Närvisüsteemi talitlus

Toomsalu, Pille-Riin

Närvisüsteemi talitlus (0)

Tartu Ülikool - Meditsiin - Füsioloogia

1 Hindamata

Füsioloogia
Närvisüsteemi talitlus
Närvisüsteemi üldine ülesehitus ja eri osade peamised ülesanded

Pea- ja seljaaju .

Närvisüsteem jaguneb kesknärvisüsteemiks ja perifeerne ns. Kesknärvisüsteem: peaaju + seljaaju
Perifeerne ns: aferentne ja eferentne e. motoorne osa.
Eferentne osa jaguneb omakorda: somaatiline motoorne ns ja autonoomne ns
Autonoomne ns jaguneb: sümpaatiline ns ja parasümpaatiline ns

Närvisüsteemi peamised funktsioonid: homoöstaas, organismi erinevate osade talitluse koordineerimine ja liitmine ühtseks tervikuks, väliskeskkonna adekvaatne peegeldamine ning organismi kui terviku talitluse ja käitumise reguleerimine vastavalt muutuvatele kktingimustele.
Kesknärvisüsteemi (KNS) peamised funktsioonid: informatsiooni analüüs, organismi adekvaatse vastusreaktsiooni väljatöötamine ja algatamine, vaimne tegevus (teadvus, mõtlemine, emotsioon , intuitsioon ).
Perifeerse närvisüsteemi (PNS) peamised funktsioonid: KNS-i varustamine informatsiooniga nii sise- kui väliskeskkonnast, KNS-st lähtuvate signaalide (käskude) edastamine efektororganitele.
PNS aferentne ( sensoorne ) osa funktsioonid: informatsiooni suunamine retseptoritelt KNS-i.

(Retseptorite liigid: eksteroretseptorid – keha pinnal, nt temp tundlikud; interoretseptorid – erinevates elundites meie kehas – informatsioon organismi sisekk kohta; proprioretseptorid – lihastes, kõõlustes, sidemetes – info keha asendi ja liigutuste kohta ruumis.) ( Aferentsete neuronite kehad on ganglionites).

PNS eferentsne osa: somaatiline motoorne närvisüsteem – informatsiooni suunamine KNS-ist skeletilihastele. (vastavate neuronite kehad paiknevad KNS-is, nende aksonid ulatuvad närvide kaudu neuromuskulaarsetesse sünapsitesse.
PNS eferentne osa: autonoomne (vegetatiivne) ns – Informatsiooni suunamine KNS-ist silelihastele, südamelihasele, näärmetele. (ei ole otseühendust – esimeste neuronite kehad autonoomsetesse ganglionitesse – teiste kehad sealt efektororganiteni).
Sümpaatiline ns – Peamine on troofiline mõju siseelundite talitlusele – AV intensiivsuse ja funktsionaalse seisundi (erutuvuse) regulatsioon . Funktsionaalne mõju (talitlust esilekutsuv) ilmneb vaid veresoonte seinte silelihaste suhtes.
- Sümpaatilise aktsiivuse suurenemine: (füüsiline pingutus – adrenaliini tulv )
  - südame kokkutõmmete sagenemine ja tugevnemine
  - südame veresoonte laienemine
  - kopsude veresoonte ja bronhide laienemine
  - kõhuõõne elundite ja naha veresoonte ahenemine
Parasümpaatiline NS – Peamine on funktsionaalne mõju siseelundite talitlusele (seedenäärmete talitluse stimuleerimine, kusepõie seina lihaste kontraktsiooni ja sulgurlihaste lõõgastumise stimuleerimine).
- Parasümpaatilise aktiivusesuurenemisel on veresoontele, bronhidele ja südame talitlusele sümpaatiliste mõjutustega võrreldes vastupidine .

Kesknärvisüsteemi talitlus
1.Peaaju peamised osad:
Peaaju võib jaotada suurajuks ja ajutüveks. Suuraju : ots- ja vaheaju . Ajutüvi – kesk-, taga- ja piklikaju . (on seljaaju jätkuks koljuõõnes).

Piklikaju – aju ja seljaaju integreeriv funktsioon, tasakaalureflekside ja liigutuste koordinatsioon, hingamise, südametalitluse, vererõhu, neelamise ja seedenõrede produtseerimise reflektoorne regulatsioon. Oksendamis-, köha- , imemise- ja aevastamisreflekside integreerimine .

