Sissejuhatus psüühikasse (0)

Sissejuhatus psüühikasse
PSP 6060
1
Käsitletavad teemad 
I Psüühika
II Psühholoogia paradigmad  ja meetodid
III Psühholoogia rakendamise  võimalused
IV  Sensoorsed protsessid
IV.1. Nägemine
IV.2.  Kuulmine
IV.3. Tasakaal, keha asend ruumis
IV.4. Süva- ja puutetundlikkus
IV.5. Lõhna- ja maitsetundlikkus
IV.6. Muud meeled
2
V  Motoorika
VI Närvisüsteemi ehitus ja funktsioneerimine
VII Psüühilised protsessid
VII.1. Emotsioonid
VII.2. Motivatsioon
VII.3. Taju
VII.4. Mälu
VII.5. Mõtlemine
VII.6. Tegevuse planeerimine
VII.7. Keel ja kõne
Lõpus on kirjalik  valikvastustega eksam
3
I Psüühika
Psühholoogia on teadus, mille eesmärgiks on 
elusolendite mõistuse-psüühika (mind) ja 
käitumise mõistmine ning seletamine. 
Mis see on mida seletame: mis on käitumine? 
* Käitumine toimub alati mingi eesmärgiga ... 
eesmärgiks on säilitada organism kui tervik 
muutuvates keskkonnatingimustes. (siin on 
peidus ka elu  määratlus : elus on keha, mis 
säilitab oma terviklikkuse ka ülepiiriliste 
keskkonnamuutuste korral)
4
 Vastavalt ... Psüühika on käitumist 
organiseeriv protsess ... aga ikka vaja aru saada, 
mis eristab psüühika elust.
(siin on taustaks oluline mõte, millel me 
pikemalt  ei peatu: ükskõik mille määratlus 
sisaldab arusaama sellest, mis asi on koos (!) 
arusaamaga, mis see ei ole. Vastavalt peame ka 
psüühika eristama  elust.)
5
* Sama oluline on asjaolu, et käitumine toimub 
alati millegi – keskkonna – suhtes. ‘Keskkond’ 
on keerulisem mõiste, kui pinnapealselt võib 
tunduda
Kurt  Koffka (1886-1941): 
** Geograafiline ja käitumiskeskkond:
maailm sellisena nagu ta on ja maailm sellisena 
nagu ta meile tundub.
6
Gestalt- (ehk ühe kõrvalvoolu) psühholoogia 
jaoks oli käitumine (behaviour) need liigutused 
mis toimuvad käitumiskeskkonnas. 
Geograafilises keskkonnas  kehaga toimuvad 
muudatused pole käitumine vaid liikumine (Nt. 
keha liikumine maavärina ajal).  
 Füüsikaliselt sarnane maailm võib olla 
käitumuslikult erinev, sest käitumiskeskkonnad 
on individuaalsed
7
Miks meie käitumiskeskkonnad on erinevad?
-- Organismidel on erinev omailm ( Umwelt , 
Jakob von Uexküll ) – kuna kogeme maailma 
liigiomaste meeleorganitega. Sellised 
erinevused on bioloogilised
 
 Keskkonna kogemine on igasuguse eluvormi 
vältimatu omadus, elu on bioloogiline nähtus 
 Sel juhul oleks käitumine  bioloogia  teema
8
* Käitumiskeskkonna erinevuste aluseks on 
osadel organismidel ka teine, mittebioloogiline 
käitumise organiseerimise mehhanism  ... 
nimetame selle psüühiliseks. 
Ja mis seda teist mehhanismi eristab?
... Vajaliku mõtte leiame ajaloost:
Psüühika (mind) esimeseks funktsiooniks on 
individuaalse kogemuse  organiseerimine ... 
(Hobhouse, 1901, lk. 396)
9
Siit tulenevalt:
Psüühika on elusa  mateeria eriliselt 
organiseeritud vorm, kelle sihipärane enesele 
kui tervikule kahjulikke keskkonna mõjusid 
ennetav käitumine põhineb individuaalsel 
kogemusel . 
10
Psüühika saab jaotada  osadeks :
(* Keskkond, millest õpitakse ja millega 
pidevalt suhestutakse – see on individuaalse 
kogemuse alus ja olemise vältimatu osa!!!)
* Keskkonna mõtestamine: Keskkonnast 
andmeid koguv ja organiseeriv süsteem
* Käitumise loomine: Tegevust – sihipäraseid 
liigutusi – organiseeriv süsteem
11
II Psühholoogia paradigmad ja meetodid
Psühholoogia on teadus. 
Teadus on eriliste – teaduslike – teadmiste 
avastamise ja säilitamise protsess.
Teaduslikud on teadmised asjade ja nähtuste 
põhjustest.
Põhjuslikkuse   teooriaid on erinevaid; vastavalt 
saab eristada ka erinevad psühholoogiateaduse 
„paradigmad“
12
Mis see paradigma  on?
[...] suuremalt jaolt on selles raamatus 
terminit  ‘paradigma’ kasutatud kahes  erinevas  
tähenduses. Ühelt poolt osutab ta uskumuste, 
väärtuste, tehnikate jne. terviklikule kogumile, 
mida jagavad antud kogukonna liikmed.  Teiselt  
poolt osutab ta ühele elemendile selles 
kogumis, konkreetsetele pusle-lahendustele, 
mis, kasutatuna kui mudelid või näited, võivad 
asendada  selgelt väljendatud ülejäänud 
normaalse teaduse puslede lahendamise 
13
reegleid (Kuhn, 1969, p. 175).
Lühidalt: 
-- Laias  mõttes on paradigma teaduse 
maailmavaade: mis on maailma ja asjade 
olemus ja kuidas seda maailma saab (või ei 
saa) teaduslikult uurida.
-- Kitsas  mõttes on paradigma teaduse 
metoodiline kokaraamat, mille retseptide  üle 
teadlased pead ei murra. Kokaraamatus paraku 
ei ole retsepte  uut tüüpi puslede lahendamiseks 
ega ka uut tüüpi küsimuste avastamiseks. 14
Kolm psühholoogia paradigma
1. Põhivoolu psühholoogia: sündmuste-
vaheliste põhjus-tagajärg seoste otsimine
- Põhjuslikkuse teooria: sündmused saab 
järjestada põhjus-tagajärg seoste ahelateks. 
- Teaduslik seletus on tagajärgi 
esilekutsuvate põhjuste avastamine.
- Meetod:  kvantitatiivne . Uuritavat nähtust 
kirjeldatakse variaablitena; põhjuslikkusele 
otsitakse kinnitust variaablitevahelisi  seoseid  
uurides: korrelatsioonid, gruppide keskmiste 
15
erinevused, faktoranalüüsid, jne. 
