Nimetu (0)

Sissejuhatus psüühikasse
Psühholoogia  on teadus, mille eesmärgiks on elusolendite mõistuse-psüühika (mind) ja käitumise 
mõistmine ning seletamine.
•
Mis on käitumine? 
Käitumine toimub alati mingi eesmärgiga.. Eesmärgiks on säilitada organism kui tervik muutuvates 
keskonnatingimustes.
Psüühika on individuaalsel kogemusel põhinev käitumist organiseeriv protsess, elusa mateeria 
eriliselt organiseeritud vorm.
Gestalt- (ehk ühe kõrvalvoolu) psühholoogia jaoks oli käitumine (behaviour) need liigutused mis 
toimuvad käitumiskeskkonnas. 
Geograafilises  keskkonnas  kehaga  toimuvad muudatused pole käitumine vaid liikumine (Nt. keha 
liikumine maavärina ajal).  
 Füüsikaliselt sarnane maailm võib olla käitumuslikult erinev, sest käitumiskeskkonnad on 
individuaalsed
•
Miks meie käitumiskeskkonnad on erinevad?
Organismidel on erinev omailm (Umwelt, Jakob von Uexküll) – kuna kogeme maailma liigiomaste 
meeleorganitega. Sellised erinevused on bioloogilised
Käitumiskeskkonna erinevuste aluseks on osadel organismidel ka teine, mittebioloogiline käitumise
organiseerimise  mehhanism  ... nimetame selle psüühiliseks. Mittebiooloogilist käitumist eristab 
bioloogilisest organismi individuaalse kogemuse organiseerimisvõime.
Psüühika saab jaotada  osadeks :
* Keskkond, millest õpitakse ja millega pidevalt suhestutakse – see on individuaalse kogemuse alus 
ja olemise  vältimatu osa!
* Keskkonna mõtestamine: Keskkonnast andmeid koguv ja organiseeriv süsteem
*Käitumise loomine: Tegevust – sihipäraseid liigutusi – organiseeriv süsteem
Psühholoogia paradigmad ja meetodid
Psühholoogia on teadus. Teaduses uuritakse seda, mida organismid meeleorganitega ei taju. Et 
vahet teha, kas teadmine on teaduslik või mitte, on vaja tõestust, meetodit kuidas protsess 
toimis(lahenduskäik)
Paradigma ?- ühelt  poolt osutab ta uskumuste,väärtuste,tehnikate jne. terviklikule kogumile, mida 
jagavad antud kogukonna liikmed.  Teisalt  osutab ta ühele elemendile selles kogumis, konkreetsetele
pusle -lahendustele, mis, kasutatuna kui mudelid või näited, võivad asendada selgelt väljendatud 
ülejäänud normaalse teaduse puslede lahendamise reegleid (Kuhn).
Laias  mõttes on paraadigma teaduse maailmavaade: mis on maailma ja asjade olemus ja kuidas seda
maailma saab või ei saa teaduslikult uurida.
Kolm psühholoogia paradigma
1. Põhivoolu psühholoogia: sündmuste-vaheliste põhjus-tagajärg seoste otsimine
-  Põhjuslikkuse  teooria: sündmused saab järjestada põhjus-tagajärg seoste ahelateks. 
- Teaduslik seletus on tagajärgi esilekutsuvate põhjuste avastamine.
Meetod: kvantitatiivne. Uuritavat nähtust kirjeldatakse variaablitena; põhjuslikkusele otsitakse 
kinnitust variaablitevahelisi  seoseid  uurides: korrelatsioonid, gruppide keskmiste erinevused, 
faktoranalüüsid, jne
 Piirangud: Põhimõtteliselt ei ole võimalik teada saada, miks sündmused ja nende  matemaatilised  
väljendused ehk variaablid on seotud, s.t. varieeruvad koos. (Kas saaks autosid omavahel võrreldes 
teada, kuidas auto töötab?)
Tugevad küljed: võimaldab prognoosida sündmusi; teades mingeid asju saab prognoosida kui suure 
tõenäosusega miski teine sündmus esineb. Rakenduslikult väga sisukas teadmine.
2. Kaasaegne kvalitatiivne psühholoogia: kirjeldab maailma, mida iseloomustab pidev muutus, 
sujuv üleminek ühest seisundist teise
- Põhjuslikkuse teooria: vaatepunkti-spetsiifiline: Pole olemas ühte õiget seletust; kõik 
erinevad seletused on aktsepteeritavad. 
- Teaduslik seletus on erinevate arvamuste ja interpretatsioonide kirjeldus.
- Meetod: kvalitatiivne. Uuritavaid nähtusi kirjeldatakse mitmekülgselt ja detailselt; 
intervjuu, vaatlus, erinevate materjalide  analüüsid  (ajalehed, päevikud, fotod, jne.)