Sild - Tagaaju koosseisu kuuluvad sild ( pons ) ja väikeaju. Sillast saavad alguse V-VIII peaajunärv (kolmik-, eemaldaja -, näo- ja esikuteonärv), mille tuumad siin asuvad. Sillas paikneb trapetskeha ja üks osa piklikaju hingamisneuronite tegevust reguleerivaid närvirakke.

Väikeaju-
*Talitlus?
Peamised funktsioonid: tasakaalureflekside ja lihaste toonuse regulatsioon, inertsi mõju korrigeerimine kehaosade liikumisele, liigutuste jõu, ulatuse ja kiiruse regulatsioon.
Väikeaju kahjustustega kaasnevad lihastoonuse langus, tasakaaluhäired ja lihaste treemor olukorras, kus on vaja sooritada täpne liigutus

Keskaju – Peamised funktsioonid: visuaalse ja akustilise informatsiooni analüüsimine, nägemise ja kuulmisega seotud reflekside itegreerimine (nt pupillirefleksi keskus), motoorika regulatsioon (koos primaarse motoorse korteksi, väikeaju, talamuse ja basaaltuumadega.)

Vaheaju – Talamus (4/5), hüpotalamus (1/5).

Talamus – kogu sensoorne informatsioon, v.a lõhnadega seonduv, läbib oma teel suuraju koore somatosensoorsesse piirkonda talamuse. Väikeajust lähtuvad signaalid jõuavad ajukoore motoorsetele aladele talamuse kaudu.
- Peamised funktsioonid: visuaalse ja akustilise informatsiooni töötlemine koos keskajuga, lihaste talitluse regulatsioon (koos primaarse motokorteksi, põhimikutuumade, kesk- ja väikeajuga), meeleoluseisundite ja emotsioonide regulatsioon koos prefrontaalkorteksi ja limbilise süsteemiga.
Hüpotalamus – autonoomne regulatsioon, endokriinsüsteemi kontroll, lihastalitluse regulatsioon, termoregul, toitumise ja emotsioonide regulatsioon, une/ärkveloleku regulatsioon.
Epitalamus – (paikneb talamusest tagapool ja üleval), koosneb ratsmetuumast – erinevate lõhnade infotöötlus + lõhna mõju emotsionaalsele käitumisele + siseelundite talitlus seotud lõhnadega; ja epifüüsist – endokriinnääre mis reguleerib 1) inimese ealist arengut 2)ärkveloleku ja unetsüklid (melatoniin).
Subtalamus – osaliselt ulatuvad subtalamusse ka punatuum ja mustaine – on seotud motoorsete funktsioonide regulatsiooniga.

Ajutüves paiknevad peamised närvikeskused ja nende funktsioonid:

Hingamiskeskus – neuronite kogumikud piklikajus ja sillas. Reguleerib hingamise rütmi ja sügavust vastavalt organismi hapniku vajadusele. Hingamiskeskuses eristatakse kaht peamist piirkonda: rütmiala – piklikajus ja pneumotaksiline ala – sillas.

Rütmiala – dorsaalne ja ventraalne neuronite grupp. Dorsaalne grupp tagab normaalse hingamise rütmi, stimuleerides perioodiliselt sissehingamislihaste talitlust. Ventraalne grupp – aktiveerub hapnikuvajaduse suurenedes (sissehingamis-, väljahingamislihaste jõulisemad ja ulatuslikumad kontraktsioonid.
Pneumotaksiline ala – kontrollib rütmiala dorsaalse grupi neuronite talitlust, pneumotaksilise ala neuronite aktiivsuse tõus kutsub esile hingamissageduse tõusu, nende aktiivsuse langusega kaasneb hingamissageduse langus.

Hingamiskeskuse talitlust mõjutavad faktorid :
vesiniku, süsihappegaasi ja hapniku sisaldus veres
kopsuallveoolide väljavenituse aste
emotsionaalne seisund

Südame talitlust reguleeriv keskus – neuronite kogum piklikajus. Reguleerib südame löögisagedust ja südamelihase kontraktsioonijõudu vastavalt hapniku vajadusele. Eristatakse kaht neuronite gruppi: südame löögisagedust vähendav ja südame löögisagedust suurendav .
- Südamekeskuse talitlust mõjutavad faktorid:
- vesiniku, süsihappegaasi ja hapniku sisaldus veres
- venoosne tagasivool südamesse ja südamelihase venitatuse aste
- emotsionaalne seisund.

