Ülevaade psühholoogiast (0)

Toomela 1KT A rühm

1)Meeleorganite tööd iseloomustab “lävi”:
minimaalne stimuli kvantiteet millele organ reageerib. Lävesid on erinevat tüüpi
“Erinevuslävi” on
a) võime eristada, kas stiimul esines või mitte
b) võime eristada, kas kaks stiimulit on erinevad
c) võime eristada, kas stiimul erineb oodatud stiimulist
d) minimaalne stiimuli kvantiteet, millele meeleorgan reageerib erinevalt 2 kvantitatiivselt sarnase stiimuli esinemisel
 
2)Silma reetina amakriinrakkude ülesandeks on
a) pigmentepiteelilt peegelduva valguse moju pidurdamine
b) valguse ja varju eristamine
c) fotoretseptoritest saabuva info koondamine ja tootlemine
d) kepikeste tundlikkue reguleerimine muutuvates valuaistingutes
 
3)Valguse intensiivsusele on kõige vähem tundlik reetina piirkond:
a) fovea
b) pimetähn
c) macula
d) ~15-20 kraadi nägemisnurga ala ümber fovea
 
4)Nägemine on seotud ajuga järgmiselt:

• a) Parema silma info edastatakse ainult paremasse ajupoolkerasse

• c) Parema silma informatsioon edastatakse võrdselt nii paremasse kui vasakusse ajupoolkerasse

 
5)Ajukoorde edastatakse kuulmisinformatsioon, mis ilma ajukoores toimuva lisatõõtluseta on piisav järgmist tüüpi info eristamiseks
a) helilaine sagedus
b) heli valjus
c) heliallika ruumiline paiknemine kuulaja suhtes
d) heliallika identifitseerimine(kes voi mis pohjustas heli)
 
6) Somatosensoorne (suva-ja puutetundlikkus ) süsteem tõõtleb jargmist informatsiooni:
a) nahaga kontaktis olevate pindade füüsikalised omadused
b) limaskestaga kontaktis olevate pindade keemilised omadused
c) valiskõrvaga kontaktis olevate pindade temperatuur
d) kehaosade omavaheline suhe
 
7) Ganglion on
a) närvirakkude kogum
b) närvikiudude kogum
c) eriline närvisusteemi osa, mis paikneb väljaspool aju
d) eriline närvisusteemi osa, mis vahendab retseptoritest saadud info peaajusse
(selle kohta utles toomela , et kui see oli margitud, siis pidas ta seda oigeks ja kui oli markimata, siis oli ka oige )
8)Liigutuste programmeerimisel on ajupoolkerad seotud liigutatava kehapoolega jargmiselt
a) parem ajupoolkera liigutab ainult vasakut kehapoolt
b) parem ajupoolkera liigutab ainult paremat kehapoolt
c) parem ajupoolkera liigutab vasaku kae sõrmi
d) parem ajupoolkera liigutab parema kae sormi
 
Toomela 1KT B rühm
1)Meeleorganite tood iseloomustab lävi, minimaalne stiimuli kvantiteet, millele organ reageerib, lavesid on erinevat tuupi. Absoluutne lavi on:
a) võime eristada, kas stiimul esines või mitte
b) võime eristada, kas 2 stiimulit on erinevad
c) võime eristada, kas stiimul on organismile absoluutselt vajalik
d) minimaalne stiimuli kvantiteet, millele meeleorgan reageerib stiimuli esinemisel
 
2)Silma reetina bipolaarsete rakkude ulesandeks on (õIGE VASTUS PUUDUB!)
a) pigmentepiteelilt peegeldunud valguse moju pidurdamine
b) valguse ja varju eristamine
c) fotoretseptoritest saabuva info koondamine ja töötlemine
d) kepikeste tundlikkuse reguleerimine muutuvates valgustingimustes
 
3)Valguse intensiivsusele on kõige tundlikum reetina piirkond
a) fovea
b) pimetähn
c) macula
d) ~15-20 kraadi nägemisnurga ala ümber fovea
 
4)Ajukoorde edastatav nägemisinformatsioon ilma lisatöötluseta
a) liikumine
b) orientatsioon
c) piirjooned
d) ??
 
