Ajaloo kodutöö 1) Keskaeg algas 5.sajandil 476.aastal. 2) Keskaeg lõppes 15.sajandil. 3) Keskaeg jaguneb varakeskajaks, kõrgkeskajaks ning hiliskeskajaks. 4) Suur rahvasterändamine sai alguse 4. saj seoses hunnide liikumisega (lõppes 6. saj). Hunnid, kes on pärit Hiina ja Mongoloolia aladelt, lükkasid liikvele Rooma piirialadel elavad germaani hõimud (idagoodid, läänegoodid, vandaalid, frangid, svealased, saksid, anglid, götalased, langobardid). Need hõimud tungisid Lääne- Rooma aladele. Peale selle langemist rajasid sinna oma riigid. 5) Frangi riigi rajajaks peetakse kuningas Chlodovech'i. Frangi riik rajati 5
Kas keskajal oli parem elada maal või linnas? Mina arvan, et keskajal pakkus linnas elamine rohkem vabadust ja võimalusi, kuna maksud ja kohustused olid väiksemad ja oli parem juurdepääs haridusele. Keskaeg algas Romulus Augustuse kukutamisega, aastal 476 ja lõppes aastal 1492, mil Columbus avastas Ameerika ja algas Uus Maailm. Keskaeg jaguneb kolmeks perioodiks — varakeskajaks, kõrgkeskajaks ja hiliskeskajaks. Linna kõige suuremaks plussiks võib pidada asjaolu, et inimesed olid vabad, nad ei kuulunud kellelegi. Linnakodanikuks sai inimene peale seda, kui oli tasunud kodanikumaksu ja elanud teatud aja linnas. Linnakodanikul oli oma maja või toake. Tavaliselt oli linnaelaniku kodu käsitöölisele ühtlasi töökojaks, kaupmehele laoruumiks ning kontoriks. Maal kuulus nii talu, kus talupoeg elas kui ka talupoeg ise maahärrale, kelle heaks talupoeg pidi tööd tegema ning kes
Pime keskaeg Keskaeg algas Rooma riigi lagunemisega Lääne-Roomaks ja Bütsantsiks, 476. aastal. Nimetus- keskaeg, võeti kasutusele 15. sajandil humanistide poolt. Keskaja lõpuks leotakse 15.sajandi lõppu, 16.sajandi algust. Keskaega iseloomustavad katoliiklus, feodalism, killustatusja uued maailmavaated. Keskaeg jagunes varakeskajaks, kõrgkeskajaks ja hiliskeskajaks. Üldiselt oli keskaeg suhteliselt stabiilne(ühed ja samad konfliktid, samad probleemid, samad küsimused). Kokkuvõtlikult oli keskaja areng mingi hetk lakanud, püsiv oli allakäik. Varakeskajal kujunes välja feodalism, kadus kauplemine rahaga, see asendus asjade vahetamisega. See soodustas naturaalmajanduse esilekerkimist. Feodaalidel olid oma pärisorjad, kes olid samas ka sõjamehed. Feodaalid olid ka ise sõjamehe staatusega, sõjas osalemise eest anti neile maatükid(valitsejatel oli tarvis feodaalide armeede abi). Pärisorjus ...
Kirik kõrg- ja hiliskeskajal: probleemid ning nende mõju kirikule ja ühiskonnale Kirikuelul oli keskajale väga oluline roll. Juba varakeskajal alanud kirikusisesed probleemid viisid kiriku võimu langemiseni. Vaimulikke otsuseid mõjutas otseselt ilmalik võim: paavsti roll oli muutunud pelgalt formaalsuseks, vaimulikke määrasid kohtadele ilmalikud valitsejad. Kiriku mõju vähenemine põhjustas ka kõrg- ja hiliskeskajal probleeme ning probleemide tagajärjed mõjutasid nii kirkut kui ka ühiskonda. Ristiusk, mis oli juba sajandeid olnud valitsevaks usuks Euroopas, oli jagunenud kaheks: kreekakatolik ja roomakatolik kirik. Paavstivõimu suurenendes muutusid kombestiku erinemise tõttu tekkinud tülid 11. sajandi alguses tugevamaks. 1054. aastal heitsid paavst Leo IX ja Konstantinoopoli patriarh Michael Cerularius üksteist kirikust välja. See tõi kaasa kahe kiriku lõpliku lahknemise ning vastasseisu, mis kestab tänapäevani. Kirik pol...
