Andropov ja Eesti 1966. aastal valiti Andropov Eesti NSV-st NSV Liidu Ülemnõukogu Liidunõukogu liikmeks 1974. aasta sügisel külastas Andropov NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee esimehena Eestis, kus ta korraldas nõupidamise Eesti NSV Riiklikus Julgeoleku Komitees → põhjuseks Eestis ÜRO peasekretärile saadetud “Memorandum Eesti iseseisvuse taastamise ning Eesti ÜRO liikmeksvõtmise kohta” Konstantin Mihhailovitš Tšernenko Lapsepõlv ja haridus Sündis 11. septembril 1911 Bolšaja Tessi külas, Siberis, Jenisseiski lähistel Pärit talupoja perekonnast Lõpetas pedagoogilise instituudi ja kõrgema Parteiorganisaatorit e Kooli Karjäär ja teekond tippu 1929-1930 → ÜLKNÜ (üleliiduline Kommunistlik Noorsooühing) Krasnojarski krai Novosjolovo rajoonikomitee agitatsiooni- ja propagandaosakonna juhataja 1930-1933 → teenis Punaarmee piirivalvevägedes piirivalvekordoni
strateegilise relvastuse piiramiseks sõlmiti 1972 SRP 1 ja 1979 SRP 2, pingelõdvenduspoliitika sümboliks sai Helsingi protsess (nõupidamised idabloki ja Lääne riikide vahel 1973. aasta juulist 1975. aastani), milles oli arutluse all Euroopa julgeolek ja koostöö. Pärast Brežnevi surma sai NSVL-i juhiks 1982-1984 Juri Andropov, kes mõistis reformide vajadust, kuid lühikese valitsemisaja tõttu sisulisi muudatusi ei toimunud. 1984-1985 oli võimul brežnevimeelne Konstantin Tšernenko. Majanduse mahajäämus Läänest süvenes. NSVL oli kaotanud oma autoriteedi ja hinnanud üle oma võimed. Majandus oli sisuliselt pankrotis. Sisepoliitiline olukord pingestus. Tekkisid teisitimõtlejad ehk dissidendid, keda tagakiusati. Pärast Tšernenko surma valiti 1985. aastal uueks parteijuhiks Mihhail Gorbatšov. Ta mõistis, et riigi päästmiseks on vaja tõsiseid reforme, kuna eelmiste juhtide ajal oli riigi majandusareng pidurdunud ning korruptsioon süvenenud. Algas
Majanduslik olukord riigis üha halvenes, lokkas korruptsioon ja varimajandus. Sõjatööstuse eelisarendamise tõttu kannatas rahvas mitmete toiduainete ja tööstuskaupade nappuse käes. Välispoliitikas jätkus külm sõda ja võidurelvastumine. Võidurelvastumist siiski üritati lõpetada, kuid edutult. Oli pikk stagnatsiooni- ehk seisakuaeg. Pärast Brežnevi surma said üksteise järel peasekretäriks kaks raugastunud kommunisti- Andropov ja Tšernenko. Surm: Suri 1982. aastal 10. novembril vanadusse. Ta suri une pealt. ANDROPOV Nimi: JURI VLADIMIROVITŠ ANDROPOV (1982-1984) Päritolu: Stavropoli kubermang, Vene keisririik KGB esimehena oli ta 1970. aastate lõpu-1980. aastate alguse NSV Liidus ainuke mees, kes teadis, millises seisus riik tegelikult on. Partei ja riigi juhtkonna järjest enam gerontofiilset seltskonda see ei huvitanudki. Seetõttu sai Andropov paratamatult aru muudatuste vajalikkusest, kuid saanud riigijuhiks polnud ta ise
millega tagati õigus ühineda ametiühingutega, tõsteti töötajate palku, media vabanes tsensuurist. 10.1980 nõudis NLKP KK Poola juhtidelt korra jaluleseadmist. Poola kom.partei etteotsa seati kindral W. Jaruzelski, kes kehtestas 13.12.1981 Poolas sõjaseisukorra, misjärel arreteeriti Solidaarsuse juhid ning keelustati nende tegevus. 1982 Brežnevi surma järel asub juhiks Juri Andropov. 1984 ta sureb ning valitakse järglaseks Konstantin Tšernenko. 1985 Tšernenko sureb ja positsiooni võtab üle Mihhail Gorbatšov. Ta hakkab läbi viima reforme perestroika plaani järgi, et tuua NSVL stagnatsioonist välja. Osa perestroikast oli glasnost e avalikustamine. Uutes tingimustes hakkas saama võimalikuks avalikult tõe rääkimine ning hakati otsima põhjuseid, miks lääneriikides on paremad tingimused kui neil. Välispoliitilised kohtumised taostati. 1984. a kaotati Brežnevi doktriin ja austati
