Sissejuhatus psüühikasse (0)

Sissejuhatus psüühikasse
PSP6060.LT
Käsitletavad teemad:
I Psüühika
II Psühholoogia paradigmad ja meetodid
III Psühholoogia rakendamise võimalused
IV Sensoorsed protsessid:
1. Nägemine
2. Kuulmine
3. Tasakaal, keha asend ruumis
4. Süva- ja puutetundlikkus
5. Lõhna- ja maitsetundlikkus
6. Muud meeled
V Motoorika
VI Närvisüsteemi ehitus ja funktsioneerimine
VII Psüühilised protsessid:
1. Emotsioonid
2. Motivatsioon
3. Taju
4. Mälu
5. Mõtlemine
6. Tegevuse planeerimine
7. Keel ja kõne
Lõpus on kirjalik valikvastustega eksam
I Psüühika
Psühholoogia on teadus, mille eesmärgiks on elusolendite mõistuse-psüühika (mind) ja käitumise mõistmine ning seletamine.
Mis see on mida seletame: mis on käitumine?
* Käitumine toimub alati mingi eesmärgiga ... eesmärgiks on säilitada organism kui tervik muutuvates keskkonnatingimustes. (siin on peidus ka elu määratlus : elus on keha, mis säilitab oma terviklikkuse ka ülepiiriliste keskkonnamuutuste korral)
-> Vastavalt ... Psüühika on käitumist organiseeriv protsess ... aga ikka vaja aru saada, mis eristab psüühika elust. (siin on taustaks oluline mõte, millel me pikemalt ei peatu: ükskõik mille määratlus sisaldab arusaama sellest, mis asi on koos (!) arusaamaga, mis see ei ole. Vastavalt peame ka psüühika eristama elust.)
* Sama oluline on asjaolu, et käitumine toimub alati millegi – keskkonna – suhtes. ‘Keskkond’ on keerulisem mõiste, kui pinnapealselt võib tunduda
Kurt Koffka ( 1886 -1941):
** Geograafiline ja käitumiskeskkond:
maailm sellisena nagu ta on ja maailm sellisena nagu ta meile tundub.
Gestalt- (ehk ühe kõrvalvoolu) psühholoogia jaoks oli käitumine (behaviour) need liigutused mis toimuvad käitumiskeskkonnas.
Geograafilises keskkonnas kehaga toimuvad muudatused pole käitumine vaid liikumine (Nt. keha liikumine maavärina ajal).
-> Füüsikaliselt sarnane maailm võib olla käitumuslikult erinev, sest käitumiskeskkonnad on individuaalsed
Miks meie käitumiskeskkonnad on erinevad?
-- Organismidel on erinev omailm ( Umwelt , Jakob von Uexküll) – kuna kogeme maailma liigiomaste meeleorganitega. Sellised erinevused on bioloogilised
Sel juhul oleks käitumine bioloogia teema
* Käitumiskeskkonna erinevuste aluseks on osadel organismidel ka teine, mittebioloogiline käitumise organiseerimise mehhanism ... nimetame selle psüühiliseks.
Ja mis seda teist mehhanismi eristab?
... Vajaliku mõtte leiame ajaloost:
Psüühika (mind) esimeseks funktsiooniks on individuaalse kogemuse organiseerimine ... (Hobhouse, 1901, lk. 396)
Siit tulenevalt:
Psüühika on elusa mateeria eriliselt organiseeritud vorm, kelle sihipärane enesele kui tervikule kahjulikke keskkonna mõjusid ennetav käitumine põhineb individuaalsel kogemusel .
Psüühika saab jaotada osadeks :
(* Keskkond, millest õpitakse ja millega pidevalt suhestutakse – see on individuaalse kogemuse alus ja olemise vältimatu osa!!!)