- Piirangud: Põhimõtteliselt ei ole võimalik 
teada saada, miks sündmused ja nende 
matemaatilised väljendused ehk variaablid on 
seotud, s.t. varieeruvad koos. (Kas saaks 
autosid omavahel võrreldes teada, kuidas auto 
töötab?)
- Tugevad küljed: võimaldab prognoosida 
sündmusi; teades mingeid asju saab 
prognoosida kui suure tõenäosusega miski teine 
sündmus esineb. Rakenduslikult väga  sisukas  
teadmine.
16
2. Kaasaegne kvalitatiivne psühholoogia: 
kirjeldab maailma, mida iseloomustab pidev 
muutus, sujuv üleminek ühest seisundist teise
- Põhjuslikkuse teooria: vaatepunkti-
spetsiifiline: Pole olemas ühte õiget seletust; 
kõik erinevad seletused on aktsepteeritavad. 
- Teaduslik seletus on erinevate arvamuste ja 
interpretatsioonide kirjeldus.
- Meetod: kvalitatiivne. Uuritavaid nähtusi 
kirjeldatakse mitmekülgselt ja detailselt; 
intervjuu , vaatlus , erinevate materjalide 
17
analüüsid  (ajalehed, päevikud, fotod, jne.). 
- Piirangud: Põhimõtteliselt ei ole võimalik 
üldse midagi sisukat teada saada, sest 
arvamuste paljususe aktsepteerimine tähendab 
ühtlasi igasuguse seletuse välistamist. 
Teaduslik seletus peab sisaldama lisaks 
teooriale  kuidas „asjad on“ ka teooria sellest, 
mis pole võimalik. Kaasaegses  kvalitatiivses 
psühholoogias on kõik võimalik. 
- Tugevad küljed: maailma mitmekesisust 
kirjeldades osutab sellele, kui piiratud on 
kaasaja põhivoolu psühholoogia.
18
3. Strukturaal-süsteemne kvalitatiivne teadus: 
uurib, mis asjad on
- Põhjuslikkuse teooria: põhjusi on mitu 
liiki, teaduslik seletus seisneb kõigi erinevate 
liikide kirjelduses . Vaja on välja uurida, 
millistest eristatavatest elementidest, millistes 
suhetes, on arenenud uuritav nähtus kui tervik. 
(Mille saame, kui paneme kokku H ja O?) 
- Teaduslik seletus on uuritava nähtuse 
struktuuri (süsteemi) kirjeldus.
19
- Meetod: kvalitatiivne. Lisaks kaasaja 
kvalitatiivse psühholoogia meetoditele kasutab 
analüütilist eksperimenti ja konstruktiivset 
eksperimenti. 
- Piirangud: Põhimõttelisi piiranguid pole?
- Tugevad küljed: võimaldab uuritavast 
nähtusest igakülgselt aru saada, kuna uurib, mis 
asi on ja selle kaudu, millised on ta omadused, 
suhted keskkonnaga. 
20
III Psühholoogia rakendamise võimalused
* Teoreetiliselt  laiad —praktiliselt igas 
inimtegevuse valdkonnas, kuna võimaldab 
muuhulgas  mõista otsustamise mehhanisme . 
Kunagi on psühholoogia kõige olulisem teadus!
* Tegelikkuses—piiratum:  haridus , erinevad 
psüühilised probleemid ( diagnostika ja ravi), 
kutsevalik , organisatsioonid ja  personalitöö  
(personalivalik näiteks), ...
21
IV Sensoorsed ehk meelelised protsessid
* Miks rääkida meeltest, mis pole psüühika?
* Meeled (senses) vahendavad geograafilises 
keskkonnas toimuvaid muutusi psüühilisteks, 
käitumiskeskkonna muutusteks (ja 
tajuprotsessid (perception) tõlgendavad 
sensoorsete  protsesside vahendatut.)
Meeled on AINUKE võimalus keskkonnast 
individuaalseid kogemusi omandada!!! 22
Meeled reageerivad väga piiratud valikule 
füüsikalistest nähtustest maailmas:
* Meeleorganid reageerivad kitsale valguse 
lainepikkuse ja õhuvõnkumiste lainepikkuse 
vahemikule, survele, temperatuurile, piiratud 
hulgale molekulidele ... 
... Paljudele füüsikalise maailma muutustele 
meeleorganid ei reageeri: elektriväli, 
magnetväli, radioaktiivsus , jne. jne.
23
* Meeleorganid reageerivad ainult kindla 
suuruse ehk intensiivsusega stiimulitele. 
Meeleorganite tööd iseloomustab  lävi  
(threshold): minimaalne stiimuli  kvantiteet , 
millele meeleorgan reageerib.
Meeleorganite tööl on ka “ülemine” piirang – 
liiga intensiivseid stiimuleid ei saa ka eristada
Lävesid on erinevaid:
* Absoluutne lävi – kas stiimul esines või mitte?
* Erinevuslävi – kas kaks stiimulit erinevad?24
[Kõrvalepõikeks:] on eraldi teadusvaldkond, 
psühhofüüsika , mis kirjeldab sensoorseid 
nähtusi kvantitatiivselt. Näiteks:
Weberi seadus, mille järgi kahe stiimuli 
erinevuse (jnd: just noticeable  difference ) 
märkamine sõltub  stiimulite  suhtelisest ja mitte 
absoluutsest erinevusest: ΔS/S = Konstant
 Meie meeleline  Umwelt on väga kitsas!!!
Kusjuures see on ainuke otsene suhe 
psüühika ja keskkonna vahel!!!
25
IV.1. Nägemine
Nägemine on protsess, mille käigus  valguslaine  
mõju muundatakse  närviimpulssideks. 
... s.t. me ei näe asju vaid asjadelt peegeldunud 
või asjadest kiirgunud valgust.
 Silma ehitus
  Reetina ehitus ja töö põhimõte
  Nägemisteed
26
Paar pisiasja, mida on hea teada aju kohta
1. Eristame  peaaju  ja  seljaaju . Meid huvitab  
peaaju. See jaotub osadeks:  poolkerad  (mis 
omakorda jaotub kooreks ja koorealusteks 
neuronikogumikeks ehk tuumadeks), vaheajuks 
ning ajutüveks (mille jätkuks on seljaaju)
2. Ajupoolkerade koorel omakorda eristuvad 
neli piirkonda ehk sagarat: kukla- 
(oktsipitaalne), kiiru- (parietaalne), oimu- 
( temporaalne ) ja otsmikusagar (frontaalne)
3. Ajutüvesse ja seljaajusse sisenevad ja sealt 
27
väljuvad närvid – neuronijätked.
Frontaal - Parietaal- Temporaal- Oktsipitaal- sagar
28
Frontaalsagar
Temporaalsagar
Ajutüvi
Väikeaju
29
Ajutüvesse ja 
seljaajusse 
sisenevad ja 
sealt väljuvad 
närvid – 
neuronijätked, 
mis ühendavad 
kesknärvi-
süsteemi 
ülejäänud 
kehaga.