5) Kuulmine on seotud ajuga järgmiselt
a) parema kõrva info edastatakse ainult vasakusse ajupoolkerasse
b) parema kõrva info edastatakse ainult paremasse ajupoolkerasse
c) parema kõrva info edastatakse võrdselt paremasse ja vasakusse
d) parema kõrva suurem osa laheb ühte ajupoolkerasse ja väiksem osa teise
 
6)Gaglion on
a) Närvirakkude kogum
b) Eriline nä rvis üsteemi osa, mis paikneb vä ljaspool aju
c) Närvisüsteemi osa, mis vahendab retseptoritest saadud informatsiooni peaajusse(tegelikult rangelt võttes mitte, aga ta siiski luges ka selle õigeks)
 
7)Juba ajutüve tasemel seotakse tasakaaluinformatsioon sisekõrvast
a) kuulmisinfoga heliallikate paiknemise kohta ruumis
b) lihastoonust koordineeriva süsteemiga
c) asendimotoorikat koordineeriva süsteemiga
d) silmaliigutusi koordineeriva süsteemiga
 
8)Inimese liigutuste ( motoorika ) programmeerimine on keeruline, sest
a) on palju üksteise suhtes liigutatavaid luid
b) On palju liigeseid
c) sama eesmärgi saavutamine on võimalik erinevaid liigutusemustreid kasutades
d) sama liigutusmuster voib olla kasutatav erinevate eesmärkide saavutamiseks.
TOOMELA TEINE KT:

keel ja kõne- kuna täpseid küsimusi ma ei tea.. siis otustasin kopeerida väikese konspekti siia ( võite ka ära kustutada :) )
Keel on intellektuaalset tegevust ja suhtlemist vahendav semantiline süsteem, mis põhineb keelemärgi kasutamisel . Keel on tüüpiliselt inimlik nähtus, mis on välja kujunenud inimühiskonnaga. Kultuuris fikseeritud mõtlemismallid ja vilumused antakse kõne (keele suuline kasutamine) abil ja vanemate ning õpetajate vahendusel edasi lastele. Keel formeerib isiksust, kujunevad teadmised ja eneseteadvus , vaated, veendumused, tundmused, tahe ja iseloom. Keel tagab inimliku kvaliteedi.
Tegeliku eseme, protsessi, seisundi jne kohta on olemas kindel märk ( signaal )- sõna. Et üksteist mõista on igal märgil oma kindel tähendus (objektiivne- üldtunnustatud,ametlik...ja subjektiivne sisu- igale inim ainuomane). Keel on hierarhiline süsteem, mille peamisteks baaselementideks on (1)sümbol- tähendust omavad sõna, mis kogumis moodustavad sõnavara ja (2)reeglite kogum nende sümbolite kombineerimiseks süsteemseks kasutamiseks (grammatika). Algelemendiks on kindla kvaliteediga kuuldav heli ( foneem - konkreetsed keele kasutajad mõistavad ja tajus eristavad teatud kindlad elementaarsed helikujundid...leiab aset 1.-3. eluaasta jooksul). Foneemide kombinatsioon annab morfeemi. ......
Lingvistilise relatiivsuse ideede propageeriva Sapir- Whorfi hüpotees- iga kultuur mõjub inimese psühholoogiale keele kaudu.
Erikeelt nimetatakse ka argooks või slängiks.
Kõne on reflektoorne, mille regulatsioon toimub infokanali koostoimes. Need on kõneliigutuste regulatsioon, kuulmisanalüsaator ja nägemisanalüsaator. Nende tegevust kordineerivad ajukoore spetsiaalsed kõnekeskused- kõne helilise külje, kõne sisu/tähenduse, lugemise ja kirjutamise eest vastutavad keskused. Kõnekeskuse kahjustused toovad esile kõnehäired. Afaasia- seda põhjustab vasaku poolkera ajukoore otsmikusagarate assotsiatsioonipiirkonna motoorsete keskuste kahjustus, tegemist on piirkonnaga , mis asub näolihaste kontrolli keskuste juures (Broca piirkond). Tüüpilisteks sümptomiteks on rääkimisraskused ja grammatika vead kõne produktsioonis. Hiljem avastati (C.Wernick- Wernicke ala) ajukoore piirkonna, mille kahjustus põhjustab kõne mõistmise häireid. See piirkond asub samuti aju vasaku poolkera koores , kuid vorreldes Broca alaga tsentraalvao suhte tagapool, lähemale kuklasagarale. Tegemist on assotsiatsioonikorteksi piirkonnaga.
Hääle tekkitamiseks on vaja (1) suunata õhuvool häälepaelte vibratsiooni esilekutsumiseks (2) heli vibraatorit (3) resonaatorid vajaliku tämbri kujundamiseks. Vajalikud elundkond selleks asub rindkeres , kurgus, ninas ja suus.
Kõne liigid:
sisekõne, suuline kõne, kirjalik kõne ja afektiivne kõne.
Kõne individuaalsed tunnused:
(1)tämber (2) intonatsioon (3)kõne tempo (4)pauside iseloom,pikkus,jaotus (5)loogiline korrastatus (6)foneetilise reduktsiooni aste (7)pauside täitmine (8)sõna ja konstruktsiooni valik (9)väljenduslikkus(10)kõne õigsus ja kõnekultuur(11)vanuselised tunnused (12)sotsiaalsed tunnused (13)territoriaalsed tunnused..............

