thatcher "raudne leedi", I naispeaminister Euroopa ajaloos, oli peaministriks kauem kui ükski teine XX ...
· Majanduslik katastroof · Ressursside nappus · Mahajäämus lääneriikides · Suutmatus võidurelvastumisega kaasa joosta · Plahvatus Tsernobõli AEJ-s, aprill 1986 · Demokraatia eest, korruptsiooni vastu · Muudatused KP juhtkonnas · 1989 esimesed mitme kandidaadiga valimised · Välispoliitika E. Sevardnadze · Sisepoliitika A. Jakovlev · Vanameelsete surve J. Ligatsov · Ei kaotatud KP juhtivat osa ühiskonnas · Ei mindud üle turumajandusele · Augustiputs · 19.-21. august 1991 · Foros · Riiklik Erakorralise Seisukorra Komitee siseminister, kaitseminister, KGB juht · 25. dets. NSV Liidu laialisaatmine USA peale II maailmasõda Harry Truman (1945-1953) · Polnud populaarne, demokraat · Fair Deal ehk õiglane kurss reformide jätkamine · Kriitika Trumani poliitika, eriti välispoliitika aadressil, 23% positiivset häält · 1952. Loobus presidendikohale kandideerimast D. Eisenhower (1953-1961)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
