Meinhardi ülesandeks tehti Liivimaa ristiusku toomine. Bertholdi ei tahtnud liivlased vastu võtta,siis sai ta peapiiskopilt korraldused ristiusu korraldamiseks.Albertil oli kindel eesmärk rajadfa Liivimaal kirikuriik ja kogu maa pühendamine Neitsi Maarjale,1199 pühitseti ta Üksküla piiskopiks. 1201-Albert alustas saksa asunike tarvis Riia linna ehitamist,kuhu viis piiskopkonna keskuse, asutati Kristuse Sõjateenistuse Vendade ordu.Ordu allutati küll piiskopile,kuid hakkas peagi ajama iseseisvat poliitikat ja kujunes Riia piiskopile ohtlikuks konkurendiks. 1208-võtsid ristimise vastu Ümera piirkonna latgalid,kes relvastatud vastupanu ei osutanud,lootes sakslaste sõjalisele toetusele oma vanade vaenlaste, eestlaste vastu.Edaspidi osalesid latgalid aktiivselt Eestile tehtavates sõjakäikudes,Järgnevalt vallutatiPolotskile alluvad Vene väikevürstkonnad Jersika ja Koknese,Edasi suunati pealöö eestlaste vastu.jõudsid ristisõdijate retked eestim...
Vana-Liivimaa riigid ja põlisrahvas: · Feodaalse killustatuse aega Eestis nimetatakse Vana-Liivimaa ajaks. Maa jagati üksikuteks osadeks mille etteotsa said enam-vähem sõltumatud valitsejad maahärrad, kelle valdused kujutasid väikeseid feodaalriike: 1. Taani valdus e.Harju-Viru, Põhja-Eesti alad, mida nimetati ka Eestimaaks. Taani kuningas oli Eestimaa Hertsog, tema asehaldur asus Tallinnas. Tallinna piiskop omas Põhja-Eestis ainult vaimulikku võimu, allus Lundi peapiiskopile.
VANA LIIVIMAA I Taani valduses olevat Põhja-Eestit nimetati Eesimaaks või Harju-Viruks või Eestimma Hertsogkonnaks (ametlik nimetus). Taani kunigast sai Eestimaa hertsog. Tallinna linnuses esindas teda asehaldur. Kõrgeim vaimulik oli Tallinna piiskop, kes allus Lundi peapiiskopile Rootsis. II Sakslased. Ühtset riiki ei tekkinud, Eesti valdused jagati 3ks: 1) Tartu piiskokond (Ugandi maakond, Vaiga lõunaosa. Pealinn oli Tartu) 2) Saare-Lääne piiskopkond (Saaremaa, ja Läänemaa. Pealinn algul Vana-Pärnu, hiljem Haapsalu) 3) Liiviordu riik. Suurim sõjaline jõud Vana-Liivimaal. Esindas Marienburgis asuvat Saksa ordut. Tekkis Mõõgavendade ordu faasil, mis hävis 1236. aastal Saule lahingus (leedukate, semgalite Mõõgavendade ordu). Hõlmas peale Läti ka Sakalat, Järvamaad ja Kesk-Eesti väike maakondi. Pealinn oli algul Riia, hiljem Võnnu/Ceis. Ordu riiki juhtis ordumeister, kes allus Saksa ordu ...
· Kuramaa hertsogiriik-Daugava jõest lõuna poolne ala(iseseisvana Poola vasallsõltuvuses). Hertsogiks-Gotthard Kettler · Üleväina-Liivimaa- Daugava jõest põhja poolne ala, sh ka ordule kuulunud Eesti ala(Poolale) o Poola kuningas Sigismund II August kinnitas Liivimaa aadlile privileegi, mis andis neile väga ulatuslikud õigused: usuvabadus, ainuõigus täita kohalikke riigiameteid, kinnitas kohaliku õiguskorra edasikehtimise ning avardas lääniõigust. o Vana-Liivimaa oli langenud. o Sõja tegelikud põhjused peitusid vastandlikes kaubandushuvides o Kohalikud mõisamehed moodustasid põhilise sõjalise jõu(endised ordu ja piiskoppide sõdalased, kes otsisid teenistust) o Moskva otsis toetajaid ning pakkus Taani hertsog Magnusele Liivimaa kuninga tiitlit o Ivan Julm loovutas Magnusele Põltsamaa linnuse, millest sai nukukuningriigi keskus o 1570 Magnus koos vene vägedega alustas Tallinna esimest piiramist
VANA LIIVIMAA (Orduaeg, keskaeg) Vana Liivimaa Eesti ja Läti alade nimetus keskajal, muistse vabadusvõitluse lõpust kuni Liivi sõja alguseni. 1227-1558. Kui Eesti ja Läti alad olid vallutatud, ei tekkinud ühtset riiki, tekkis 6 väiksemat riiki. Kõigepealt oli tegemist Eestimaa hertsogkonnaga (Virumaa, Harjumaa). See ei olnud päris eraldiseisev, oli üks osa Taani kuningriigist. Taani kuningas oli nende alade hertsog, kuninga asemel valitses kohapeal asevalitseja/asehaldur. Keskuseks oli Tallinn. Eesti aladel oli Saare-Lääne piiskopkond. Osaliselt olid valdused Lääne-Eestis, valdusi oli ka Saaremaal. Seda juhtis Saare-Lääne piiskop, keskusega olid lood erinevad. Algselt oli piiskopkonna keskus Lihulas. Kuna Lihula linnust tuli jagada orduga, toodi keskus üle Vana- Pärnusse. Leedulased põletasid Vana-Pärnu maha, seetõttu viidi keskus Haapsallu. Kõige lõpuks viidi keskus üle Kuressaarde. Tartu piiskopkond moodustus nendest aladest, k...
Vana- Liivimaa Ristisõdade põhjused: *Hamburgi- Bremeni piiskopi tahe taastada oma kiriku liidripositsioon P-Eur. *Saksa kaupmeeste huvi kindla tugiala rajamisest Väina jõe äärde. *Saksimaa ja Vestfaali rüütlite soov paremaid valdusi oma vendadele ja poegadele saada. *tsistertslaste ordu mungad. Liivlaste alistamine 1206-1207:*Meinhard 1186- pani aluse väiksele kristlikule kogudusele.*Berthold 1196- ristisõda(1000 meest)*Albert- ehitas Riia linna 1201 saksa asunike tarvis, Kristuse Sõjateenistuse Vendade *ordu(mõõgavendade ordu) 1202*Kaupo ja osade liivlaste enda poole võitmine*Majandusliku kasu lubamine. Latgalite alistamine 1208:*lootus saada sõjalist abi eestlaste vastu*vastupanu ei osutatud. Käik Eestimaale:1208 Sakala ja Ugandi. Korraldati vasturetki Liivl ja latg aladele. Läänem ja saarl ka.1210 Ümera lahing. 1217 ugalaste ja sakslate ühine sõjakäik Venemaale. 1217 21. sept Madisepäeva lahin...
