MODEMARKETING IN BUSINESS SCHOOL BERLIN POTSDAM DER CAMPUS Die Villa Siemens im Berliner Bezirk Steglitz ÜLEVAADE Schule: Business School Berlin Potsdam Studienort: Berlin Vollzeit: 6 Semester Studienformen: Vollzeitstudium Abschluss: Bachelor of Arts (B.A.) Sachgebiete: Marketing Vertrieb MODULÜBERSICHT MODEMARKETING Allgemeine Fachkompetenz im Management Spezielle Fachkompetenz Berufsfeldbezogene Handlungskompetenz Methoden- und Sozialkompetenz BERUFS- UND KARRIERECHANCEN Online-Modehändler – nationale und internationale Modeunternehmen Modehandel
01.09.1939 algab II maailmasõda 03.09.1939 prantsusmaa ja inglismaa kuulutavad saksamaale sõja 17.09.1939 stalini punaarmee vallutas poole idaosa (lääne-ukraina ja lääne-valgevene alad), septembri lõpuks andsis poolakad alla 22.06.1941 saksamaa koos liitlastega tungib nõukogude liidu aladele (venemaal nimetatakse seda suureks isamaasõjaks), lõppes sõprus saksamaa ja nõukogude liidu vahel 07.12.1941 jaapan ründas ootamatult usa mereväebaasi pearl harborit ja kuulutas usa-le sõja keda vallutas saksamaa? norra,taani,holland,belgia,luksemburg,prantsusmaa millal oli suur murrang II maailmasõjas ehk teine rinne? 06.06.1944 normandia dessant 08.05.1945 sõlmiti saksamaa kapitulatsioonileping 02.09.1945 lõppeb II maailmasõda kuidas lõppes talvesõda? Soome säilitas iseseisvuse, pidi venemaale loovutama viiburi ja karjala teherani konverents toimus 1943 aasta lõpus. Otsustati, et usa ja suurbritannia avavad prantsusmaal teise ri...
asemel, rahvusvaheliste suhete pingutamine - külmsõda Teheran 1943nov-dets. osalesid Stalin( nsv ), Rossvelt( usa), Churchill ( UK ) , Arutleti teise rinde avamise võimalusi. NSV sõja plaanid Jaapaniga Jalta 1945 4-11 veebruar , usa,nsvl,UK, otsustati euroopa tulevik. Demokraatliku korra kehtestamine vabade valimiste teel kõikides Saksa okupatsioonist vabastatud maades. Maailma jagamine mõju sfäärideks. Koos kõlastati lõplik saksa purustamis kava Potsdam 17 juunist 2 august 1945 , osalesid USA( harry Truman) UK ( Attly) NSV ( stalin ) , idapreisimaa koos Kõningbergi linnaga NSV liidule , saksamaa jagamine eupatsioontsoonideks, nsv-kuulutus Jaapanile sõja, kindlustati sõjajärgese maailma jaotamins huve
Kokkulepe Saksamaa jaotamise kohta. _____________________________________________________________________________ _ Jalta 1945 Kooskõlastati kuidas Saksamaa lõplikult purustada ja määrati kindlaks Ühinenud Rahvaste Organisatsioon. _____________________________________________________________________________ _ Potsdam 1945 Sõjajärgsed haldamise küsimused. Kokkulepe kus anti sõjaroimarid rahvusvahelise kohtu alla. Osad neist hukati. _____________________________________________________________________________ _ 3. Nürnbergi protsess Eesmärgid: Euroopa puhastamine natsismist ja fasismist. Kohtualuseid süüdistati: vallutusõdade pidamises, sõjaroimades, kõige rängamates inimvastastes kuritegudes
Third level Fourth level Fifth level Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level BRANDENBURG FLAG Brandenburg ist ein Land im Nordosten der Bundesrepublik Deutschland. Die Landeshauptstadt ist Potsdam. Geschichte I * Als Gründungsdatum der historischen Mark Brandenburg gilt der 11. Juni 1157 * 1945 zum Land Brandenburg (ohne die Neumark östlich der Oder). In der DDR wurde die Region in drei Bezirke geteilt. 1990 wurde das Land Brandenburg als Land der Bundesrepublik Deutschland neu gegründet. Geschichte II * Im Mai 1996 entschieden sich die Brandenburger bei einer Volksabstimmung mit Mehrheit gegen
m) 4D: demilitariseerimine, demonteerimine, demokratiseerimine, denatsifitseerima- Demilitariseerimine maa-ala kus on sõjaväe tegevus keelatud; demonteerimine Lammutamine/lahtivõtt; demokratiseerimine Demokraatlikuks muutmine; denatsifitseerimine Natsismi kaotamine, eemaldamine 3) Stalingradi lahingu tähtsus- Saksamaa murde lahing, GER kapituleerus ehk andis alla 4) Sõja ajal toimunud konverentsid (Teheran, Jalta, Potsdam)- Teheran 1943, 18nov 1dets, Churchilli poolt korraldatud, ootuseks oli avada teine rinne Normandis; Jalta 1945 nov, otsusteks oli purustada GER, kokkulepped euroopa jagamisest, sõjakurjategiad kohtu ette; Potsdam 17. juuli 2.aug 1945, otsusteks olid natsismi ja militarismi likvideerimine, ja 4D poliitika. 5) Isikud: a) Jossif Stalin b) Adolf Hitler c) Churchill d) Truman e) Roosevelt
29. september 1938 - Müncheni kokkulepe Märts 1938 - Saksamaa okupeerib Austria 23. august 1939- Molotovi-Ribbentropi pakt 1. september 1939 - Saksamaa tungis Poolale kallale 17. sptember 1939 - NSV tungib Poolale kallale 1939-1940 - talvesõda 22. juuni 1941 - Barbarossa plaan 7. detsember 1941 - Jaapan kuulutab USA-le sõja 14. august 1941 - Atlandi harta 6. juuni 1944 - Teheran 4. - 11. veebruar 1945 - Jalta 17. juuli - 2. august 1945 - Potsdam 6. juuni 1944 - Normandia dessant 21. Aprill 1945 - Berliini okupeerimine NSV liidu poolt 2. september 1945 - II maailmasõja lõpp II ms lühidalt Sõja algus II maailmasõja alguskuupäev - 1. september 1939, mil Saksamaa tungis kallale Poolale. MRP Molotovi- Ribbentropi pakt (MRP) - NSV Venemaa ja Saksmaa vahel, Venemaa tahtis Ida- Euroopat ja Saksamaa tahtis Lääne- Euroopat. Nende enda vahel oli rahu 10 aastat.
rinde Jalta 1945 Ukraina, USA Otsustati, et '45 kevadel rajatakse ÜRO. veebruar Musta (Roosevelt), Lubati jätta Kesk- ja Ida-Euroopa mere ääres UK Moskva mõju alla, pandi paika Jaltas (Churchill), okupatsioonitsoonid Saksamaal. NSVL (Stalin) Potsdam 1945 Saksamaa, NSVL, UK, Kiideti heaks Ida-Preisimaa loovutus august Potsdam USA NSV Liidule ja sakslaste sundevakueerimine võitjatele antud aladelt. Saksamaa jaotati okupatsiooni tsoonideks UK, Pr, USA ja NSVL vahel- Liitlaste Sõjaline
a. Piire ( kuid lääne riigid keeldusid Balti riikide annekfeeri. · Rinde avamine Lääne- Euroopas. Jalta Konverents · 14-15 veeb. 1945 Musta mere ääres · Stalin, Churchill, Roosevelt · otsused: 1945.a. Kevadel luuakse San Franciscos ÜRO, liitlased kesk-ja ida- euroopa maad. · Moskva meelevalla jätta ( NSVL võimu all) · Saksamaa jagamine okupatsiooniks, pandi alus Euroopa lõhestumisele. Potsdam · 17.juuli- 2.aug. 1945, Potsdam Saksamaa · Churchill, Harry Truman, Stalingradi · otsused: Ida- Preisimaa põhjaosa loovutamine NSVL, saksa elanike sundevakueerimine võitjatele antud territooriumitelt · Saksamaa jagamine Briti, Pr., USA, NSVL vahel neljaks okupatsiooniks, võimu Saksamaal teostas Liitlaste sõjaline Administratsioon--> kohtupidamine natsi-saksa juhtide üle. Saksa reparatsioonide tasumise kord demonstreeriti saksa suurte tehaste sisseseaded. · Jätkuv sõda Kaug- Idas
1942 kirjutasid 26 Kolmikpaktiga sõdivat riiki Washingtonis alla deklarat., millega kohustuti kasutama oma jõudu vaenlasriikide vastu Neid riike ja hiljem nendega liitunuid hakati nim. Ühinenud Rahvasteks Vastupanu SAKSAMAALE 1942 alustaid Briti väed vastupealetungi Egiptuses, neid abistas USA Saksa-Itaalia väed sunniti Põhja-Aafrikas alistuma. Sakslastele oli idarindel suur ebaõnnestumine Stalingradi lahing, kus saadi luau ning kaotati palju mehi. 1943 Teheran 1945 veeb Jalta 1945 Potsdam Juun 1942 Midway atoll 1942 El Alamain nov 1942- veeb1943 Stalingradi Lahing Saksamaa alustas, aga nõukogud oli ka valmistunud. Punaarmee võidab, saksa armee piiratakse umber. Sellest saab alguse Hitleri taandumine
SAK SAMAA Greta Elva 9A ÜLDISELOOMUSTUS Pealinn: Berliin Rahvaarv: 82,369,548 Pindala: 357,023 km² Riigikeel: saksa keel Rahaühik: euro (EUR) Rahvastiku keskm. tihedus: 230 in/km² Suurlinnad: Berliin, Bremen, Hamburg, München, Stuttgart, Hannover, Potsdam, Schwerin, Düsseldorf, Dresden, Kiel, Erfurt, Magdeburg, Saarbrücken, Mainz, Wiesbaden (kõigi 16 liidumaa pealinnad) ·Riigilipp ja riigivapp ASEND Riigi asukoht: Kesk-Euroopa Geogr. koordinaadid: 47°1615 ja 55°0333 pl ning 5°5201 ja 15°0237 ip vahel Manner: Euraasia Maailmajagu: Euroopa Naaberriigid: Holland, Belgia, Luksemburg, Prantsusmaa, Sveits, Austria, Tsehhi, Poola, Taani ·Riigi kaart Saksamaa asukoht Euroopas Saksamaa riigikaart LOODUS Kliima iseloomustus:
Friedrich II Friedrich II Friedrich II ehk Friedrich Suur 24. jaanuar 1712 Berliin – 17. august 1786 Potsdam oli Preisimaa kuningas 1740. aastast kuni surmani. Brandenburgi markkrahvina oli tema nimi Friedrich IV. Friedrich II Friedrich II Friedrich oli Friedrich Wilhelm I ja tema abikaasa Sophie Dorothea neljas laps ja kolmas poeg. Kokku oli tema vanematel 14 last, kellest 4 suri enne 3-aastaseks saamist, sealhulgas kaks vanimat poega. Friedrichi ema isa oli Suurbritannia kuningas George I. Friedrich II