Kordamisküsimused kontrolltööks §7-17: 1. Mis on keskaeg? Kuidas keskaeg jaguneb? Millal algas keskaeg, millal lõppes? (vt ka esitlust) Valgustusajal tähistati keskajana antiikaja ja renessansiperioodi vahele jäänud ajajärku. Keskaeg jaguneb kolmeks varakeskajaks (kuni XI saj.) , kõrgkeskajaks (XI-XIII saj.) ja hiliskeskajaks (XIV-XV saj.) Keskaeg algas Lääne-Euroopas 476 pkr Lääne-Rooma riigi lõpp. Keskaja lõpuks peetakse enamasti kas 1)Konstantinoopoli vallutamist türklaste poolt 1453 2)Ameerika avastamist Kolumbuse poolt 1492 või 3) usupuhastuse ehk reformatsiooni algust Saksamaal 1571 2. Chlodovech, Karl Martell, Pippin Lühike, Karl Suur kes olid need isikud ja mida suurt korda saatsid?
Keskaja inimene- tema igapäevaelu Keskaeg jagunes kolmeks, vara-, kõrg- ja hiliskeskajaks. Enamasti võetakse keskaja alguseks Lääne-Rooma riigi langemise daatumit, aastat 476 . Varakeskaeg oli vahemikus 5.-10. sajand, kõrgkeskaeg vahemikus 11.-14. sajand ja hiliskeskaeg vahemikus 15.-16. sajand. Keskaega sümboliseerib katoliiklus ning feodaalühiskond Feodaalühiskond kujunes välja kahe inimese vasalliteetsidemetel. Vasalliteet oli vasallide ehk läänimeeste omavaheliste sõltuvussuhete süsteem keskajal, mille aluseks oli feodaalne hierarhia:
1. Millal oli keskaeg? Mis sündmustega see algas, mis sündmustega lõppes? Keskaja jaotumine vara-, kõrg- ja hiliskeskajaks. 476 algas Lääne-Rooma riigi lagunemisega ja lõppes umbes 1500, kui 1) avastati Ameerika ja hakkasid toimuma maadeavastamised; 2) protestantlik reformatsioon kui hakkas murenema Rooma kiriku võim Lääne-Euroopas; 3) Bütsantsi riigi kokkuvarisemine, kui hävis viimane jäänuk antiiksest Rooma keisririigist. Varakeskajal (u 475-1000) toimus germaanlaste riigid. Kujunes välja uus võimukorraldus feodaalkord. Kõrgkeskajal (u 1000-1300) taastub Lääne-Euroopas
Kool Keskaja Relvad Referaat Koostaja(d):.................. Juhendaja:............................ koht aasta Sisukord Sissejuhatus.........................................................................3 Keskaegne relvastus............................................................4 Mõõk...................................................................................5 Pistoda...............................................
Keskaeg 1. Millal oli keskaeg? Mis sündmustega see algas, millega lõppes? Keskaja jaotumine vara-, kõrg- ja hiliskeskajaks. Keskaeg algas siis, kui Rooma keisririik oli täielikult hävitatud ning germaani pealik Odoaker kuulutas ennast Itaalia kuningaks. Varakeskaeg (5.-11. Sajand) 1) Feodaalse korra kujunemine ja võidukäik 2) Valitseb naturaalmajandus 3) Perioodi lõpul algab linnade kujunemine 4) Feodaalne killustatus Varakeskaeg (11.-13. sajand) 1) Valitseb feodaalne korraldus 2) Kujuneb lõplikult välja seisuslik korraldus 3) Areneb rahamajandus, mille baasiks on linnad
Linnade teke 1230 Linnade teke ja areng kõrgkeskajal muutis otsustavalt Lääne-Euroopa ühiskonna üldilmet ja pani aluse tänaseni keskvale kapitalistlikule majandusviisile. 13. sajandiks olid kõikjal Euroopas linnades saanud piirkondade käsitöö- ja kaubanduskeskused, mis moodustasid üleeuroopalise tootmis- ning kaubandusvõrgu. Hiliskeskajaks oli tavaliseks saanud ka linnaõiguse olemasolu, mis eristas linnalist asulat küladest ning alevitest. Linnad tekkisid ka keskaegsel Liivimaal, mis oli eriti hansakaubanduse läbi seotud eelkõige Läänemere ruumiga, aga kaudsemalt ka kaugemate ladinakristliku maailma aladega. 13. sajandi alguseks Eesti aladel linnu veel tekkinud ei olnud, kuigi eksisteerisid mõned kauplemiskeskused