oli vist küsimus hallaine ja valgeaine kohta.....

Närvisüsteemis eristatakse hallainet ja valgeainet. Närvirakkude kehad moodustavad hallaine ja närvirakkude neuriidid moodustavad valgeaine.

Ülevaade psühholoogiast
Mõisteid gestaltpsühholoogiast: Max Wertheimer, Kurt Koffka , Wolfgang Köhler, Kurt Lewin . Kõik mida teame maailma koht pole objektiivsed andmed „geograafilise“ maailma kohta vaid constructum, konstrueeritud andmed. Psüühika- eriline protsess, mille käigus organiseeritakse käitumine. Psüühika on käitumist organiseeriv protsess. Käitumine on eesmärgiga säilitada organism kui tervik muutuvates keskkonnatingimustes. Psüühika esimeseks funktsiooniks on idividuaalse kogemuse organiseerimine . Psüühika on individuaalsele kogemusele toetuv organismi terviklikkuse säilitamisele suunatud käitumist organiseerivate protsesside süsteem.
Paradigma on teaduse maailmavaade- mis on maailma ja asjade olemus ja kuidas seda maailma saab (või ei saa) teduslikult uurida. 3 psühholoogia paradigmat:
1.põhivoolu psühholooga: sündmused saab järjestada põhjus-tagajärg seoste ahelateks, tagajärgi esilekutsuvate põhjuste avastamine, kvantitatiivne, uuritavaid nähtusi kirjeldatakse variaablitena, põhjuslikkusele otsitakse kinnitust variaablitevahelisi seoseid uurides: korrelatsioonid , gruppide keskmiste erinevused, faktoranalüüsid jne. Ei ole põhimõtteliselt võimalik teada saada, miks variaablid on seotud, s.t varieeruvad koos. Võimaldab prognoosida sündmusi: teades mingeid asju saab prognoosida kui suure tõenäosusega miski teine sündmus esineb. Rakenduslikult väga sisukas teadmine.
2.kaasaegne kvalitatiivne psühholoogia: maailma iseloomustab pidev muutus, sujuvad üleminekud ühest seisundist teise. Vaatepunktispetsiifiline: pole olemas ühte õiget seletust; kõik erinevad seletused on aktsepteeritavad. On erinevate arvamuste ja interpretatsioonide kirjeldus. Kvalitatiivne. Uuritavaid nähtusi kirjeldatakse mitmekülgselt ja detailselt; kasutatakse intervjuud, vaatlust, erinevate materjalide analüüse (ajalehed, päevikud, fotod,jne). Ei ole põhimõtteliselt võimalik üldse midagi sisukat teada saada, sest arvamuste paljususe aktsepteerimine tähendab ühtlasi igasuguse seletuse välistamist. Teaduslik seletus sisaldab lisaks teooriale kuidas „asjad on“ ka teooriat sellest, mis pole võimalik. Kaasaegses kalitatiivses psühholoogias on kõik võimlaik. Osutad sellele, kui piiratud on kaasaja põhivoolu psühholoogia.
3.Strukturaal-süsteemne kvalitatiivne teadus: põhjusi on mitu liiki, teaduslik seletus seisneb kõigi erinevate liikide kirjelduses . Vaja on välja uurida, millistest erinevatest elementidest; millistest suhetest,on arenenud uuritav nähtus kui tervik. On uuritava nähtuse struktuuri (süsteemi) kirjeldus. Kvalitatiivne, lisaks kaasaja kvalitatiivse psühholoogia meetoditele kasutab analüütilist eksperimenti (analüüsimeetod) ja konstruktiivset eksperimenti (ülesehitav, lahendust võimaldav). Põhimõttelisi piiranguid ei ole. Võimaldab uuritavast nähtusest igakülgselt aru saada.