Kes osalesid ja mida otsustasid Suure kolmiku juhid järgmistel kohtumistel? 1943-Teheran/Iraan Avada II rinne Lääne-Euroopas (u 75% Saksa vägedest idarindel). Koordineerida sõjategevustSõdida kuni vastaste täieliku kapitulatsioonini, separaatrahu ei sõlmita.NSVL astub sõtta Jaapani astu.Taastatakse riikide II maailmasõja eelsed piirid. 1945 Jalta/NSV Liit Stalin, Roosevelt ja Churchill. Kooskõlastati Saksamaa hävitamine ja sõjajärgne maailmakorraldus. 1945 Potsdam/Saksamaa Churchill, Truman, Stalin. Kooskõlastati Saksamaa hävitamine ja sõjajärgne maailmakorraldus. Mida kujutas endast Atlandi Harta? See oli Roosevelti ja Churchilli vahael sõlmitud lepe, milles pandi paika sõja eesmärgid ja sõjajärgsed maailmakorralduse põhimõtted. Mis oli Lend-leasi seadus? 1941. a. märtsis USA Kongressis vastu võetud seadus, mille kohaselt volitati presidenti osutama ainelist abi igale riigile, kelle abistamine näis talle oluline USA kaitsmise
Wissenschaften. Berlin Geschichte 1244- Erste 1717- Einführung der urkundlicheErwähnung allgemeinen Schulpflicht. Berlins als Stadt. um 1800-Berlin ist nach 1369-Berlin erwirbt das London und Paris Münzrecht. drittgrößte Stadt Europas. 1576 – 1611-Pestjahre 1838/ 39- Eröffnung der 1618 – 1648 Dreißigjähriger Eisenbahnstrecke Berlin - Krieg Potsdam und erste 1709- Berlin, Cölln, Berliner Friedrichswerder, Pferdeomnibuslinie. Dorotheenstadt und 1894-Der Reichstag wird Friedrichstadt werden zur eingeweiht. Königstadt Berlin 1914 – 1918- Erster Weltkrieg vereinigt. Berlin Geschichte 1936-XI. Olympische Sommerspiele in Berlin. 1939-Beginn des Zweiten Weltkrieges 8. Mai 1945- Unterzeichnung der Kapitulation der deutschen Wehrmacht in Berlin-Karlshorst. 13
St kodanlus oli kunsti tellijaks) Itaalia, Austria, Poola, Prantsusmaa ja Inglismaa (Enne Holland, Eesti, Põhja- Hispaania, Leedu, Lõuna- 1640. aasta revolutsiooni) Saksamaa, Rootsi, Inglismaa Saksamaa, Flandria ja Belgia. (peale 1640. aasta revolutsiooni) Saksamaa arhitektuur: • ZWINGER • POTSDAM SANS SOUCI + aiaosa Venemaa arhitektuur • PETERBURI ERMITAAZ • PETERHOF • RUNDALE LOSS • SMOLNÕI KIRIK Eesti arhitektuur • KADRIORU LOSS
liidule-Kaliningradi oblast 4)Koos kõlastati saksamaa purustustamine 5)Määrati kindlaks ÜRO asutamise aeg koht. Üro asutati aprillis 1945 San FRansiscos, Põhikiri jõustus 24.10.1945 1943 Teheran stalin,Roosevelt,Churchill 1)Otsustati avada uus rinn Prantsusmaal, Normandia dessant 2)NSV lubas toetada Lääne liilasi idast. 3)NSv pifi pärast Saksamaa purustamist kuulutama sõja Jaapanile 4)Stalinile vabad käed Baltikumis, poolas, Tsehhoslov, Rumeenias Potsdam-juuli aug 1945 Usa, suurb,nsv,2) Sõjaroimarid rahv. Kohtu alla (nürnbergi) 3)Jaapanile ultimatum tingimusteta alla anda
15)Millal ja kus avati Teine rinne? Prantsusmaal- 1943.a. 16)Millised okupatsioonid ja milllal on toimunud Eestis? 1940-1941- NL I okupatsioon. 1941-1944- Saksamaa okupatsioon. 1944-1991-NL II okupatsioon. 17)Millise jõe ääres kohtusid lääneliitlased, et alistada saksamaa? Elbe jõe ääres. 18)Missugused sündmused jäid veel II MS lõpetama Kaug-Idas? USA kasutas tuumapommi, mis heideti Jaapanile. 19)Jalta-1945.a.veebruaris.Plaaniti kuidas Saksamaa lõplikult purustada. Potsdam-1945.a.juulis-augustis.Sõjaroimarid kohtu alla. Teheran-1943.aasta lõpul.Avatakse Teine rinne, pealetund saksamaa vastu. Atandi harta-1941.a.aug.-eesmärgid ja sõjajärgse maailmakorrald.eesmärgid. Kolmikpakt-1940.sügisel Berliinis- üksteise toetamise kokkulepe. 20)Stalin-Venemaa riigipea, Hitler-Saksa riigipea,Chamberlain-Inglise peamin. Franco-Hispaania riigipea, Mussolini-Itaalia peaminister,Ribbentrop-saksa poliitik, Churchill-Suurbritannia peaminister, Gaulle-Prantsuse riigimees.