Retikulaarformatsioon ja selle peamised funktsioonid:
RF – ajutüves hajutatult asuvad närvirakkude kogumid

Retikulaarformatsioon reguleerib une ja ärkveloleku tsükleid. Visuaalsed, akustilised ärritajad, samuti vaimne tegevus stimuleerivad retikulaarformatsiooni. See hoiab meid erksana, soodustab tähelepanu kontsentratsiooni. Visuaalsete - akustiliste ärritajate vaegus, aga ka akustiliste signaalide monotoonsus (näit sisult igavavõitu ja lektori poolt halvasti näitlikustatud loeng) soodustab suikumist.

Retikulaarformatsioonistst lähtuvad impulsid alanevatesse juhteteedesse on inimese motoorika regulatsioonis olulise tähtsusega. Retikulaarformatsioon kontrollib hingamise ja südame töö rütmi ning paljusid teisi eluliselt olulisi funktsioone.
Ülenevate juhteteede kaudu aga kontrollib talamusest suurajusse suunatavat informatsiooni, seda valikuliselt sinna lastes või mitte. Seega: suuraju poolkerade informeeritus ja aktiivsus sõltub olulisel määral retikulaarformatsioonist.

SUURAJU
1. Jagunemine sagarateks ja poolkeradeks

otsmikusagar – tahtelised liigutused, meeleolu seisund, lõhnade tajumine, motivatsioon

kiirusagar – sensoorse informatsiooni vastuvõtt ja töötlemine, v.a nägemine, kuulmine, haistmine .

Oimusagar – abstraktne mõtlemine, otsustamine, kuulmine, lõhnade tajumine, mälu

Kuklasagar – visuaalse informatsiooni vastuvõtmine ja töötlemine

Poolkeradeks jagunemine – vasak ja parem poolkera .
Pikilõhe eraldab suuraju paremat ja vasakut poolkera. Ristilõhe eraldab suuraju poolkerasid väikeajust.
Tsentraalvagu jaotab suuraju poolkera ülalt alla suundudes peaaegu pooleks: eesmiseks ja tagumiseks osaks. Külgvagu asetseb suuraju poolkera küljel, suundudes eest üles- ja tahapoole.

Suuraju hallaine , valgeaine ja tuumad
Valgeaine – müeliniseeritud aksonid, palju ( aferentseid ja eferentseid) juhteteid
Hallaine – neuronite kehad, moodustavad suuraju koore
Tuumad – hallaine kogumid valgeaines
Basaaltuumad – paiknevad suuraju valgeolluses kummalgipool külgmisi ajuvatsakesi ringselt ümber ajutüve. Peamiseks funktsiooniks on motoorika koordineerimine ja lihastoonuse regulatsioon.

Suuraju koor.

Primaarsed alad - on seotud perifeersete struktuuridega, võtavad retseptoritelt vastu signaale, kontrollivad lihaste talitlust.
Sekundaarsed ( assotsiatsiooni -)alad – on perifeersete struktuuridega seotud üksnes primaarsete alade kaudu,analüüsivad retseptoritelt saabuvaid signaale, programmeerivad lihaste talitlust.

Primaarne motokorteks – lihastalitluse reguleerimine, peamine liigutustegevuse koordinaator, (eriti käeline tegevus ja ka artikuleeritud kõne!).

Premotokorteks – assotsiatsiooni ala, programmeerib liigutustegevust, on seotud liigutusmäluga.

Primaarne somatosensoorne korteks – naha ja proprioretseptiivne tundlikkus

Somatosensoorne assotsiatsiooni korteks – analüüsib nahalt ja proprioretseptoritelt tulnud infot

Primaarne visuaalne korteks – seotud otsese nägemisfunktsiooniga („ma näen“).

Visuaalne assotsiatsiooni korteks – tegeleb visuaalse informatsiooni analüüsimise ja hindamisega.

Prefrontaalkorteks – valdavalt assotsiatsiooni ala – võimaldab kontrollida oma käitumist, emotsioonidest lähtuvaid asju teha, motivatsioon, intuitsioon, võime planeerida

Primaarne auditoorne korteks – võtab vastu kuulmisinfo

Auditoorne assotsiatsiooni korteks – tegeleb kuulmisinfo analüüsiga.

Wernicke ala – tagab kõne mõistmise, mõtestamise keskus, kõne formuleerimine – sisu mõttes

Brocka ala – kõne formuleerimise keskus – formuleerimine motoorses mõttes

Primaarne visuaalne korteks – võtab vastu nägemisinfo

Visuaalne assotsiatsiooni korteks – analüüsib nägemisinfot

Maitseala – tegeleb maitsetega.
4.Suuraju valgeollus ja juhteteed
Kommissuraalkiud – ühendavad aju poolkeri
Assotsiatsioonikiud – erinevate struktuuride ühenduse tagamine ühe poolkera piires
Projektsioonikiud – ühendavad kõrgemad struktuurid madalamatega ( + peaaju – seljaaju)
5.Seljaaju valge- ja hallaine
Hallaine – koosneb neuronite kehadest, dendriitidest ja gliiarakkudest. Eristatakse ees- ja tagasammast, seljaaju kaela- ja rinnaosas ka külgsammast
Valgeaine – ümbritseb hallainet ja koosneb valdavalt müeliniseeritud aksonitest. Eristatakse eesmist, külgmist ja tagumist seljaajuvääti, ülenevaid(aferentseid) ja alanevaid(eferentseid) juhteteid.

Hallainest moodustuvad sambad

Eessammas – paiknevad motoneuronite kehad, nende aksonid väljuvad seljaajust spinaalnärvi eesmise juure kaudu
Tagasammas – paiknevad sensoorsed neuronid , nendeni ulatuvad spinaalnärvide tagumise juure kaudu spinaalganglionites paiknevate neuronite aksonid.
Külgsammas – paiknevad sümpaatilise ns-i neuronid, mille aksonid väljuvad seljaajust spinaalnärvi eesmise juure kaudu

Spinaalganglionid
Selle moodustavad seljaaju selgmises juures asuvad närvirakud. Enne kõhtmise närvijuurega liitumist moodustab iga selgmine närvijuur närvisõlme.

Spinaalganglionid on sensoorsed (tunde-) ganglionid, kus paiknevad aferentsete närvirakkude (neuronite) kehad.

Eferentsete neuronite paiknemine seljaaju hallaine sammastes
Hallaine eessambas paiknevad motoneuronid (e eferentsed).

Seljaaju juhteteed.
Valgeaines eristatakse ülenevaid (aferentseid) ja alanevaid (eferentseid) juhteteid.
Ülenevad juhteteed – paiknevad tagaväädis ja külgmise väädi lateraalses osas.

Spinotalaamkulgla, sirekimp ja talbkimp – peamised ülenevad juhteteed, mille vahendusel inimene teadvustatult tunnetab oma keha ja ümbritsevat keskkonda.
Spinotalaamkulgla toimib kolme järku neuronite ühendusena:

- primaarsed neuronite kehad on spinaalganglionites --)
--) sekundaarsed on seljaaju hallaines --)
--) tertsiaarsed on talamuses
--) suuraju koorde , eelkõige somatosensoorsesse korteksisse.
Alanevad juhteteed – paiknevad eesväädis ja külgmise väädi mediaalses osas ja on enamasti seotud motoorika kontrollimisega.

Alanevad juhteteed jagunevad kahte gruppi: püramidaalsüsteem; ekstrapüramidaalsüsteem
Püramidaalsüsteem jaguneb kaheks kulglaks: kortikospinaalkulgla , kortikobulbaarkulgla.
Kortikospinaalkulgla ülemiste motoneuronite kehad paiknevad primaarses motoorses korteksis, premotokorteksis ja primaarses somatosensoorses korteksis; alumiste motoneuronite kehad on seljaaju hallaine eessambas.
Kortikospinaalkulgla kontrollib liigutustegevust allpool pead, kortikobulbaarkulgla aga pea ja kaela osas.
Ekstrapüramidaalsüsteemi moodustavad alanevad juhteteed, mis ei läbi püramiide ega kuulu ka kortikobulbaarkulglasse.

Seljaaju reflektoorne talitlus ja juhtefunktsioon.
Reflektoorne – seljaajus asuvate närvikeskuste kaudu toimuvad seljaaju refleksid mis ei vaja kõrgemate ajuosade osavõttu.
Juhtefunktsioon – seljuhul on seljaaju vahejaamaks erutuse edasiandmisel teistele keskustele.
NEURONID JA NEUROGLIIA RAKUD

Neuronite tüübid : funktsiooni alusel ja struktuuri alusel
funkstiooni :

aferentsed e. sensoorsed neuronid – juhivad närviimpulsse perifeeriast KNS suunas

eferentsed neuronid – juhivad närviimpulsse KNS-st perifeeriasse

lülineuron e. interneuron – juhib närviimpulsse ühelt neuronilt teisele
struktuuri :

multipolaarsed neuronid – üks akson , palju dendriite

bipolaarsed neuronid – üks dendriit ja üks akson

unipolaarsed neuronid – millel on vaid akson

Aksoni üldine ehitus
Aksoni terminaal – sinna jõuab eritus /ärritus
Schwanni rakk , Ravier´ soonis
3. Aksonite põhitüübid diameetri ja müeliinikesta arengutasemest lähtudes,aktsioonipotentsiaalide leviku kiirus eri tüüp aksonites
4. Neurogliiarakkude tüübid ja põhilised funktsioonid:
Astrotsüüdid e. tähtrakud – reguleerivad ajuvedeliku koostist, reguleerivad lokaalset verevarustust ajus, moduleeruvad neuronite poolt genereeritavaid signaale.
Ependüümrakud: vooderdavad ajuvatsakesi ja seljaaju keskkanalit, toodavad ajuvedelikku, stimuleerivad ajuvedeliku tsirkulatsiooni, omavad toese funktsiooni.
Mikrogliia rakud – täidavad kaitsefunktsiooni (fagotsütoos)
Oligodendrotsüüdid – reguleerivad neuronite varustust toitainetega
Sateliitrakud – ümbritsevad neuronite kehasid ganglionites. Tal on nii toese kui toitainete vahendamise funktsioon
MEELEELUNDITE TALITUS

Meeleelundid kui sensoorsed süsteemid(analüsaatorid)
Meeleelundite tegevusega on seotud väliskeskkonnast saadava informatsiooni vastuvõtmine, töötlemine ja edastamine kesknärvisüsteemi.

Nägemisanalüsaatorite ehitus ja toimimine .
Nägemiselundiks on silm, mille valgustundlikud sensorid – kepikesed ja kolvikesed – asuvad võrkkestas. Silma optiline süsteem tagab valguskiirte fokuseerumise võrkkestale, kus tekib vähendatud ümberpööratud kujutus . Sensorirakkudes valguse toimel tekkinud sensoripotentsiaalid kutsuvad nägemisnärvis esile aktsioonipotentsiaali, mis juhitakse nägemismeele tsentraalseid teid pidi ajukoore kuklasagarasse, kus teadvuse tasemel tekib nägemisaisting ja -taju. Silma optilise süsteemi moodustavad: sarvkest , eeskamber , lääts, klaaskeha ja pupill . (Nägemisnärv väljub pimetähnist)
Ehitus: Kiudkest – välimine kaitsekest, milles on sarvkest
Soonkest – selle koostisesse kuuluvad vikerkest, ripskeha ja pupill
Võrkkest - valgustundlik kiht , kepikesed ja kolvikesed.

Kuulmismeel
Kuulmiselundiks on kõrv, millel eristatakse välis, kesk ja sisekõrva. Sisekõrvas asuvad sensorirakud. Nendest lähtuvad impulsid suunduvad kuulmisnärvilt kuulmismeele tsentraalseid teid pidi kuulmiskorteksisse ülemises oimukäärus. Väliskõrv juhib helilained trummikileni mis hakkab võnkuma. Trummikile võnkumised antakse kuulmeluukeste – vasar , alasi, jaluse – kaudu edasi ovaalaknale. Ovaalakna membraani võnkumised antakse esikuastrikku täitva perilümfi kaudu edasi teojuha endolümfile. Basaalmembraanil asuvad karvarakud kontrakteeruvad võnkumisel kattemembraanil. Tekib sensoripotentsiaal, mis kutsub teonärvis esile erutuse. Teine ja kolmas neuron ajutüves . Talamusse. Primaarne auditoorne korteks. Oimusagaras.

