Psühholoogia on teadus, mille eesmärgiks on elusolendite mõistuse-psüühika (mind) ja käitumise mõistmine ning seletamine. • Mis on käitumine? Käitumine toimub alati mingi eesmärgiga.. Eesmärgiks on säilitada organism kui tervik muutuvates keskonnatingimustes. Psüühika on individuaalsel kogemusel põhinev käitumist organiseeriv protsess, elusa mateeria eriliselt organiseeritud vorm. Gestalt- (ehk ühe kõrvalvoolu) psühholoogia jaoks oli käitumine (behaviour) need liigutused mis toimuvad käitumiskeskkonnas. Geograafilises keskkonnas kehaga toimuvad muudatused pole käitumine vaid liikumine (Nt. keha liikumine maavärina ajal). Füüsikaliselt sarnane maailm võib olla käitumuslikult erinev, sest käitumiskeskkonnad on individuaalsed • Miks meie käitumiskeskkonnad on erinevad? Organismidel on erinev omailm (Umwelt, Jakob von Uexküll) – kuna kogeme maailma liigiomaste meeleorganitega
valguse reetinale. Reetina valgustundlik kude silma põhjas (~0.2 mm paks). Nägemisnärv närvikiudude kimp, mis kannab visuaalse signaali reetinalt ajusse. Sissejuhatus psühholoogiasse 8 Reetina ehitus ja töö põhimõtted Valgus Nägemisnärvi kiud Ganglionirakud Amakriinrakud Bipolaarsed rakud Horisontaalsed rakud Fotoretseptorid (kepikesed ja kolvikesed Pigmentepiteel Sissejuhatus psühholoogiasse 9 Fotoretseptorid Fotoretseptorid Bipolaarsed rakud Ganglionirakud Fotoretseptorid Bipolaarsed rakud Fotoretseptorid Horisontaalsed rakud ja Amakriinrakud
Sissejuhatus psüühikasse PSP6060.LT Käsitletavad teemad: I Psüühika II Psühholoogia paradigmad ja meetodid III Psühholoogia rakendamise võimalused IV Sensoorsed protsessid: 1. Nägemine 2. Kuulmine 3. Tasakaal, keha asend ruumis 4. Süva- ja puutetundlikkus 5. Lõhna- ja maitsetundlikkus 6. Muud meeled V Motoorika VI Närvisüsteemi ehitus ja funktsioneerimine VII Psüühilised protsessid: 1. Emotsioonid 2. Motivatsioon 3. Taju 4. Mälu 5. Mõtlemine 6. Tegevuse planeerimine 7. Keel ja kõne Lõpus on kirjalik valikvastustega eksam
Psüühika on käitumist organiseeriv protsess. Käitumine on eesmärgiga säilitada organism kui tervik muutuvates keskkonnatingimustes. Psüühika esimeseks funktsiooniks on idividuaalse kogemuse organiseerimine. Psüühika on individuaalsele kogemusele toetuv organismi terviklikkuse säilitamisele suunatud käitumist organiseerivate protsesside süsteem. Paradigma on teaduse maailmavaade- mis on maailma ja asjade olemus ja kuidas seda maailma saab (või ei saa) teduslikult uurida. 3 psühholoogia paradigmat: 1.põhivoolu psühholooga: sündmused saab järjestada põhjus-tagajärg seoste ahelateks, tagajärgi esilekutsuvate põhjuste avastamine, kvantitatiivne, uuritavaid nähtusi kirjeldatakse variaablitena, põhjuslikkusele otsitakse kinnitust variaablitevahelisi seoseid uurides: korrelatsioonid, gruppide keskmiste erinevused, faktoranalüüsid jne. Ei ole põhimõtteliselt võimalik teada saada, miks variaablid on seotud, s.t varieeruvad koos. Võimaldab
Psühholoogia on teadus, mille eesmärgiks on elusolendite mõistuse-psüühika (mind) ja käitumise mõistmine ning seletamine. Käitumine toimub alati mingi eesmärgiga ... eesmärgiks on säilitada organism kui tervik muutuvates keskkonnatingimustes. Geograafilises keskkonnas kehaga toimuvad muudatused pole käitumine vaid liikumine (Nt. keha liikumine maavärina ajal). Gestalt- (ehk ühe kõrvalvoolu) psühholoogia jaoks oli käitumine (behaviour) need liigutused mis toimuvad käitumiskeskkonnas. Psüühika- individuaalsetel kogemustel põhinev protsesside kogum. Psüühika (mind) esimeseks funktsiooniks on individuaalse kogemuse organiseerimine. psüühika jaotatakse kaheks. 1.) Keskkonna mõtestamine: Keskkonnast andmeid koguv ja organiseeriv süsteem. 2.) Käitumise loomine: Tegevust – sihipäraseid liigutusi – organiseeriv süsteem