Moritz Hermann von Jacobi Moritz Hermann von Jacobi oli saksa päritolu vene füüsik ja arhitekt. Ta sündis 21. september 1801 Potsdam ja suri 10. märts 1874 Peterburi. Ta õppis Göttingenis ja Königsbergis ehituskunsti. Ta oli Tartu Ülikooli professor aastatel 18351840. Alates aastast 1837 oli Jacobi Peterburi Teaduste Akadeemia uurimiskomisjoni liige, aastast 1840 akadeemia adjunkt, 1847 akadeemik. Jacobi uuris elektromagnetismi, eriti masinaehituse seisukohalt. Ta oli galvanoplastika leiutaja. Samuti uuris ta elektrimootoreid ja traadiga telegraafi. 1834
konverents aasta otsused teheran 28. nov – 1. dets 1943 Määrati kindlaks Poola sõjajärgsed piirid jalta 4.-11.veebr 1945 Nõukogude liit pidi pärast Saksamaa vallutamist ründama Jaapanit. potsdam 17.juuli-2.aug 1945 Määrati kindlaks poliitilised ja majanduslikud põhimõtted Saksamaa sõjaaegsete liitlaste kontrollimiseks. Saavutasid kokkuleppe
Hitleri vastane koalitsioon Atlandi Harta, 1941 1. Eesmärgiks taastada sõja eelsed piirid 2. USA, Suurbritannia, NSVL Ühinenud Rahvaste Deklaratsioon, 1942 1. 16. riiki kirjutas alla leppele, et ei sõlmi Saksamaa, Itaalia ja Jaapaniga rahu. Teheran, 1943 1. Anti järele NSVL ja lubati nt Balti riigid nende osaks. Jalta, 1945 1. Kõigis vallutatud riikides tuleb taastada demokraatia. 2. Tunnustati NSVL vallutusi ja piire 3. NSVL pidi Jaapan ivastu sõda alustama Potsdam, 1945 1. Määrati Saksamaa jaotus Nõukogude Liidu, Suurbritannia, Prantsusmaa ja USA vahel 2. Saksamaale määrati reparatsioonid 3. Saksamaa jaotati Suurbritannia, Prantsusmaa, USA ja NSVL vahel. Sõjategevus 1944-1945 Berliini vallutamine NSVL poolt, 1945 · Tsiviilelanikega käituti metsikult · Hoolimata Punaarmee kaotustest vallutati Berliin · Hitler tegi enesetapu · 2.mai.1945 Berliin kapituleerus Saksamaa alistamine · NSVL väed sundisid Saksamaa 8.mail
c) euroopa riikide lepituspoliitika Saksamaa suhtes nt: müncheni kokkulepe. d) majanduslikud probleemid e)mrp ehk nõukogude liidu ja saksamaa koostöö. 7. 3 konverentsi sõja ajal, liitlaste vahel, mida arutati , juhid? Konverents: a) Teheran 1943 , juhid: ingl Churchell , usa: roosevelt Otsused: Saksamaa purustamine, oldi nõus nsvl piiridega. b) Jalta 1945veebruar, juhid: ingl Churchell , usa: roosevelt Otsused: Saksamaa lõplik purustamine ja sõja järgne maailma korraldus. d) Potsdam 1945 juuli ja august, juhid: usa Truman, Otsused: Sõja järgne Saksamaa korraldus. Sõjaroimanite karistamine ( Nürubergi protsess) 8. Elbe jõgi: Selle ääres kohtusid 1945 aasta kevadel liitlasväed, kui Saksamaa oli kaotanud.
Soome keeldus ja NL provotseeris Talvesõja nov 1939- märts 1940. Moskvas sõlmitud vaherahuga: Soome riik jäi püsima, Soome kaotas umbes 1/10 oma territooriumist, Hanko neemele rajati NLi sõjaväebaas. NSV Liit juuni- aug okupeeris Eesti, Läti ja Leedu ja annekteeriti NLi koosseisu. Bessaraabia annekteeriti juuni 1940 ja nimetati Moldaavia NSVks. 4. Hitleri vastane koalitsioon: Atlandi harta, 3 konverentsi (Teheran, Jalta, Potsdam) Atlandi harta: 8-punktiline dokument, mille sõnastasid USA president F.D.Roosevelt ja Suurbritannia peaminister W.Churchill USA sõjalaeva pardal Atlandi ookeanil. Selles sõnastati Saksamaa vastase sõja ja sõjajärgse maailmakorralduse põhimõtted. Harta 2. ja 3. punkt nägid ette sõja ajal vägivaldselt likvideeritud riikide iseseisvuse ja riigipiiride taastamist. Ainukesena ei saanud iseseisvust tagasi 3 Balti riiki. Nõukogude Liit liitus Hartaga sept
purustamise järel alustada sõda Jaapaniga. USA, Suurbritannia, NSVL Saksamaa jaotamine Poola riigipiiril. JALTA- 1945 veebruar Kooskõlastatakse Saksamaa lõplik purustamine. Sõjajärgne maailmakorraldus. ÜRO asutamine. USA, Suurbritannia, NSVL POTSDAM- 1945 juuli-august Saksamaa sõjajärgne haldamine. Sõjaroimade kohtu alla andmine. Natsionaalsotsialistide USA, Suurbritannia, NSVL partei hävitamine.
1943 2.veeb-Saksaste kapitulleerumine. 1943 5.jul-Kurski kaarel toimunud pealetung, mille sakslased kaotasid 1943 3.sept-Ameerika ja Briti vägede maabumine Itaalias 1944 6.jun-Lääneriikide sõjajõud Põhja-Pra Normandias 1944 22.jun-NSV pealetung Saksale 1944 sept-Soome NSV vaherahu, S väljus sõjast 1945veb-Jalta konverents-Stalin, Churchill, Roosvelt-ÜRO 1945 2.apr-Berliini kapitul 1945 8.mai-Saksa kapitul. 1945 17.juul-2.aug-Potsdam-Saksa jaotati USA, Pra, Briti, NSV vahel 1945 6.aug-tuumapomm USA-l Jaapanile 1945 2.sept-USA ja Jaapani kapitulatsiooni akt. II Maailmasõja lõpp 1947 10.veb-Rahuleping 10-20 võitjariigi ja saksa EU liitlaste vahel 1951-jaapani rahu
maailmakorraldus. Lubati taastada kõikide sõja käigus sõltumatuse kaotanud riikide iseseisvus. Teheran 1943 Usa; NSVL; Suurbritannia Teise rinde avamine Prantsusmaal, NSVL lubas Saksamaa purustamisel alustada sõda Jaapaniga. Saksamaa jaotamine & Poola riigi piirid. Lääneriigid liitusid NSVL riigipiiridega 1941 Jalta 1945 veebruar Usa; Inglismaa; NSVL Kooskõlastatakse Saksamaa lõplik purustamine, sõjajärgne maailmakorraldus, ÜRO asutamine Potsdam 1945 juuliaugust Usa; Inglismaa; NSVL Saksamaa sõjajärgne haldamine, sõjaroimarite kohtu alla andmine, Natsionaal Sotsialistliku Partei hävitamine.