30
Kraniaalnärvid  
– sisenevad ja 
väljuvad 
peaajust
31
Peaaju sees on hulk neuronite kogumeid, tuumi 
( nucleus ), muuhulgas  nendest algavad või 
neisse  sisenevad kraniaalnärvid
32
4. Läbivad 
anatoomilised 
terminid
+  dexter  = parem
+  sinister  = vasak
33
Silma ehitus:  Iiris : pupilli suurust kohandav kude 
sarvkesta taga;  Pupill : Ava iirise keskel, mille 
kaudu valgus siseneb silma; Lääts: läbipaistev 
struktuur iirise taga, koondab valguse reetinale; 
Reetina:  valgustundlik kude silma põhjas
(~0.2 mm paks)
Nägemisnärv: 
närvikiudude 
kimp, mis kannab 
visuaalse signaali 
34
reetinalt ajusse
Valgus
Nägemisnärvi kiud
Ganglionirakud
Amakriinrakud
Bipolaarrakud
Horisontaalsed rakud
Fotoretseptorid 
( kepikesed , kolvikesed )
Pigmentepiteel
35
Fotoretseptorid 
Fotoretseptorid  Bipolaarsed 
Fotoretseptorid  Bipolaarsed  GanglioniR
Fotoretseptorid  Bipolaarsed 
Fotoretseptorid 
Horisontaalsed RAmakriinR
Pigmentepiteel: neelab reetina läbinud valguse 
Fotoretseptorid:  valgustundlikud  rakud, mille  
elektriline  signaal  lakkab (!) valguse mõjul 36
* Kepikesed (rods): ~100-120 miljonit. Väga 
tundlikud, must-valge nägemine (ainult 1 liik, 
reageerivad valgusele vs valguse puudumisele)
* Kolvikesed (cones): ~5-7 miljonit. Vähem 
tundlikud, värvide nägemine. Kolvikesi on 3 
liiki, mis reageerivad erinevale valguse 
lainepikkusele (nähtava valguse lühike, 
keskmine ja pikk lainepikkus)
Bipolaarsed rakud: Saavad info paljudelt 
fotoretseptoritelt ja annavad selle edasi 
ganglionirakkudele
37
Ganglionirakud: Saavad info paljudelt 
bipolaar -rakkudelt ja  saadavad selle ajusse 
(nägemisnärvis ~1 miljon kiudu )
Horisontaalsed rakud: Ühendavad paljusid 
fotoretseptoreid ja võimaldavad ühel 
retseptorite  grupil  mõjutada teist
Amakriinrakud: Ühendavad paljusid 
bipolaarrakke ja võimaldavad ühel 
bipolaarrakkude grupil mõjutada teist
38
Fotoretseptorid jaotuvad reetinal ebaühtlaselt
39
Fovea (macula piirkonnas,  ~5mm) on 
teravaima nägemise ala, milles ainult 
kolvikesed; foveas on reetina õhem– ganglioni-
rakud on paigutatud külgede suunas. 
50% nägemisnärvi  kiududest algab foveast.
* Silm reageerib 109 x valguse intensiivuse 
muutusele. Pupilli läbimõõt muutub 2-8 mm ja 
pindala ~16x  pupill ei kontrolli niivõrd 
valguse intensiivsust kui  parima  valgusinfo 
valikut: (igasuguse) läätse perifeeria on 
optiliselt  halvem  keskosast. Piisava valguse 
40
korral, laseb pupill selle ainult läätse keskosale.
Reetina mitte ainult ei vahenda vaid ka töötleb 
valguses eristatavat infot:
* Erinevad fotoretseptorid reageerivad 
erinevale valgusele
* Info koondub fotoretseptor  bipolaarne  
ganglionirakk; koondumine on töötlus
* Fotoretseptorid saavad mõjutada naaber-
fotoretseptoreid
* Lisaks koondavad horisontaalsed rakud 
fotoretseptorite ja amakriinrakud  
bipolaarrakkude infot
41
(* Madalamatel selgroogsetel toimub reetinal 
rohkem infotöötlust kui kõrgematel --) 
-- Ganglionirakke on erinevaid. Nt. konnadel:
+ Sustained contrast detector: tundlik hele-
tume piirialadele ja muutuse suunale
+ Net convexity detector: reageerivad väikeste 
tumedate objektide liikumisele (vastab putukale 
konna nägemisväljas!!)
+ Moving edge detectors: tundlik suvalises 
suunas liikuvale hele/tume piiri liikumisele
+ Net dimming detectors: tumedama ala 
42
liikumine
Kõrgematel loomadel on leitud:
Y-rakud: uuele stiimulile orienteerumine, 
liikumine
X-rakud: detailsem informatsioon, 
identifitseerimine
W-rakud: „uimased,“ saadavad info ajutüvesse
*  Ajurakud annavad ka väljundit ganglioni-
rakkudele!!
43
Informatsiooni 
liikumine silmast 
ajusse:
* Mõlemad 
ajupoolkerad näevad 
mõlema silmaga
* Kumbki 
ajupoolkera näeb 
ühte ruumipoolt
44
* Silmast algavad kolm erineva ’sisuga’ teed 
ajusse:
+ P-tee: värvid, piirjooned, täpne info
+ M-tee: liikumine
+ K-tee: P ja M tee võrdlus
* Informatsioon on lisaks pakitud vastavuses 
paiknemisele reetinal – retinotoopiliselt, s.t. 
silma põhja  anatoomiline jaotus vastab 
neuronite jaotusele ajutüves ja peaaju koore 
primaarsetes nägemispiirkondades: 
lähestikused neuronid reageerivad 
45
lähestikustele signaalidele reetinal.
Informatsioon on silmapõhja  loogika  alusel 
pakitud kuni  peaju kooreni
Ajukoore muud 
piirkonnad
V1 – V5: Ajukoore 
primaarsed nägemis-
väljad kukla- e. 
oktsipitaalsagaras
Lateraalne põlvikkeha 
taalamuses (a
46
ju sees)
Mida me näeme?
* Mida me ei näe – asju!
* Me näeme:
+ Liikumist
+ Suunda/ orientatsiooni
+ Piirjooni (valguse/varju piiri)  kuju/ 
   kontuuri
+ Värvi
(+ Sügavust)
 Nähtav maailm on mitte sensoorsete vaid 
psüühiliste tajuprotsesside tulemus!
47
IV.2. Kuulmine
Kuulmine on protsess, mille käigus 
muundatakse helilaine mõju närviimpulssideks. 
Kuulmine eelkõige järjestab sündmusi ajas, 
nägemine on rohkem ruumilisi suhteid 
peegeldav.