Füsioloogia Närvisüsteemi talitlus Närvisüsteemi üldine ülesehitus ja eri osade peamised ülesanded 1. Pea- ja seljaaju. 1. Närvisüsteem jaguneb kesknärvisüsteemiks ja perifeerne ns. Kesknärvisüsteem: peaaju + seljaaju Perifeerne ns: aferentne ja eferentne e. motoorne osa. Eferentne osa jaguneb omakorda: somaatiline motoorne ns ja autonoomne ns Autonoomne ns jaguneb: sümpaatiline ns ja parasümpaatiline ns · Närvisüsteemi peamised funktsioonid: homoöstaas, organismi erinevate osade talitluse koordineerimine ja liitmine ühtseks tervikuks, väliskeskkonna adekvaatne peegeldamine ning organismi kui terviku talitluse ja käitumise reguleerimine vastavalt muutuvatele kktingimustele
lihasmeel. Meeleelundite tegevusega on seotud väliskeskkonnast saadava informatsiooni vastuvõtmine, töötlemine ja edastamine KNS-i; talitlus on aluseks aistingute ja tajude tekkele. Meeleelundite talitlus võimaldab organismil keerukais keskkonnaoludes kohaneda. Meeleelund - anatoomia-alane mõiste ja kätkeb endas anatoomilisi struktuure, mis on kohastunud välismaailma ärritajate vastuvõtuks Meelesüsteem funktsionaalsest aspektist koosneb kolmest osast: 1) sensor e retseptor 2) aferentsed juhteteed 3) KNS struktuurid ja nendega seonduvad auurajukoore osad Meelesüsteemi talitlus Sensoris muudetakse ärritaja energia sensorimembraani permeaabluse muutuste kaudu sensoripotentsiaaliks (SP) transduktsioon 1) SP tekib sensorimembraanil ja on lokaalne potentsiaal 2) muutub astmeliselt ja sõltub ärritaja tugevusest 3) levib mööda membraani elektrotooniliselt
pingest sõltuvate Na-kanalite läviväärtus, siis viimased avanevad ning järgneb intensiivne Na sissevool rakku, mis toob lisaks lokaalsele AP-i vallandumisele endaga kaasa ka osalise depolariseerituse leviku mööda aksonit edasi. Uus AP ei saa kohe uuesti tekkida- refraktaarsusperiood. Müeliniseeritud närvikius AP saab tekkida ainult müeliinirõngaste vahelistes alades, AP hakkab levima hüppeliselt. Sünaps- info ülekandja neuron neuron või neuron effektorrakk · Elektriline sünaps koosneb mulkühendustest (gap junction), mis loob ühenduse kahe raku tsütoplasmade vahel, mille kaudu otseselt ioone vahetada. · Info ülekanne keemilises sünapsis toimub mediaatorite ehk transmitterite kaudu Madalmolekulaarsed mediaatorid- Ach, NA Postsünaptilisel membraanil paiknevad selle aine suhtes tundlikud retseptorid: ionotroopsed, mis on oma olemuselt ligand-sõltuvad ioonkanalid (N-tüübi kolinoretseptorid) , ja
glükolipiidid). Membraani valgud määravad raku funktsiooni. · Tsütoplasma ehk raku sisaldis, mahutab endasse kõik jäävad organellid ja neid ümbritseva rakusisese vedeliku ehk tsütosooli ning on enamuse rakulise aktiivsuse toimumise koht. · Tuum suur raku keskel paiknev, selle struktuuri ja elutegevust juhtiv organell, milles kromosoomideks (DNA, RNA ja valkude kompleks) pakitud kujul paikneb enamus pärilikkusainest. Tuumata ei suuda rakk paljuneda ning on surmale määratud. · Tsütoskelett ehk raku toes võrgustik valguniidikesi, struktureerib nii raku kui organellide sisemust. Mikroniidind ehk filament ääristab rakku, põhjustab lihaskontraktsiooni ja raku või selle sopiste liikumist. · Tsentrosoom tuuma lähiskonnas paiknev, koosneb tsentrioolide paarist ja tsentrioole ümbritsevast materjalist. Organiseerib mitoosikäävi moodustamist ja pisitorukeste juurde tootmist.