* Keskkonna mõtestamine: Keskkonnast andmeid koguv ja organiseeriv süsteem
* Käitumise loomine: Tegevust – sihipäraseid liigutusi – organiseeriv süsteem
II Psühholoogia paradigmad ja meetodid
Psühholoogia on teadus.
Teadus on eriliste – teaduslike – teadmiste avastamise ja säilitamise protsess.
Teaduslikud on teadmised asjade ja nähtuste põhjustest.
Põhjuslikkuse teooriaid on erinevaid; vastavalt saab eristada ka erinevad psühholoogiateaduse „paradigmad“
Mis see paradigma on?
[...] suuremalt jaolt on selles raamatus terminit ‘paradigma’ kasutatud kahes erinevas tähenduses. Ühelt poolt osutab ta uskumuste, väärtuste, tehnikate jne. terviklikule kogumile, mida jagavad antud kogukonna liikmed. Teiselt poolt osutab ta ühele elemendile selles kogumis, konkreetsetele pusle-lahendustele, mis, kasutatuna kui mudelid või näited, võivad asendada selgelt väljendatud ülejäänud normaalse teaduse puslede lahendamise reegleid (Kuhn, 1969, p. 175).
Lühidalt:
-- Laias mõttes on paradigma teaduse maailmavaade: mis on maailma ja asjade olemus ja kuidas seda maailma saab (või ei saa) teaduslikult uurida.
-- Kitsas mõttes on paradigma teaduse metoodiline kokaraamat, mille retseptide üle teadlased pead ei murra. Kokaraamatus paraku ei ole retsepte uut tüüpi puslede lahendamiseks ega ka uut tüüpi küsimuste avastamiseks.
Kolm psühholoogia paradigma
1. Põhivoolu psühholoogia: sündmuste-vaheliste põhjus-tagajärg seoste otsimine
- Põhjuslikkuse teooria: sündmused saab järjestada põhjus-tagajärg seoste ahelateks.
- Teaduslik seletus on tagajärgi esilekutsuvate põhjuste avastamine.
- Meetod: kvantitatiivne . Uuritavat nähtust kirjeldatakse variaablitena; põhjuslikkusele otsitakse kinnitust variaablitevahelisi seoseid uurides: korrelatsioonid, gruppide keskmiste erinevused, faktoranalüüsid, jne.
- Piirangud: Põhimõtteliselt ei ole võimalik teada saada, miks sündmused ja nende matemaatilised väljendused ehk variaablid on seotud, s.t. varieeruvad koos. (Kas saaks autosid omavahel võrreldes teada, kuidas auto töötab?)
- Tugevad küljed: võimaldab prognoosida sündmusi; teades mingeid asju saab prognoosida kui suure tõenäosusega miski teine sündmus esineb. Rakenduslikult väga sisukas teadmine.
2. Kaasaegne kvalitatiivne psühholoogia: kirjeldab maailma, mida iseloomustab pidev muutus, sujuv üleminek ühest seisundist teise
- Põhjuslikkuse teooria: vaatepunkti-spetsiifiline: Pole olemas ühte õiget seletust; kõik erinevad seletused on aktsepteeritavad.
- Teaduslik seletus on erinevate arvamuste ja interpretatsioonide kirjeldus.
- Meetod: kvalitatiivne. Uuritavaid nähtusi kirjeldatakse mitmekülgselt ja detailselt; intervjuu, vaatlus , erinevate materjalide analüüsid (ajalehed, päevikud, fotod, jne.).
- Piirangud: Põhimõtteliselt ei ole võimalik üldse midagi sisukat teada saada, sest arvamuste paljususe aktsepteerimine tähendab ühtlasi igasuguse seletuse välistamist. Teaduslik seletus peab sisaldama lisaks teooriale kuidas „asjad on“ ka teooria sellest, mis pole võimalik. Kaasaegses kvalitatiivses psühholoogias on kõik võimalik.
