1) Reagani poliitika põhipunktid: 1. Maksude vähendamine 2. Vähendada riiigi sekkumist majandusse 3. Inflatsiooni vähendamine 4. Valitsuse kulude vähendamine 2) Hrutsovi sula mõju: · Ühiskonnaelu stabiliseerumine · NSVLis kaotati laiaultauslik vägivallapoliitika · Tarbimine kasvas · Linnastumine kiirenes · Baltimaad said nõukogude lääneks, kuhu inimsed reisisid, et sellega tutvuda. 3) konservatism: ei väärtusta üksikisiku õigust, inimene kuulub alati mingisse kollektiivi, tugev võim, riik ei sekku majandusse, kodumaise kapitali toetammine
USA reageeris sellele kohe ning USA president J.Kennedy esitas NL juhile Hrutsovile ultimaatumi rakettide väljaviimiseks, või muidu viib USA oma väed Türgis Nõukogude Liidu piirile. Nõukogude Liit pidi sellega leppima ning alates Kuuba kriisist toimus mõningane pingelõdvendus. USA ja NL juhid hakkasid omavahel iga aasta kohtuma ning sõlmiti mitmeid kokkuleppeid. Pärast Kuuba kriisi seati kahe riigi vahel sisse nn ,,kuum liin", mis oli otsene telefoni ühendus Kennedy ja Hrutsovi vahel. Kuuba kriisist võib järeldada, et see on järjekorde tõestus sellele, et Külm sõda oli maailmasõda, kuna NSVL kasutas jällegi jõhkraid meetoteid, kuidas astuda vastu demokraatiale. Tegevus toimus küll USA ja Nõukogude Liidu vahel, aga sellesse kaasati palju teisi riike. Viiendaks faktiks, et Külm sõda oli maailasõda võib pidada Vietnami sõda, mis algas 1964 aastal. Vietnam oli jagatud kaheks. USA, kes oli Lõuna-Vietnami totaja alustas 1964
VIETNAMI SÕDA 1960- 1973 WILSON Rahvasteliidu loomine. ROOSEVELT väljumine ülemaailmsest maj. kriisist. TRUMAN Marshalli plaan KENNEDY Kuuba kriis NIXON Vietnami sõja lõpetamine. REAGAN Tähesõdade programm, reiganoomika. Truman-kommunismi tõkestamine, trumani doktriin Mao Zedong-liider,Hiina reformid, kultuuri revolutsioon Eisenhower-doomino teooria, doktriin Adenauer-Saksa majandus ime, sotsiaalne turumajandus L.Erhard-viis Adenaueri plaane ellu. Breznev- peale Hrutsovi, stagnatsioon Hurtsov-NSVl liider, sulaperiood, 1952-1964 Reagan-USA president, ulatuslikud maj reformid. Kennedy-Vietnami sõda, atendaat. Nixon- watergate afäär Ford-relvastusalaste piirangute läbirääkimised NSVL Bush sen-lagunes NSVL Castro- kuuba liider, Kuuba kriis. Tatcher-majandus reformid, raudne leedi, maksude vähendus. M.L.King mustanahaliste liikumiste juht. 1948-Berliini blokaad 1949- SM lõhestus 1956- Poola ,Ungari , Suessi kriis. 1961-Berliini müür 1962-Kuuba kriis
organiseerimiskomitee juht Belgia välisminister Paul-Henri Spaak. Kolme ühenduse koondnimi al1965 (jõust 1967 Liitmislepingu Merger Treaty) kolm instituts-ühend järel 1978 nimi Euroopa Ühendus EC (European Community). Poliitilised eeldused: L-Euroopa ühtehoidvam, Saksamaa jaot küsimus oli "päevakorralt maas", Pr-Saksa leppimustahe oli olemas. Am Ühendr kontroll oli selgelt nõrgenenud: Lääne- Eur sai iseseisvalt hakkama, sõjaoht oli taandNLiit polnud enam impeer-na tugev, seal Hrutsovi sulaaeg alanud. EMÜ loodi Rooma lepinguga 1957. a. märtsis, alustas tööd Brüsselis peakorteris 1. jaan 1958. Eesmärk - ühisturg luua 12-aasta jooksul Üleminekuperiood jaotati 3ks 4-aast perioodideks enne seda tolliliit. Rooma Lepingu art 8a kõlas: "Siseturg hõlmab ilma sisemiste piirideta maa-ala, mille ulatuses tagatakse kaupade, isikute, teenuste ja kapitali vaba liikumine." EMÜ kui
Kasvas tehnoloogiline mahajäämus lääneriikidest. Kasvas varimajandus ja spekuleerimine defitsiitse kaubaga. -noorteorganisatsioonid vastupanu kommunistlikule reziimile, 1950.aastatel noorte salaorganisatsioonid (~30 tk.), kes levitasid nõukogudevastaseid lendlehti ja kogusid salaja relvi. -stalinism Stalini valitsusperiood, iseloomustab massiküüditamine, horror, vägivald, tohutu võim julgolekuorganitel, defitsiit ja võim kommunistliku partei käes. Plaanimaj. Metsavendlus. -sula Hrutsovi valitsusperiood, iseloomustab repressioonde vähenemine, majanduse ja teaduse areng, lääne riikide suhete paranemine. Plaanimaj. Salajased noorte org. -stagnatsioon Breznevi valitsusperiood, iseloomustab pingelõdvendus, majanduskriis, tihenenud sidemed Lääne riikidega. Plaanimaj. Avalikud kirjad lääneriikidele -gerontokraatia Andropovi ja Tsernenko valitsusperiood, iseloomustab defitsiit -perestroika Gorbatsovi valitsusperiood, iseloomustab vabad valimised,
üle metallivarud. Kontrolliti läbi. Kui 59 aastal 30 miljonit tonni siis hiljem kuni 3 korda suurem. Suure hüppe tagajärjed Ei saanud aru et majandus riigis peab tasakaalus arenema, mitte et ühte kohta panustatakse palju ja tehakse teiste valdkondade arvelt koguaeg. Suurim tagajärg näljahäda. Heidetakse ette eriti lääne vaatlejate poolt, et polnud võimeline iseseisvalt välja mõtlema kuidas midagi teha. Siis ta solvus hrutsovi peale, tahtis ise mõelda. Kusagil üsna alguses tekkis partei sees suur vastupanu, aina rohkem partei juhte hakkasid avaldama oma mure kursi suhtes. Need kes julgemad olid said aru et see on kohutav. Inimestel väga palju võimalust seda kritiseerida ei olnud. Esimene suure hüppega seoses muutus oli meeleolud partei sees tagandas korraks isegi partei esimene kohalt. Li Shaoqi võeti asemele, lõhe. Ühes pragmaatilisemad, kes kritiseerisid viimaste aastate ettevõtmisi ja teisesse leeri
annaabi.ee 