Sensoorsed protsessid vahendavad geograafilises keskkonnas toimuvaid muutusi psüühilisteks, käitumiskeskkonna muutusteks. Pretseptuaalsed protsessid tõlgendavad sensoorsete protsesside vahendatut. Lävi: minimaalne stiimuli kvaliteet, millele meeleorgan reageerib. Liiga intensiivseid stiimuleid ei saa meeleorganid tajuda. Absloluutne lävi: kas stiimul esines v mitte; erinevuslävi-kas 2 stiimult erinsid üksteisest.
Psühhofüüsika: kvantitatiivne sensoorsete nähtuste kirjeldus.N:Weberi seadus, mis kirjeldab stiimulite suuruse ja jnd(just noticeable difference ) seost.
Nägemise käigus muundatakse valguslaine mõju närviimpulssideks.Iiris, pupill ,
lääts (läbipaistev struktuur iirise taga, mis koondab valguse reetinale) , reetina, nägemisnärv. Reetina ehitus: nägemisnärvi kiud, ganglionrakud, amakriinrakud, bipolaarsed rakud , horisontaalsed rakud, fotoretseptorid( kepikesed ja kolvikesed ), pigmentepiteel. Pigmentepiteel: reetina läbinud valguse neelamiseks; fotoretseptorid:valgustundlikud rakud, mis annavad pimedas elektrilisi sinaale (kepikesed-must-valge nägemine, kolvikesed- värviline nägemine); bipolaarsed rakud: saavad info paljudelt fotoretseptoritelt ja annavad selle edasi ganglionirakkudele; ganglionirakud: saavad infot paljudelt bipolaar-rakkudelt ja saadavad selle ajusse; horisontaalsed rakud: ühendavad paljusid retseptoreid ja võimaldavad ühel retseptorite grupil mõjutada teist; amakriinrakud: ühendavad paljusid bipolaarrakke ja võimaldavad ühel bipolaarrakkude grupil mõjutada teist.
Valguse kiirgusele on kõige vähem tundlik reetina piirkond timetähn! Kõige rohkem tundlik valguse kiirgusele on ~15-20 kraadi nägemisnurga ala ümber fovea
Fovea e macula piirkond inimesel teravaima nägemise piirkond-seal piknevad fotoretseptoritest ainult kolvikesed. Reetina sellel kohal õhem.109 suurusele erinevusele peab silm reageerima . Pupillil ülks kõige parema valgusinfo valik kui valguse intensiivsus seda lubab.Kui valgust piisavalt, laseb pupill selle vaid läätse keskosale. Reetina töötleb infot, mitte ainult ei reageeri vlgusele saates signaale ajusse. Horisontaalrakud võimaldavad fotoretseptorite mõju 1le1 laiemas ulatuses. Amakriinrakud võimaldavad bipolaarrakkude mõju 11le.
Y-rakud: uuele stiimulile orienteerumine , liikumine
X-ärakud: detailsem info, identifitseerimine
W-rakud: “uimased“, saadavad info ajutüvesse
Ajurakud mõjutavad ganglionrakke. Mõlemad ajupoolkerad näevad mõlema silmaga. Kumbki ajupoolkera näeb ühte ruumipoolt.
P-tee:värvid, piirjooned, täpne info
M-tee:liikumine
K-tee:P ja M tee võrdlus
Informatsioon on pakitud vastavuses paiknemisele reetinal-retinotoopiliselt. Nähtav maailm on perseptuaalsete protsesside tulemus! „kus on“- liikumine, asukoht, M-tee jätk parietaalsagarasse; „mis on „-värvid, kuju, identifitseerimne, P-tee jätk temporaalsagarasse.