FÜSIOLOOGIA (KKSB.02.046) EKSAMIPROGRAMM - kevad 2013 Närvisüsteemi talitlus (I kontrolltöö osa) Närvisüsteemi üldine ülesehitus ja eri osade peamised ülesanded. Kesknärvisüsteem: pea- ja seljaaju. Perifeerne närvisüsteem: aferentne e. sensoorne ja eferentne e. motoorne osa; eferentse osa jagunemine somaatiliseks motoorseks ja autonoomseks närvisüsteemiks; autonoomse närvisüsteemi sümpaatiline ja parasümpaatiline osa. Autonoomse närvisüsteemi troofiline ja funktsionaalne mõju siseelundite talitlusele. Neuronid ja neurogliia rakud. Neuroni üldine ehitus. Neuronite tüübid: funktsiooni alusel, struktuuri alusel. Aksoni üldine ehitus.
(supertaster) tähendab? Alla 15 näsa nontaster 15-35 näsa average taster Üle 35 näsa supertaster Umbes 35% naistest, 15% meestest on kõrgendatud maitsetundlikkusega. 10. Kirjelda puutetundlikkuse valu mehhanisme. Kas füüsilist valutunnet (nt nõelatorge) on võimalik ise vähendada) Kuidas ning miks? 1) Vigastus 2) Perifeersed notsitseptorid nahas 3) signaal liigub aferentset närvi pidi läbi dorsaaljuure ganglioni 4) dorsaaljuuresse, 5) läbib seljaaju ning pikki ülemist juhteteed ajusse, tulles alaneva juhtetee kaudu tagasi seljaajusse ning ventraalsesse juurde. Negatiivne adaptsioon- aistingu täielik kadumine või tundlikkuse nürinemine kestval või tugeval ärritusel. Positiivne adaptsioon- tundlikkuse suurenemine, tavaliselt nõrga ärrituse toimel (pimedusadaptsioon). Paljukordne valuärritus ei kutsu enamasti esile negatiivset adaptsiooni, vaid avaldab üha suuremat mõju. Erandiks on nõelatorked ja kuumus. 11. Mis on kinestees
teise. Nature (18.saj) Aktiivne tajuja, Nativism. Minu arvates nad on kaasasündinud. 2. Nimeta inimesel olevad meeled ning meeleelundid ja kirjelda meeleelundite talituse üldpõhimõtteid ja too näiteid kõigile meeltele ühistest füsioloogilistest protsessidest. Kinestees (Lihased, liigesed, kõõlused). See annab meile infot meie liikumisest ja keha asendist ruumis. Tasakaalumeel (Tasakaalu retseptorid asuvad poolringkanalites, mis omakorda asuvad sisekõrvas. Need kanalid sisaldavad paksu vedelikku, mis liigub iga kord, kui pea liigub.) annab meile märku meie pea liikumisest, aitab aru saada kus on üleval ja kus on all, kas me liigume stabiilse kiirusega või muutuva kiirusega. Nahameeled: surve-, temperatuur- ja valuaistingud (Notsitseptorid - nahas olevad retseptorid, mis vastutavad valuaistingu eest, reageerivad mitmesugustele koekahjustustele
Ehituse alusel: Unipolaarne neuron-kehast lähtub ainult üks neuriit. Bipolaarne neuron-üks dendtriit, üks neuriit. Pseudounipolaarne neuron-kehast algavad ühise tüvena kaks jätket. Multipolaarne neuron-palju dendriite ja üks neuriit. Talitlus alusel: Sensoorsed ehk tundeneuronid-Dendriit lõpeb retseptorina, kus välisärritaja energia muudetakse närviimpulsiks. Neuriit suundub kesknärvisüsteemi. Motoorsed neuronid-Neuriit kulgeb pea-, või seljaaju koosseisus tööelundile (nt skeletilihasele) Lülineuronid ehk kontaktneuronid-vahendavad impulsse sensoorsetelt neuronitelt motoorsetele. 140. Neurogliia liigid, nende ülesanded. Makrogliiarakud-Vooderdavad ajuvatsakesi ja seljaajukanalit, moodustavad närvikiudu ümbritseva tupe ja ulatuvad närvilõpmetesse. Osalevad neuronite toitumises ja hapnikuga varustamises. Mikrogliiarakud-Liibuvad
Erutus tuleb alati mööda dendriiti sisse närvirakku ning lahkub mööda aksonit. Neuriitide kaudu kandub erutus edasi teistele neuronitele või lõppelundile, näiteks lihasele. See on alati ühesuunaline. Igal neuronil on üks neuriit, dendriitide arv varieerub. 51. Närviraku liigid ehituse ja talitluse alusel, lühiiseloomustus. Joonis 18 vihikus. Joonis 132, lk 182 raamatus. Neuronite liigid ehituse alusel: A unipolaarne ehk ainujätkeline neuron kehast lähtub ainult üks neuriit. Neid leidub silma võrkkestas reetinas. B bipolaarne ehk kahejätkeline neuron on üks dentriit ja üks neuriit. Bipolaarseid neuroneid leidub silma võrkkestas. C pseudounipolaarne neuron kehast algavad ühise tüvena kaks jätket. Neid rakke leidub spinaalganglionides. Oleks nagu 1 jätke, aga tegelikult on 1 dendriit ja 1 akson. D multipolaarne neuron palju dendriite ja üks neuriit
Neuropsühholoogia kordamisküsimused I LOENG Neuropsühholoogia alustalad: aju hüpotees ja neuroni hüpotees (mida kumbki tähendab). - Aju hüpotees – käitumise allikaks on aju - Neuroni hüpotees – idee, et aju struktuuri ja funktsiooni ühikuks on neuron Aju hierarhiline ülesehitus – vanemates ajuosades nagu ajutüvi asuvad eluspüsimiseks kriitilisemad funktsioonid (suurimast väiksemaks): 1. Aju 2. Ajutüvi – kontrollib südametööd ja hingamist, säilitab teadvusel oleku ja reageerib und 3. Cerebellum – rütm, balanss, tähelepanevus, aitab koordinatsioonida, reguleerib emotsioone 4. Limbiline süsteem – emotsioonid, mälestuste tekkimine ja ühendamine 5. Cerebral cortex -
on normaalne Geneetika – igas erinevas rakus on sama DNA/geneetiline info Epigeneetika – osa geene nn ’sisse’ osad ’välja’ lülitatud - Keemilised modifikatsioonid kas DNAs endas või histoonide sabades (metülatsioon, kromatiini muutus läbi generatsioonide püsib) Neuropsühholoogia alustalad - Aju hüpotees – käitumise allikaks on aju - Neuroni hüpotees – idee et aju struktuuri ja funktsooni ühikuks on neuron - Aju hierarhiline ülesehitus: vanemates ajuosades, nagu ajutüvi, asuvad eluspüsimiseks kriitilisemad funktsioonid Ontogenees - Loote esimeses etapis ei erine inimene eriti teistest loomadest ja kaladest Jaotused: Neuronid ja gliia (peamised ajuraku tüübid) - Närvirakk e neuron ja selle funktsiooni toetav gliia (liimaine) - Gliia on 50% KNSst - Peale nende tüüpide on närvisüsteemis ka sidekoerakke ja veresooni
