- Meetod: kvalitatiivne. Lisaks kaasaja kvalitatiivse psühholoogia meetoditele kasutab analüütilist eksperimenti ja konstruktiivset eksperimenti. - Piirangud: Põhimõttelisi piiranguid pole? – Tugevad küljed: võimaldab uuritavast nähtusest igakülgselt aru saada, kuna uurib, mis asi on ja selle kaudu, millised on ta omadused, suhted keskkonnaga. Sensoorsed ehk meelelised protsessid * Miks rääkida meeltest, mis pole psüühika? * Meeled (senses) vahendavad geograafilises keskkonnas toimuvaid muutusi psüühilisteks, käitumiskeskkonna muutusteks (ja tajuprotsessid (perception) tõlgendavad sensoorsete protsesside vahendatut.) Meeled on AINUKE võimalus keskkonnast individuaalseid kogemusi omandada!!! Meeled reageerivad väga piiratud valikule füüsikalistest nähtustest maailmas: * Meeleorganid reageerivad kitsale valguse lainepikkuse ja õhuvõnkumiste lainepikkuse
Sissejuhatus psühholoogiasse 1 Käsitletavad teemad (24 akadeemilist tundi): * Psüühika * Sensoorsed protsessid * Nägemine * Kuulmine * Tasakaal, keha asend ruumis * Süva- ja puutetundlikkus * Lõhna- ja maitsetundlikkus * Motoorika * Närvisüsteemi ehitus ja funktsioneerimine * Psüühilised protsessid (* Emotsioonid ja motivatsioon) * Taju * Mälu * Mõtlemine * Tegevuse planeerimine * Keel ja kõne * Teadvus Sissejuhatus psühholoogiasse 2 Psüühika
Sissejuhatus psüühikasse PSP6060.LT Käsitletavad teemad: I Psüühika II Psühholoogia paradigmad ja meetodid III Psühholoogia rakendamise võimalused IV Sensoorsed protsessid: 1. Nägemine 2. Kuulmine 3. Tasakaal, keha asend ruumis 4. Süva- ja puutetundlikkus 5. Lõhna- ja maitsetundlikkus 6. Muud meeled V Motoorika VI Närvisüsteemi ehitus ja funktsioneerimine VII Psüühilised protsessid: 1. Emotsioonid 2. Motivatsioon 3. Taju 4. Mälu 5. Mõtlemine 6. Tegevuse planeerimine 7
.... 3 Närvisüsteemis eristatakse hallainet ja valgeainet. Närvirakkude kehad moodustavad hallaine ja närvirakkude neuriidid moodustavad valgeaine. 2 Ülevaade psühholoogiast Mõisteid gestaltpsühholoogiast: Max Wertheimer, Kurt Koffka, Wolfgang Köhler, Kurt Lewin. Kõik mida teame maailma koht pole objektiivsed andmed ,,geograafilise" maailma kohta vaid constructum, konstrueeritud andmed. Psüühika- eriline protsess, mille käigus organiseeritakse käitumine. Psüühika on käitumist organiseeriv protsess. Käitumine on eesmärgiga säilitada organism kui tervik muutuvates keskkonnatingimustes. Psüühika esimeseks funktsiooniks on idividuaalse kogemuse organiseerimine. Psüühika on individuaalsele kogemusele toetuv organismi terviklikkuse säilitamisele suunatud käitumist organiseerivate protsesside süsteem. Paradigma on teaduse maailmavaade- mis on maailma ja asjade olemus ja kuidas seda maailma saab (või ei saa) teduslikult uurida
käitumise mõistmine ning seletamine. Käitumine toimub alati mingi eesmärgiga ... eesmärgiks on säilitada organism kui tervik muutuvates keskkonnatingimustes. Geograafilises keskkonnas kehaga toimuvad muudatused pole käitumine vaid liikumine (Nt. keha liikumine maavärina ajal). Gestalt- (ehk ühe kõrvalvoolu) psühholoogia jaoks oli käitumine (behaviour) need liigutused mis toimuvad käitumiskeskkonnas. Psüühika- individuaalsetel kogemustel põhinev protsesside kogum. Psüühika (mind) esimeseks funktsiooniks on individuaalse kogemuse organiseerimine. psüühika jaotatakse kaheks. 1.) Keskkonna mõtestamine: Keskkonnast andmeid koguv ja organiseeriv süsteem. 2.) Käitumise loomine: Tegevust – sihipäraseid liigutusi – organiseeriv süsteem Teadus on eriliste – teaduslike – teadmiste avastamise ja säilitamise protsess. paradigma- Laias mõttes on paradigma teaduse maailmavaade: mis on maailma ja asjade