- Piirangud: Põhimõtteliselt ei ole võimalik üldse midagi sisukat teada saada, sest arvamuste
paljususe aktsepteerimine tähendab ühtlasi igasuguse seletuse välistamist. Teaduslik seletus peab 
sisaldama lisaks teooriale kuidas „asjad on“ ka teooria sellest, mis pole võimalik. Kaasaegses 
kvalitatiivses psühholoogias on kõik võimalik. 
-Tugevad küljed: maailma mitmekesisust kirjeldades osutab sellele, kui piiratud on kaasaja  
põhivoolu psühholoogia
3. Strukturaal-süsteemne kvalitatiivne teadus: uurib, mis asjad on
- Põhjuslikkuse teooria: põhjusi on mitu liiki, teaduslik seletus seisneb kõigi erinevate 
liikide kirjelduses. Vaja on välja uurida, millistest eristatavatest elementidest, millistes suhetes, on 
arenenud uuritav nähtus kui tervik. (Mille saame, kui paneme kokku H ja O?) 
- Teaduslik seletus on uuritava nähtuse struktuuri (süsteemi) kirjeldus
- Meetod: kvalitatiivne. Lisaks kaasaja kvalitatiivse psühholoogia meetoditele kasutab 
analüütilist eksperimenti ja konstruktiivset eksperimenti. 
- Piirangud: Põhimõttelisi piiranguid pole?
–
Tugevad küljed: võimaldab uuritavast nähtusest igakülgselt aru saada, kuna uurib, mis 
asi on ja selle kaudu, millised on ta omadused, suhted keskkonnaga.
Sensoorsed  ehk meelelised protsessid
* Miks rääkida meeltest, mis pole psüühika?
* Meeled (senses) vahendavad geograafilises keskkonnas toimuvaid muutusi psüühilisteks, 
käitumiskeskkonna muutusteks (ja tajuprotsessid (perception) tõlgendavad sensoorsete protsesside 
vahendatut.)
Meeled on AINUKE võimalus keskkonnast individuaalseid kogemusi omandada!!!
Meeled reageerivad väga piiratud valikule füüsikalistest nähtustest maailmas:
* Meeleorganid reageerivad kitsale valguse lainepikkuse ja õhuvõnkumiste lainepikkuse 
vahemikule, survele, temperatuurile, piiratud hulgale molekulidele ... 
... Paljudele  füüsikalise maailma muutustele meeleorganid ei reageeri: elektriväli, magnetväli, 
radioaktiivsus, jne
* Meeleorganid reageerivad ainult kindla suuruse ehk intensiivsusega stiimulitele. Meeleorganite 
tööd iseloomustab  lävi  (threshold): minimaalne stiimuli kvantiteet, millele meeleorgan reageerib.
Meeleorganite tööl on ka “ülemine” piirang – liiga intensiivseid stiimuleid ei saa ka eristada
Lävesid on erinevaid:
* Absoluutne lävi – kas stiimul esines või mitte?
Erinevuslävi – kas kaks stiimulit erinevad?
Nägemine
Nägemine on protsess, mille käigus valguslaine mõju muundatakse  närviimpulssideks. 
... s.t. me ei näe asju vaid asjadelt peegeldunud või asjadest kiirgunud valgust.
 Silma ehitus
  Reetina  ehitus ja töö põhimõte
 Nägemisteed
Peaaju jaotub osadeks:
•
Poolkeradeks,mis omakorda jaotub:
•
  kooreks
•
  koorealusteks neuronite kogumikeks ehk tuumadeks
•
vaheajuks
•
ajutüveks(mille jätkuks on seljaaju )
Ajupoolkerade koorel omakorda aga eristuvad 4 piirkonda ehk sagarat:
•
otsmikusagar (frontaalne)
•
oimusagar (temporaalne)
•
kiirusagar (parietaalne)
•
kuklasagar(oksipitaalne)
            
Ajutüvesse ja seljaajusse sisenevad ja sealt väljuvad närvid – neuronijätked, mis ühendavad 
kesknärvi-süsteemi ülejäänud kehaga.
Kraniaalnärvid -sisenevad javäljuvad peaajust.