Itaalia USA Prantsusmaa Kolmikpakt: 1940a. 27. sept. Sm, Itaalia, Jaapani vahel Berliinis Millega võeti endale kohustus üksteist Igati toetada. Atlandi harta: 1941a. 14. aug Kirjutasid Roosvelt ja Churchill alla Atlandi hartale, milles sõnastati sõja eesmärgid ja sõjajärgse maailmakorralduse põhimõtted. KONVERENTSID: Teheran 28.nov-1.dets. 1943a. Potsdam 17. juuli-2.aug. 1945a. Jalta 4-11veebr. 1945a. LAHINGUD: Lahing Kurski all 1943a. Juuli-August. Stalingradi lahing 17. juuli 1942a. 2. veebr. 1943a. Midway mere lahing 3-7 juuni 1942 Moskva lahing 1941a. 1941a. MÕISTED: Komiterni-vastane pakt lood 1936a. nov. Sm ja Jaapani vaheline kokkulepe , mis nägi ette võitlust komiterni vastu. Molotovi-Ribbentropi pakt- Mitte kallalae tungi lepin, millele kirjutati alla 1939a. 23.aug. Moskvaks. Sm ja NSV Liidu vaheline.(vt. ülesse)
ning 1941 augustis kirjutasid Roosevelt ja Churchill alla Atlandi hartale, milles sõnastati sõja eesmärgid ning sõjajärgne maailmakorraldus. · 1942 alguses kirjutasid 26 Kolmikpaktiga sõdivat riiki Washingtonis alla deklaratsioonile, millega kohustusid kasutama oma jõudu vaenlasriikide vastu. Neid riike ja ka deklaratsiooniga hiljem liitunuid hakati nimetama Ühinenud Rahvasteks. · Teheran, 28. november 1. detsember 1943 · Jalta, 4.11. veebruar 1945 · Potsdam, 17. juuli 2. august 1945 Kasutatud kirjandus · Vikipeedia
3 saart Napoléoni elus 1.Korsika (sündis), 2.Elba (oli koduarestis), 3.Püha Helena (suri ) eluaastad 1769-1821 Kuulsamad Prantsuse Voltaire,Montesquieu,Rousseau valgustajad (18.saj.) Montesquieu´ võimude 1.seadusandlik võim, 2.täidesaatev võim, 3.kohtuvõim lahususe põhimõte Kuulsamad lossid Prantsumaa:Versailles, Louvre (Pariisis), Saksamaa:Sanssouci (Potsdam/Berliin) Venemaa.Talvepalee( ehk Ermitaaz Peterburis) Austria:Schönbrunn (Viin) Eesti:Kadrioru loss Põhjasõjas osalenud riigid Venemaa,Rootsi,Saksi-Poola,Taani Balti erikorra iseloomulikud 1.ametikeeleks saksa keel, 2.luteri usk, 3.tollipiir jooned (18.-19.saj.) Venemaaga, 4.säilisid endised saksa seadused Pärast Viini kongressi 1.legitiimsus (vanad valitsejad tagasi)
1. Millised olid teise MS tagajärjed? Palju inimohvreid(ka tsiviilelanikud), suured purustused (hävisid linnad, inimeste kodud), Rahulepingud(Jalta, Potsdam ja pariisi rahu), asutati ÜRO(eesmärk luua õiglane maailmakorraldus ja lahendada rahvusvahelisi probleeme)- 2. Selgita mõisted ja too näiteid: Külm sõda- Lääne demokraatia ja kommunistliku reziimi vastasseis, mis hõlmas kõiki eluvaldkondi Trumani doktriin- USA välispoliitika põhimõte toetada vabasid rahvaid võitluses kommunismiga Marshalli plaan- USA abiprogramm sõjas laastatud Euroopa riikide aitamisesks
Gaulle Vabadusliikumise juht Pr, hiljem president Molotov NSVL välisminister Roosvelt USA president Ribbentrop Natsi-Saksamaa välisminister. KONVERENTSID TEHERAN 28.11-1.12 1943 Iraani pealinnas Teheranis toimus, kohtusid Sm vastu võitlevate riikide juhid ja leppisid kokku edasised sõjaplaanid. JALTA 4.-11-02 1945 Jalta linnas toimus, võtsid osa Stalin, Churchill ja Roosvelt kõlastati Sm lõpliku purustamise ja sõjajärgne maailmakorraldus. POTSDAM 17. juuli-2.aug 1945 USA, SB, NSVL juhid arutasid SM sõjajärgset korraldust, kokkulepe anda sõjaroimarid rahvusvahelise sõjakohtu alla. MRP 23.aug 1939 leping NSVL ja Vm vahel, mille järgi ei tungi nad üksteisele kallale ja jagasid Euroopa omavahel (Sm- L-Poola, Leedu, Vm Soome, Eesti, Läti, I-Poola). 1942 SB ja NSVL sõlmisid sõjalise liidu lepingu, USA purustas Midway merelahingus jaapanlased, Stalingradi lahingu algus. 1943 Therani konverents, It kapituleerus.
Apr kohtumine Elbe jõel (NSVL+ liitlased) NSVL Stalin 30. Apr Hitleri enesetapp Sõjajärgse maailma 2. Mai Berliin alistub jagamine. NSVL lubab 8. mai Sm kapituleerub astuda sõtta Jap vastu 11. mai- viimased Sm üksused annavad alla 3k pärast Sm alistumistJap jätkab võitlemist Jul-Aug Potsdam- 6. Aug aatompomm Hiroshimale Sm saatus- läheb 4ks, 9. Aug Nagasakile P-Korea ja Kuriili 15. aug Jap alistub saared 2. sept Jap kapituleerb Nürngergi kohtuprotsess Tokio protsess Pariisi rahukonverents 1946 Juuli-Okt, rahuleping 1947. NSVL saab Baltimaad.
Balti riikidele= NSVL Iraan võimu alla jäämine. Ka nõustusid LR avama Pr rinde Jalta 1945 Ukraina, USA Otsustati, et '45 kevadel rajatakse ÜRO. Lubati jätta Kesk- ja veebruar Musta mere (Roosevelt), UK Ida-Euroopa Moskva mõju alla, pandi paika ääres Jaltas (Churchill), okupatsioonitsoonid Saksamaal. NSVL (Stalin) Potsdam 1945 Saksamaa, NSVL, UK, Kiideti heaks Ida-Preisimaa loovutus NSV Liidule ja sakslaste august Potsdam USA sundevakueerimine võitjatele antud aladelt. Saksamaa jaotati okupatsiooni tsoonideks UK, Pr, USA ja NSVL vahel- Liitlaste Sõjaline Administratsioon teostas võimu seal 21. Sõjategevus 1944
• Sõjalõpp Euroopas ja Aasias • Tuumapommi heitmine Jaapanile Inglismaa poolt- lõpetas sõja 2. Täida tabel II ms ajal toimunud liitlasriikide konverentside kohta. Konverent Aasta Tähtsamad otsused Teheran 1943 Avati II rinne Jalta 1945 Kuidas Saksamaa purustada ning milline on sõjajärgne maailmakorraldus Potsdam 1945 Anda sõjaroimarid rahvusvahelise sõjakohtu alla. Saksamaa sõjajärgse haldamise küsimused 3. Millised järelandmisi tegid lääneliitlased NSVL-ile? NSVL sai Eesti, läti, Leedu ja osake Poolast 4. Kuidas muutus II ms vahekord maailmas? NSVL ja USA tugevnesid, NSVL- majanduslikult ja poliitilised, USA- poliitiliselt 5. Miks otsustas USA kasutada Jaapani vastu tuumarelva? Alistumisettepanekud lükkas Jaapan tagasi
Millise väljendiga tähistatakse Leningradi pikaajalist piiramist sakslaste poolt II maailmasõja käigus? (kaks sõna) Leningradi blokaad Kuidas nimetati USA abinõu II maailmasõjas kannatanud riikide rahaliseks abistamiseks (kui neis maades majandust ei riigistata)? (kaks sõna) Marshalli plaan Mis oli Punaarmee koosseisus sõdinud eestlaste väeüksuse nimetus? (üks sõna) laskurkorpus Nimeta koht, kus toimus võitjariikide konverents 1945. aasta suvel. Potsdam Nimeta koht, kus toimus 1943. aasta lõpul liitlasvägede esindajate kohtumine. Teheran Kuidas nimetatakse 1941. aasta augustis USA ja Inglismaa poolt allkirjastatud dokumenti, milles lubati sõja lõppedes taastada okupeeritud riikide iseseisvus? (kaks sõna) Atlandi Harta Kuidas nimetatakse kommunistide-vastast nõiajahti USAs 1950. aastatel? Makartism Kuidas nimetati Saksamaa Nõukogude Liidu vastast sõjaplaani II maailmasõjas? Barbarossa
· Tekstiilitooteid · Kütuseid Saksamaa ekspordib: · Autosid, veondusseadmeid · Keemiatooteid · Kodumasinaid · Toiduaineid · Valtsmetalli ja terast Haldusjaotus Saksamaa koosneb 16 liidumaast (ametlikult maast (Land)): Alam-Saksi (Niedersachsen) Pealinn: Hannover (9) Baden-Württemberg (1) Pealinn: Stuttgart Baieri (Bayern) (2) Pealinn: München Berliin (Berlin) (3) Brandenburg (4) Pealinn: Potsdam Bremen (5) Hamburg (6) Hessen (7) Pealinn: Wiesbaden Mecklenburg-Vorpommern (8) Pealinn: Schwerin Nordrhein-Westfalen (10) Pealinn: Düsseldorf Rheinland-Pfalz (11) Pealinn: Mainz Saarimaa (Saarland) (12) Pealinn: Saarbrücken Saksi-Anhalt (Sachsen-Anhalt) (14) Pealinn: Magdeburg Saksimaa (Sachsen) (13) Pealinn: Dresden Schleswig-Holstein (15) Pealinn: Kiel
Saksamaa purustamist kuulutas NSV Liit sõja Jaapanile. Saksamaa jaotamine Poola piiride suhtes. JALTA 1945 Stalin, Churchill ja Roosevelt veebruar Kooskõlastati Saksamaa purustamine ÜRO moodustamine POTSDAM 1945 Arutleti USA, Suurbritannia ja NSV Liidu juhtide seas sõjajärgse haldamise küsimusi. juuli- august 3. Milliseid järelandmisi tegid lääneliitlased NSV Liidule? Tunnetati piire mis asusid 1941. aastal. Nsv liidule tagastati alasid. 4. Miks otsustas USA kasutada Jaapani vastu tuumarelva?
aastaarvudega), mis muutsid II maailmasõja käiku saksamaa ja tema liitlaste kahjuks. Kursk, Normandia dessant, Stalkingrad, El Alamein. kolm II maailmasõja aegset rahvusvahelist konverentsi-millal? mida arutati?kes osa võtsid- riika ja selle esindaja. teheran 1943(NSV-stalin, USA-roosevelt, UK-churchill) arutamisel oli teise rinde avamine euroopas. jalta 1945 veebruar(NSV-stalin, USA-roosevelt, UK-churchill) koostati saksamaa lõplik purustamine. Potsdam-1945 juuli-august (NSV-stalin, USA- roosevelt/truman, UK-churchill, attley) otsustati saksamaa ja üle üldine sõjajärgne maailma korraldus. nürnbergi rahvusvahelise protsessi koostamise arutamine. iseloomusta ja võrdle saksamaa ja NSV liidu käitumist okupeeritud aladel-sarnasused ja erinevused. NSV okupatsiooni erinevused: sotsialism pikemaajalisem, toetati vähesel määral, riigistati ettevõtted. Sarnasused: massirepressioonid; NSVL-küüditamine, Saksamaa-