Seda üritati teha nii, et andamit viies peideti end viljakottidesse. Uurijad on leidnud, et see võib olla muistend (linnusesse sissepääsemine... et seda muistendit on võimalik kohata ka teiste rahvaste muistendite juures). Ja samas, detsembris polnud see võimalik köha tõttu. (Bornhöhe kasutas teoses "Villu võitlused") ja ka Tasujas. Põllumajandus ja maarahvas pärast Jüriöö ülestõusu Jüriöö ülestõus jagab Vana-Liivimaa ajaloo kaht ossa. Vasallid e läänimehed kolivad maale elama ja sellega muutub ka talupoegade olukord. Maale rajatakse mõisad (massiliselt). Vana-Liivimaa aja lõpuks Eesti territoorimil on umbes 500 mõisa. See hakkas sellepärast, et Lääe-Euroopas 14. sajandil tekkisid manufaktuurid. Need tekkisid eeskätt Läänne-Euroopa linnades, järelikult elanikkond kasvas ja seda kasvavat elanikkonda oli tarvis ära toita
Ajalugu. 1) Lnemaa anti Riia piiskopile, mis pani aluse Saare-Lne piiskopkonnale. lejnud hivatud alad vttis ordu endale. 2) a)Balduni katse paavsti lemvim taastada. Mis ei nnestund. Leedulased koos semgalitega nad Saue lahingus hvitasid. b)Ta oli roomast saadetud esindaja, kes pidi paavsi levimu taastama, aga lahkus ilma midagi muutmata. Modena Wilheim tuli Baltimaile korda looma. c) Mille jrgi sai Taani ordult tagasi Harju- ja Virumaa ( neist moodustati nn. Eestimaa hertsogkond, mille hertsogiks oli Taani Kuningas). Jrva ji ordule mndusega, et sinna htki kindlusti ei ehitata. 3) a) Saarlasid jtkasid vastupanu mitukmmend aastat. Need lppes iga kord mitte tingimusteta allaandmise, vaid lepinguga. 1236.nda aasta vastuhaku jrel oli saaremaa mitu aastat jlle vaba, sest uus alistumisleping slmiti alles 1241.ndal aastal. Saarlased ristiti ja nustusid maksu maksma. b) Jlahingus vitis Vene ved, Aleksander Nevski juhtimisel. Nevski ...
Vana-Liivimaa Pt 8.-12. Haldusjaotus 13. saj • 1226 Modena Wilhelmi vaheriik • 1227 ordu vallutab Põhja-Eesti • 1237 Liivi ordu • 1238 Stensby leping • 1297 kodusõda ordu ja Riia linna vahel Välissuhted • 1236 Saule lahing • 1260 Durbe lahing • 1263 ja 1270 leedulased rüüstavad Eestit • 1410 Grünwaldi lahing • 1242 Jäälahing Jüriöö ülestõus 1343-1345. Osapooled • Taanlased • Harju-Viru vasallid • Sakslased • Eestlased Jüriöö ülestõus 1343-1345. Sündmuste käik • 23. apr 1343 ülestõusu algus Harjumaal • Ülestõus Läänemaal • 4. mai kohtumine Paides • 11. mai Kanavere lahing • 14. mai Sõjamäe lahing • 24. juuli ülestõus Saaremaal • 1344 sakslased Saaremaal • 1345 ülestõusu lõplik mahasurumine Sisesuhted pärast Jüriööd • 1346 Taani müüb oma valdused • 1396 kodusõda, ordu vallutab Tartu • 1397 Danzigi kongress • 1421 maapäev Välissuhted pärast Jüriööd • 1478 Moskva liidab endaga Novgorod...
saj II veerandit, siis hakkasid siin kujunema keskajale omased feodaalsuhted, mis põhinesid feoodil. Eesti+Läti=Maarjamaa oli Rooma katoliku kiriku ala, mida ajaloos on nimetatud Vana-Liivimaaks. 1238. a Stensby leping kinnitas esialgese haldusliku jaotuse pärast vaidlusi. Haldus ja valitsemine oli 2-tasandiline: oluline oli klerikaalne e. vaimulik võim, millest pidi sõltuma ilmalik võim. Omaette haldus ja valitsemine kujunes linnades (nn. linnademokraatia). Vana-Liivimaa liitus majanduslikult, kultuuriliselt, poliitiliselt korralduselt Lääne- Euroopaga. Vasallkond kujunes 13. saj väikeaadlikest, teenistuslastest ja ka kohalikest ülikutest. Vasallid muutusid siin elades peagi sõltumatuks maa-aadliks, pärandasid maad. Võimu teostamise üheks osaks oli suhete korraldamine põlisrahvaga: algul lepinguliselt, hiljem sellest loobuti. Jüriöö ülestõusu majanduslikuks tulemuseks oli: teoorjusliku majandussüsteemi juurdumise algus, millest hiljem
VANA-LIIVIMAA VALITSEMINE 1. Territooriumid ja riigid Tartu piiskopkond Saare-Lääne piiskopkond (Haapsalu, Lihula, Vana-Pärnu, Kuressaare) Liivi orduriik (alates Järvamaast kõik allapoole, kuni Läti keskosani) 2. Läänisuhted Vara- ja kõrgkeskaegsed suhted, kus maa oli läänistatud vasallidele, kes said selle tänu sõjale. Maad harisid talupojad, kes maksid selle eest raha. Ordu ei teki läänimõisad vaid ordumõisad, läänistamist ei toimunud. Taani valdus Taani kuningas maaisand Piiskopkonnad maaisand tartu piiskop Kuni 1315a. oli maa tagastatav, alates 1319-1397(Danzig) on läänistatav maa pärandatav, võõrandamata. Ametkonna maad - maad, mida ei läänistatud. Jaotati eraldi vakusteks (4-6küla). 3. Liivimaa sisesuhted Mõõgavendade ordu lakkas eksisteerimast, kui leedukatega võitles. Halvad suhted, ordu ei saanud läbi kirikuga(vaen, Riia piiskopi vastu) Kodusõjad kogu keskajal. Riia piiskop ei suuda vastu panna ordule,...
Vana-Liivimaa valitsemine Poliitiline ülesehitus 1346. Aastal 5 väikeriiki Saksa Ordu Liivimma haru tugevaim ja suurim, mida valitses Liivimaa meister Riia peapiiskopkond Tartu piiskopkond Saare-Lääne piiskopkond Kuramaa piiskopkond Maaisand ja läänimehed Kogu maa jagunes maaisanda domeenideks harisid talupojad tuludest kattis maaisand riigivalitsemise kulud ja isiklikud väljaminemised Läänivaldused jagatud vasallidele sõjateenistuste ees Sisepooliitika Võimuvõitlus piiskopkondade ja ordu vahel Intriigid Kodusõjad Seisused 14.saj hakkasid maaisandate kõrval suurt rolli mängima Läänimehed ja linnad Rüütelkonnad vasallide ühinemine territoriaalselt Linnadepäevad Maapäevad Küsimused 1. Kes oli Liivimaa tugevaim relvastatud jõud? Liivi ordu 2. Kes oli Liivimaal kõrgeim vaimulik? Liivi ordu meister, Riia peapiiskop 3. Selgita, milles seisnes rõivastustüli. ...