Peaaju sees on hulk neuronite kogumeid, tuumi (nucleus), muuhulgas   nendest  algavad või neisse 
sisenevad kraniaalnärvid
 
Silma ehitus:
•
iiris-pupilli suurust kohandav kudesarvkesta taga
•
pupill-ava iirise keskel, mille kaudu valgus ssiseneb silma
•
lääts-läbipaistev struktuur iirise taga, koondab valguse reetinale
•
reetina- valgustundlik  kudesilma põhjas(kuni 0.22 mm)
•
nägemisnärv -närvikiududekimp, mis kannab visuaalse signaali reetinast ajusse
Pigmenteel- neelab reetina läbinud valguse
Fotoretseptorid – valgustundlikud  rakud , mille elektriline  signaal  lakkab valguse mõjul
Kepikesed (rods): ~100-120 miljonit. Väga tundlikud, must-valge nägemine (ainult 1 liik, 
reageerivad  valgusele  vs valguse puudumisele)
Kolvikesed  (cones): ~5-7 miljonit. Vähem tundlikud, värvide nägemine. Kolvikesi on 3 liiki, mis 
reageerivad erinevale valguse lainepikkusele (nähtava valguse lühike, keskmine ja pikk 
lainepikkus)
Bipolaarsed rakud: Saavad info paljudelt fotoretseptoritelt ja annavad selle edasi 
ganglionirakkudele
Ganglionirakud: Saavad info paljudelt  bipolaar -rakkudelt ja  saadavad  selle ajusse (nägemisnärvis 
~1 miljon kiudu)
Horisontaalsed rakud: Ühendavad paljusid fotoretseptoreid ja võimaldavad ühel retseptorite  grupil  
mõjutada teist
Amakriinrakud: Ühendavad paljusid bipolaarrakke ja võimaldavad ühel bipolaarrakkude grupil 
mõjutada teist
Fovea (macula piirkonnas,  ~5mm) on teravaima nägemise ala, milles ainult kolvikesed; foveas 
on reetina õhem– ganglioni-rakud on paigutatud külgede suunas. 
50% nägemisnärvi kiududest algab foveast.
Reetina mitte ainult ei vahenda vaid ka töötleb valguses eristatavat infot:
* Erinevad fotoretseptorid reageerivad erinevale valgusele
* Info koondub fotoretseptor  bipolaarne  ganglionirakk; koondumine on töötlus
* Fotoretseptorid saavad mõjutada naaber-fotoretseptoreid
*Lisaks koondavad horisontaalsed rakud fotoretseptorite ja amakriinrakud  bipolaarrakkude infot
Informatsiooni liikumine silmast ajusse:
* Mõlemad ajupoolkerad näevad mõlema silmaga
*Kumbki  ajupoolkera  näeb ühte ruumipoolt
* Informatsioon on lisaks pakitud vastavuses paiknemisele reetinal – retinotoopiliselt, s.t. silma 
põhja anatoomiline jaotus vastab neuronite jaotusele ajutüves ja peaaju koore primaarsetes 
nägemispiirkondades: lähestikused neuronid reageerivad lähestikustele signaalidele reetinal
Mida me näeme?
Mida me ei näe – asju!
Me näeme:
*Liikumist
*Suunda/ orientatsiooni
*Piirjooni (valguse/varju piiri)  kuju/ kontuuri
*Värvi
*Sügavust
Kuulmine
Kuulmine on protsess, mille käigus muundatakse  helilaine  mõju närviimpulssideks. 
Kuulmine eelkõige järjestab sündmusi ajas, nägemine on rohkem ruumilisi suhteid peegeldav.
 Kõrva ehitus
  Kuulmisaistingu kujunemine
  Kuulmise   juhteteed
Kõrva ehitus
Väliskõrv :  Kõrvalest  ja väline kuulmekäik:helilaine siseneb
  Keskkõrv :  Trummikile , kuulmisluukesed (haamer, alasi, jalus),esikuaken (e. ovaalaken, membraan ),
kuulmetõri (ühendus ninaõõnega)
Sisekõrv: Tigu (+  esik  ja  labürint )
* Kuulmisaistingu kujunemine
Väliskõrv: Väline kuulmekäik parandab valikuliselt ~3500Hz helide kuuldavust; kõrvalest osaleb 
heli lokaliseerimisel ruumis 
Keskkõrv: Miks on vaja keskkõrva? 
(1) Heli ei kandu õhust vedelikku, 99.9% heli energiast peegeldub tagasi. Keskkõrv  
muundab õhuvõnked väliskõrvas vedeliku võngeteks sisekõrvas.
             (2)„Akustiline refleks“: trummikile ja jaluselihased pingutuvad liiga tugevate helide korral 
ja vähendavad heli mõju.
Keskkõrval kaks mehhanismi ülekandeks:
*Trummikile (~55 mm2) on suurem kui esikuaken (~3.2mm2). Sama heli intensiivsus (rõhk 
pindalaühikule) suureneb seetõttu ~17x.
*Kuulmeluukesed toimivad  üksteise suhtes nagu kangide süsteem (~1.3 korda)
Sisekõrv – tigu: Jaluse  vibratsioon   ovaalaken  teo perilümfi vibratsioon   scala  media, milles 
endolümf ja kuulmisorgan –  Corti  organ  kuulmisnärv  aju
(helilaine: ovaalaken  scala vestibuli  scala tympani  ümaraken, mis summutab helilaine)
Corti organ: * Basilaar-membraani võnkumine  karvarakud liiguvad tektoriaalmembraani suhtes 
 harjaste liikumine vallandab karvaraku signaali
* Basilaarmembraani lõtv ots vibreerib rohkem madalal sagedusel ja jäik ots kõrgel sagedusel
* Kuulmise juhteteed
Info seesmistest karvarakkudest ainult lahkneb: 1 rakk kontakteerub ~20 kuulmisnärvi  kiuga ;
Info välistest karvarakkudest koondub: ~10 rakku  1 kiud ja lahkneb: 1 rakk  ~4 kiudu
 Kuulmisnärvis ~90% kiude seesmistelt rakkudelt
 Corti organist lähtuvate kuulmisnärvi kiudude närvirakud paiknevad spiraalganglionis
 
Mida me kuuleme?
