50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 15 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2012-11-27
Kuupäev, millal dokument üles laeti
31 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
kiizu4422
Õppematerjali autor
I SEMINAR 3-2-1-63-15 p 13 (tasu kokkuleppe puudumine) Asja uuel läbivaatamisel ei ole ringkonnakohus seotud maa- ega ringkonnakohtu eelnevates lahendites tehtud järeldusega, et poolte vahel oli leping seadmete kasutamise kohta (vt TsMS § 693 lg-d 1 ja 2). Ringkonnakohtul on õigus tõendeid ümber hinnata, seda kohtuotsuses põhjendades (TsMS § 653). Seetõttu tuleb asja uuel läbivaatamisel esiteks uuesti hinnata, kas pooled leppisid seadmete kasutamises kokku selliselt, et kostjale I pidi olema arusaadav, et selle eest tuleb ka maksta, st leping on kehtiv ka tasu kokkuleppeta (vt VÕS § 27 lg 1), või on kostjad tõendanud tasuta kasutuslepingu sõlmimise. Juhul kui tasuta kasutuslepingu sõlmimine ei leia tõendamist, tuleb ringkonnakohtul hinnata, kui suurt tasu tuli kostjal I hagejale seadmete kasutamise eest maksta. Lisaks on kostja II esitanud hageja nõudele aegumise vastuväite, mille kohta tuleb kohtul s
probleem rahvakohtunikega ei ole professionaalsed o seadusandja tahe oli, et võtta see muutuja ära et oleks kindlam RakS § 2 lg 2 kohtualluvus ja pädevus vana seaduse järgi ilmselt ei ole menetlusnormide rikkumine 13. H esitas maakohtusse hagi K vastu. Kohus küsis K-lt hagile vastust. K vastas kirjalikult. Kohtuistungile K ei ilmunud. Kohus tegi sisulise lahendi. K esitas apellatsioonkaebuse taotlusega tühistada kohtuotsus, kuna kohus rikkus poolte võrdsuse põhimõtet ja ärakuulamise põhimõtet. Hageja H osales istungil, tema kuulati ära. K istungil ei osalenud, teda ära ei kuulatud. Kas K väited on põhjendatud? Kui ta teadis, millal toimus, aga lihtsalt ei läinud kohale, siis oma asi. Loetakse, et kostja on õigeks võtnud. Tagaseljaotsus § 410. Kui kostja ei teadnud, et see istung toimus ja tal ei olnud
Väljaandja: Riigikohtu Tsiviilkolleegium Akti liik: otsus Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: 11.05.2004 Avaldamismärge: RT III 2004, 14, 177 3-2-1-56-04 Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 11. mai 2004. a kohtuotsus AS Investa-R (pankrotis) hagis Illimar Maasingu vastu 2 045 900 krooni saamiseks RIIGIKOHTU TSIVIILKOLLEEGIUMI KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-2-1-56-04 Otsuse kuupäev Tartu, 11. mai 2004. a Kohtukoosseis Eesistuja A. Kull, liikmed J. Luik ja T. Tampuu Kohtuasi AS Investa-R (pankrotis) hagi Illimar Maasingu vastu 2 045 900 krooni saamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 30. detsembri 2003. a otsus tsiviilasjas nr 2-2-293/2003 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik AS Investa-R (pankrotis) kassatsioonkaebus
KOHTUPRAKTIKA ESIMNE SEMINAR RKTKo 3-2-1-43-16 Lepingu sõlmimine Asjaolud: Rainer Safonovi (hageja) esitas hagi MTÜ Pärnu jahtklubi vastu kahjuhüvitise 10 080 eurot 19 senti ja viivise saamiseks Rainer Stafoni esitas apellatsioonikaebuse ja kassatsioonikaebuse Hageja jättis oma kaatri kostja sadamasse, kus pidanuks keelatud isikute kohalolule sadamas reageerima USS. Hageja kaater varastati ja rüüstati, USS ei reageerinud. Õiguslik küsimus ja Riigikohtu seisukoht: Kas kostjal ja hagejal on leping sõlmitud? – Leping on sõlmitud VÕS § 9 lg 1 alusel, sest pooled saavutasid kokkuleppe Kas kostjal on sadamateritooriumil kaatri valvamise kohustus? Kostjal on valvamise kohustus, kui tegu on hoiulepinguga. Poolte vahel ei ole hoiulepingut. Kostjal ei ole kaatri valavamise kohustust VÕS § 271 üürileping – RK: “üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamis
ETTEVALMISTUSMATERJAL ASJAÕIGUSE SEMINARIDEKS Õppeaasta 2019/2020 kevadsemester Seminarideks tuleb eelnevalt läbi töötada loetelus märgitud põhimaterjal, kohtupraktika ja seadused. Seminarides lahendatavad õppekaasused on ilmunud kogumikus „Asjaõiguse seminariülesanded“ (K. Kullerkupp jt, AS Juura, Tallinn 2018). Seminarideks valmistumisel on kohustuslik tutvuda ka tsiviilseadustiku üldosa seaduse, asjaõigusseaduse ja asjaõigusseaduse rakendamise seaduse asjaomaste paragrahvidega; kinnisasjaõiguse teemade puhul ka kinnistusraamatuseadusega. Nimetatud seadused peavad seminarides kaasas olema. Samuti tuleb eelnevalt läbi töötada kaasuste lahendamise tehnika kogumikus „Asjaõiguse seminariülesanded“ lk 9-24. I ÜLDINE ASJAÕIGUS 1.-2. Asjaõiguse põhimõtted, asi, asja osa, päraldis, vili Põhimaterjal: „Tsiviilseadustiku üldosa seadus. Kommenteeritud väljaanne“ koostajad P. Varul, I. Kull
TALLINNA MAJANDUSKOOL Marius Kuningas Kersti Annok Ketly Kukesman Eva Marie Kutsar KM219 HEA USU JA MÕISTLIKKUSE PÕHIMÕTE VÕLASUHETES Referaat Juhendaja: Marius Kuningas Tallinn 2021 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS Käesoleva referaadi teemaks on hea usu ja mõistlikkuse põhimõte võlasuhetes. Referaadi eesmärk on mõista paremini hea usu ja mõistlikkuse põhimõtete tähendust, nende omavahelisi erinevusi ning rakendamist. Töös on uuritud, kuidas on eelnimetatud põhimõtted seotud ka võlasuhetega. Lisaks on välja toodud ka erinevad kohtulahendid Riigi Teatajast. 3 1. HEA USU JA MÕISTLIKKUSE PÕHIMÕTE NING VÕLASUHETE MÕISTE Selles
Tsiviilkohtumenetlus 1. ÜLDISED PÕHIMÕTTED Mõiste Tsiviilmenetlusõiguse reguleerimise objektiks (esemeks) on tsiviilkohtumenetlus ehk kohtu tegevus õigusemõistmisel, asjade lahendamisel. Õige menetlusõiguse valik on tähtis, kuna valede menetlusnormide rakendamine toob automaatselt kaasa kohtulahendi tühistamise. Tsiviilmenetlusõigus on normide kogum, mis reguleerib tsiviilõiguste kaitse kohtulikku korda, protsessis osalevate isikute suhteid tsiviilasja lahendamisel Suhteid, mille üheks osaliseks on kohus. Menetlusõigus ise kuulub avaliku õiguse valdkonda, kuid see reguleerib suhteid, mis on tekkinud eraõiguslikus vaidluses. Tsiviilkohtumenetlus-õigus on oma olemuselt dispositiivne, kuid sisaldab siiski imperatiivseid elemente, mille järgimata jätmisele järgneb sanktsioon. Õigussuhe on õigusnormide reguleeritud ühiskondlik suhe. Tsiviilmenetlusõigussuhe on tsiviilmenetlus-õiguse normidega reguleeritud ühiskondlik suhe, mis tekib menetluses osalevate isiku
Milline on õiguslik hinnang toimunule? §32 ja 33 võib olla ka muus keeles kuid peavad olema ka eesti keeles 8. Kohus lahkus nõu pidama, kuulutades, et otsus tehakse avalikult teatavaks kolme päeva pärast kell 13.00. Seejärel lahkus kohus nõupidamistuppa ning talle järgnesid sinna ka sekretär ja istungit kuulanud üliõpilased. Nimetatud asjaolu oli hagejale, kelle nõue jäeti rahuldamata, põhjuseks, miks ta palus kohtuotsus tühistada, kuna tema arvates rikkus kohus nõupidamistoa saladust. Kas kohus tegi õigesti? §21 kohaselt 1) Kohtu loal võib kohtu nõupidamisel ja hääletamisel peale asja otsustavate kohtunike viibida ka samas kohtus oma juriidilise hariduse omandamise raames viibiv või nõustajana töötav isik, samuti kohtunikukandidaat, kes on selle kohtu juures täiendusõppel ja kelle erapooletuses ei ole põhjust kahelda.
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid