Sissejuhatus psüühikasse PSP 6060 1 Käsitletavad teemad I Psüühika II Psühholoogia paradigmad ja meetodid III Psühholoogia rakendamise võimalused IV Sensoorsed protsessid IV.1. Nägemine IV.2. Kuulmine IV.3. Tasakaal, keha asend ruumis IV.4. Süva- ja puutetundlikkus IV.5. Lõhna- ja maitsetundlikkus IV.6. Muud meeled 2 V Motoorika VI Närvisüsteemi ehitus ja funktsioneerimine VII Psüühilised protsessid VII.1. Emotsioonid VII.2. Motivatsioon VII.3. Taju VII.4. Mälu VII.5. Mõtlemine
- Meetod: kvalitatiivne. Lisaks kaasaja kvalitatiivse psühholoogia meetoditele kasutab analüütilist eksperimenti ja konstruktiivset eksperimenti. - Piirangud: Põhimõttelisi piiranguid pole? – Tugevad küljed: võimaldab uuritavast nähtusest igakülgselt aru saada, kuna uurib, mis asi on ja selle kaudu, millised on ta omadused, suhted keskkonnaga. Sensoorsed ehk meelelised protsessid * Miks rääkida meeltest, mis pole psüühika? * Meeled (senses) vahendavad geograafilises keskkonnas toimuvaid muutusi psüühilisteks, käitumiskeskkonna muutusteks (ja tajuprotsessid (perception) tõlgendavad sensoorsete protsesside vahendatut.) Meeled on AINUKE võimalus keskkonnast individuaalseid kogemusi omandada!!! Meeled reageerivad väga piiratud valikule füüsikalistest nähtustest maailmas: * Meeleorganid reageerivad kitsale valguse lainepikkuse ja õhuvõnkumiste lainepikkuse
käitumise mõistmine ning seletamine. Käitumine toimub alati mingi eesmärgiga ... eesmärgiks on säilitada organism kui tervik muutuvates keskkonnatingimustes. Geograafilises keskkonnas kehaga toimuvad muudatused pole käitumine vaid liikumine (Nt. keha liikumine maavärina ajal). Gestalt- (ehk ühe kõrvalvoolu) psühholoogia jaoks oli käitumine (behaviour) need liigutused mis toimuvad käitumiskeskkonnas. Psüühika- individuaalsetel kogemustel põhinev protsesside kogum. Psüühika (mind) esimeseks funktsiooniks on individuaalse kogemuse organiseerimine. psüühika jaotatakse kaheks. 1.) Keskkonna mõtestamine: Keskkonnast andmeid koguv ja organiseeriv süsteem. 2.) Käitumise loomine: Tegevust – sihipäraseid liigutusi – organiseeriv süsteem Teadus on eriliste – teaduslike – teadmiste avastamise ja säilitamise protsess. paradigma- Laias mõttes on paradigma teaduse maailmavaade: mis on maailma ja asjade
Sissejuhatus psühholoogiasse 1 Käsitletavad teemad (24 akadeemilist tundi): * Psüühika * Sensoorsed protsessid * Nägemine * Kuulmine * Tasakaal, keha asend ruumis * Süva- ja puutetundlikkus * Lõhna- ja maitsetundlikkus * Motoorika * Närvisüsteemi ehitus ja funktsioneerimine * Psüühilised protsessid (* Emotsioonid ja motivatsioon) * Taju * Mälu * Mõtlemine * Tegevuse planeerimine * Keel ja kõne * Teadvus Sissejuhatus psühholoogiasse 2 Psüühika
.... 3 Närvisüsteemis eristatakse hallainet ja valgeainet. Närvirakkude kehad moodustavad hallaine ja närvirakkude neuriidid moodustavad valgeaine. 2 Ülevaade psühholoogiast Mõisteid gestaltpsühholoogiast: Max Wertheimer, Kurt Koffka, Wolfgang Köhler, Kurt Lewin. Kõik mida teame maailma koht pole objektiivsed andmed ,,geograafilise" maailma kohta vaid constructum, konstrueeritud andmed. Psüühika- eriline protsess, mille käigus organiseeritakse käitumine. Psüühika on käitumist organiseeriv protsess. Käitumine on eesmärgiga säilitada organism kui tervik muutuvates keskkonnatingimustes. Psüühika esimeseks funktsiooniks on idividuaalse kogemuse organiseerimine. Psüühika on individuaalsele kogemusele toetuv organismi terviklikkuse säilitamisele suunatud käitumist organiseerivate protsesside süsteem. Paradigma on teaduse maailmavaade- mis on maailma ja asjade olemus ja kuidas seda maailma saab (või ei saa) teduslikult uurida
teatud süsteemi alusel: nimelt, vastas ta 10 küsimuse korral ,,jah" igale teisele küsimusele, lõpuks oli tal ,,jah" vastuste seas kokku 3 õiget äraarvamist (tabamust, hits), lisaks on teada, et õigete ,,jah" vastuste osakaal testis oli 0.6. 6. Too näiteid signaalide avastamise teooria kohase käitumise kohta igapäevaelust (võttes arvesse tasuvusmaatriksi kujunemist)! MEELED 7. Kust ja kuidas tulevad teadmised psüühikasse sinu arvates? I. Kanti arvates? J. Locke'i arvates? Immanuel Kant ei olnud nõus oma kaasaegse seletusega, et kõik teadvuses olev tuleneb kogemusest, vaid osad teadmised on kaasasündinud ning osad õpitud. J.Locke'i arvates aga teadmised pärinevad kogemusest, inimene sünnib puhta lehena. 8. Nimeta inimesel olevad meeled ning meeleelundid ja kirjelda meeleelundite talitluse üldpõhimõtteid ja too näiteid kõigile meeltele ühistest füsioloogilistest protsessidest.
Kordamisküsimused aine „Tunnetuspsühholoogia“ seminariks Meeled. Taju. Tähelepanu. Teadvus MEELED Kust ja kuidas tulevad teadmised psüühikasse sinu arvates? I. Kanti arvates? J. Locke’i arvates? John Locke - Ta väitis, et sündides on inimese mõistus kui puhas leht, millele kogemused jätavad oma jälje. Teadmised ja mõistus tulevad läbi kogemuste. “Tabula rasa” Immanuel Kant - Igaühel meist on kaasasündinud arusaam teatud ruumisuhetest, ajalistest suhetest. On olemas kaasasündinud kindlad kategooriad, kuhu sensoorne (meeleelundlik) informatsioon koguneb. Kant arvas, et ilma sellise raamistikuta oleksid meie sensoorsed
Kordamisküsimused aine „Tunnetuspsühholoogia“ seminariks Meeled ja aisting Autor: R. Lugeda: Gleitmani õpik, 4.peatükk 1. Mida tähendavad mõtted, et inimene, kui passiivne tajuja (J.Locke, empirism, tabula rasa) ja inimene, kui aktiivne tajuja (I.Kant, kaasasündinud sensoorse sisendi kategoriseerimise viisid). Inimene kui passiivne tajuja - Inimene sünnib puhta lehena ning kogemused saadakse läbi tajuliste kogemuste. Inimene kui aktiivne tajuja - sündides juba on raamistikud, kategooriad - ruum, aeg, koht jne… 2. Mis on psühhofüüsika? 1. Psühholoogia osa, mis uurib aistingu ja ärrituse vahekorda 2. taju uurimise viis, mis seostab füüsikalise stiimuli omadusi selle poolt tekitatud sensorite kogemustega (me püüame mõista, kuidas on seotud maailm, mis on päris, ja maailm, mida me tajume. 3. Kirjelda sensoorse töötluse absoluutne läve (alumine, ülemine) ja eristusläve mõist
Kõik kommentaarid