Füsioloogia Närvisüsteemi talitlus Närvisüsteemi üldine ülesehitus ja eri osade peamised ülesanded 1. Pea- ja seljaaju. 1. Närvisüsteem jaguneb kesknärvisüsteemiks ja perifeerne ns. Kesknärvisüsteem: peaaju + seljaaju Perifeerne ns: aferentne ja eferentne e. motoorne osa. Eferentne osa jaguneb omakorda: somaatiline motoorne ns ja autonoomne ns Autonoomne ns jaguneb: sümpaatiline ns ja parasümpaatiline ns · Närvisüsteemi peamised funktsioonid: homoöstaas, organismi erinevate osade talitluse koordineerimine ja liitmine ühtseks tervikuks, väliskeskkonna adekvaatne peegeldamine ning organismi kui terviku talitluse ja käitumise reguleerimine vastavalt muutuvatele kktingimustele. · Kesknärvisüsteemi (KNS) peamised funktsioonid: informatsiooni analüüs, organismi adekvaatse vastusreaktsiooni väljatöötamine ja algatamine, vaimne tegevus
19. Meeleelundi mõiste ja meeleelundite talitluse üldpõhimõtted. Sensoorse informatsiooni kodeerimine ja töötlemine. Meeleelundid on väliskeskkonnast ja organismist tulevaid ärritusi (informatsiooni) vastuvõtvad elundid. Klassikaliselt eristatakse nägemis-, kuulmis-, tasakaalu-, maitsmis-, haistmis- ja kompimismeelt. Neile lisanduvad temperatuuri-, tasakaalu-, lihasmeel. Meeleelundite tegevusega on seotud väliskeskkonnast saadava informatsiooni vastuvõtmine, töötlemine ja edastamine KNS-i; talitlus on aluseks aistingute ja tajude tekkele. Meeleelundite talitlus võimaldab organismil keerukais keskkonnaoludes kohaneda. Meeleelund - anatoomia-alane mõiste ja kätkeb endas anatoomilisi struktuure, mis on kohastunud välismaailma ärritajate vastuvõtuks Meelesüsteem funktsionaalsest aspektist koosneb kolmest osast: 1) sensor e retseptor 2) aferentsed juhteteed 3) KNS struktuurid ja nendega seonduvad auurajukoore osad Meelesüst
LOOMA- JA TAIMEFÜSIOLOOGIA Närvisüsteem Neuron koosneb rakukehast ja jätketest. Jätked, mida nimetatakse ka närvikiududeks, jagunevad aksoniteks ja dendriitideks. Raku puhkeolekus esinevat elektrilist pinget rakusisese ja -välise keskkonna vahel nimetatakse puhke(oleku)potentsiaaliks. Neuronitel on see umbes -70 mV. · Rakumembraanis paiknev Na+-K+-ATPaas tõstab igas tsüklis kolm Na iooni rakust välja ja raku ümbritsevast keskkonnast kaks K iooni rakku sisse. (raku sees K konts. suur) -4 mV · Kuna raku puhkeolekus on membraanis leiduvad K -(lekke)kanalid osaliselt avatud, siis liiguvad osad K+-ioonid rakust välja kuni elektrokeemilise tasakaalu tekkeni Puhkepotentsiaali langust (negatiivsemaks muutumist) ehk polarisatsiooni suurenemist nimetatakse hüperpolarisatsiooniks, tõusu (0-le lähenemist) ehk polarisatsiooni vähenemist depolarisatsiooniks. Aktsioonipotents: Juhul, kui mingite stiimulite tulemusel ületatakse aksonikünka piirkonnas
Kõik kommentaarid