- Tugevad küljed: maailma mitmekesisust kirjeldades osutab sellele, kui piiratud on kaasaja põhivoolu psühholoogia.
3. Strukturaal-süsteemne kvalitatiivne teadus: uurib, mis asjad on
- Põhjuslikkuse teooria: põhjusi on mitu liiki, teaduslik seletus seisneb kõigi erinevate liikide kirjelduses . Vaja on välja uurida, millistest eristatavatest elementidest, millistes suhetes, on arenenud uuritav nähtus kui tervik. (Mille saame, kui paneme kokku H ja O?)
- Teaduslik seletus on uuritava nähtuse struktuuri (süsteemi) kirjeldus.
- Meetod: kvalitatiivne. Lisaks kaasaja kvalitatiivse psühholoogia meetoditele kasutab analüütilist eksperimenti ja konstruktiivset eksperimenti.
- Piirangud: Põhimõttelisi piiranguid pole?
- Tugevad küljed: võimaldab uuritavast nähtusest igakülgselt aru saada, kuna uurib, mis asi on ja selle kaudu, millised on ta omadused, suhted keskkonnaga.
III Psühholoogia rakendamise võimalused
* Teoreetiliselt laiad —praktiliselt igas inimtegevuse valdkonnas, kuna võimaldab muuhulgas mõista otsustamise mehhanisme . Kunagi on psühholoogia kõige olulisem teadus!
* Tegelikkuses—piiratum: haridus , erinevad psüühilised probleemid ( diagnostika ja ravi), kutsevalik , organisatsioonid ja personalitöö (personalivalik näiteks), ...
IV Sensoorsed ehk meelelised protsessid
* Miks rääkida meeltest, mis pole psüühika?
* Meeled (senses) vahendavad geograafilises keskkonnas toimuvaid muutusi psüühilisteks, käitumiskeskkonna muutusteks (ja tajuprotsessid (perception) tõlgendavad sensoorsete protsesside vahendatut.)
Meeled on AINUKE võimalus keskkonnast individuaalseid kogemusi omandada!!!
Meeled reageerivad väga piiratud valikule füüsikalistest nähtustest maailmas:
* Meeleorganid reageerivad kitsale valguse lainepikkuse ja õhuvõnkumiste lainepikkuse vahemikule, survele, temperatuurile, piiratud hulgale molekulidele ...
... Paljudele füüsikalise maailma muutustele meeleorganid ei reageeri: elektriväli, magnetväli, radioaktiivsus , jne. jne.
* Meeleorganid reageerivad ainult kindla suuruse ehk intensiivsusega stiimulitele. Meeleorganite tööd iseloomustab lävi (threshold): minimaalne stiimuli kvantiteet, millele meeleorgan reageerib.
Meeleorganite tööl on ka “ülemine” piirang – liiga intensiivseid stiimuleid ei saa ka eristada
Lävesid on erinevaid:
* Absoluutne lävi – kas stiimul esines või mitte?
* Erinevuslävi – kas kaks stiimulit erinevad?
[Kõrvalepõikeks:] on eraldi teadusvaldkond, psühhofüüsika , mis kirjeldab sensoorseid nähtusi kvantitatiivselt. Näiteks:
Weberi seadus, mille järgi kahe stiimuli erinevuse (jnd: just noticeable difference ) märkamine sõltub stiimulite suhtelisest ja mitte absoluutsest erinevusest: ΔS/S = Konstant
-> Meie meeleline Umwelt on väga kitsas!!!
Kusjuures see on ainuke otsene suhe psüühika ja keskkonna vahel!!!

IV.1. Nägemine

Nägemine on protsess, mille käigus valguslaine mõju muundatakse närviimpulssideks.
... s.t. me ei näe asju vaid asjadelt peegeldunud või asjadest kiirgunud valgust.

• Silma ehitus
  
• Reetina ehitus ja töö põhimõte
  
• Nägemisteed
  

Paar pisiasja, mida on hea teada aju kohta
1. Eristame peaaju ja seljaaju . Meid huvitab peaaju. See jaotub osadeks: poolkerad (mis omakorda jaotub kooreks ja koorealusteks neuronikogumikeks ehk tuumadeks), vaheajuks ning ajutüveks (mille jätkuks on seljaaju)
2. Ajupoolkerade koorel omakorda eristuvad neli piirkonda ehk sagarat: kukla- (oktsipitaalne), kiiru- (parietaalne), oimu- ( temporaalne ) ja otsmikusagar (frontaalne)
3. Ajutüvesse ja seljaajusse sisenevad ja sealt väljuvad närvid – neuronijätked.
Silma ehitus: Iiris : pupilli suurust kohandav kude sarvkesta taga; Pupill : Ava iirise keskel, mille kaudu valgus siseneb silma; Lääts: läbipaistev struktuur iirise taga, koondab valguse reetinale; Reetina: valgustundlik kude silma põhjas(~0.2 mm paks)
Nägemisnärv: närvikiudude kimp, mis kannab visuaalse signaali reetinalt ajusse
* Kepikesed (rods): ~100-120 miljonit. Väga tundlikud, must-valge nägemine (ainult 1 liik, reageerivad valgusele vs valguse puudumisele)
* Kolvikesed (cones): ~5-7 miljonit. Vähem tundlikud, värvide nägemine. Kolvikesi on 3 liiki, mis reageerivad erinevale valguse lainepikkusele (nähtava valguse lühike, keskmine ja pikk lainepikkus)
Bipolaarsed rakud : Saavad info paljudelt fotoretseptoritelt ja annavad selle edasi ganglionirakkudele
Ganglionirakud: Saavad info paljudelt bipolaar -rakkudelt ja saadavad selle ajusse (nägemisnärvis ~1 miljon kiudu )
Horisontaalsed rakud: Ühendavad paljusid fotoretseptoreid ja võimaldavad ühel retseptorite grupil mõjutada teist
Amakriinrakud: Ühendavad paljusid bipolaarrakke ja võimaldavad ühel bipolaarrakkude grupil mõjutada teist
Fovea (macula piirkonnas, О(зачеркнутая О)~5mm) on teravaima nägemise ala, milles ainult kolvikesed; foveas on reetina õhem– ganglioni-rakud on paigutatud külgede suunas.
50% nägemisnärvi kiududest algab foveast.
* Silm reageerib 109 x valguse intensiivuse muutusele. Pupilli läbimõõt muutub 2-8 mm ja pindala ~16x
->pupill ei kontrolli niivõrd valguse intensiivsust kui parima valgusinfo valikut: (igasuguse) läätse perifeeria on optiliselt halvem keskosast. Piisava valguse korral, laseb pupill selle ainult läätse keskosale.
Reetina mitte ainult ei vahenda vaid ka töötleb valguses eristatavat infot:
* Erinevad fotoretseptorid reageerivad erinevale valgusele
* Info koondub fotoretseptor -> bipolaarne -> ganglionirakk; koondumine on töötlus
* Fotoretseptorid saavad mõjutada naaber-fotoretseptoreid
* Lisaks koondavad horisontaalsed rakud fotoretseptorite ja amakriinrakud bipolaarrakkude infot
(* Madalamatel selgroogsetel toimub reetinal rohkem infotöötlust kui kõrgematel --)
-- Ganglionirakke on erinevaid. Nt. konnadel:
+ Sustained contrast detector: tundlik hele-tume piirialadele ja muutuse suunale
+ Net convexity detector: reageerivad väikeste tumedate objektide liikumisele (vastab putukale konna nägemisväljas!!)
+ Moving edge detectors: tundlik suvalises suunas liikuvale hele/tume piiri liikumisele
+ Net dimming detectors: tumedama ala liikumine
Kõrgematel loomadel on leitud:
Y-rakud: uuele stiimulile orienteerumine, liikumine
X-rakud: detailsem informatsioon, identifitseerimine
W-rakud: „uimased,“ saadavad info ajutüvesse
* Ajurakud annavad ka väljundit ganglioni-rakkudele!!
* Silmast algavad kolm erineva ’sisuga’ teed ajusse:
+ P-tee: värvid, piirjooned, täpne info
+ M-tee: liikumine
+ K-tee: P ja M tee võrdlus
* Informatsioon on lisaks pakitud vastavuses paiknemisele reetinal – retinotoopiliselt, s.t. silma põhja anatoomiline jaotus vastab neuronite jaotusele ajutüves ja peaaju koore primaarsetes nägemispiirkondades: lähestikused neuronid reageerivad lähestikustele signaalidele reetinal.
Mida me näeme?
* Mida me ei näe – asju!
* Me näeme:
+ Liikumist
+ Suunda/ orientatsiooni
+ Piirjooni (valguse/varju piiri)  kuju/
kontuuri
+ Värvi
(+ Sügavust)

• Nähtav maailm on mitte sensoorsete vaid psüühiliste tajuprotsesside tulemus!
  

IV.2. Kuulmine

Kuulmine on protsess, mille käigus muundatakse helilaine mõju närviimpulssideks.
Kuulmine eelkõige järjestab sündmusi ajas, nägemine on rohkem ruumilisi suhteid peegeldav.

• Kõrva ehitus
  
• Kuulmisaistingu kujunemine
  
• Kuulmise juhteteed
  

* Kuulmisaistingu kujunemine
Väliskõrv: Väline kuulmekäik parandab valikuliselt ~3500Hz helide kuuldavust; kõrvalest osaleb heli lokaliseerimisel ruumis
Keskkõrv: Miks on vaja keskkõrva?
(1) Heli ei kandu õhust vedelikku, 99.9% heli energiast peegeldub tagasi. Keskkõrv muundab õhuvõnked väliskõrvas vedeliku võngeteks sisekõrvas.
(2) „Akustiline refleks “: trummikile ja jaluselihased pingutuvad liiga tugevate helide korral ja vähendavad heli mõju
* Kuulmise juhteteed
Info seesmistest karvarakkudest ainult lahkneb: 1 rakk kontakteerub ~20 kuulmisnärvi kiuga ;
Info välistest karvarakkudest koondub: ~10 rakku  1 kiud ja lahkneb: 1 rakk ->~4 kiudu
->Kuulmisnärvis ~90% kiude seesmistelt rakkudelt
->Corti organist lähtuvate kuulmisnärvi kiudude närvirakud paiknevad spiraalganglionis
( ganglion : väljaspool aju paiknev närvi-rakkude kogum).
Ganglionis ~30 000 kuulmisnärvikiule vastavad rakud. Neid rakke on veidi rohkem kui karvarakke Corti organis (nägemis-süsteemis vastupidi, retseptorrakke rohkem kui ganglionirakke ja kiude nägemisnärvis)
-> Nervus vestibulocochlearis -> kuulmisinfo Nucleus cochlearis kus info jaotus tonotoopiline, neuronite sagedus-spetsiifilisus suureneb neuronite vastasmõjus (+ osa sagedusinfot võib olla saadud ka kogu basilaarmembraani võnkumismustri eri punktide võrdlusest mingi(te)l ajus töötlemise astme(te)l?)
-> osa kiude vastaspoolde ja osa samasse -> Nucleus olivarius, kus esmakordselt koos info mõlemast kõrvast
-> -> erinevad tuumad , mis ka omavahel kiude vahetavad vastaspoolte vahel;
Kui nägemises hulk infotöötlust silmas, siis kuulmises sama töötlus aju koorealuses
-> Kuulmiskoor oimu- ehk temporaalsagaras kus info mõlemast kõrvast (~2/3 vastaspoolest)
* info erineva sageduse (ja amplituudi) kohta erinevas kuulmiskoore piirkonnas (tonotoopiline kaart): eristame „pitch“ = subjektiivne helisagedus, „tämber,“ heli valjus
* Osa neuroneid reageerivad vaid helile kindlast kohast, osa heli sisse- või väljalülitumisele
tasakaalu-maailm on mitte sensoorsete vaid psüühiliste tajuprotsesside tulemus!