VANA-LIIVIMAA KUJUNEMINE VANA-LIIVIMAA RIIKIDE KUJUNEMINE VANA-LIIVIMAA eestlaste, liivlaste ja läti hõimude asuala, mille ristisõdijad vallutasid Ühtset riiki vallutatud aladel ei kujunenud Miks? 1236.a. toimus Saule lahing leedulaste ja Mõõgavendade ordu vahel 1237.a. loodi Saksa ordu Liivimaa haru, peagi hakati kasutama lühendatud nimetust Liivi ordu 1238.a. sõlmiti Stensby leping Saksa ordumeistri ja Taani kuninga vahel: 1) paavsti nõudmisel sai Taani kuningas Tallinna, Rävala,
3.Pilet 1).Pronksiaeg Vanimate pronksesemetena tuntakse praegu Muhust leitud odaotsa , Kivisaarest leitud sirp ja veel 11 kirvest. Katsed näitasid ,et pronkskirvega saab puu raiutud 3 korda kiiremini kui kivikirvega. Kuigi ikka valmistati kivist, luust ja sarvest tööriistu, sest eestis puudusid vajalikud vase-ja tinamaagid, mujal olid need liiga kallid ,et neid arvukamalt hankida. Nooremal pronksajal ehitati mõned kindlustatud asulad Saaremaal ja Põhja-Eesti rannikuvöödes. Neid rajati juba looduslikult kaitstud paikadesse. Püstitati paekivist tara või palkidest kaitsesein. Kindlustatud asulates elati püsivalt. Suurem osa Eesti elanikest elas pronksajal arvatavasti siiski avaasulates. Matmiskommetes leidis aset suur muutus ,sest hakati rajama Kivikirstkalmeid( kividest laotatud ring ja keskel rist). Nooremal pronksajal oli Eesti jagunenud kaheks regiooniks: rannikupiirkonnaks ja sisemaaks. Rannikualalt on teada rohkesti mitut tüüpi kinn...
Eestlased kaotasid. Lõppes Liivimaa ristisõda: oli 12. Sajandil (1140) Rooma paavstide toetusel peetud katoliku kiriku ja kiriklike sõjaorganisatsioonide (Mõõgavendade ordu) poolt Liivimaal elanud soome-ugri ja balti hõimude vastu peetud sõda, mis lõppes liivlaste, kurside, latgalite, semgalite maa vallutamise ja nende sundristimisega(1208) . Riia linna rajamine: Linna asutas 1201. aastal piiskop Albert von Buxhoeveden ning linn oli keskajal Riia peapiiskopi ning Mõõgavendade ordu Vana-Liivimaa valduste keskpunkt. Mõõgavendade Ordu asutamine: kristlik sõjaline ordu, mis eksisteeris aastatel 12021237. 1202. aastal moodustas preester Theoderich, Ordu loodi eemärgiga alistada paganlikke liivlasi, latgaleid ja eestlasi. Ümera lahing: 1210, Lätis Valmiere lähedal. Eestlaste võit. Osalesid eestlased, sakslased, latgalid, liivlased. Eesmärgiks vallutada Võnnu. Madisepäeva lahing: 21. september 1217, Eestis Vanamõisa lähedal. Sakslaste võit. Osalesid eestlased
Vana-Liivimaa riigid ja põlisrahvas! Võitjad jaotavad maa ja hakkavad seda valitsema. Eesti ja läti alad: Liivimaa, Taanile allutatud Põhja-Eesti: Eestimaa. Maa jaotati osadeks, mida hakkasid juhtima Maahärrad. Taani valdusi nimetati üldiselt Harju-Viruks. Maahärrad: Tartu piiskop, Saare-Lääne piiskop ja Liivi ordu. Feodaalse killustumise ajajärku nimetatakse Eestis Vana-Liivimaa ajaks. Ilmaliku võimu kehastuseks oli Liivi orduriik.(1237). Oli formeeritud mõõgavendade orgust mis 1236 tegevuse lõpetas.(saule lahing). Tähtsaim isik ordus oli ordumeister. Talle kuulusid läti alad, sakala kõrval ka Järva ja kesk- eesti väikemaakonnad. Lisaks veel valdusi Lääne-, Saare- ja Hiiumaal. Ordu pealinnaks oli Riia....siis Cesis (võnnu linnus). Orduala jagunes: komtuur- ja foogtkondadeks. Liivi ordu sisemine korrastus:
järeltulijate kätte. Siis ei olnud see enam lään vaid nende isiklik maavaldus. Sellega kujunes välja vasallidel suur võim ja tähtsus. Ordu võim kahanes märgatavalt. Siiski säilis ordul kõige suurem sõjaline võim. Tegelikult oli ordu võimsuse vähenemisel väga negatiivne mõju, mis avaldus 15 saj teisest poolest- Venemaa oht. Danzigi kongressi järel suurenes VEELGI killustatus ja sellega kaasnes välismõjude, eelkõige venemaa oht. Venemaa leidis, et Vana-Liivimaa on nõrk. Alates Ivan III suurenes Venemaa oht, sest ta ühendas Vene alad üheks alaks, oli üks tsentraliseeritud riik. Sellega kaasnesid rüüsteretked, kus käidi Vana-Liivimaal. Kannatajaks jällegi talupojad. Ordu tegi vastu ka retki. Midagi oluliselt need ei muutnud. Ordu kõrvaldas Vene ohu 1502 Smolino lahinguga. 50 aastat oht eemal.Kutsutakse ka''Smolino imeks''- kuna ordul olis väiksemad väed ja arvati et kaotatakse.
siiludeks jaotamis ja maakasutusühikud. Mehaaniliste veskite ehitamine(vesiveskid). Vana-Liivimaa valitsemine ja Keskajal suurenes viljakasvatuse osatähtus. Odra talupoegade olukord keskajal kõrval hakati kasvatama talirukist. Üks raskemaid Ptk.9-10 viljakalduseid saavutas haripuntki 1315.aastal.