bolševikeks ja menševikeks. Esimeste juhiks sai Vladimir Lenin, teiste etteotsa tõusis aja jooksul Georgi Plehhanov. 1917. aastal partei legaliseerus kuid lõhestatus jäi püsima. Parteijuhid 1918–1924 Vladimir Lenin 1922/1924–1953 Jossif Stalin, peasekretär 1953–1964 Nikita Hruštšov, esimene sekretär 1964–1982 Leonid Brežnev, alates 1966 peasekretär 1982–1984 Juri Andropov 1984–1985 Konstantin Tšernenko 1985–1991 Mihhail Gorbatšov, pidi 23. augustil 1991 peasekretäri kohast loobuma. Organisatsioon Partei kõrgeimaks organiks oli partei kongress. Selle istungitel moodustati partei juht - NLKP KK I sekretär ja tähtsaim juhtorgan: Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei Keskkomitee ja Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei Keskkomitee Poliitbüroo. Nimetused läbi ajaloo Venemaa Sotsiaaldemokraatlik Töölispartei (1898–1917)
vangistamine, sulgemine koduaresti kinnistes linnades, väljasaatmine maalt, vaimuhaiglatesse sulgemine jne. BREŽNEVI JÄRGLASED gerontokraatia valitsemine valitsus- ja parteitegelased olid väga eakad, sageli halva tervisega. NSV Liidu tollased juhid olid vastu reformidele ja muudatustele. 1982 valitud endine KGB ülem Juri Andropov suri 1984.aastal 70 aastasena pärast pikaajalist haigust, 1984 valitud Konstantin Tšernenko sai peasekretäriks 72 aastaselt, olles juba siis väga viletsa tervisega. NLKP KESKKOMITEE PEASEKRETÄRID J.Stalin (1922-1953) N.Hruštšov (1953-1964) L.Brežnev (1964-1982) J.Andropov (1982-1984) K.Tšernenko (1984-1985) M.Gorbatšov (1985-1991)
o Madal tööviljakus o Toiduaineid ja tarbekaupu osteti sisse lääneriikidelt. Pärast Brežnevi surma oli nn. Gerantokraatia valitsemine. Valitsus ja parteitegelased olid enamasti väga vanad ja halva tervisega. NSVL-i tollesed juhid olid vastu reformidele ja muudele uuendustele. 1982. a. sai valitsejaks KGB ülem Juri Andropov, kes suri aga 2 aastat hiljem. 1884. a. tuli valitsejaks Konstantin Tšernenko, kes suri ka aasta pärast. Pärast Neid tuli Gorbatšov, kes valitses 1985-91. NSVL saadeti laiali 26. detsembril 1991, kuid suur osa endisi liiduvabariike ühendas end SRÜ-ga (Sõltumatute Riikide Ühendus). Nõukogude vägivallapoliitika ja vastupanu kommunistlikule süsteemile NSVL-is 1960. kujunes välja dissidentide (teisitimõtlejate) liikumine – Kritiseeriti kehtivat
- Solženitsõn Kes oli Eesti peaminister 1990-1992?- Edgar Savisaar Kes oli ERSP juht?- Lagle Parek Millise nime all sai 1978. aastal paavstiks poolakas Karol Wojtyla?- Johannes Paulus II Kes oli Eesti Komitee juht?- Tunne Kelam Kes oli 1980. aastatel Inglismaa peaminister?- Margaret Thatcher Kes oli nimekas Poola ametiühinguliikumise liider, tööliste juht ja poliitik (Poola president 1990-1995)?- Lech Walesa Kes oli Nõukogude Liidu liider aastatel 1984-1985?- Konstantin Tšernenko Kes sai NLKP juhiks 1985. aastal?- Mihhail Gorbatšov Kes oli nõukogude aja lõpul Vene NFSV juht ja hiljem Venemaa Föderatsiooni president?- Boriss Jeltsin Kes oli Eesti NSV Ülemnõukogu esimees laulva revolutsiooni ajal?- Arnold Rüütel Kes sai EKP juhiks 1988. aastal?- Vaino Väljas Kes oli Nõukogude Liidu liider aastatel 1982-1984?- Juri Andropov Aastaarvud: Millal võeti Eestis vastu suveräänsusdeklaratsioon?- 16.11.1988
IDABLOKI LAGUNEMINE JA KÜLMA SÕJA LÕPP NSV Liit M. Gorbatšovi ajal (1985-1991) I • Mihhail Gorbatšov nimetati NLKP peasekretäriks 1985. a pärast eelkäija K. Tšernenko surma. Ta oli ainus kõrgharidusega NSV Liidu liider, gerontokraatia tingimustes “noormees”- 54 aastane. • Gorbatšov algatas perestroika e. poliitika, mille eesmärgiks olid senise sotsialistliku ühiskonna reformimine, et tuua riik välja majanduslikust kriisist. NSV Liit M. Gorbatšovi ajal (1985-1991) II • Perestroika läbiviimiseks ning oma võimupositsioonide kindlustamiseks vanameelsete jõudude vastu (kes olid huvitatud Gorbatšovi