IV.4. Süva- ja puutetundlikkus (somatosensoorne süsteem)

Süva- ja puutetundlikkus on protsess, mille käigus muundatakse surve, liigutuse ja temperatuuri mõju närviimpulssideks.
Somatosensoorne süsteem töötleb 3 liiki infot:
* puudutus (nahaga kontaktis olevate pindade füüsikalised omadused).
* süvatundlikkus: kehaosade suhe
* kinesteesia: kehaosade liikumine
Infotöötlus on – erinevalt nägemisest ja sarnaselt kuulmisega – järjestikune: asja peab „käperdama“ et teda katsudes ära tunda.
Erinevate info liikide jaoks on erinevad retseptorid , mis paiknevad kehas: nahas, lihastes, kõõlustes ja liigeskapslites
Retseptoriteks on:
* vabad närvilõpmed
* närvilõpmed, mille otsas erilised
rakuvälised elemendid
Retseptorid jaotatavad ka info järgi:
* mehhaaniline (enamus retseptoritüüpe)
* temperatuur (vabad närvilõpmed, eraldi
külmale ja kuumale)
* valu (erinevate retseptoritüüpide
ülestimuleerimine ja erilised vabad
närvilõpmed)
Somatosensoorsed juhteteed
Retseptorrakud -> neuronid seljaaju selgmistes juure-ganglionides
* valu ning temperatuur (vähemüeliniseerunud)
* mehhaanoretseptorid (müeliniseerunud kiud)
Närvisüsteemis on müeliniseerumata (peenikesed), õhukese müeliinkattega ja paksu müeliinkattega (jämedad) närvikiud. Nende signaali juhtimise kiirus on erinev:
Mida me aistime somatosensoorselt?
* Mida me ei aisti – asju ega isegi mitte kehaosade omavahelist suhet!
* Me aistime eraldi infotükke, nagu:
+ puudutus
+ surve
+ lihasvenitus/ pinge
+ liigutus
+ temperatuur
+ ...
-> somatosensoorne maailm on psüühiliste tajuprotsesside tulemus!

IV.5. Maitse- ja lõhnatundlikkus

Lõhna- ja maitsetundlikkus on protsessid, mille käigus muundatakse teatud molekulidega kontakt närviimpulssideks.
Maitsetaju kujunemine: erinevatele keemilistele ainetele reageerivad retseptorid seostuvad põhimaitsetega.
Põhimaitsete „muster“, mis pannakse kokku erinavate retseptoritega kokkupuutes olevates närvikiududes, eristab erinavaid maitseid täpsemalt.
polegi ehk vaja imestada, et ka lõhnade ja maitsete maailm on kokku pandud vastavalt viiest maitsest ja mingist piiratud arvust lõhnadest ...
-> lõhnade ja maitsete maailm on psüühiliste tajuprotsesside tulemus

IV.6. Muud meeled

5 meelega inimene on (kas Põhja-Ameeriklane või) kohe suremas, ja varsti ehk näebki surnuid. Normaalsetel inimestel on meeli rohkem kui 5, juba loetletud on tegelikult rohkem ...
Me saame informatsiooni keha sisekeskkonnast
Lisaks keha ümbritsevale maailmale saab aju informatsiooni ka keha sisekeskkonna kohta.
Näiteks:
* Baroretseptorid aordis jm. – vererõhk
* Venitusretseptorid kopsudes – hingamise regulatsioon
* Venitusretseptorid soolestiku seinas
* Venitusretseptorid kusepõies
* Kemoretseptorid veresoontes: O2, CO2, pH, glükoos , aminohapped
* ... ...