135. Närvisüsteemi ülesanded: Närvisüsteem reguleerib kõikide elundite tööd ja koordineerib erinevate elundkondade talitlust, kohandades seda pidevalt muutuvatele tingimustele, milles inimene viibib. 136. Närvisüsteemi jagunemine: siseelundite talitlus tsentraalne perifeerne 12 paari 31 paari seljaaju rinna- vastavate ja nimmeosas seljaaju närvide peaaju tüves III, VII, IX, X koosseisus ja seljaajus ristluu närvid närvide koosseisus 137. Närvikoe jagunemine: Närvikude koosneb närvirakkudest ehk neuronitest ja neurogliirakkudest. 138
- mõne millisekundiga vabastavad närvirakud aksoni lõpuosas ülekandeaine, nii jõuab info kas lihasrakuni, näärmeni või teise närvirakuni 2) HORMOONIDE abil - NS toodab hormoone, mis levivad verega ja edastavad sedasi info organismi osadesse 3) TROOFILISE toime tõttu - närvirakkude troofiline toime - nad reguleerivad elundi ainevahetusprotsesside kulgu ja funktsionaalset seisundit KNS-i ORGANID: PEAAJU ja SELJAAJU on suured närvikoe (närvirakkude: neuronite, neuronijätkete ja neuroliiga) kogumikud ● kummaski eristatakse hallollus ja valgeollus HALLOLLUS ● koosneb peamiselt närvirakkudest (rakukehadest), tuumad (keskused) peaajus, sealjaajus ● suurajukoor e korteks CORTEX CEREBRI - hallolluse kiht peaaju suurte poolkerade pinnal VALGEOLLUS ● koosneb närvikiududest, mille moodustavad närviraku jätked koos neid ümbritsevate tuppedega.
millel paiknevad sensorrakud (karvarakud). Tasakaalumeele retseprorid paiknevad poolringkanalitel ja tähnielunditel . Karvarakud, mis asuvad vestibulaarses labürindis reageerivad endolümfi liikumisele, näiteks kui inimene rattaga sõidab ehk siis mehaanilisele ärritajale. Nahameel- Nahk, täpsemalt siis naha tundlikkus, mis on tingitud selles paiknevatest puutetundlikuse retseptoritest nagu Merkeli rakud (tekstuur, muster), vabad närvilõpmed (valu) Ruffini kehakesed, Meissneri kehakesed (puudutus), Vater-Pacini kehake (surve), Notsitseptor (valu), rasvarakud, higinääre. Haistmismeel- Ninaõõne ülaosas paiknevas haistmisregioonis reageerivad lõhnale haistmisepiteelis lõhnatundlikud retseptorrakud. See saab toimuda ainult siis kui on tagatud piisav niiskus, mis võimaldab aineosakestel lahustuda ning haisterakkudega kontakteeruda.
1 Bioloogiline psühholoogia Neuropsühholoogia ajalugu Mõned teooriad täiesti absurdsed. Aju kõik osad omavahel seotud. Osa järeldusi ei pruugi olla õiged. Bioloogiline piirang on, kuid pole teada, kust see tuleb. Psüühika mõistlikul viisil osadeks jagamine. Neuropsühholoogia on teadus mateeria (aju) ja vaimu (käitumise vms) seostest. Kujunemisprotsess, põhjendada saab erineval viisil. Võrdlus on sihipärane kui uuritakse inimeste vahelisi erinevusi, mitte üksikindiviidi üldistades.