*Me kuuleme heli karakteristikuid, nagu:
*kõrgus
*valjus
*koht
*sisse- ja väljalülitumine
Keha asend ruumis, tasakaal
Tasakaaluaisting on protsess, mille käigus muundatakse gravitatsioonijõu või kiirenduse mõju 
närviimpulssideks.
Tasakaalu tajume lisaks erilisele gravitatsioonile ja liikumisele reageerivale organile ka nägemise ja 
süvatundlikkuse abil.
Tasakaaluaistingu organid:paiknevad sisekõrvas:
*labürint(nurkkiirendus)
*esik(pea asend ruumis, lineaarkiirendus)
Labürindi poolringkanalid: nurkkiirendus ja selle suund: Pea liikumine nurkkiirendusega  
endolümfi (vedelik poolringkanalites) liikumine liikumise tasandil olevas kanalis  ampulli (laiend
poolringkanali otsas) harja asendi muutus  vestibulaarsete karvarakkude aktiveerumine. 
Karvarakud reageerivad erinevalt sõltuvalt liikumise  suunast .
Vestibulum (utriculum ja sacculum e. mõik ja  kotike ): pea asend ruumis, lineaarne kiirendus ja selle 
suund: Pea asendi muutumisel ruumis, või lineaarsel kiirendusel, liiguvad otoliidid (CaCO3 
kristallid) koos zelatiinitaolise  materjaliga   mõjutavad karvarakke, mis aktiveeruvad 
tasakaalunärv.
Asendi tõttu reageerib kotike  vertikaalsele ja mõik horisontaalsele kiirendusele
Karvarakke on tasakaalu- organis  kahte tüüpi, I ja II, mis * paiknevad erinevates piirkondades, 
kusjuures  * mõlemad saavad ajutüvest sisendi, millega reguleeritakse retseptori tundlikkust. * Neil 
võib olla erinev funktsioon
Tasakaalu juhteteed
Retseptor -rakud  vestibulaarganglion   vestibulaar - tuumad  ajutüves (info lahkneb veidi) 
poolringkanalitest ja mõigust ning kotikesest eri  ajutüve  tuumadesse)   ajukoor .Toimub 
parietaalsagaras.
Tasakaaluorganil seos keha motoorikaga: 
(1) Vestibulaar-silma võrgustik silmaliigutuste koordineerimiseks keha asendi ja liikumisega         
(2) Vestibulaar-spinaalne võrgustik lihastoonuse ja asendimotoorika koordineerimiseks keha asendi 
ja liikumisega
(3)Vestibulaar-kortikaalne võrgustik info edastamiseks ajukoorde
Mida me aistime tasakaaluorganiga?
 Mida me ei  aisti  – tasakaalu ega keha/pea asendit ruumis!
 Me aistime eraldi infotükke, nagu:
*liikumise suund
*kiirendus (positiivne ja negatiivne;angulaarne ja lineaarne; vertikaalne ja horisontaalne)
*gravitatsioonivälja suund
Süva- ja  puutetundlikkus  ( somatosensoorne  süsteem)
Süva- ja puutetundlikkus on protsess, mille käigus muundatakse surve,  liigutuse  ja temperatuuri 
mõju närviimpulssideks.
Somatosensoorne süsteem töötleb 3 liiki infot: 
* puudutus (nahaga  kontaktis  olevate pindade füüsikalised omadused). 
* süvatundlikkus: kehaosade suhe
* kinesteesia: kehaosade liikumine
Infotöötlus on – erinevalt nägemisest ja sarnaselt kuulmisega – järjestikune: asja peab „käperdama“ 
et teda katsudes ära tunda. 
Erinevate info liikide jaoks on erinevad retseptorid , mis paiknevad kehas: nahas, lihastes, kõõlustes
ja liigeskapslites
Retseptoriteks on:
* vabad  närvilõpmed
*närvilõpmed, mille otsas erilised rakuvälised elemendid
Retseptorid jaotatavad ka info järgi:
* mehhaaniline (enamus retseptoritüüpe)
* temperatuur (vabad närvilõpmed, eraldi  külmale  ja kuumale)
* valu (erinevate retseptoritüüpide ülestimuleerimine ja erilised vabad närvilõpmed)
Somatosensoorsete retseptorite näiteid:
Lihasretseptrorid lihastes ,reageeriavd lihaste pikenemisele( staatilised:lihasasend, 
dünaamilised: liigutus )
Meissneri  kehakesed karvadeta nahas,eriti tundlik puudutusele.