Need 7% jätkasid 50 aasta vältel võitlemist Nõukogude okupatsiooni vastu, mistõttu oli taasiseseisvumine oluliselt lihtsam. Nimeta liitlaste (,,suure kolmiku") konverentside toimumise aasta, osalejad ja otsused Teheran 1943.aasta. Nõukogude Liit (Stalin), USA (Roosevelt) ja Suurbritannia (Churchill). Määrati Poola piirid, anti Stalinile vabad käed okupeerimiseks. Jalta 1945.aasta. Samad isikud, kes Teheranis. Jaotati ära II MS järgne Euroopa ja Aasia. Potsdam 1945.asta. USA (Truman), NSVL (Stalin) ja Suurbritannia (Churchill, hiljem Attlee). Saksamaa sõjajärgne korraldamine, esitati Jaapanile ultimaatum tingimusteta kapituleerumise nõudega, anti sõjaroimad rahvusvahelise kohtu alla. Millal ja kuidas lõppes Teine maailmasõda Euroopas ja Vaiksel ookeanil? USA heitis Jaapani linnadele Nagasaki ja Hiroshima aatompommid. Sõda lõppes 2.septembril 1945, kui
- ideoloogiaotsused kirjanduse, 1943 Teheran 1941 22. juuni Suur Isamaasõda muusika, teatri ja kunsti 1945 Jalta Sõja lõpp 9. mai 1945 pärast sõda: suukorvistamiseks 1945 Potsdam - sõja "demokraatlik impulss" - sõja tagajärgede likvideerimine - nn. teaduslikud diskussioonid 1945 ÜRO moodustamine - nõukogude "tuumaprojekt" - võitlus kosmopolitismiga - võimustruktuuri reorganiseerimine 1952 ÜK(b)P - sõjatööstuskompleksi - vaenlase kuju loomine Külm sõda
ookeanil Teheran 1943 USA, SRB, NSVL Määrati NSV Liidu tulevased Teheranis piirid Jalta 4-11.02.45 USA, SRB, NSVL Jaotati ära II MS järgne Euroopa Krimmis ja Aasia; ÜRO loomine; Saksamaa okupatsioonitsoonideks jagamine Potsdam 1945 USA, SRB , NSVL Saksamaa desarmeerimine ja Potsdamis denatsifitseerimine http://entsyklopeedia.ee/artikkel/atlandi_harta2 https://et.wikipedia.org/wiki/Atlandi_harta https://et.wikipedia.org/wiki/Jalta_konverents http://entsyklopeedia.ee/artikkel/potsdami_konverents1 https://et.wikipedia.org/wiki/Potsdami_konverents https://et
Renditalud, ostutalud. Rõhutati riigisisesele tootmisele (munad, piim, juust, või jne). Teine maailmasõda (1. Sept 1939 2. Sept 1945) 1. Sõja põhjused 2. Sõja algus 1939-1940 (Sax, NSVL) 3. Soome Talvesõda (1939 nov 1940 märts) 1) Jätkusõda (1941-1944) 4. Sõja laienemine 5. Sõdivad pooled 6. Rahvusvahelised konverentsid (Teheran, Jalta, Potsdam) 7. Sõja lõpp. Tulemused 8. Eesti Teise maailmasõja ajal. Põhjused: 1. Esimene maailmasõda ei lahendanud riikidevahelisi vastuolusid ja seetõttu peetakse Teist maailmasõida Esimese jätkuks. 2. Hitleri-Saksamaa agressiivne poliitika taotlus eluruumi laiendamiseks. 3. Lääneriikide lepitu- ja järeleandmispoliitika (kokkuleppepoliitika). 4. Nõukogude Liidu maailmarevolutsiooni idee elluviimise kava. 5. Ülemaailmse majanduskriisi mõjud. 6
evolved into the long tradition of Palladian architecture. Building off of these influences, the 17th-century architects Inigo Jones and Christopher Wren firmly established classicism in England. For the development of classicism from the mid-18th-century onwards, see Neoclassical architecture. Rococo Interior design Solitude Palace in Stuttgart and Chinese Palace in Oranienbaum, the Bavarian church of Wies and Sanssouci in Potsdam are examples of how Rococo made its way into European architecture. In those Continental contexts where Rococo is fully in control, sportive, fantastic, and
Jaapaniga. Saksamaa jaotamine Poola riigipiiril. JALTA- 1945 veebruar Kooskõlastatakse Saksamaa lõplik purustamine. Sõjajärgne USA, Suurbritannia, NSVL maailmakorraldus. ÜRO asutamine. POTSDAM- 1945 juuli-august Saksamaa sõjajärgne haldamine. Sõjaroimade kohtu USA, Suurbritannia, NSVL alla andmine. Natsionaalsotsialistide partei hävitamine. MÕISTED Feood Arbuja Heptarhia Asteegid Hierarhia Götalased Jünger Jarlõkk
Sõnastati sõja eesmärgid ja süjajärgse korralduse põhimõtted. Konverentsid: TEHERAN 1943. Stalin, Roosevelt ja Churchill nõudsid Saksamaalt tingumusteta kapitulatsiooni. Lepiti kokku sõjapidamises otsustati avada teine rinne ja see, et NSV Liit astub sõtta Jaapani vastu. JALTA veebruar 1945. Osalesid Stalin, Churchill ja Roosevelt. Kooskõlastatus Saksamaa lõpliku purustamise ja sõjajärgse maailmakorralduse plaanid. Määrati kindlaks ÜRA asutamiskonverentsi aeg. POTSDAM juuli-aug 1945. Osalesid Truman, Stalin ja Churchill. Arutati Saksamaa sõjajärgse korraldamise küsimusi (denatsifitseerimine, demokratiseerimine, demonteerimine, demilitariseerimine). Otsustati saata sõjaroimarid kohtu alla. Määrati kindlaks poliitilised ja majanduslikud põhimõttes Saksamaa sõjaaegsete liitlaste kontrollimiseks. Holokaust paljude rahvaste, usklike ja poliitiliste rühmade vastu toime pandud genotsiid