Vana Liivimaa Millega lõppeb Balti ristisõda? · Kuralased 1267 · Preislased 1283 · Semgalid (Lõuna-Läti esivanemad) 1290 sellega lõppeb ristisõda. Leedu 1236 purustasid zemaidid ja semgalid Saule lahingus Mõõgavendade ordu. Mõõgavendade ordust saab Saksa ordu Liivimaa haru. 1238 Stensby lahing Saksa ordu (Teutooni ordu) + Mõõgavendade ordu = Saksa ordu Liivimaa haru (Liivi ordu) Miks ei jõudnud ristisõdijad Venemaale ? · Tülid Saksa Rooma keisririigis paavstimeelsete ja keisrimeelsete vael. · 1242 Jäälahing venelased takistasid ristisõdijate sissetungi Venemaale. · Mongolid hakkasid venemaad rüüstama, läänekristlaskond hoidis pigem ennast eemale, sest mongolid olid tugevad vastased. Nad ikestasid Venemaad. Mongolid tulid Hiinast ja Aasiast. Venemaa maksis neile andamit. Vana-liivimaa oli konföderatsioon · Ordu alad · Riia peapiiskop (Saare-Lääne ja ...
piiskopid, Liivi ordumeister ja orduametnikud, Vasallkonnad, Linnad (Riia, Tallinn, Tartu). Kuldne periood: Jõukuse kasv. Rahvaarvu kasv. Kohalike elanike õiguslik oluikord muutus järjest ebakindlamaks, aga ka neid puudutas jõukuse kasv.Pillav elustiil. Põllumajandus: Seoses linnastumise ja manufaktuuritööstuse arenguga Lääne-Euroopas kasvas nõudlus teravilja järgi. Kvaliteetne rehes suitsu käes kuivatatud rukis. Sisekaubandus linnade ja Vana-Liivimaa valitsemine: Riia peapiiskop ning Saare-Lääne, Tartu, Kuramaa ja Tallinna maapiirkondade vahel. Hansa liit: Läänemere-äärsete kaubalinnade liit. Tallinn, Tartu, piiskopid, Liivi ordumeister ja orduametnikud, Vasallkonnad, Linnad (Riia, Tallinn, Tartu). Viljandi ja Pärnu. Olulisim väljaveoartikkel teravili, peamiselt eksporditi Flandriasse ja Kuldne periood: Jõukuse kasv. Rahvaarvu kasv. Kohalike elanike õiguslik oluikord muutus Hollandisse. Transiitkaubandus
Tartus üritas piiskop maahärrana aeg-ajalt linna õiguskorda puudutavates küsimustes kaasa rääkida, ent saavutas enamasti üksnes konflikti linnaga. http://www.estonica.org/et/Ajalugu/u_1200-1558_Keskaeg_Eestis/Vana- Liivimaa_linnade_teke_ja_kaubanduse_areng/ Hansa suurkoget kujutav sulejoonistus Tallinna rae käsikirjast Hoolimata alalisest vaenust kohalike pisisuveräänide vahel ning ähvardavast välisvaenlaste ja meeröövliohust, õitses kaubandus ja edenes põllumajandus. Vana-Liivimaa sai tuntuks Põhja- Euroopa viljaaidana, siinne vili oli vahetuskaubaks Flandria kalevile, Soti heeringale ja Poitou' soolale. Hansakaubandus ja Eesti Keskajal oli Eestis üheksa linna - Tallinn, Rakvere, Narva, Haapsalu, Paide, Uus Pärnu, Vana Pärnu, Viljandi ja Tartu. Selgemaid allikalisi andmeid linna kujunemisest tol perioodil on vaid seoses Tallinna ja Tartuga. Mõlemad linnad said linnaõiguse juba 13. sajandi keskpaigaks, Tallinn kasutas
Vana- Liivimaa ja selle valitsejad Piirid Kui ristisõjad suundusid lõunasse ja itta siis paganlikud balti hõimud panid käed ette. 1242. Aastal peeti peipsi järvel Jäälahing, mille võitsid venelased. Sellega pandi paika Eesti ja Venemaa piirid. Vana-Liivimaa Vana- Liivimaa hõivas laias laastus Eesti ja Läti ala. Vallutajaid oli mitu ja igaüks tahtis suuremat pinda. Seepärast ei olnud ühtset keskvõimu. Oli selle asemel mitu väiksemat feodaalriiki. Piiskopkonnad ja orduriik. Põhja-Eesti kuulus Taanile, 1346. Aastal müüs Taani kuningas Põhja- Eesti Saksa ordule. Viimane andis selle järgmisel aastal Liivimaa harule valitseda. Taani kuninga alamatele, aga õnnestus välja kaubelda hulga õigusi. Liivi ordu Tugevaim sõjajõud oli Mõõgavendade ordu. Tähtsaim ametimees ordus oli ordumeister. Tähtsamad küsimused lahendati koos orduametnikega ehk kapitliil. Mõõgavennad said 1346. Aastal Saule lahingus semgalitelt ja leedula...
VanaLiivimaa sise ja v2lissuhted 10/12/2008 19:17:00 Jyri66 ylest6us muutis paljuski VL poliitilist kaarti. Taani myys 1346 Eestimaa 19000 h6bemarga eest Saksa ordule ning j2rgmine aastal andis k6rgmeister selle valitseda Liivi ordumeistrile. Suurimaks maavaldajaks Eestis saigi Liivi ordu. XIV saj. teisel poolel langesid VL piiskopkonnad Liivi ordu s6ltuvusse, iseseisvuse s2ilitas vaid Tartu piiskopkond. Saj. l6pus asuski orduvastase liikumise eesotsa Dietrich Damerow (Preisimaalt p2rit, Pariisi ylikoolis 6ppinud) (Tartu piiskop). Tema laialdased sidemed Euroopas aitasid leida kyllaltki suurt v2lisabi. 1396 a. s6jak2igul ryystati Tartu piiskopkonna maa, vallutati linnused va. Toomem2e linnus Tartus. Tekkinud tylid lahendati Danzingi kongressil kuna puhkenud probleemid olid rahvusvahelise kaaluga. Kongressil osalesid k6ik VL poliitiliste j6udude esindajad. Kongressil ots...