Euroopa varustamisel valitsejadünastiatega. Aastal 1350 leidus ladina kristluse piires viisteist kuningatiitliga monarhi.. Kokku kümnest suguvõsast. Kümnest dünastiast viis oli pärit endisest Prantsuse kuningriigist, peamiselt selle põhjapiirkondadest ning vaid üks mõjuvõimas perekond pärines lõunast. ../.../ Ainult kolm perekonda- Folkungid Rootsis, Taani kuninglik perekond ja Piastid Poolas- olid mittefrangi päritolu. * Hiliskeskajaks oli 80 protsenti Euroopa kuningatest ja kuningannadest frangid. * Paljud prantsuse päritolu valitsejadünastiad omandasid u u s i kuningriike, mis loodi 11. ja 12. sajandil koos ladina ekspansiooniga, nt Portugal, Napoli-Sitsiilia või Küpros. Saksa ekspansioon Ida-Euroopasse ei toonud kaasa uute koloniaalkuningriikide rajamist. Rajati küll keisririigi lõtvades raamides uusi poliitilisi struktuure, nagu Brandenburg või Wettinite alad,
-Mõiste on ajalooperiood mis on vanaaja ja uueaja vahel . *võttis kasutusele 1469a Giovanni Andrea .Keskaja algus 5.saj kuni 15.saj. Mõiste keskaeg võtsid kasutusele renessansi aegsed autorid kes nägid omas ajas antiikkultuuri taasündi. -Keskaja algused ja lõpud Üheks keskaja alguseks peetakse Lääne-Rooma langemist 5'ndal sajandil (476.a. Sagedasti dateeritakse keskaja lõpp aastaga 1492, mil Kolumbus jõudis Ameerikasse. -Keskaeg jaguneb vara,-kõrg-, ja hiliskeskajaks. -Suur rahvasteränne - ida aasiast hunnid läksid germaanlaste aladele ja olid väga sõjakad ja selle tõttu jätsid germaanlased oma kodud maha ja hakkasid liikuma läände. Oli intensiivse rände periood Euroopas umbes aastatel 400 kuni 800 pKr. Rännet soodustasid sügavad muutused rooma riigis. Rooma riik lagunes, selle asemel tulid germaanlaste riigid, inimesed jätsid linnad maha ja läksid elama maale. Esimesed saabujad olid germaani hõimud näiteks (goodid, vandaalid,) Jagunes
ja renessanssi vahele. Tegelikult on keskaeg kokkuleppeline mõiste, mis võeti lõplikult kasutusele nn. valgustusajal s.o XVIII saj. Kokkuleppeliselt algab keskaeg 476. a. Keskaeg jaotatakse 3-ks etapiks: 1. Varakeskaeg V-X sajandini-vaesus, poliitiline killustatus. Ainus kindel organisatsioon oli katoliku kirik. 2. Kõrgkeskajaks XI-XIII sajandini- linnade uus sünd, stabiilsus, rikkuse kasv, lääne-eurooplaste vallutusretked. 3. Hiliskeskajaks XIV-XV sajandini- katkuepideemiad, elanikkonna vähenemine, muutused ühiskonnas. Keskaja lõpuks peetakse:(vaidlused) 1. Konstantinoopoli vallutamist türklaste poolt 1453. 2. Ameerika avastamist 1492. 3. Reformatsiooni e. usupuhastuse algust 1571. ((Alljärgev tekst -S.o konstantinoopoli vallutamine (lihtsalt lisainfo-pole vaja süveneda)- 395.a. loodi Ida-Rooma keisririik. 11.saj. hakkasid Türgi-seldžukid ründama riiki.
Euroopa sõjameeste katsed Kristuse hauda Jeruusalemmas ja seda ümbritsevaid maid oma võimule allutada. See oli ka paavstide võimu ja kogu Lääne Euroopat hõlmava katoliku kiriku kõrgaeg. Ristiusk levis nüüd juba kõikjal Euroopas. Ühena viimastest Euroopa maadest tõusis see võidule ka Eestis, saksa ja taani ristirüütlite vallutuse tagajärjel. Koos ristiusustamisega langesid meie esivanemad pikaks ajaks võõra võimu alla. Hiliskeskajaks XIV. XV. Hiliskeskajal hakkasid paljud keskajale iseloomulikud nähtused ( feodaalkord, rüütlikultuur , paavstivõim ) pikkamööda alla käima. Euroopat tabasid mitmed seninägematud nuhtlused : suured näljahädad, korduvad katkuepideemiad, talupoegade ülestõusud. Seevastu linnad kasvasid üha suurema hooga. Eriti kiiresti hakkas ühiskond arenema varauusajal XVI. Sajandil. Seiklushimulised mehed purjetasid Euroopast maailmameredele rikkusi otsima
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