SKT elaniku kohta 33 023 USD Rahaühik euro Ajavöönd Kesk-Euroopa aeg Saksamaa asub Kesk-Euroopas. Naaberriigid on Taani, Poola, Tsehhi, Austria, Sveits, Prantsusmaa, Luksemburgi, Belgia ja Holland. Põhjas moodustavad loodusliku riigipiiri Põhjameri ja Läänemeri. Saksamaa koosneb 16 liidumaast (ametlikult maast): Baden-Württemberg (1) - Pealinn: Stuttgart Baieri (Bayern) (2) - Pealinn: München Berliin (Berlin) (3) Brandenburg (4) - Pealinn: Potsdam Bremen (5) Hamburg (6) Hessen (7) - Pealinn: Wiesbaden Mecklenburg-Vorpommern (8) - Pealinn: Schwerin Alam-Saksi (Niedersachsen) - Pealinn: Hannover (9) Nordrhein-Westfalen (10) - Pealinn: Düsseldorf Rheinland-Pfalz (11) - Pealinn: Mainz Saarimaa (Saarland]) (12) - Pealinn: Saarbrücken Saksi-Anhalt (Sachsen-Anhalt]) (14) - Pealinn: Magdeburg Saksimaa (Sachsen) (13) - Pealinn: Dresden Schleswig-Holstein (15) - Pealinn: Kiel Tüüringi (Thüringen) (16) - Pealinn: Erfurt
Jaapanile · Saksamaa jaotamine Poola piiride suhtes Jalta 1945 veebruar Stalin, Churchill ja Roosevelt · Kooskõlastati Saksamaa purustamine · Sõjajärgne maailmakorraldus · ÜRO moodustamine Potsdam 1945 juuli- · Arutati USA, Suurbritannia ja NSV Liidu juhtide august seas Saksamaa sõjajärgse haldamise küsimusi · Kokkulepe anda sõjaroimarid rahvusvahelise kohtu alla DDD desarmeerimine (relvastuse ja relvajõudude likvideerimine või vähendamine),
ja relvade tasuta või võlgu tarnimine), kuni Pearl Harbor ründamise 7. dets. 1941. 1941. aastal hakkas välja kujunema kolmikliidu vastu võitlevate riikide liit kuhu kuulus lõpuks 49 riiki. Liitu hakati nimetama Hitlerismi vastaseks koalitsiooniks, liit ei kujunenud välja mitte 1 lepinguga vaid terve rea kokkulepete tulemusena mitme aasta jooksul. 3. Lääneliitlaste konverentsid Liitlased pidasid sõja ajal 3 konverentsi Teherani(1943), Jalta(1945, veebruar) ja Potsdam(1945, suvi). Kõigil konverentsidel arutati maailma ümberjagamist pärast Saksamaa purustamist. Juba esimesel konverentsil osustati näiteks Balti riikide(v.a. Soome) iseseisvust ei taastata vaid nad jäävad NSVL osaks. Otsustajaateks olid Churchill, Stalin, Roosevelt. 8. Mail 1945 kapituleeris Saksamaa tingimusteta. Suurriikide varasemate kokkulepete kinnitamiseks toimus Potsdami konverents, 17. juulist kuni 2. augustini.(Churchill/Attlie, Roosevelt Trumann) Otsustati:
30. aprillil oli Hitler sooritanud enesetapu. Euroopas oli sellega sõda lõppenud. 6. Hitleri-vastane koalitsioon Nõukogude Liit sattus Hitleri-vastasesse leeri, kui Saksamaa tungis kallale NL-ile ning Briti peaminister Churchill hakkas Stalinis vaenlase asemel nägema liitlast. 1941. aasta juulis sõlmiti Nõukogude Liidu ja Suurbritannia vahel ühise sõjategevuse kokkulepe ning USA president Roosevelt pakkus Stalinile sõjavarustust. 7. Konverentsid: Teheran, Jalta, Potsdam (millal, kes osalesid, mida otsustati/arutati, kellele kasulik) Sündmus Dateering Osalejad /otsus/kasulikkus Teherani 1943.aastal NSV Liidu esindaja-Stalin konverents USA president-Roosevelt Suurbritannia peaminister-Churchill Lepiti kokku teine rinne ja Roosevelt teatas, et ei kavatse sõdida Venemaaga Balti riikide
See lepingu, kehtestas sõjaväekohustuse, moodustas lennuväe ja pakt tähendas uut maailmasõda. sõjalaevastiku, lääneriigid olid järeleandlikud. Saksa oli veel nõrk -sõdivad pooled –teljeriigid ja liitlased; muudatused selles ning kui teised riigid poleks ainult protestiga piirdunud, oleksid osas; hitlerivastane koalitsioon ja konverentsid- saksa väed taandunud. Samuti astus saksamaa välja rahvaste Teheran,Jalta ja Potsdam:millal=aasta ,kes ja mida otsustati liidust ning loobus locarno lepingu täitmisest. Teine agressor oli 1. sept 1939 Saksamaa kallaletung Poolale: "Välksõda", algas Teine Itaalia, kes oli innustust saanud saksa tegevusest, ründas Aafrikas maailmasõda. Etioopiat, mis ka vallutati. 3. sept Poola liitlased Suurbritannia ja Prantsusmaa kuulutasid Rahustamispoliitika- usuti, et peale saavutatud edu diktatuurid Saksamaale sõja.
kaudu. Blokaadi kestel suri nälga üle640000 inimese.Kurski lahing- NSVL vallutas 2/3 Saksamaa poolt okupeeritud NSVL alasid tagasi. TEHERAN 1943 Usa ja Suurbritannia avavad Prantsusmaal II rinde ning alustavad pealetungi sakslaste vastu . NL pidi omalt poolt toetama liitlasi üldpealetungiga idast. JALTA 1945 Määrati kindlaks ÜRO(24 okt 1945)asustamiskonverentsi aeg ja koht.Kuidas saksamaa lõplikult hävitada ning milline on sõjajärgne maailmakorraldus POTSDAM 1945 Tähtis oli kokkulepe anda sõjaroimarid rahvusvahelise sõjakohtu alla. 12Jaapani purustamine. Pärast Saksamaa purustamist muutus Jaapani olukord lootusetuks, kuid kapitalutsiooniettepanekud lükati tagasi USA poolt. Seepeale otsustas USA kasutada tuumapomme.Neid heideti kahele Jaapani linnale- Hiroshimale ning Nagasakile. 2 sept 1945 aastal allkirjastasid Jaapani ning USA esindajad Ameerika sõjalaeva Missouri pardal Jaapani tingimusteta kapitulatsiooniakti. Teine
annaabi.ee 