Liivimaa valitsejad olid vahepeal otsustanud tsaaririigile nõutava lõivu ära maksta, millest tsaaririik keeldus. Seejärel pakkudes Liivimaa alasid üritati leida abi Taanist. 1560 aasta jaanuaris alustas tsaaririik uuesti sõjategevust. 1561. aastaks varises orduriik kokku. Tallinna linn, Harju-Viru ja Järvamaa rüütelkond andsid end Rootsi Kuningriigile; Liivi Ordu ja Riia peapiiskopkond Poola kuningriigi võimu alla. 1561. aasta Vilno lepinguga moodustati Liivi sõja ajal endise Vana-Liivimaa Liivimaa konföderatsiooni maadest: Kuramaal viimase Liivi ordu maameister Gotthard Kettleri valitsetav ilmalik, Rzeczpospolita vasallriigina Kuramaa hertsogiriigi ja Lõuna-Eesti ning Lätimaa territooriumist Liivimaa hertsogkond, mille valitsejaks oli Poola kuningriigi ja Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi valitseja. 1561. aastal püüdis Moskva tsaar Ivan IV lahendada kujunenud poliitilist ja sõjalist olukorda
Tee endale õpiku ja arvuti abil konspekt VANA-LIIVIMAA LINNAD 1. Määra keskaegsete linnade pitserid, linnade nimed või praegune vapp. Püüa täita võimalikult palju lahtreid. Keskaegne pitser LINN Praegune vapp TALLINN Linnaõigus 15. mail 1248 a- st VILJANDI VANA- PÄRNU NARVA
· Paavst toetas ristisõdijaid. · Vallutajad olid head diplomaadid · Eestlaste maakaitse, sõjaväe korraldus ja relvastus oli kohandatud üksikute sõjakäikude jäiks mitte plaanipärase vallutuse korral. · Eestlastel polnud veel riiki ja sidemeid üksikute maakondade vahel olid nõrgad -> see halvas ühist vastupanu. · Venelased ei pidanud alati täpselt kinni kokkuleppeist ja see halvas tõsiselt eestlaste kavandatud ettevõtmisi. Vana-Liivimaa piiride kujunemine. · Ordu ja Riia piiskop -> vallutasid Eesti -> suunati põhiraskus lõunasse, kus elasid kurelased, kursid, semgalid ja seelid. Nende lõplik alistamine võttis kauem aega : nälja ja kurnatuse sunnil nõustusid nad korduvalt alla andma, ent kosudes sõlmisid liidu naabritega ning kihutasid valllutajad oma maalt välja. · Kuramaa alistati alles kolmandal katsel 1267.aastal. · Semgalid andsid alla 1290. -> Sellega oli Ristisõda lõppenud!
Vana-Liivimaa valitsemine keskaegses Eestis Nõo Reaalgümnaasium Brita Lodi 59B Jaanuar 2013 Vana-Liivimaa poliitiline ülesehitus · Vana-Liivimaa koosnes pärast 1346.aastat viiest iseseisvast väikeriigist: 1. Saksa ordu Liivimaa haru 2. Riia peapiiskopkond 3. Tartu piiskopkond 4. Saare-Lääne piiskopkond 5. Kuramaa piiskopkond · Kiriku õiguslikult moodustasid Liivimaa ja Preisimaa piiskopkonnad 13.sajandi keskpaigast ühtse kirikuprovinti Riia peapiiskopi juhtimisel. · Tallinna piiskopkond kuulus ka pärast Taani valduste võõrandamist Lundi kirikuprovintsi.
Balti ristisõja põhjused. Sakslaste soov vallutada alasid Ida-Euroopas, et suurendada oma asuala. (Ekspansioon itta ehk Drang nach Osten; Lübecki linna rajamine 1143, mis sai lähtepunktiks edasistel vallutustel ). Soov hõivata kaubandusmonopol Venemaaga. Peamised kaubateed Venemaale aga kulgesid läbi Läti ja Eesti alade. Rooma paavst soovis levitada katoliku usku ja kristianiseerida (ehk ristida) ka viimased paganlikud rahvad Euroopas - eestlased, lätlased, leedulased. (12.-13.sajand olid katoliku kiriku ja paavstivõimu hiigelajad. Oma mõjuvõimu tugevdamiseks peeti ristisõdu ka Palestiinas nn Pühal maal ja võideldi ilmalike valitsejatega). Saksa aadlikud soovisid Baltimaade alistamisega saada elatusvahendeid - maad ja sõjatulu. Taani ja Rootsi kuningriigid soovisid oma valdusi suurendada. Muistne vabadusvõitlus. Muistse vabadusvõitluse I periood 1208-1212: - Algas sihipärane sõjategevus eestlaste vastu. - ...
Maa jagati üksikutseks osadeks, mille etteotsa said enam-vähem sõltmatud valitsejad , nn. Maahärrad.Nende valdused kujutasid endast väikeseid feodaalriike. Kuna Taani kuningas oli eestimaa hertsog ja tallinna linnuses asus tema asehaldur siis hakati taani haldust kutsuma harjuviruks, ülejäänud alad kuulusid Saksa-Rooma riigi keisrile.Eestis valitsesid suhteliselt iseseisvad maahärrad Tartu piiskop, Saare-Lääne piiskop , Liivi ordu. Seda ajajärku nimetatakse eestis vana-liivimaa ajaks. Liivi orduriik eksisteeris aastast 1237. Tähtsaim isik oli ordumeister, sellele järgnesid komtuurid ja foogtid. Neile allusid ordumõisad eesotsas valitsejaga. Rüütelvennad Poolvennad-sepad,pagarid,kingsepad. Preestervennad- kirikus pidasid talitusi Vaimuliku poole tähtsam võimukandja oli Riia piiskop, kellele allusid Tartu piiskop ja Saare- lääne piiskop. tartu piiskopile kuulusid muistne ugandi maakond ja vaiga lõunaosa .piiskopkonna pealinnaks oli Tartu.
1. Mis on muistne vabadusvõitlus? Muistne vabadusvõitlus on eestlaste relvastatud vastupanu 1208-1227 võõrvallutajate ristisõdijate vastu oma vabaduse kaitseks 2. Kes olid Meinhard, Berthold, Albert? Piiskopid Meinhard lasi liivlased end ristida Berthold oli teine piiskop Albert oli ristisõja peamine organisaator 3. Millal ja miks rajati Riia linn? 1201 - piiskop Albert laseb rajada Riia linna, ristisõdijate ja kaupmeeste tugipunktiks 4. Millal ja miks rajati mõõgvendade ordu, kes sinna kuulasid? 1202 mõõgavendade ordu, peamine Eesti ala alistav sõjaline üksus, preestervennad (ristisid, pidasid jumala teenistust) rüütelvennad (sõdisid) hallidvennad (abiteenistus nt sepad, kokad) 5. Nim 5 eestlaste allajäämis põhjust 1. elukutselistel ristirüütlitel oli Eu kaasaegseim sõjarelvastus ja varustus (rõngassärk, metallkilp, -kiiver) eestlastel (turvised pargitud looma nahast) 2. ristirüütlid olid elukutselised sõjamehed, eestlased = põl...
kõige rohkem. 2.Mil moel muutus aadlike positsioon ühiskonnas keskaja jooksul? Mis neid muutusi põhjustas? Vasallide õiguslik seisund muutus aja jooksul üha kindlamaks, sest maaisandatele kuulunud õigused läksid vasallidele üle. 3.Millest tulenes keskaegse Liivimaa sisepoliitiline ebastabiilsus? Mõõgavendade ordu ja Riia peapiiskopi õiguslik vahekord oli jäänud täpsemalt määratlemata. 4.Andke hinnang maapäevade rollile Vana-Liivimaa poliitilises elus? Minu hinnang maapäevadele on positiivne, sest seal said kokku 4 seisuslikku gruppi, kes said omavahel erinevaid probleeme ja küsimusi arutada. 5.Selgitage näidete abil, kuivõrd edukas oli Vana-Liivimaa poliitiliste jõudude välispoliitika. See oli edukas, sest nt Leeduga suudeti luua heanaaberlikud suhted.