Haistmismeel
Ninaõõne lae, ülemise ninakarbiku ja ninavaheseina ülaosa limaskestas on haistmispiirkond, kus tavaliste ripsepiteeli rakkude vahel paiknevad haistmisrakud. Haisterakud on bipolaarsed (mõlemast otsast väljub jätke). Haisteraku lühem jätke ulatub limaskesta pinnale ja hargneb seal haistmiskarvakesteks, mis reageerivad ümbritsevas keskkonnas (limas!) lahustunud ainetele ( kemoretseptorid !). Haisterakkude pikemad jätked moodustavad kimpe – haistmisnärve (I peaajunärv!), mis kulgevad läbi ninaõõne lae ja viivad erutuse haistmissibulasse, kust see juhitakse edasi ajju.

Maitsmismeel
Eeskätt keelepapillide, aga vähesel määral kogu suuõõne, neelu ja (lastel) huulte limaskestas leidub maitsmissibulaid (ka “maitsepungad”), mis koosnevad retseptorrakkudest ja nende vahel olevatest tugirakkudest. Retseptorrakkude jätked – maitsmiskarvakesed ulatuvad limaskesta pinnale ja reageerivad süljes lahustunud ainetele (kemoretseptorid!). Retseptorrakud annavad erutuse üle aferentsete- e. tundenärvide lõpmetele. Tundenärvikiud (VII, IX, X peaajunärvi koostises!) juhivad erutuse peaaju maitsmiskeskustesse.

Tasakaal
Tasakaalumeeleelundi, mis paikneb oimuluu püramiidi osas, moodustavad esik ja kolm poolringkanalit. Esikus asuvad mõik ja ümarkotike ( tähniselundid) . Poolringkanalid - 3 üksteise suhtes umbes risti asuvat poolkaart, laienenud otsad avanevad esikusse ; poolringjuhades asuvad karvarakud, mille ümber on sültjas vedelik ja selles lubjakristallikesed. Kui pea asend muutub, liiguvad kristallid ühtede rakkude pealt teiste peale ja ärritavad seega karvarakke.

Puutemeel
Seotud naha erinevates kihtides paiknevate mehhanosensoritega.
1. Aeglaselt adapteeruvad

Merkeli rakud – olulised puudutuse lokaliseerimisel.
Ruffini kehakesed – informeerivad naha ja sügavamate kudete deformatsioonist, mida põhjustab tugev ja püsiv puudutus .

2. Kiirelt adapteeruvad

Meissneri kehakesed – asuvad karvadega katmata piirkondades(sõrmeotsad, huuled). Nende ärritamine on seotud puutetundlikkuse ruumilisusega. Ühtlasi on nad ka tundlikud 80Hz-ist madalama sagedusega vibratsiooni suhtes.
Pacini kehakesed – vahetult naha pealispinna all, reageerivad naha deformatsiooni kiiruse muutusele ja vibratsioonidele.
Karvanääpsu sensor – reageerib liikumisele ja ärritaja esmasele kontaktile nahaga
Vabad närvilõpmed – paiknevad üle kogu keha, ka silma sarvkestal. On rõhu ja puutetundlikud. Nende kaudu antakse edasi tugevamat rõhku, halvasti lokaliseeritavat puudutust ja kõdi.

Mehhanoretseptor – esimese neuroni keha (spinaalganglionis) – teine neuron seljaajus – kolmas neuron talamuses (sensoorse info. Kollektor ) – primaarne somatosensoorne korteks – kiirusagar.

.DOC Laadi alla originaalfail 7 lk · .doc · 115 allalaadimist

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2011-10-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti

115 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Pille-Riin Toomsalu Õppematerjali autor

Põhjalik konspekt

närvisüsteemi üldine ülesehitus kesknärvisüsteemi talitlus neuronid neurogliia rakud meeleelundite talitus