– (humor – vedelik) – vedelike (veri, lümf, koevedelik, jne.) kaudu levivate bioaktiivsete ainete abil. NB! Selline eristamine on kunstlik – mõlemad regulatsiooniviisid töötavad samaaegselt – keha protsesse juhitakse neurohumoraalselt! - kiirete (eriti väljapoole suunatud) reaktsioonide puhul on esiplaanil neuraalne regulatsioon, aeglaste (eriti sisekeskkonna) reaktsioonide puhul oluline humoraalne. Närvisüsteemi jaotus: 1.Asukoha järgi: a)Kesk- e. tsentraal-NS – peaaju ja seljaaju. b)Piirde- e. perifeerne NS – närvid ja ganglionid. 2. Funktsiooni (juhtimisala) järgi: a)Somaatiline e. animaalne NS – liikumis- ja meeleelundid (“välisministeerium”) b)Vistseraalne e. vegetatiivne e. autonoomne NS – siseelundid (“siseministeerium”) b1) Sümpaatiline osa – töö, energia kulutamine b2) Parasümpaatiline osa – taastus, energia kogumine Närvikoe koostis: A.Närvirakud e. neuronid – elektriimpulsside edasikandmiseks kohastunud rakud; enamasti on neil üks
Närvisüsteem: Kesknärvisüsteem , Seljaaju, Peaaju, Perifeerne närvisüsteem Somaatiline: närvid Autonoomne ehk vegetatiivne närvisüsteem Sümpaatiline Parasümpaatiline Seljaaju ( medulla spinalis ) KNS vanim ja madalam osa Funktsioonid: Reflektoorne – seljaajus paiknevate motoorsete keskuste vahedusel toimuvad spinaalrefleksid, mis ei vaja kõrgemate ajuosade osavõttu Juhtefunktsioon – seljaaju on vaheajaam erutuse juhtimisel kõrgematesse keskustesse ja kõrgematest keskustest teostusorganitesse Seljaaju ehitus Võrreldes loomadega on inimese seljaaju väiksema iseseisvuga. Seljaaju kaal peaajuga võrreldes on: Inimesel 2% . Inimese seljaaju on silindrijas väät, mis paikneb lülisambakanalis. Seljaaju: pikkus 40 – 45 cm , läbimõõt 0,7 – 1,4 cm, mass 34 – 38 g. Kraniaalselt läheb seljaaju vahetult piklikajuks. Kaudaalselt lõpeb I – II
ANS-i sümpaatiline ja parasümpaatiline osa: anatoomiline struktuur, neuromediaatorid/retseptorid, toime. Soole närvisüsteem. Autonoomne osa PNS-st (perifeerne närvisüsteem) on motoorne süsteem siseorganite jaoks, kehas asetsevatele silelihastele ja sisenõrenäärmetele, Koosneb kolmest ruumiliselt eraldatud süsteemist: Sümpaatiline, Parasümpaatiline ja Enteeriline närvisüsteem. Perifeerse närvisüsteemi anatoomiline jaotus - ganglionid ja perifeersed närvid väljaspool pea- ja seljaaju. Närviimpulsi ülekanne sünapsides neuronilt neuronile või neuronilt innerveeritavale rakule toimub keemiliste vahendajate e neuromediaatorite abil. Erutuse ülekande peamised etapid: neuromediaatori süntees, depolariseerumine ja membraanipotentsiaali muutuse järgselt vabanemine sünapsipilusse; neuromediaatori seostumine postsünaptiliste retseptoritega ja retseptori aktivatsioon; raku
Aju jagunemine 6/8 kihiks Suurem osa ajukoorest jaotub 6ks kihiks vastavalt nendes esinevate neuronite ja neuroniühenduste tüüpidele Kus paiknevad mingid keskused Kuulmine oimusagar Tasakaal väikeaju Nägemine kuklasagar Haistmine aju mediaalsel poolel poolkerade vahel Maitsmine kiirusagar Keel on sümbolite süsteem koos sümbolitega manipuleerimise reeglitega (grammatika). Mida kõrgemal on seljaaju vigastus seda vähem infot jõuab ajju. Vist ka variantidega, et millise vigastuse korral on kahju kõige suurem (nimmepiirkonnas, seljapiirkonnast, ristluu..jne Sümbol on asi, mis osutab millelegi muule on kokkulepitud tähendusega on kasutatav teisiti kui see, millele osutab Neuron Närvisüsteemi põhielemendiks on närvirakk ehk neuron. Neuronid saavad teisi neuroneid erutada, pidurdada, või nende tegevust