1238 Stensby lepin Taani sai ordult tagasi Harju- ja Virumaa ning järva jäi ordule 23. aprill 1343 jüriöö ülestõus 14. mai 1343 Sõjamäe lahing, kus sai surma u. 3000 eestlast Stift piirkond, kus piiskop valitses maahärrana diötsees piiskoppide vaimulik võimkond vasall läänimees, maahärra käest saanud isik, keda seob maahärraga truudusvanne vakus läänistatud või läänistamata maaüksus, millelt korjati maksu. maavaba vabatalupoeg mõis mõisa külast eemal asuv suurem omaette talu kabel külakatoliikluse keskus Hansa liit kaubalinnade liit. Sinna kuulusid Tallinn, Tartu, Pärnu ja Viljandi Foogt oma haldusüksuse käsknik komtuur oma haldusüksuse käsknik Danzigi kongress toimus 1397 a. . Tülid Vana Liivimaa maahärrade vahel. Osa võtsid ka Saksa ordu kõrgemad aukandjad. Riia peapiiskopkonna inkorporeerimine ; Harju Viru vasallid said Junginengi armukirja ; Piiskopkonnad aga vabanesid kohustustet alluda ordule sõja ...
Millest tulenes keskaegse Vana-Liivimaa sisepoliitiline ebastabiilsus? Vana-Liivimaa oli poliitilis-territoriaalne üksus, mis eksisteeris 13.16. sajandil ning hõlmas üldjoontes tänaseid Eesti ja Läti alasid. Vana-Liivimaa hakkas kujunema 13. sajandi alguses, kui saksa ristisõdijad piiskop Alberti juhtimisel vallutasid enamiku Lätist ning Eesti. Lõplikult kujunesid Vana-Liivimaa piirid välja sajandi lõpuks, mil kõik balti hõimud peale leedulaste olid ristisõdijatele alistatud. Kuid millest tulenes Vana- Liivimaal sisepoliitiline ebastabiilsus? Üheks sisepoliitilise ebastabiilususe põhjuseks võib lugeda seda, et Vana- Liivimaa oli poliitiliselt killustatud ehk jagunes mitmeteks eraldi valdusteks Saare- Lääne piiskopkond, Saksa ordu, Tartu piiskopkond ja Taani kuninga hertsogkond. Seega ei valitsenud seal ühtset võimu
keskuseks ametimõis) jõustumiseks oli vaja kõigi seisuste nõusolekut, aga vakused (4-6 küla). huvid ei pruukinud alati ühtida. 3. Liivimaa sisesuhted 6.Mõisad ja põllumajandus Sisepoliitiliseks teljeks oli Saksa ordu ja Vana-Liivimaa valitsemine ja Mõis - maaisandate ja vasallide majapidamised, piiskoppide vaheline võimuvõitlus. Selle vastuolu kuhu koguti andmeid ja kust valitseti juures ulatusid 13. saj algusesse, mil talupoegade olukord keskajal ümberkaudseid maid. Viljahind hakkas 15.saj
Põletati külasid, üksikuid suurtalusid, linnuseid. Eestlaste ühiskondlikul püramiidil lõigati tipp. Polnud enam samad vanemad. Takistati eestlaste eneseteostust Eestlaste kultuuriloome muutus ühekülgseks Positiivsed: Eestisse saabusid inimese, kes hakkasid tutvustama Lääne-Euroopa väärtushinnanguid, traditsiooone ja norme. Eestisse toodi ka riiklus Euroopaliku kultuurivälja mõju tugevnes. VANA-LIIVIMAA Tartu piiskopkond, Saare-Lääne piiskopkond, Eestimaa piiskopkond, Riia piiskopkond, Liiviordu, Harju-viru piiskopkond, Kuramaa piiskopkond. VANALIIVIMA KULTUUR, LINNAD, KAUBANDUS KATOLIIKLIK KULTUURIELU Keskaegne kultuurielu põhines katoliku usul ja ladina keelel, mis phendasid kogu euroopat. Eestis loodi piiskopkondade keskustesse toomkoolid (Tallinna toomkool). Lihtsama rahva jaoks olid linnakoolid. Vähesed, said kooliharidust
VANA-LIIVIMAA LINNADE TEKE JA KAUBANDUSE ARENG KESKAJAL Vana-Liivimaa linnade teke ja kaubanduse areng hakkas toimuma umbes 13 sajandi alguses, kus tähtsaimateks linnadeks said Tallinn ja Tartu,kuid leidus ka muid asulaid. Kuigi Eesti alal oli 13.saj mitmeid sõjalis-poliitilis ja kirikliku tähtsusega asulaid (Tallinn,Tartu,Otepää,Lihula,Haapsalu,Viljandi,Pärnu) on täpsemaid andmeid sellest ajast vaid Tartu ja Tallinna linna kujunemisest.Mitme teise ülatoodud asula asend muutus pikemas perspektiivis ebasoodsaks
Sellega oli kujunenud feodaalne killustatud ja alanud keskaeg. a) Taani kuning Eestimaa hertsogkond, maahärraks Taani kuningas, residents Tallinnas. b) Liivi orduriik, maahärraks ordumeister, residents algul Riias, hiljem Võnnus. c) Tartu piiskopkond, maahärraks piiskop, residents Tartus. d) Saare-Lääne piiskopkond, maahärraks piiskop, residents algul Lihula, edasi Vana- Pärnu, siis Haapsalu. 2. Seisused ja maapäevad. 15.sajandi 20.aastail hakati korraldama Vana-Liivimaa maapäevi, mis toimusid kas Valgas või Volmaris, esindatud oli neli seisust: 1. Vaimulikud, eesotsas Riia peapiiskopiga 2. Ordumeister koos kärkmikega 3. Vasallkonnad 4. Linnad Maapäevadel arutati: Välispoliitilisi küsimusi Majanduspoliitilisi küsimusi Püüti lahendada omavahelisi probleeme/tülisid
Kool ja kasvatus Vana-Liivimaal 13.sajandi alguses vallutasid Saksa ja Taani feodaalid kogu Eesti ja Läti territooriumi, mis ajavahemikus 1347-1561 on tuntud Vana-Liivimaa nime all. Kohalikud rahvad jäid talupojaks ja langesid orjusse. Endiste keskuste kohale ehitati kivilinnused, mille ümber hakkasid tekkima linnad. Endised talupojad ja aadliseisusesse tõusnud eestlased ja lätlased, kes asusid linnadesse, omandasid alamsaksa keele. Eestis koondas kogu kultuuri enda kätte kirik ja selle kultuuri iseloom oli usuline. Kogu keskaegne teadus ja kirjaoskus oli preestrite ja munkade käes. Kirik andis haridusele ja kasvatusele usulise sisu.