Pacini kehakesed
Erinevates kehaosades: nahas, kelmetes, näärmetes; eriti tundlik vibratsioonile, aga ka survele
Kõõlusorganid
Skeletilihaste ülemineku kohad kõõlusteks; reageerib lihaste kokku- tõmbele või venitusele
Somatosensoorsed juhteteed
Retseptorrakud  neuronid seljaaju selgmistes juure-ganglionides 
* valu ning temperatuur (vähemüeliniseerunud)
* mehhaanoretseptorid (müeliniseerunud kiud)
Närvisüsteemis on müeliniseerumata (peenikesed), õhukese müeliinkattega ja paksu müeliinkattega 
(jämedad) närvikiud. Nende signaali juhtimise kiirus on erinev: 
Näiteks somatosensoorses süsteemis:
Kiud Müeliin
Kiirus m/s
Funktsioon
A-alfa    Jah  80-120
Propriotseptsioon
A-beta    Jah    35-75
Propriotseptsioon
                                                taktiilne (+valu)
A-delta
Õhuke      5-30
Temperatuur,
                                                terav valu
  C
            Ei
      ~1 Temperatuur,
                                                põletav valu __
Info on perifeerias korrastatud: eri 
somatosensoorse info liigid eraldi, lisaks eraldi 
eri kehapiirkondadest saabuv info – 
dermatoomidena: nahapiirkonnad vastavad 
seljaaju segmentidele
 Info liigub (alt üles)                  
                
                 parietaalsagara koor, kus info pakitud koha ja liigi alusel
 ajutüve tuumades ümberlülitusi
 seljaajus teed kas valgeainesse ja siis ristuvad või enne 
ristuvad ja siis valgeainesse
 seljaaju 2 erinevat teed, valu ja temperatuur (ees-külg 
valgeaine ) ning puudutus ja süva-tundlikkus (tagumised 
valgeaine sambad)
Somatosensoorne info töödeldakse peamiselt parietaalsagaras; valu teed ka olulise sisendiga gyrus 
cinguli aju mediaalsel pinnal.
Juba seljaajus liigub eraldi (kuigi osaliselt kattuvana) puudutus, staatiline puudutus, sügav surve, 
lihaspinge, valu; see jaotus osaliselt aluseks kahele erinevale võimele:
1. pinna tekstuuri töötlus
2.suuruse ja kuju töötlus
Aju koor on funktsionaalselt organiseeritud eri 
kohast ja erineva sisuga info vastuvõtuks; 
piirkondlikku jaotust nimetatakse 
somatosensoorseks homunkuluseks,neid 4 
paralleelset: 
1. naha tundlikkus kiired muutused
2. sügav surve
3. lihasvenitus
4.naha püsiv ja muutuv ärritus
4.
Mida me aistime somatosensoorselt?
Mida me ei aisti – asju ega isegi mitte kehaosade omavahelist suhet!
Me aistime eraldi infotükke, nagu:
* puudutus
* surve
* lihasvenitus/ pinge
* liigutus
* temperatuur
Maitse- ja lõhnatundlikkus
Lõhna- ja maitsetundlikkus on protsessid, mille käigus muundatakse teatud molekulidega kontakt 
närviimpulssideks.
Maitseorgani ehitus: * Maitsepadjakesed paiknevad peamiselt keelel – papillides. 
* Padjakeses olevad 50-150 retseptorrakku reageerivad keemilise aine olemasolule  kontakt 
närvikiuga
* Maitsed: mõru, soolane, magus, ’umami’, hapu: samades keelepiirkondades
Maitsetaju kujunemine: erinevatele keemilistele ainetele reageerivad retseptorid seostuvad 
põhimaitsetega. 
Põhimaitsete „muster“, mis pannakse kokku erinavate retseptoritega kokkupuutes olevates 
närvikiududes, eristab erinavaid maitseid täpsemalt.
Kolm võimalust maitseinfo kodeerimiseks:
1. Igale põhimaitsele oma retseptor ja oma närvikiud (praegu kõige tõenäolisem variant)
2. Kõik retseptorid reageerivad eri maitsetele
3.Iga retseptor omale maitsele, kuid närvikiud kontaktis erinevate retseptoritega
Maitseteed: Kraniaalnärvid (3)  ganglionid  taalamus  peaaju parietaalsagara piirkonda, mille
lähedal ka suu ja keele puudutuse, valu, ja temperatuuri-informatsioon
Lõhnaorgani ehitus
~ lõhnaepiteeliga 2-5 cm2 suurune ala ninaõõne ülaosas, milles ~ 6-10 miljonit (7-) 400-450?? 
eriliigilist retseptorit (millega suudame eristada >1012 lõhna; nt. koeral ~ 2x rohkem eri liike ja 10-
20x rohkem lõhnaretseptoreid)
Lõhnateed: Retseptor, primaarsed lõhna-
kvaliteedid  haistmissibul (olfactory 
bulb)  erinevad koorealused tuumad  
koljupõhimiku ja uusaju koor
Muud meeled
Lisaks keha ümbritsevale maailmale saab aju informatsiooni ka keha sisekeskkonna kohta.