Ülevaade psühholoogiast PSP6001 Kristjan Kask Psühholoogia alused. Bachmann, T. & Maruste, R. (2008/2011) Ilo kirjastus Psühholoogia gümnaasiumile. Tartu Ülikooli kirjastus Hindamine: eksam valikvastustega E 16-18 ruum A202 Pöördumine: Lp dots Kask Olen ...x eriala x kursuse tudeng nimiperekonnanimi, päevane õppe aines... Kirja sisu Lugupidamisega Psyche (kreeka k) hing, vaim Teadus, mis uurib käitumist ja vaimseid protsesse e psüühikat Psüühika organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta
Teine loeng! Sensoorse süsteemi kolm olulist omadust, sh hierarhilisuse printsiip. Sensoorsete süsteemide 3 olulist omadust (oluline): I. Iga sensoorse süsteemi sees on mitmeid alamodaalsuseid/ alasüsteeme II. Igal alasüsteemil on oma spetsiifiline funktsioon III. III. Meeled suhtlevad omavahel Sensoorse süsteemi hierarhilisus. 1. kõik retseptorid korteksiga ühenduses 3-4 neuroni kaudu 2. Määrab motoorsete vastuste hierarhia 3. Palju ümberlülitusi ajutüve piirkonnas nt valu aju veejuha ümbrise hallainesa käivitab nii emots kui käitumuslikud vastused 4. Keskajus asuvad ajutüve ni visuaalsed kui auditoorsed keskused, peamine ülesanne stiimuli asukoha kindlakstegemine ning selle alusel liigutuste koordineerimine 5. sõnumi modifitseerimine ümberlülituskohtades
1. Närvisüsteemi areng sünnieelsel perioodil (looteiga) Välimine looteleht ehk ektoderm paneb aluse närvisüsteemile. Ektodermi rakkudest moodustub embrüo välispinnale vagu, mida nimetatakse ürgjuttiks. Ürgjutt muutub kokku kasvades närvitoruks, millest hiljem kujunevad pea- ja seljaaju. 2. Närviraku ehitus ja liigid. Närvisüsteemis eristatakse kaht põhilist tüüpi rakkusid: neuroneid e närvirakke ja neurogliia rakke. Neuronid koosnevad kehast ja jätketest. Raku kehas paikneb üks suhteliselt suur tsentraalselt asetsev tuumakesega tuum, mida ümbritsevad hästi arenenud kare endoplasmaatiline retiikulum ja Golgi aparaat. Mitokondreid on võrdlemisi vähe. Jätkeid on kahte tüüpi:
2. Organismi talitluste regulatsiooni üldised põhimõtted. Rakkudevaheline kommunikatsioon füsioloogia kontekstis. Refleks on organismi sihipärane kohatumisreaktsioon, mis toimub refleksikaare kaudu, vastuseks sise- või väliskeskkonnast pärinevatele stiimulitele (ärritajatele). Refleks avaldub mingi elusdi, elundsüsteemi või kogu organismi talitluse muutuses, refleksi anatoomiliseks substraadiks on refleksikaar. Refleksikaare moodustab sensor e retseptor, aferentne juhtetee (sensoorne neuron) refleksikeskus (KNS) eferetsne juhtetee ja efektorelund. Nii aferentses kui eferentses refleksikaare osas võivad olla vahele lülitatud ka sisesekretoorsed näärmed, sellisel juhul jõuavad esmase ärritaja mõjul tekkinud impulsid refleksikeskusesse ja refleksikeskusest välja saadetud impulsid efektorelundini ühe või mitme hormooni vahendusel. Reguleerimiskontuuri põhiplokkideks on reguleeritav süsteem ja regulaator. Andur mõõdab
Kummalgi neist eristatakse tsentraalset ja perifeerset osa. Koostanud M. Kolga 1 Tartu Tervishoiu Kõrgkool 2005 NS Somaatiline NS reguleerib skeletilihaste tegevust ja koordineerib meeleelunditest saabuvate signaalide põhjal kehaosade talitlusi, luues seose organismi ja väliskeskkonna vahel, s.o. teadlik ja tahtlik NS. Tema tsentraalseks osaks on peaaju ja seljaaju, perifeerseks - peaaju- ja seljaajunärvid. Vegetatiivne NS innerveerib põhiliselt vegetatiivseid e. siseelundeid reguleerides nende talitlust. Et vegetatiivne NS töötab meie tahtest ja teadvusest sõltumatult, nim. teda ka autonoomseks NS-ks. Tegelikult on ta lahutamatus seoses kehanärvisüsteemiga ja allub peaaju kontrollile. Vegetatiivne NS jaguneb sümpaatiliseks ja parasümpaatiliseks osaks, neist kummalgi on omakorda tsentraalne ja perifeerne osa