 Kõrva ehitus
 Kuulmisaistingu kujunemine
  Kuulmise juhteteed
48
Kõrva ehitus
Väliskõrv : Kõrvalest  ja väline kuulmekäik:
     helilaine siseneb;  Keskkõrv :  Trummikile , 
       kuulmisluukesed    ( haamer , alasi, jalus ),
        
    esikuaken (e. ovaalaken 
,membraan), 
kuulmetõri 
(ühendus 
ninaõõnega)
Sisekõrv: 
Tigu  (+ esik  
49
ja labürint )
* Kuulmisaistingu kujunemine
Väliskõrv: Väline kuulmekäik parandab 
valikuliselt ~3500Hz helide kuuldavust; 
kõrvalest osaleb heli lokaliseerimisel ruumis 
Keskkõrv: Miks on vaja keskkõrva? 
(1) Heli ei kandu õhust vedelikku, 99.9% 
heli energiast peegeldub tagasi. Keskkõrv 
muundab õhuvõnked väliskõrvas vedeliku 
võngeteks sisekõrvas.
(2) „ Akustiline   refleks “: trummikile ja 
jaluselihased pingutuvad liiga tugevate helide 
50
korral ja vähendavad heli mõju
Keskkõrval kaks mehhanismi ülekandeks:
* Trummikile (~55 mm2) on suurem kui 
esikuaken (~3.2mm2). Sama heli intensiivsus 
(rõhk pindalaühikule) suureneb seetõttu ~17x. 
* Kuulmeluukesed toimivad üksteise suhtes 
nagu kangide süsteem (~1.3 korda)
51
Sisekõrv – tigu: Jaluse vibratsioon  
ovaalaken  teo perilümfi vibratsioon   scala  
media, milles endolümf ja kuulmisorgan – 
Corti organ  kuulmisnärv  aju
(helilaine: ovaalaken  scala vestibuli  scala 
tympani  ümaraken, mis summutab helilaine)
52
Tigu lähemalt: scala media, mida eraldab scala 
vestibuli’st Reissneri membraan ja scala 
tympani’st basilaarmembraan; siin Corti organ
53
Corti organ: 
* Basilaar-
membraani 
võnkumine  
 
karvarakud 
liiguvad 
tektoriaalmembraani suhtes  
harjaste liikumine vallandab karvaraku signaali
* Basilaarmembraani lõtv ots vibreerib rohkem 
54
madalal sagedusel ja jäik ots kõrgel sagedusel
* Kaks liiki karvarakke: seesmised ja välimised  
Seesmised karvarakud: ~ 3 500 rakku; ~ 40 
harjast
Välimised karvarakud: ~ 20 000 rakku, ~ 140 
harjast (tundlikumad nõrkadele helidele?, 
mõjutavad seesmisi ja teisi väliseid rakke 
sageduse suhtes selektiivsemaks mõjutades 
mehhaaniliselt tektoriaalmembraani?)
55
* Kuulmise juhteteed
Info seesmistest karvarakkudest ainult lahkneb: 
1 rakk kontakteerub ~20 kuulmisnärvi kiuga;
Info välistest karvarakkudest koondub: ~10 
rakku  1 kiud ja lahkneb: 1 rakk   ~4 kiudu
 Kuulmisnärvis ~90% kiude  seesmistelt 
rakkudelt
 Corti organist lähtuvate kuulmisnärvi 
kiudude närvirakud paiknevad 
spiraalganglionis 
(ganglion:  väljaspool aju paiknev närvi-
56
rakkude kogum). 
Ganglionis ~30 000 kuulmisnärvikiule vastavad 
rakud. Neid rakke on veidi rohkem kui 
karvarakke Corti  organis  (nägemis-süsteemis 
vastupidi, retseptorrakke  rohkem kui 
ganglionirakke ja kiude nägemisnärvis)
 Nervus vestibulocochlearis  kuulmisinfo 
Nucleus cochlearis kus info jaotus tonotoopiline, 
neuronite sagedus-spetsiifilisus suureneb 
neuronite vastasmõjus (+ osa sagedusinfot võib 
olla saadud ka kogu basilaarmembraani 
võnkumismustri eri punktide võrdlusest 
57
mingi(te)l ajus töötlemise astme(te)l?)
 osa kiude vastaspoolde ja osa samasse   
Nucleus olivarius, kus esmakordselt koos info 
mõlemast kõrvast 
  erinevad tuumad , mis ka omavahel kiude 
vahetavad vastaspoolte vahel; 
Kui nägemises hulk infotöötlust silmas, siis 
kuulmises sama töötlus aju koorealuses
 Kuulmiskoor oimu- ehk temporaalsagaras 
kus info mõlemast kõrvast (~2/3 vastaspoolest)
58
* info erineva sageduse (ja amplituudi) kohta 
erinevas kuulmiskoore piirkonnas 
(tonotoopiline kaart): eristame „pitch“ = 
subjektiivne helisagedus, „ tämber ,“ heli valjus
* Osa  neuroneid reageerivad vaid helile  kindlast  
kohast, osa heli sisse- või väljalülitumisele
   Ajukoor omakorda mõjutab allpool 
olevaid protsesse kuni teoni välja: võib-olla 
pidurdades info vastuvõttu ühest või teisest 
kõrvast.
59
Kuulmiskoor
Erinevad tuumad
Oliivtuum
Kohleaartuum
Kuulmisnärv
60
Alanevad ja ülenevad juhteteed
Mida me kuuleme?
* Mida me ei  kuule  – “asju” – sõnu, autosid ...!
* Me kuuleme heli karakteristikuid, nagu:
+ kõrgus
+ valjus
+ koht
+ sisse- ja väljalülitumine
+ ...
  Kuuldav maailm on mitte sensoorsete 
vaid psüühiliste tajuprotsesside tulemus! 61
IV.3. Keha asend ruumis, tasakaal
Tasakaaluaisting on protsess, mille käigus 
muundatakse gravitatsioonijõu või kiirenduse 
mõju närviimpulssideks.
Tasakaalu tajume lisaks erilisele 
gravitatsioonile ja liikumisele reageerivale 
organile ka nägemise ja süvatundlikkuse abil.
62
Tasakaaluaistingu organid – labürint 
( nurkkiirendus ) ja 
esik (pea 
asend ruumis, 
lineaar -
kiirendus) – 
paiknevad 
sisekõrvas.
63
Labürindi poolringkanalid: nurkkiirendus ja 
selle suund: Pea liikumine nurkkiirendusega  
endolümfi (vedelik poolringkanalites) liikumine 
liikumise tasandil olevas kanalis   ampulli  
(laiend poolringkanali otsas) harja asendi 
muutus  vestibulaarsete karvarakkude 
aktiveerumine. 
Karvarakud 
reageerivad 
erinevalt 
sõltuvalt 
64
liikumise suunast
Vestibulum (utriculum ja sacculum e. mõik ja 
kotike ): pea asend ruumis, lineaarne kiirendus ja 
selle suund: Pea asendi muutumisel ruumis, või 
lineaarsel kiirendusel, liiguvad otoliidid (CaCO  3
kristallid) koos zelatiinitaolise  materjaliga   
mõjutavad karvarakke, mis aktiveeruvad 
tasakaalunärv.