Näiteks:
* Baroretseptorid aordis jm. – vererõhk
* Venitusretseptorid kopsudes – hingamise regulatsioon
* Venitusretseptorid soolestiku seinas
* Venitusretseptorid kusepõies
* Kemoretseptorid veresoontes: O2, CO2, pH, glükoos , aminohapped
Motoorika
Luud : Inimkehas kokku 206 luud (neist 148 on  liigutatavad)muuhulgas annavad luud kehale kuju 
ja võimaldavad  liikuda : me peame seda kondi -hunnikut koordineerima.
Liigesed: Luud on ühendatud liigestega, mis kokku võimaldavad teha 244 üksteisest (osaliselt) 
sõltumatut liigutust. (Seetõttu on võimalike liigutusmustrite hulk tohutu suur!)
Liigeseid  on erinevat tüüpi, osades  liigestes  võimalikud suure vabadusastmete arvuga liigutused.
Liigest  hoiab koos sidekude ( kapsel  ja sidemed) ja liigutavad erinevates suundades toimivad lihased
(painutajad-sirutajad, lähendajad- eemaldajad , pöörajad.
Liigeste  asendi muutmiseks on ~600 lihast: antagonistipaarid, mis kontrakteeruvad ja lõõgastuvad. 
Osa liigutusi on tehtavad eri lihastega  liigutusprogramm veel  keerukam
* Reie esiküljel 
* Ühes liigutuses osalevad 
üksi 10 lihast
eri kehaosade lihased
Motoorika juhtimine toimub kahte teed pidi: 
1. Ajukoor  seljaaju  lihas
* erinevad motoorse  kontrolli koorepiirkonnad saadavad väljundi erinevatesse ajutüve ja seljaaju 
segmentidesse
* perifeerseid  kehaosi  kontrollib aju vastaspoolkera; kehatüve kontrollivad mõlemad ajupoolkerad
2. Ajukoor  koorealused tuumad  seljaaju  lihased
* koorealuse süsteemi kaasamisega koordineeritakse kaasasündinud liigutusmustrid õpitud 
liigutusmustritega
*koorealust mõjutades  saavutatakse  ka kontroll kaasasündinud liigutuste üle neid alla  surudes  ja 
mustreid “lammutades” (katsuge liigutada 1 lihast korraga!)
Motoorika primaarne kontroll jaotub 
ajukoores  analoogselt süva- ja 
puutetundlikkusega kehaosade kaupa: 
motoorne  homunkulus mille 
proportsioonid on siiski erinevad.
Motoorika kontroll on keerulisem: 
* üldine  kavatsus , plaan tegevuseks 
 „motoorne  meloodia “ – liigutusmuster 
 liigutus 
 üksikute lihaste kokkutõmme
Veelgi hullem:
sama eesmärgi saavutamiseks võib kasutada erinevaid liigutusmustreid ja sama  mustrit  erinevate 
eesmärkide saavutamiseks. Seepärast sisaldab iga käitumine, s.t. sihipärane käitumis-keskkonnas 
liigutamine ülikeerukat valikut.
Närvisüsteemi ehitus ja selle funktsioneerimine
Närvisüsteemi põhielemendiks on närvirakk ehk  neuron . 
Neuronid saavad teisi neuroneid erutada, pidurdada, või nende tegevust moduleerida.