korrigeerivalt nii kaua kuni tegelik ja nõutav väärtus teineteisest enam ei erine. Häiringu suurus – tegurid, mis põhjustavad reguleeritava suuruse kõrvalekaldumist tema nõutavast väärtusest. (NT: ruumi soojakaod). 3. Autonoomse närvisüsteemi (ANS) määratlus ja üldiseloomustus. ANS-i sümpaatiline ja parasümpaatiline osa: anatoomiline struktuur, neuromediaatorid ja retseptorid, toime sihtorganitele. Soole närvisüsteem. Vegetatiivne ehk autonoomne NS on piirdenärvisüsteemi osa ja reguleerib ja kordineerib siseelundite talitlust, juhitavad funktsioonid ei allu tahtele. ANS eferetnsed närvikiud varustavad kõiki siseelundeid südamelihast, silelihaseid ja näärmeid. Vegetatiivsetesse närvikeskustesse jõudvad aferentsed signaalid vallandavad nn visteraalsed refleksid regul kõigi siseelundite ja näärmete tegevust tagatakse üksikute
1. Aju koordineerib protsesse kehas kahe süsteemi abil: närvisüsteem ja endokriinsüsteem, ehk hormoonsüsteem 2. Mõlemad süsteemid kasutavad inf Peaaju kaalub u 1,3-1,8 kg AJU JA NÄRVISUSTEEM Suur osa teadmistest tuleneb vigastada saanud aju uuringutest Aju koosneb spetsialiseerunud piirkondades Ärvisusteemi ´´ehitusmaterjalideks´´ on neuronid NÄRVISÜSTEEMI ÕLESEHITUS KESKNÄRVISÜSTEEM(kns) Pea ja seljaaju PERIFEERNE NÄRVISÜSTEEM(pns) Ühendus knsiga seljaaju kaudu Aferentsed viivad info ajju ja eferentsed viivad infot ajust välja SOMAATILINE NÄRVISÜSTEEM Saab knsi infot ja juhib skeletlihaste tegevust Saab knsi sensoorser infot(nahk, lihased ja liigesed AUTONOOMNE NÄRVISÜSTEEM Reguleerib siseelundite tööd nt südame löögid Saadab infot siseelundite kohta knsi
Aju funktsionaalsed ühikud on neuronid Aju hierarhiline ülesehitus ja seos evolutsiooniga. Vanemates ajuosades, nagu ajutüvi, asuvad eluspüsimiseks kriitilisemad funktsioonid Prefontar Cortex Cerebral Cortex Limbic System Cerebellum Brain Stem Närvisüsteemi osad, nende omavahelised suhted 1. Kesknärvisüsteem; ST: peaaju, seljaaju; FN: intergratsiooni ja kontrollikeskus 2. Perfeerne/Somaatiline NS; ST: kraniaal- ja seljaaju närvid; FN: kommunikatsioonikanal KNS ja ülejäänud keha vahel Sensoorne e aferentne NS; ST: somaatilised ja vistseraalsed sensoorsed närvikiud; FN juhib impulsid retseptoritelt KNS-i Motoorne e eferentne NS; ST:motoorsed närvikiud FN: juhib impulsid KNS-st efektoritele (lihastesse ja näärmetesse Somaatiline e tahtlik (signaalid KNS-st lihastesse) 3. Autonoomne NS; ST: vistseraalne motoorne; FN: signaalid KNS-st südame- ja silelihastele ning näärmetele.
Närvisüsteem Neuron närvirakk Sünaps - närviimpulsi ülekandekoht Retseptor ärritust vastuvõttev organ Dendriidid neuroni jätked, mida mööda kandub erutus neuroni suunas Akson neuron jätke, mida mööda juhitakse erutus neuronist välja Närvisüsteemi ülesanded: Loob organismi sideme väliskeskkonnaga Ühendab ja kooskõlastab keha organsüsteemide tegevust organismis kui tervikus Tagab inimese psüühilise tegevuse Närvisüsteemi talituslik jagunemine Somaatiline: Reguleerib skeletilihaste tegevust Koordineerib meeleelunditest saabuvate signaalide põhjal kehaosade talitust Loob seose organismi ja väliskeskkonna vahel
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