Asendi tõttu 
reageerib kotike  
vertikaalsele ja mõik 
horisontaalsele 
65
kiirendusele
Karvarakke on tasakaalu-
organis kahte tüüpi, I ja II, 
mis * paiknevad erinevates 
piirkondades, kusjuures * 
mõlemad saavad ajutüvest 
sisendi, millega reguleeritakse retseptori 
tundlikkust. * Neil võib olla erinev funktsioon
66
Tasakaalu juhteteed
Retseptor -rakud  vestibulaarganglion  
vestibulaar -tuumad ajutüves (info lahkneb 
veidi) poolringkanalitest ja mõigust ning 
kotikesest eri ajutüve tuumadesse)  ajukoor 
 parietaal-
sagaras
  info 
ka tagasi 
mõjutamaks 
retseptoreid
67
Tasakaaluorganil seos keha motoorikaga: 
(1) Vestibulaar-silma võrgustik silmaliigutuste 
koordineerimiseks keha asendi ja liikumisega 
(2) Vestibulaar-spinaalne võrgustik lihastoonuse  
ja asendimotoorika 
koordineerimiseks 
keha asendi ja 
liikumisega
(3) Vestibulaar-
kortikaalne võrgustik 
info edastamiseks 
68
ajukoorde
Mida me aistime tasakaaluorganiga?
* Mida me ei  aisti  – tasakaalu ega keha/pea 
asendit ruumis!
* Me aistime eraldi infotükke, nagu:
+ liikumise suund
+ kiirendus (positiivne ja negatiivne;
           angulaarne ja lineaarne; vertikaalne ja
           horisontaalne)
+ gravitatsioonivälja suund
 tasakaalu-maailm on mitte sensoorsete 
vaid psüühiliste tajuprotsesside tulemus! 69
IV.4. Süva- ja puutetundlikkus 
( somatosensoorne  süsteem)
Süva- ja puutetundlikkus on protsess, mille 
käigus muundatakse surve, liigutuse ja 
temperatuuri mõju närviimpulssideks.
Somatosensoorne süsteem töötleb 3 liiki infot: 
*  puudutus  (nahaga kontaktis olevate pindade 
füüsikalised omadused). 
* süvatundlikkus: kehaosade suhe
* kinesteesia: kehaosade liikumine
70
Infotöötlus on – erinevalt nägemisest ja 
sarnaselt kuulmisega – järjestikune: asja peab 
„käperdama“ et teda katsudes ära tunda. 
Erinevate info liikide jaoks on erinevad 
retseptorid , mis paiknevad kehas: nahas, 
lihastes, kõõlustes ja liigeskapslites
Retseptoriteks on:
* vabad närvilõpmed
* närvilõpmed, mille otsas erilised 
           rakuvälised elemendid
71
Retseptorid jaotatavad ka info järgi:
* mehhaaniline (enamus retseptoritüüpe)
* temperatuur (vabad närvilõpmed, eraldi 
            külmale  ja kuumale)
* valu (erinevate retseptoritüüpide 
           ülestimuleerimine ja erilised vabad
           närvilõpmed)
72
Somatosensoorsete retseptorite näiteid:
                                        Lihasretseptorid 
Meissneri  kehakesed       (muscle spindle)
Karvadeta nahas, eriti      Lihastes, reageerivad
tundlik puudutusele         lihaste pikenemisele
       (staatilised: lihasasend;
                                        dünaamilised : liigutus )
73
Pacini kehakesed
Erinevates kehaosades: 
nahas, kelmetes, 
näärmetes; eriti tundlik 
vibratsioonile, aga ka 
survele
Kõõlusorganid
Skeletilihaste ülemineku 
kohad kõõlusteks; 
reageerib lihaste kokku- 
tõmbele või venitusele74
Somatosensoorsed juhteteed
Retseptorrakud  neuronid seljaaju selgmistes 
juure-ganglionides 
* valu ning temperatuur (vähemüeliniseerunud)
* mehhaanoretseptorid (müeliniseerunud kiud)
Närvisüsteemis on müeliniseerumata 
(peenikesed), õhukese müeliinkattega ja paksu 
müeliinkattega (jämedad) närvikiud. Nende 
signaali juhtimise kiirus on erinev: 
75
Näiteks somatosensoorses süsteemis:
Kiud  Müeliin  Kiirus m/s Funktsioon
A-alfa    Jah  80-120 Propriotseptsioon
A-beta    Jah    35-75 Propriotseptsioon
                                                taktiilne (+valu)
A-deltaÕhuke      5-30 Temperatuur,
                                                 terav valu
  C             Ei
      ~1 Temperatuur,
                                                põletav valu__
76
Juureganglion        Info saabub seljaajusse
                               selgmist (dorsaalne) 
                               juurt pidi
ja väljub 
lihastesse 
kõhtmist 
(ventraalset) 
juurt pidi.77
Info on perifeerias 
korrastatud: eri 
somatosensoorse 
info liigid eraldi, 
lisaks eraldi eri 
kehapiirkondadest 
saabuv info – 
dermatoomidena: 
nahapiirkonnad 
vastavad seljaaju 
segmentidele 78
Info liigub (alt üles)
 parietaalsagara koor, kus info 
pakitud koha ja liigi alusel
 ajutüve tuumades ümberlülitusi
 seljaajus teed kas valgeainesse 
ja siis ristuvad või enne ristuvad ja 
siis valgeainesse
 seljaaju 2 erinevat teed, valu ja 
temperatuur (ees-külg valgeaine ) 
ning puudutus ja süva-tundlikkus 
( tagumised  valgeaine sambad) 79
Somatosensoorne info 
töödeldakse peamiselt 
parietaalsagaras; valu teed ka 
olulise sisendiga  gyrus  
cinguli aju mediaalsel pinnal
Juba seljaajus liigub eraldi (kuigi osaliselt 
kattuvana) puudutus, staatiline puudutus, 
sügav surve, lihaspinge, valu; see jaotus 
osaliselt aluseks kahele erinevale võimele:
1. pinna tekstuuri töötlus
2. suuruse ja kuju töötlus
80
Aju koor on funktsionaalselt organiseeritud eri 
kohast ja erineva sisuga info vastuvõtuks; 
piirkondlikku jaotust nimetatakse 
somatosensoorseks homunkuluseks,
neid 4 paralleelset: 
1. naha tundlikkus 
kiired muutused
2. sügav surve
3. lihasvenitus
4. naha püsiv ja 
muutuv ärritus81
Mida me aistime somatosensoorselt?
* Mida me ei aisti – asju ega isegi mitte 
kehaosade omavahelist suhet!