* Akson: pikk rakujätke, viib signaali välja; ümber müeliinkest (perifeerses närvisüsteemis 
Schwanni rakkudest ja tsentraalses oligodendrotsüütidest)
* Ranvier sõlm: müeliinkesta katkestus; kiire/hüppeline närviimpulsi liikumine
 Aksonitest moodustuvad närvid
* Dendriidid:  lühikesed jätked,  signaalid  sisse
* Rakukeha  ehk  sooma
Neuronid suhtlevad omavahel peamiselt keemiliste sünapside vahendusel (on olemas ka elektrilised
sünapsid ; lisaks saab gliia muuta neuroni keskkonda ja selle erutuvust)
Keemilise sünapsi töö põhimõte I:
1. Neuromediaatori (palju erinevaid,  erutavad  ja pidurdavad) süntees neuroni kehas
2. Transport piki aksonit
3. Neurotransmitterite säilitamine ja süntees
4.Signaal – aktsioonipotentsiaal – vallandab mediaatori
Keemilise sünapsi töö põhimõte II:
5. Mediaator  siseneb sünaptilisse pilusse
6. Mediaator põhjustab postsünaptilisteretseptorite aktiivsuse, signaal kandub edasi
7. Mediaatori tagasiviimine presünaptilisse osasse
8. Mediaatori lammutamine
Aju peamised osad: Seljaaju
Seljaaju jaotub segmentideks, 
iga  segment  saab informatsiooni 
erinevast kehaosast ja juhib 
erineva kehatsooni liigutusi
Aju peamised osad:  ajutüvi , 
vaheaju koorealused 
struktuurid, ajukoor ja selle 
jaotumine  sagarateks
MRI kujutis ajust:
Seljaaju  ajutüvi   väikeaju ja 
peaaju poolkerad , milles „koorealused“
tuumad, valgeaine ja ajukoor
Aju hall- ja valgeaine: 
Hallaine :neuronite kehad ja lühikesed ühendused nende vahel
Valgeaine: aksonid, pikad ühendused 
Seljaaju (pildil koos dorsaalse juure-ganglioniga) jaotumine hall- ja valgeaineks:
Peaaju jaotumine hallaineks ehk kooreks (>50%!)  ja valgeaineks:
Ajukoore ehitus:
Ajus erinevat tüüpi neuronid: 
~ 85 miljardit;
koor ~16 miljardit
Suurem osa ajukoorest jaotub 
6-ks kihiks vastavalt nendes esinevate neuronite ja neuroniühenduste tüüpidele
Ajukoor jaotub erineva ehitusega piirkondadeks. Levinuim on Brodmanni jaotus 52-ks väljaks
Eri ajukoore piirkondades raku-kihtihtide suhteline paksus ja  rakuline  koostis erinev.
Miks tsütoarhitektooniline (ja müeloarhitekstooniline) jaotus olulised? – ehituse järgi jaotumine 
vastab olulisel määral funktsionaalsele.
Funktsioonide seos ajuga: 
süsteemne  dünaamiline  lokalisatsioon
Igal ajupiirkonnal on oma funktsioon (lokalisatsionism) ja ei ole ka ( holism , antilokalisatsionism):
* Keerulised funktsioonid on jaotatavad allfunktsioonideks, allfunktsioonid on lokaliseeritud, 
keerulised eeldavad lokaliseeritud funktsioonide koostööd – s.o. süsteemne lokalisatsioon
Nt. keelevõime süsteemne lokalisatsioon: arusaamine: katsumine,  kuulmine,  nägemine, 
väljendumine (s.t. käitumise  programmeerimise  erinevad etapid)
* Millistest (erineva lokalisatsiooniga!) komponentidest on keeruline funktsioon üles ehitatud, 
sõltub  vanusest  ja kogemusest – s.o. dünaamiline lokalisatsioon
   * Nt. lastel kõnega seotud parem ajupoolkera
Aju funktsionaalne asümmeetria:
Parem ja vasak ajupoolkera on erineva funktsiooniga: lateraliseeritud on informatsiooni töötlemise 
viis –  holistlik  (parem) vs analüütiline-järjestav (vasak)
 Vastavalt on lateraliseeritud ka informatsioon mida töödeldakse: visuaal-ruumiline (parem) vs 
kõne (vasak)
* Uudse info omandamine on holistlik – seega on ka iga protsess sõltumata info liigist arengu algul 
rohkem parema poolkeraga seotud, omandatud funktsiooni kasutamine on analüütiline 
(lokalisatsiooni dünaamika!)
Nt. kasvatusteadlased räägivad vajadusest rohkem arendada paremat  poolkera  – lapsik jutt!
Aleksander Luria  jaotas peaaju kolmeks erineva 
üksteist täiendava funktsiooniga blokiks:
I Aju toonuse ja virguse seisundit reguleeriv 
blokk : ärkvelolek, kaasasündinud protsessid.
II Informatsiooni vastuvõtu, töötlemise ja 
säilitamise blokk
III Psüühilise tegevuse programmeerimise, 
regulatsiooni ja kontrolli blokk
Psüühika on võimalik ainult 3 bloki koostööd!!
Psüühilised protsessid
* Psüühika on terviknähtus, mis on jaotatav allsüsteemideks, igal neist oma eriline panus terviku 
funktsioneerimisse. 