NSVL kaotus külmas sõjas: olid hinnanud kauboi Reaganit jõulise vastuse andmist takistas vinduv sisepol kriis – vana ja haige Brežnev võimul vaid vormiliselt, järglaseks Andropov, kes üritas karmide administratiivsete võtetega NSVL arengule uut hoogu anda, mõistmata, et käsumaj end ammendanud; Andropov surmahaige, 1984. suri diktaatorite nõtrus muutis NSVL maailma naerualuseks, rahva seas räägiti gerontograatiast e vanurite võimust Tšernenko samuti väeti ja haige, suri 1985. a hakati mõistma, et seistakse silmitsi külma sõja kaotusega – maj pankrotis, autoriteet langenud, relvastus neelas tohutuid ressursse, vaja uuendusi → uus programm, perestroika 45. Perestroika Mihhail Gorbatšovi tõus NSVL eesotsa: 1985. võimule – ainult 54-a, esindas Hruštšovi ajal pol-sse tulnud põlvkonda eesmärk käsumaj ja impeeriumi päästmine
Seetõttu kasvas väga jõuliselt 70.-80ndate alguses aparaadi mõju riigi juhtimisel. KK aparaadi ning mõjukate ametkondade mõju. On ka see aeg, kus sõjatööstuskompleks ja tema esindajad teevad, mida tahavad. Brežnevist tekkis lõpuaastatel palju anekdoote. Oluline on ka tervislik pool- teda korralikult ei ravitud, ta ei lasknud ka seda teha. Usaldas üht meditsiiniõde, kes talle üsna ohtralt valuvaigisteid süstis. 1982-84 Juri Andropov 1984-85 Konstantin Tšernenko Nemad ongi gerontokraatia kehastajateks. Andropovist sai Brežnevi järeltulija, oli NL eesotsas 1982-84, kui päevakorrale tõusis küsimus, kes Brežnevi asendajaks saab, siis Andropovil erilisi konkurente polnud, küll oli aga selge, et tegemist on parandamatult haige inimesega. Kui uskuda Kremli peaarsti mälestusi, siis olevat enne valimist oli konsiilium koos olnud, kus küsimust arutati, arstide seisukoht oli selge, et Andropovil poleks mõistlik ametit vastu võtta just tervise tõttu
Ühiskonna suukorvistamine on oluline tunnus. Sõja ajal koondus võim suuresti NSVLi valitsuse kätte. Täitevvõim toimis sõjatingimustes efektiivselt. Parteiline võim oli küll jõuliselt alles, ent Stalin, olles mõlema võimu eesotsas, juhtis rohkem riiki valitsus- kui parteijuhina. - Sula-aeg: 1953-64 – Nikita Hruštšov - Seisakuaeg: 1964-82 – Leonid Brežnev - Gerontokraatia: 1982-84 – Juri Andropov; 1984-85 Konstantin Tšernenko - Perestroika: 1985-91 – Mihhail Gorbatšov Eesti NSV “valitsejad” ja võimuvõitlus - N. Karotamm - 1944-1950. - J. Vares. - Käbin ja tema meeskond – 1950-1978. - K. Vaino – 1978-1988. EKP juht. Sai ootamatult juhiks seetõttu, et Käbinit käsitleti juhina, kes mõtleb rohkem liiduvabariigi kui Moskva huvidele. Lisaks oli Käbin toonud enda lähikonda
likvideerimine, 01.07.91' VLO ametlikult laiali. NL (66-90) 67' toeatab Iisraeli kriisis araablasi. 68' Brežnevi doktriin (ühe kom riigi suveräänsus on võimalik vaid kogu sotsiaalse süsteemi raames) . 68' sissetung Tšehhoslovakkiasse. 69' vahejuhtum Hiina piiril. 72' Nixon külastab NL-i, koostööleping. Brežnev SLV-s , koostööleping. 76-88 inimõigusliikumised surutakse maha. Dets 79' NL-i vägede invasioon Afganistaani. 82' Brežnev sureb, Antropov tuleb. 84 Andropov sureb, Tšernenko tuleb. 85 sureb ja Gotbatšov tuleb. Veebr. 86' perestroika ja glasnost (avalikustamine). 26.04.86 Tšernobõl. 88' NL-i vägede lahkumiine Afganistaanist, jõuab lõpule 89'. 90' Balti riigid kuulutavad sõltumatuks. 15.03.90' Gorba valitakse NL-i presidendiks, Jeltsin saab Vene NFSV Ülemnõukogu presiidiumi esimeheks. 91' verised sõjalised aktsioonid Balti riikide vabanemispüüdluste vastu. 91' Jeltsin otsestel valimistel Vene NFSV presidendiks. 91' nurjub vanameelsete putš. Dets 91' SRÜ
annaabi.ee 