* Me aistime eraldi infotükke, nagu:
+ puudutus
+ surve
+ lihasvenitus/ pinge
+ liigutus
+ temperatuur
+ ...
 somatosensoorne maailm on psüühiliste 
82
tajuprotsesside tulemus!
IV.5. Maitse- ja lõhnatundlikkus
Lõhna- ja maitsetundlikkus on protsessid, mille 
käigus muundatakse teatud molekulidega 
kontakt närviimpulssideks.
83
Maitseorgani ehitus: * Maitsepadjakesed 
paiknevad peamiselt keelel – papillides. 
* Padjakeses olevad 50-150 retseptorrakku 
reageerivad keemilise aine olemasolule  
kontakt närvikiuga
* Maitsed: mõru, 
soolane , magus, 
’umami’, hapu: 
samades 
keelepiirkondades
84
Maitsetaju kujunemine: erinevatele keemilistele 
ainetele reageerivad retseptorid seostuvad 
põhimaitsetega. 
Põhimaitsete „muster“, mis pannakse kokku 
erinavate retseptoritega kokkupuutes olevates 
närvikiududes, eristab erinavaid maitseid 
täpsemalt.
85
Kolm võimalust maitseinfo kodeerimiseks :
1. Igale põhimaitsele oma  retseptor ja oma 
närvikiud (praegu kõige tõenäolisem variant)
2. Kõik retseptorid reageerivad eri maitsetele
3. Iga retseptor omale maitsele, kuid närvikiud 
kontaktis erinevate retseptoritega
86
Maitseteed: 
 taalamus 
 peaaju 
parietaalsagara 
piirkonda, mille 
lähedal ka suu ja 
keele 
puudutuse, valu, 
ja temperatuuri-
informatsioon
87
Lõhnaorgani ehitus
~ 2-5 cm2 suurune ala ninaõõne ülaosas  on 
kaetud lõhnaepiteeliga, milles ~ 6-10 miljonit 
retseptorit 
(nt. koeral  ~10-20 korda rohkem lõhnaepiteeli 
ja retseptoreid)
88
Lõhnateed: Retseptor, primaarsed maitse-
kvaliteedid (arv pole teada, pakutud vahemikku 
7-350 eri tüüpi retseptorit?)   haistmissibul  
(olfactory bulb )  erinevad koorealused  
tuumad  koljupõhimiku ja uusaju koor
89
polegi ehk vaja imestada, et ka lõhnade ja 
maitsete maailm on kokku pandud vastavalt 
viiest maitsest ja mingist piiratud arvust 
lõhnadest ...
 lõhnade ja maitsete maailm on 
psüühiliste tajuprotsesside tulemus
90
IV.6. Muud meeled
5 meelega inimene on (kas Põhja-Ameeriklane 
või) kohe suremas, ja varsti ehk näebki surnuid. 
Normaalsetel inimestel on meeli rohkem kui 5, 
juba loetletud on tegelikult rohkem ...
Me saame informatsiooni keha sisekeskkonnast
91
Lisaks keha ümbritsevale maailmale saab aju 
informatsiooni ka keha sisekeskkonna kohta.
Näiteks:
* Baroretseptorid aordis jm. – vererõhk
* Venitusretseptorid kopsudes – hingamise 
regulatsioon
* Venitusretseptorid soolestiku seinas
* Venitusretseptorid kusepõies
* Kemoretseptorid veresoontes: O , CO , pH, 
2
2
glükoos , aminohapped
* ... ... 
92
V Motoorika
Luud : Inimkehas kokku 206 luud (neist 148 on  
liigutatavad),  
muuhulgas 
annavad luud 
kehale kuju ja 
võimaldavad 
liikuda : me 
peame seda 
kondi -hunnikut 
koordineerima
93
Liigesed : Luud on ühendatud liigestega, mis 
kokku võimaldavad teha 244 üksteisest 
(osaliselt) sõltumatut liigutust. (Seetõttu on 
võimalike liigutusmustrite hulk tohutu suur!)
Liigeseid on 
erinevat tüüpi, 
osades liigestes  
võimalikud suure 
vabadusastmete 
arvuga liigutused
94
Liigest hoiab koos sidekude ( kapsel ja 
sidemed) ja liigutavad erinevates suundades 
toimivad lihased (painutajad-sirutajad, 
lähendajad- eemaldajad , pöörajad, ... .
95
Liigeste asendi muutmiseks on ~600 lihast: 
antagonistipaarid, mis kontrakteeruvad ja 
lõõgastuvad. Osa liigutusi on tehtavad eri 
lihastega  liigutusprogramm veel keerukam
* Reie esiküljel  * Ühes liigutuses osalevad 
üksi 10 lihast
eri kehaosade lihased
96
Motoorika juhtimine toimub 
kahte teed pidi: 
1. Ajukoor  seljaaju  lihas
* erinevad motoorse  kontrolli 
koorepiirkonnad saadavad 
väljundi erinevatesse ajutüve ja 
seljaaju segmentidesse
* perifeerseid  kehaosi  
kontrollib aju vastaspoolkera; 
kehatüve kontrollivad mõlemad 
97
ajupoolkerad
2. Ajukoor  koorealused 
tuumad  seljaaju  lihased
* koorealuse süsteemi 
kaasamisega koordineeritakse 
kaasasündinud liigutusmustrid 
õpitud liigutusmustritega
* koorealust mõjutades 
saavutatakse ka kontroll 
kaasasündinud liigutuste üle 
neid alla surudes ja mustreid  
“lammutades” (katsuge 
98
liigutada 1 lihast korraga!)
Motoorika primaarne kontroll jaotub ajukoores  
analoogselt süva- ja puutetundlikkusega 
kehaosade kaupa:  motoorne  homunkulus mille 
proportsioonid on siiski erinevad
99
Motoorika kontroll on keerulisem: 
* üldine  kavatsus , plaan tegevuseks 
 „motoorne meloodia “ – liigutusmuster 
 liigutus 
 üksikute lihaste kokkutõmme
Veelgi hullem:
sama eesmärgi saavutamiseks võib kasutada 
erinevaid liigutusmustreid ja sama  mustrit  
erinevate eesmärkide saavutamiseks. Seepärast 
sisaldab iga käitumine, s.t. sihipärane käitumis-
100
keskkonnas liigutamine ülikeerukat valikut.
VI Närvisüsteemi ehitus ja selle 
funktsioneerimine
Närvisüsteemi põhielemendiks on närvirakk  
ehk  neuron . 