* Need allsüsteemid on terviku osad, s.t. kui ühes terviku elemendis midagi muutub, siis muutub nii
tervik kui ka vastavalt kõik teised elemendid
* Iga “element” määratletakse põhivoolu psühholoogias eraldiseisvana, tervikust lähtuvat 
süsteemset määratlust ma ei tea
Igasugune käitumine algab motivatsioonist 
VII.1.  Motivatsioon  on süsteem, mille üles-andeks on organismi kui terviku aktiveerimine
P
  eamised alajaotused : 
* seesmine -väline; 
* üldine  aktivatsioon -vajadusespetsiifiline aktivatsioon; 
* vajaduste kontekstis tihti  Abraham  Maslow vajaduste hierarhia teooria: füsioloogilised 
( hingamine , toit, vesi, soojätkamine, ...), turvalisus-, kuuluvus- (sõprus, pere, ...), tunnustus-, 
eneseteostusvajadus
Motivatsiooni olemasolul otsitakse mälust vajaduse rahuldamiseks sobivaid lahendusi:
VII.2. Mälu süsteem, mille ülesandeks on individuaalse kogemuse talletamine
Peamised alajaotused: 
* Protsessid: 
salvestamine  – säilitamine – taastamine 
* Salvestatud info liik: 
protseduuriline , semantiline,  episoodiline
Meelte vahendusel uuritakse keskkonda et hinnata lahenduseks vajaliku ressursi olemasolu
VII.3.  Aisting  on süsteem, mille ülesandeks on füüsikalise keskkonna muutuste  muundamine  
närviimpulssideks. Taju on aistitud füüsikalise keskkonna varieeruvuse muundamine infoks.
Peamised alajaotused: 
Meelespetsiifilisus – nägemine, kuulmine, maitsmine jne. Igal meelesüsteemil erinevad 
tööpõhimõtted (nägemine rohkem holistlik, kuulmine rohkem järjestav)
Vahel pole aistitav info piisav, seda täiendab 
VII.4. Mõtlemine, mis on süsteem, mille ülesandeks on organismi individuaalse kogemuse 
organiseerimine . Mõtlemise tulemusena formeerub teadmine, s.t. psüühiliselt organiseeritud 
maailma  peegeldus .
Peamised alajaotused: 
* Tajuline-sümboliline
* Ratsionaalne – mitteratsionaalne (“rusikareeglid”)
Vastavuses vajadusega ning mälu, aistingute (ja taju) ning mõtlemise alusel luuakse tegevus:
VII.5.  Planeerimine  on süsteem, mille ülesandeks on organismi tegevuse –käitumise– 
organiseerimine. Käitumine on tegevus kogetud (“käitumuslik keskkond”) mitte kogu maailma 
(“geograafiline keskkond”) suhtes.
Peamised alajaotused
Kaasajal selget planeerimise psühholoogiat pole; Luria pakutu on aga hea: üldine kava – 
tegevusmuster e. “meloodia” - liigutus
Käitumise järel kas saame oodatu või mitte; sellega on seotud  emotsioon  ... kuid ...
VII.6.
emotsiooni ei ole (!) vaja tegevuse resultaadi hindamiseks – see on vältimatult tehtud; 
Emotsioon on süsteem, mille ülesandeks võib olla organismi kui terviku integratsioon – kas soovitu 
saamisel kogemuse fikseerimine mälus koos rahuolekuseisundiga või soovitu mittesaamisel uue 
funktsionaalse  süsteemi otsimise ja organismi mobiliseerimisega
Peamised alajaotused:
Emotsioone jaotatakse kõige sagemini kuueks—need on emotsioonid , mis on näoväljenduste alusel 
universaalselt äratuntavad (Paul Ekman): 
viha, vastikus, hirm, kurbus, üllatus , rõõm. 
Neile lisandus  hilisemates  töödes põlgus, rahulolu, piinlikkus, erutus, süü, uhkus saavutuste üle, 
kergendus, rahuldus, sensoorne  mõnu ja häbi ; üllatus  kadus  ära
Psüühika  tervikuna  on keele kujunemise aluseks; keeles  loome  ja talletame individuaalse kogemuse 
liigile kättesaadavas vormis. 
VII.7. Keel on kokkuleppeliste sümbolite süsteem koos nende ühendamise reeglitega (grammatika).
Kõne on keele kasutamine
Sümbol on asi, mis
* osutab millelegi muule
* on kokkulepitud tähendusega
* on kasutatav teisiti kui see, millele osutab
Keele funktsioonid:
* suhtlemine
* kogemuse mittebioloogiline säilitamine
* mõtlemine
Keel – sümboli tähendus – areneb; Võgotski j.
* Sünkreedid: sõnal isiklik seos osutatavaga
* Tavamõisted: kokkulepitud, üldised seosed igapäevase kogemuse raamides
* “Teaduslikud” mõisted:  formaal -loogilised, keelesisesed hierarhilised, väljuvad tavakogemuse 
piiridest
* Sümboli tähenduse areng on seotud üldise vaimse arenguga – semiootiliselt vahendatud 
mõtlemise arenguga; keeles saame mõelda mõtteid, mis ilma keeleta pole võimalikud
* Keel loomadel? – jah, kuid ilma semiootiliselt vahendatud mõtlemiseta. Loomadel teadaolevalt ei 
ole omandatud keel sümboliline siinses tähenduses – nad ei kasuta omandatud “sõnu” teisiti kui 
nende osutatavat