Sarnased õppematerjalid

doc

Närvisüsteemi talitlus

FÜSIOLOOGIA (KKSB.02.046) EKSAMIPROGRAMM - kevad 2013 Närvisüsteemi talitlus (I kontrolltöö osa) Närvisüsteemi üldine ülesehitus ja eri osade peamised ülesanded. Kesknärvisüsteem: pea- ja seljaaju. Perifeerne närvisüsteem: aferentne e. sensoorne ja eferentne e. motoorne osa; eferentse osa jagunemine somaatiliseks motoorseks ja autonoomseks närvisüsteemiks; autonoomse närvisüsteemi sümpaatiline ja parasümpaatiline osa. Autonoomse närvisüsteemi troofiline ja funktsionaalne mõju siseelundite talitlusele. Neuronid ja neurogliia rakud. Neuroni üldine ehitus. Neuronite tüübid: funktsiooni alusel, struktuuri alusel. Aksoni üldine ehitus. Aksonite põhitüübid diameetri ja müeliinkesta arengutasemest lähtudes, aktsioonipotentsiaalide leviku kiirus eri tüüpi aksonites. Neurogliiarakkude tüübid ja põhilised funktsioonid: astrotsüüdid e. tähtrakud, ependüümirakud,

Bioloogia

doc

Kordamisküsimused 2(vastused)

Sensoorse informatsiooni kodeerimine ja töötlemine. Meeleelundid on väliskeskkonnast ja organismist tulevaid ärritusi (informatsiooni) vastuvõtvad elundid. Klassikaliselt eristatakse nägemis-, kuulmis-, tasakaalu-, maitsmis-, haistmis- ja kompimismeelt. Neile lisanduvad temperatuuri-, tasakaalu-, lihasmeel. Meeleelundite tegevusega on seotud väliskeskkonnast saadava informatsiooni vastuvõtmine, töötlemine ja edastamine KNS-i; talitlus on aluseks aistingute ja tajude tekkele. Meeleelundite talitlus võimaldab organismil keerukais keskkonnaoludes kohaneda. Meeleelund - anatoomia-alane mõiste ja kätkeb endas anatoomilisi struktuure, mis on kohastunud välismaailma ärritajate vastuvõtuks Meelesüsteem funktsionaalsest aspektist koosneb kolmest osast: 1) sensor e retseptor 2) aferentsed juhteteed 3) KNS struktuurid ja nendega seonduvad auurajukoore osad Meelesüsteemi talitlus

Füsioloogia

docx

Närvisüsteem

Hallaine eessarvedes paiknevad alfa- ja gamma-motoneuronid, mille aksonid väljuvad seljaajust spinaalnärvide ventraaljuurte kaudu Tagasarvedes paiknevad lülineuronid, tagasarvedesse saabuvad spinaaljuurte kaudu aferentsed närvikiud  Seljaaju ehitus Seljaaju hallaine neuronid paiknevad mitmes suuruses kogumikena – tuumadena Eessarvede tuumad – motoorsed keskused Tagasarvede tuumad – sensoorsed keskused Külgsarvede tuumad – vegetatiivse närvisüsteemi sümpaatilise osa keskus  Seljaaju ehitus Hallaine ümber on seljaaju valgeaine, mis koosneb närvikiududest (moodustavad juhteteed) Juhteteede (ülenevate ja alanevate) kaudu toimub sidepidamine selja- ja peaaju vahel  Spinaalsed neuronid Inimese seljaaju sisaldab umbes 13,5 miljunit neuroni, millest ca 3% on eferentsed, ülejäänud aga lülineuronid Eferentsed neuronid Alfa-motoneuron Gamma-motoneuron Vegetatiivse närvisüsteemi preganglionaarsed neuronid Aferentsed neuronid

Bioloogia

docx

Jalgrattasõit on kõrgem motoorne oskus

Muud olulised assotsiatsioonialad on: · somatosensoorne assotsiatsioonikorteks · visuaalne assotsiatsioonikorteks · auditoorne assotsiatsioonikorteks. Primaarne visuaalne korteks on seotud otsese nägemisfunktsiooniga: "ma näen". Visuaalne assotsiatsioonikorteks seevastu tegeleb visuaalse informatsiooni analüüsimise ja hindamisega: "kas ma olen seda ka varem näinud? kas see on mulle oluline, mida ma näen?". Visuaalse assotsiatsioonikorteksi talitlus on tihedasti seotud teiste funktsionaalsete aladega ajukoores. Näiteks laubasagar (frontaalne nägemisala) mõjutab tugevasti visuaalse informatsiooni emotsionaalset hinnangut: "kas see, mida ma näen on meeldiv või ebameeldiv? kas see, mida ma näen on ligitõmbav ja köitev või eemaletõukav ja vastikust tekitav?". Visuaalse assotsiatsioonikorteksi talitluse osutatud iseärasustega on seletatav näiteks meie võime hõlpsasti märgata tuttavat inimest suures rahvahulgas