Neuronid saavad teisi neuroneid erutada, 
pidurdada , või nende tegevust moduleerida
101
*  Akson : pikk rakujätke, viib signaali välja; ümber 
müeliinkest (perifeerses närvisüsteemis Schwanni rakkudest 
ja tsentraalses oligodendrotsüütidest)
* Ranvier sõlm: müeliinkesta  katkestus ; kiire/hüppeline 
närviimpulsi liikumine
 Aksonitest moodustuvad närvid
* Dendriidid:  lühikesed   jätked ,  signaalid sisse
*  Rakukeha  ehk sooma  
Dendriidid
Aksoni terminalid
Ranvier sõlm
Keha
Schwanni rakud
Akson
102
Müeliintupp
Neuronid suhtlevad omavahel peamiselt 
keemiliste sünapside vahendusel (on olemas ka 
elektrilised sünapsid ; lisaks saab gliia muuta 
neuroni keskkonda ja selle erutuvust). 
103
Keemilise sünapsi töö põhimõte I:
1. Neuromediaatori (palju erinevaid, erutavad ja 
pidurdavad ) süntees neuroni kehas
2. Transport piki 
aksonit
3. Neurotransmitterite 
säilitamine ja süntees
4. Signaal – 
aktsioonipotentsiaal – 
vallandab mediaatori
104
Keemilise sünapsi töö põhimõte II:
5. Mediaator  siseneb sünaptilisse pilusse
6. Mediaator põhjustab postsünaptiliste 
retseptorite aktiivsuse, 
signaal kandub edasi
7. Mediaatori 
tagasiviimine 
presünaptilisse osasse
8. Mediaatori 
lammutamine
105
Aju peamised 
osad: Seljaaju
Seljaaju jaotub 
segmentideks, iga 
segment saab 
informatsiooni 
erinevatest 
kehaosadest ja 
juhib erineva 
kehatsooni 
106
liigutusi
Aju peamised osad: ajutüvi, vaheaju  
koorealused struktuurid , ajukoor ja selle 
jaotumine  sagarateks
MRI kujutis ajust:
Seljaaju  ajutüvi 
 väikeaju ja 
peaaju poolkerad, 
milles „koorealused“ 
tuumad, valgeaine ja 
ajukoor
107
Peaaju koor jaotub sagarateks: Oktsipitaalne 
(Kukla-), Parietaalne (Kiiru-), Temporaalne 
(Oimu-), Frontaalne (Lauba- ehk Otsmiku -)
108
Aju hall- ja valgeaine:  Hallaine : neuronite 
kehad ja lühikesed ühendused nende vahel
Valgeaine:  aksonid , pikad ühendused 
Seljaaju (pildil koos dorsaalse juure-
ganglioniga) jaotumine hall- ja valgeaineks:
109
Peaaju jaotumine hallaineks (>50%!)  ja 
valgeaineks:
110
Ajukoore ehitus
Ajus erinevat tüüpi 
neuronid: 
~ 85 miljardit;
koor ~16 miljardit
Suurem osa 
ajukoorest jaotub 
6-ks kihiks vastavalt 
nendes esinevate 
neuronite ja 
neuroniühenduste 
111
tüüpidele
Ajukoor jaotub 
erineva ehitusega 
piirkondadeks. 
Levinuim on 
Brodmanni jaotus 
52-ks väljaks:
112
Eri ajukoore 
piirkondades raku-
kihtihtide suhteline 
paksus ja  rakuline  
koostis erinev
Miks tsütoarhitektooniline (ja 
müeloarhitekstooniline) jaotus olulised? – 
ehituse järgi jaotumine vastab olulisel määral 
113
funktsionaalsele
Funktsioonide seos ajuga: 
süsteemne  dünaamiline lokalisatsioon
Igal ajupiirkonnal on oma funktsioon 
(lokalisatsionism) ja ei ole ka ( holism , 
antilokalisatsionism):
* Keerulised funktsioonid on jaotatavad 
allfunktsioonideks, allfunktsioonid on 
lokaliseeritud, keerulised eeldavad 
lokaliseeritud funktsioonide koostööd – s.o. 
süsteemne lokalisatsioon
114
Nt. keelevõime süsteemne lokalisatsioon: 
arusaamine: katsumine,  kuulmine,  nägemine
väljendumine (s.t. käitumise  programmeerimise  
115
erinevad etapid)
* Millistest (erineva lokalisatsiooniga!) 
komponentidest on keeruline funktsioon üles 
ehitatud, sõltub vanusest ja kogemusest – s.o. 
dünaamiline lokalisatsioon
   * Nt. lastel kõnega seotud parem ajupoolkera
Aju funktsionaalne asümmeetria :
Parem ja vasak ajupoolkera on erineva 
funktsiooniga: lateraliseeritud on 
informatsiooni töötlemise viis –  holistlik  
(parem) vs analüütiline-järjestav (vasak) 116
 Vastavalt on lateraliseeritud ka informatsioon 
mida töödeldakse: visuaal-ruumiline (parem) vs 
kõne (vasak)
* Uudse info omandamine on holistlik – seega 
on ka iga protsess sõltumata info liigist arengu 
algul rohkem parema poolkeraga seotud, 
omandatud funktsiooni kasutamine on 
analüütiline (lokalisatsiooni dünaamika!)
Nt. kasvatusteadlased räägivad vajadusest 
117
rohkem arendada paremat poolkera – lapsik jutt!
Aleksander Luria jaotas peaaju kolmeks erineva 
üksteist täiendava funktsiooniga blokiks:
I Aju toonuse ja virguse seisundit reguleeriv 
blokk : ärkvelolek, kaasasündinud protsessid
II Informatsiooni 
vastuvõtu, töötlemise 
ja säilitamise blokk
III Psüühilise tegevuse 
programmeerimise, 
regulatsiooni ja 
kontrolli blokk
118
Psüühika on võimalik ainult (!) 3 bloki koostöös
VII Psüühilised protsessid
* Psüühika on terviknähtus, mis on jaotatav 
allsüsteemideks, igal neist oma eriline panus 
terviku funktsioneerimisse. 
* Need allsüsteemid on terviku osad, s.t. kui 
ühes terviku elemendis midagi muutub, siis 
muutub nii tervik kui ka vastavalt kõik teised 
elemendid
* Iga “element” määratletakse põhivoolu 
psühholoogias eraldiseisvana, tervikust 
lähtuvat süsteemset määratlust ma ei tea
119
Igasugune käitumine algab motivatsioonist 
VII.1. Motivatsioon on süsteem, mille üles-
andeks on organismi kui terviku aktiveerimine
Peamised alajaotused: 
* seesmine -väline; 
* üldine  aktivatsioon -vajadusespetsiifiline 
aktivatsioon; 
* vajaduste kontekstis tihti  Abraham  Maslow 
vajaduste hierarhia teooria: füsioloogilised 
( hingamine , toit, vesi, soojätkamine, ...), 
turvalisus-, kuuluvus- (sõprus, pere, ...), 
120
tunnustus-, eneseteostusvajadus
Motivatsiooni olemasolul otsitakse mälust 
vajaduse rahuldamiseks sobivaid lahendusi:
VII.2. Mälu süsteem, mille ülesandeks on 
individuaalse kogemuse talletamine
Peamised alajaotused: 
* Protsessid: 
salvestamine – säilitamine – taastamine 
* Salvestatud info liik: 
protseduuriline , semantiline, episoodiline  121
Meelte  vahendusel uuritakse keskkonda et 
hinnata lahenduseks vajaliku ressursi olemasolu
VII.3.  Aisting  on süsteem, mille ülesandeks on 
füüsikalise keskkonna muutuste  muundamine  
närviimpulssideks. Taju on aistitud füüsikalise 
keskkonna varieeruvuse muundamine infoks.