EESTI KIRJAKEELE ARENG Esimesed eestikeelsed kirjapandud laused pärinevad 13. sajandist. Liivimaa Henriku Kroonika. ,,Laula, laula, pappi!" Kõik esimesed tekstid olid vaimuliku sisuga. Esimene eestikeelne raamat ilmus 1525 aastal, mis pole säilinud. Järgmine 10 aastat hiljem ehk 1535. Wandradt Koelli katekismus. Wandrat Koelli katekismus: Anti välja Wittenbergis. Eesti- ja alamsaksakeelne luterlik katekismus. Raamatu koostasid Tallinna Niguliste kiriku õpetaja Simon Wandradt ja Tallinna Püha Vaimu kirikuõpetaja Johann Koell. Raamatu kogumaht oli umbes 140 lehekülge. Eestikeelset teksti on leitud 11 lehekatketel. Esimene õpetajate seminar. Mille asutas B. G. Forselius. Põhjuseks oli maarahva lugema õpetamine. Forselius lõi esimese järjekindla eesti kirjaviisi nn vana kirjaviisi. Vana kirjaviis muutus üldiseks 18. sajandi algul. Eduard Ahren...
ordumõisad, läänistamist ei toimunud.Taani valdus Taani kuningas maaisand Piiskopkonnad maaisand tartu piiskop,Ametkonna maad - maad, mida ei läänistatud. Jaotati eraldi vakusteks (4-6küla). 9)taani hindamisraamat- Suur Eestimaa nimistu- koostatud munkade poolt,milles on üle 500 kohanime Harju-ja virumaalt. Väike En- sisaldab andmeid Eesti maakondade kohta adramaades. 10) 11)Adramaa- pinnamõõtühikut: adramaa suurust hinnati külvatud vilja pinna järgi 2)Maapäev- oli Vana-Liivimaa maaisandate ja nende seisuste(linnade ja vasallide)nõupidamine, mis oli ühtlasi Liivimaa kõrgeim seadusandlik ja kohtulik võim. 11)linnaelu korraldas Lübecki õigus 12)tsunft-ühe käsitöö meistrite liit. skraa-tsunfti põhikiri,mis määras ära mis tingimustel saadakse meistriks. Bild-sunfktide või käsitööliste liit 14)Bernt Notke-saksa maalikunstnik ja skulptor, surmatants- surm tantsib eluga.
,,Liivimaa ristisõda" 1. Millised eesmärgid olid Liivimaa ristisõjas: 1. Rooma paavstil ta tahtis taastada oma kiriku kunagise liidripositsiooni Põhja-Euroopas. 2. Saksa kaupmeestel nad olid huvitatud kindla tugiaia rajamisest Väine jõe ääres. Usuti, et kristlik keskkond tagab kaupmeestele suurema turvalisuse ja paremad kauplemisvõimalused. Rahulik misjonitöö oli äärmiselt vaevarikas, ristisõjast loodeti kiiremaid tulemusi. 3. Taani ja Rootsi kuningatel Tahtsid Eestit enda valdusesse saada. 4. Saksa rüütlitel paljud rüütlid olid andnud usulise vaimustuse harjal sõtta mineku tõotuse, mis vajas nüüd lunastamist. Pealegi sooviti oma vendadele ja noorematele poegadele seisukohaseid valdusi hankida. Nii oli saavutatud ka kaupmeeste ja rüütlite täielik kooskõla. 5. Vene vürstidel Nõudsid oma vürstide ülemvõimu...
KT II-Keskaeg Eestis 1.Vana-Liivimaa talupoegade eluolu- õigused. Liigid : adratalupojad-enamus-talupoegi, pidasid sulaseid üksjalad-kõige vaesemad maavabad-maksid koormisi rahas vabatalupojad-aadel Eestlased pidid hakkama kandma koormisi, milleks olid: kümnis-1/10 talu saagist, alguses viljas, hiljem hakati nõudma kümnist ka karjast, metsasaadustest ja heinast. hinnus-talu suurusest lähtuvalt kindlaks määratud vilja hulk, mis tuli mõisale/aadlikule anda Veel tuli talupoegadel ülal pidada preestrit, maksta kirikumaksu ehk anda kirikule 1/10 kümnisest. talupojad pidid mõisnikule tegema kingitusi ja tasuma trahve, ehitama teid, linnuseid ja kirikuid. Ei lubatud linnustes elada, kuid nad pidid neid ehitama. Eestlasi ei usaldatud Teotöö-mingi arv päevi aastas, mil töötati mõisa heaks mõisa põllul, aja jooksul nende päevade hulk tõusis 2. Linnad: Linnad tekkivad kaubateede ristumiskohtadesse, linna oluliseks tunnuseks on selle õiguslik k...
Eesti keskaeg. Kordamisküsimused. 1. Muistne vabadusvõitlus: Balti ristisõdade põhjused. Muistse vabadusvõitluse kulg. Eestlaste lüüasaamise põhjused ja tagajärjed. Henriku Liivimaa kroonika ajalooallikana. 2. Vana-Liivimaa riigid: riiklik korraldus ja poliitiline kaart. 3. Seisused. Maapäev. Vana-Liivimaa riikide omavahelised suhted ja suhted naabritega. 4. Jüriöö ülestõus, selle põhjused ja tagajärjed. 5. Keskaja ühiskond Eestis: läänikorraldus. Mõisate rajamine. Sunnismaisuse ja teoorjuse kujunemine. 6. Keskaegsed linnad Eestis: linnade teke, valitsemine. Käsitöö, kaubandus, Hansa Liit. Gildid ja tsunftid. Eluolu linnas. 7. Kirik ja kultuur: vaimulikud ordud ja kloostrid. Reformatsioon. Õpilane seletab ja kasutab kontekstis mõisteid: Vana-Liivimaa,
Kordamiseks. Liivimaa ristisõda. Eestlaste muistne vabadusvõitlus 1208-1227 1) Muinas-Eesti kaart (maakonnad) enne Liivimaa ristisõda; Vana-Liivimaa kaart pärast Liivimaa ristisõja lõppu (Eesti, Läti alad vallutajate riigid). ALUMISEL KAARDIL ON PUUDU VANA-PÄRNU!!! 1 2) Peamine ajalooallikas (autor, sisu, ajaline määratlus, tähtsus). Henriku Liivimaa kroonika. Preester Henriku kirjutatud misjonikroonika, tähtsaim ajalooallikas muistse
Vana-Liivima riigid ja põlisrahvas Võitjad jaotavad maa ja hakkavad seda valitsema Liivimaa- Eesti ja Läti alad Eestimaa- Põhja-Eesti, mis kujunes feodaalse Euroopa järgi Ühtset riiki ei saavutatud, kuna võitjad ei jõudnud ühisele otsusele. Maahärrad olid nn haldusjaotuse valitsejad, kujutades endast väikseid feodaalriike. Taani kuningas oli eestimaa hertsog. Taani valdus oli Harju-Viru. Ülejäänud oli Saksa-Rooma riigi Tartu piiskop, Saare-Lääne piiskop, Liivi ordu. Feodaalse killustamise ajajärku nimedatakse Vanaks-Liivimaaks. Ilmaliku võimu suurim kehastus oli Liiviorduriik(1237). Tähtsaim isik oli ordumeister. Pm oli ordu sõltumatu. Sisse kuulusid rüütelvennad, kes oli valge kuue ja musta ristiga. Ordu jagunes kaheks- komtuur-ja foogtkondadeks. Pealinnaks algselt riia ja parast VönnuSamuti olid poolvennad(sepad jms) ja preeservennad. Vaimulikuna oli riia peapiiskop, kellele allusid teised. Piiskop pealinnaks oli Tartu. SL pi...