Jalgrattasport

docx

Füsioloogia kontrolltöö küsimused

Närvisüsteemi peamised funktsioonid: 1)organismi erinevate osade talitluse koordineerimine ja liitmine ühtseks tervikuks 2)homoöostaas 3)väliskeskkonna adekvaatne peegeldamine ning organismi kui terviku talitluse ja käitumise reguleerimine vastavalt muutuvatele keskkonnateguritele Kesknärvisüsteemi funktsioonid: 1)info analüüs 2)organismi adekvaatse vastureaktsiooni väljatöötamine ja algatamine 3)vaime tegevus (teadvus, mõtlemine, emotsioon, intuitsioon) Perifeerse närvisüsteemi funktsioonid: 1)KNSi varustamine infoga nii sise- kui väliskkeskonnast 2)KNSist lähtuvate signaalide edastamine elektroorganitele. Perifeerse närvisüsteemi aferentne e sensoorne osa: 1)info suunamine retseptoritelt KNSi 2)retseptorite liigid: eksteroretseptorid, interoretseptorid, proprioretseptorid 3)eferentsete neuronite kehad on ganglionites, mis on selja- ja peaaju närvide lähtekohtade läheduses. Somaatiline NS: 1)info suunamine KNSist skeletilihastele

Füsioloogia

docx

Närvisüsteem - füsioloogia

Hüpofüüs ajuripats Põlvikkehad Paiknevad taalamuste taga Koosnevad peamiselt hallollusest Vahepealsed/koorealused nägemis- ja kuulmiskeskused Võrkmoodustis ehk retikulaarformatsioon On eriline võrgustik, mille niidid algavad piklikajust ja kulgevad läbi ajusilla ajukoorde Kujutab endast suurt hulka hajutuatud närvirakke, mis on ühendatud nii omavahel kui ka teiste närvisüsteemi osadega Annab ärritavaid impulsse ajukoorde, hoiab teda aktiivses seisundis, mõjutab ärkvelolekut Ülitugeva ärrituse korral võimendab inimese võimeid Limbiline süsteem Seotud emotsionaalse motivatsiooniga ja tugevate emotsioonidega, mida saadavad vegetatiivsed reaktsioonid Reguleerib instinktiivset käitumist, on seotud haistmismeelega Kontrollib emotsionaalset käitumist ja juhib üldist kohanemist väliskeskkonna tingimustega

Bioloogia

pdf

NÄRVISÜSTEEM SYSTEMA NERVOSUM

- nr jätke, mida mööda juhitakse erutus neuroni suunas: lühike puuvõratoline või DENDRIIT niitjas - neuroni jätke, mida mööda juhitakse erutust neuronist välja / neuroni jätke, mis juhib AKSON närviimpulsse nr-st kas teise nr, moodustades sünapsi või efektoorse lõppelundi kaudu lõppelundisse, nt lihasesse - närvisüsteemi tugirakud (kaitse-, tugi-, toitev ja AV-funktsioon) NEUROGLIIA - e närvisõlm e närvitänk e tänk - närvirakkude sõlmjas kogum GANGLION - ärritust vastuvõttev organ RETSEPTOR - närvikiududes leviv erutus, mis kulgeb aksonilt dendriidile NÄRVIIMPULSS - vastusreaktsioon ärritusele, mis tekib KNSi vahendusel REFLEKS - tee (neuronite ahel), mida mööd erutus refleksi puhul levib

Anatoomia ja füsioloogia

docx

Anatoomia küsimused 132-187

(kõhuõõnes mao taga) munasari (väikevaagnas emakalaisideme tagaküljel) munand (munandikotis) 135. Närvisüsteemi ülesanded: Närvisüsteem reguleerib kõikide elundite tööd ja koordineerib erinevate elundkondade talitlust, kohandades seda pidevalt muutuvatele tingimustele, milles inimene viibib. 136. Närvisüsteemi jagunemine: siseelundite talitlus tsentraalne perifeerne 12 paari 31 paari seljaaju rinna- vastavate

Bioloogia

Rohkem sarnaseid

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri

Kõik kommentaarid

.DOC Laadi alla originaalfail 7 lk