Peamised alajaotused: 
Meelespetsiifilisus – nägemine, kuulmine, 
maitsmine jne. Igal meelesüsteemil erinevad 
tööpõhimõtted (nägemine rohkem holistlik, 
kuulmine rohkem järjestav)
122
Vahel pole aistitav info piisav, seda täiendab 
VII.4. Mõtlemine, mis on süsteem, mille 
ülesandeks on organismi individuaalse 
kogemuse organiseerimine. Mõtlemise 
tulemusena formeerub teadmine, s.t. 
psüühiliselt organiseeritud maailma peegeldus .
Peamised alajaotused: 
* Tajuline-sümboliline
* Ratsionaalne – mitteratsionaalne 
(“rusikareeglid”)
123
Vastavuses vajadusega ning mälu, aistingute (ja 
taju) ning mõtlemise alusel luuakse  tegevus:
VII.5. Planeerimine on süsteem, mille 
ülesandeks on organismi tegevuse –käitumise– 
organiseerimine. Käitumine on tegevus kogetud 
(“käitumuslik keskkond”) mitte kogu maailma 
(“geograafiline keskkond”) suhtes.
Peamised alajaotused
Kaasajal selget planeerimise psühholoogiat 
pole; Luria pakutu on aga hea: üldine kava – 
tegevusmuster e. “meloodia” - liigutus
124
Käitumise järel kas saame oodatu või mitte; 
sellega on seotud  emotsioon  ... kuid ...
VII.6. emotsiooni ei ole (!) vaja tegevuse 
resultaadi hindamiseks – see on vältimatult 
tehtud; Emotsioon on süsteem, mille 
ülesandeks võib olla organismi kui terviku 
integratsioon – kas soovitu saamisel kogemuse 
fikseerimine mälus koos rahuolekuseisundiga 
või soovitu mittesaamisel uue  funktsionaalse  
süsteemi otsimise ja organismi 
mobiliseerimisega
125
Peamised alajaotused:
Emotsioone jaotatakse kõige sagemini kuueks
—need on emotsioonid, mis on näoväljenduste 
alusel universaalselt äratuntavad (Paul Ekman): 
viha, vastikus, hirm,  kurbus , üllatus , rõõm . 
Neile lisandus hilisemates  töödes põlgus, 
rahulolu, piinlikkus, erutus , süü, uhkus 
saavutuste üle, kergendus, rahuldus, sensoorne  
mõnu ja häbi ; üllatus  kadus  ära
126
Psüühika tervikuna on keele kujunemise 
aluseks; keeles  loome  ja talletame individuaalse 
kogemuse liigile kättesaadavas vormis. 
VII.7. Keel on sümbolite süsteem koos nende 
ühendamise reeglitega (grammatika).
Kõne on keele kasutamine
Sümbol on asi, mis
* osutab millelegi muule
* on kokkulepitud tähendusega
* on kasutatav teisiti kui see, millele osutab127
Keele funktsioonid:
* suhtlemine
* kogemuse mittebioloogiline säilitamine
* mõtlemine
Keel – sümboli tähendus – areneb; Võgotski j.
* Sünkreedid: sõnal isiklik seos osutatavaga
* Tavamõisted: kokkulepitud, üldised seosed 
igapäevase kogemuse raamides
* Teaduslikud mõisted:  formaal - loogilised , 
keelesisesed hierarhilised, väljuvad 
tavakogemuse piiridest
128
* Sümboli tähenduse areng on seotud üldise 
vaimse arenguga – semiootiliselt vahendatud 
mõtlemise arenguga; keeles saame mõelda 
mõtteid, mis ilma keeleta pole võimalikud
* Keel loomadel? – jah, kuid ilma 
semiootiliselt vahendatud mõtlemiseta. 
Loomadel teadaolevalt ei ole omandatud keel 
sümboliline siinses tähenduses – nad ei kasuta 
omandatud “sõnu” teisiti kui nende osutatavat
129
See kursus  on nüüd 
(peaaegu) otsas – vaja veel 
vaid ainult õigesse kohta 
ringikesi joonistada, et asi 
ühele poole saaks.
130

Document Outline

• Slide 1
• Slide 2
• Slide 3
• Slide 4
• Slide 5
• Slide 6
• Slide 7
• Slide 8
• Slide 9
• Slide 10
• Slide 11
• Slide 12
• Slide 13
• Slide 14
• Slide 15
• Slide 16
• Slide 17
• Slide 18
• Slide 19
• Slide 20
• Slide 21
• Slide 22
• Slide 23
• Slide 24
• Slide 25
• Slide 26
• Slide 27
• Slide 28
• Slide 29
• Slide 30
• Slide 31
• Slide 32
• Slide 33
• Slide 34
• Slide 35
• Slide 36
• Slide 37
• Slide 38
• Slide 39
• Slide 40
• Slide 41
• Slide 42
• Slide 43
• Slide 44
• Slide 45
• Slide 46
• Slide 47
• Slide 48
• Slide 49
• Slide 50
• Slide 51
• Slide 52
• Slide 53
• Slide 54
• Slide 55
• Slide 56
• Slide 57
• Slide 58
• Slide 59
• Slide 60
• Slide 61
• Slide 62
• Slide 63
• Slide 64
• Slide 65
• Slide 66
• Slide 67
• Slide 68
• Slide 69
• Slide 70
• Slide 71
• Slide 72
• Slide 73
• Slide 74
• Slide 75
• Slide 76
• Slide 77
• Slide 78
• Slide 79
• Slide 80
• Slide 81
• Slide 82
• Slide 83
• Slide 84
• Slide 85
• Slide 86
• Slide 87
• Slide 88
• Slide 89
• Slide 90
• Slide 91
• Slide 92
• Slide 93
• Slide 94
• Slide 95
• Slide 96
• Slide 97
• Slide 98
• Slide 99
• Slide 100
• Slide 101
• Slide 102
• Slide 103
• Slide 104
• Slide 105
• Slide 106
• Slide 107
• Slide 108
• Slide 109
• Slide 110
• Slide 111
• Slide 112
• Slide 113
• Slide 114
• Slide 115
• Slide 116
• Slide 117
• Slide 118
• Slide 119
• Slide 120
• Slide 121
• Slide 122
• Slide 123
• Slide 124
• Slide 125
• Slide 126
• Slide 127
• Slide 128
• Slide 129
• Slide 130