kuningas müüs oma valduse Saksa ordule, siis laienes nimetus Liivimaa ka Põhja Eestile. Liivi(maa) ordu Katoliku rüütli ordu Liivimaal tekkis 1237 aastal Mõõgavendade ordust pärast selle hävitavat lüüasaamist leedulaste käest. Liivi ordu kuulus Saksa ordu koosseisu, selle Liivimaa haruga. Ordu peaülesandeks alistatud põlisrahvaste alluvuses hoidmine. Eesti haldusjaotus 13. 14. Sajandil Maahärra ehk maaisand keskaegse Vana-Liivimaa feodaalriigi valitseja. Eesti alale rajati 4 feodaalriiki 1. Liivi/Saksa ordu valdus maahärraks Liivi ordu meister, kes asus algul Riias, siis Võnnus. Territooriumilt suurim ja sõjaliselt tugevaim Feodaalriik. 2. Tartu piiskopkond 3. Saare-lääne piiskopkond · Maahärraks Tartu piiskop või Saare-Lääne piiskop, kes omakorda allusid Riia peapiiskopile · Jumalavalitsuslikud riigid
09.1217, 1219, 1227, 1236, 1238, 1242, 1248, 1290, 23.04.1343, 1346, 1397, 1523, 1524, 1535. NB Ei piisa ainult sündmuse nimetamisest vaid õpilane peab teadma ka selle sisu ja tausta. Meinhard, Berthold, Albert, Lembitu, Valdemar II, Aleksander Nevski, Valdemar IV. 1) Ristisõja põhjused. 2) Eestlaste allajäämise põhjused Muistses vabadusvõitluses. 3) Talupoegade olukord pärast Muistset vabadusvõitlust. 4) Keskaegsed Eesti linnad. 5) Maaisandate omavahelised suhted Vana-Liivimaal. 6) Vana-Liivimaa maapäev. 7)Millised ohud varitsesid Vana-Liivimaad 15.-16. sajandil? Ordud ja kloostrid Vana-Liivimaal. Tsitertslased- Padise, Kärkna. Asusid eraldatud kohtades ja olid tugevasti kindlustatud. Küllap ehitasid tsistertslased siinmail esimesed vesiveskid. Dominiiklased- Tallinn, Tartu. Suurem avatus kui tsistertslased. Frantsisklased- Viljandi, Tartu, Rakvere. Jutlustamine ja rahva vaimulik hooldamine (ka dominiiklased). Naiskloostrid- Püha Britta ordu nunnaklooster Vastused
Liivisõda 16 saj oli vana liivimaa nii nõrk ,et vene,taani ja poola-leedu hakkasid plaanima vana-liivimaa vallutamist.vana-liivimaast sai sõdade tallermaa.peamine oht oli venemaa kes oli huvitatud sadamastest ja kaubalinnadest.vana-liivimaa oli ühinenud venemaa vastase relva liiduga,see tõttu oli ka venemaal õigus olla vihane.sõjaohtu suurendas ivan 4 julm(1533- 1584.)sõja ettekäändeks kasutati nn ,,tartu maksu".nõuti vaherahu sellega nõustuti vaid tingimusel et hakkatakse maksma iga meeshinge eest ühe hõberaha aastas.rahu pikendamiseks nõustuti tingimustega.1556-1557-pidas vana-
1. Millal ja kuidas said eestlastest põlluharijad? 5's sajand, kui tuli raud. Sellega eestlased jäid paiksest ja hakkasid rauast tööriistu tegema ning nendega said nad aastaid pölde harida. 2. Kas Eesti ühiskond oli muinasajal teiste Euroopa maadega samal arengutasemel? Ei. Lõuna-Euroopas olid ammu juba riigid ja seal oskasid nad lugeda ja kirjutada. Eesti polnud veel riik ja kirjaoskus puudus täiesti koos lugemisoskusega. 3. Miks jäid eestlased muistses vabadusvõitluses kaotajaks? Eestlastel puudus objektiivsus, neid oli vähe, neil puudu väljaõpe ja hea relvastus. Nende vahel ei toimunud koostööd. 4. Kui tõesed on meie teadmised Eesti muinasajast? Põhjendage oma seisukohta. Väga valed, kuna Liivimaa Kroonika oli Sakslaste oma ja seal tehti eestlasi ainult maha. Muinasaeg on väga vana ning seda vähem töeseid teadmisi ka meil on. 5. Mis oleks Eesti alal võinud juhtuda, kui meile poleks 13. sajandi algul tulnud valtisema sakslasi ja taanl...
järgnevates sõdades. Walter von Plettenberg sõdis Liivi ordumeistrina Venemaaga (1494-1535) ning saavutas võidu Smolina lahingus. 2. Liivi sõja põhjused 1) Üldisemaks põhjuseks võitlus ülemvõimu pärast Läänemere piirkonnas, sealjuures püüd laiendada oma valdusi sisemiselt killustunud ja sõjaliselt nõrga, liitlasteta Vana- Liivimaa arvelt. Huvitatud olid Poola-Leedu, Venemaa, Rootsi, Taani. 2) Suhete teravnemine Vana-Liivimaa ja Venemaa vahel, kuna Venemaa välispoliitika üheks peasuunaks oli võitlus Läänemere idakalda pärast. Sõja ajend: 1554. a Vana-Liivimaa poolt võetud kohustus tasuda nn. Tartu maks Venemaale 1557. a. lõpuks, ainult sel juhul nõustus Venemaa veel pikendama 1503. a. sõlmitud vaherahu. 3. Vene Liivi sõda 1553 1584 Venemaa <---> Liivi ordu Ivan IV (Julm) Tartu piiskopkond (hävitati Venemaa poolt 1558 juulis)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