Kuulmine on protsess, mille käigus muundatakse helilaine mõju närviimpulssideks. Väliskõrv:kõrvalest, väline kuulmiskäik:helilaine siseneb. Keskkõrv: trummikile, kuulmisluukesed(haamer, alasi , jalus), esikuaken(e ovaalaken, membraan ), kuulmistõri(ühenduses ninaõõnega). Sisekõrv: tigu (+ esik ja labürint). Keskkõrv muudab õhuvõnked väliskõrvas vedeliku võngeteks sisekõrvas. Kuulisluukesed toimivad 11 suhtes nagu kangide süsteem. Trummikile ja jaluselihased pingutavad liiga tugevate helide korral ja vähendavad heli mõju. Teos olev vedelik on perilümf. Scala media, milles paikneb endolümf ja kuulmise sensoorne organ- corti organ. Kuulmisnärv läheb ajju.(helilaine kandub ovaalaknasse-scala vesibuli-scala tympani-ümaraknani, mille liikumine summutab helilaine teos)
Basilaarmembraani võnkumine- karvarakud liiguvad tektoriaalmembraani suhtes- harjaste liikumine vallandab karvaraku signaali
Basilaarmembraani 1 ots (lõtv) vibreerib rohkem madalal sagedusel ja 2. ots (jäik) kõrgel sagedusel
Kaks liiki karvarakke: seesmised ja välimised. Kuulmise juhteteed :info seesmistest karvarakkudest lahkneb:1 rall kontakteerub umbes 20 kuulisnärvi kiuga ;koondamist pole
Info välistest karvarakkudest koondub:umbes 10 rakku-1 kiud ja lahkneb:1 rakk- umbes 4 kiudu
Cordi organist lähtuvate kuulmisnärvide kiudude närvirakud paiknevad spiraalganglionis.ganglion on närvirakkude väljaspool aju paiknev kogum. Info jaotus tonotoopiline, neutronite sagedusspetsiifilisus suureneb neuronite vastasmõjus. Nucleus olivarius, kus esmakordselt koos info mõlemast kõrvast. Nägemises hulk infotöötlust silmas, kuulmises sama tase töötlust tänu lülitusele aju koorealuses süsteemis. Osa neuroneid reageerivad vaid helile kindlast kohast, osa vaid heli sisse- ja väljalülitumisele. Tasakaalutaju on protsess, mille käigus muundatakse gravitatsioonijõu või kiirenduse mõju närviimpulssideks.
Tasakaalu tajume lisaks erilisele gavitatsioonile ja liikumisele reageerivale organile ka nägemise ja süvatundlikkuse abil. Tasukaalutaju organid-esik ja labürint-paiknevad sisekõrvas.
Labürindi poolringkanalid: nurkkiirendus ja selle suund: pea liikumine nurkkiirendusega-endolümfi(vedelik poolringkanalites) liikumine liikumise tasandil olevas kanalis -ampulli( laiend poolringkanali otsas) harja asendi muutus-vestibulaarsete karvarakkude aktiveerumine. Karvarakud reageerivad erinevalt sõltuvalt liikumise suunas.
Vestibulum (mõik ja kotike ): pea asend ruumis, lineaarne kiirendus ja selle suund)Pea asendi muutumisel v lineaarsel kiirendusel liiguvad otoliidid( kaltsium .karbonaadi kristallid ) koos zelatinitaolise materjaliga- mõjutades nii karvarakke, need aktiveeruvad-tasakaalunärv. Karvarakke on tasakaaluelundis kahte tüüpi, mõlemad rakutüübid saavad ajutüvest sisendi, millega reguleeritakse retseptori tundlikkust. V-o on neil ka erinev sensoorne funkt. Tasakaalumeel ja kuulmine ühes organis koos.
Tasakaalu juhteteed: Retseptorrakud-vestibulaarganglion-vestibulaartuumad ajutüves(teatud määral info lahkneb poolringkanalitest ja mõigust ning kotikesest erinevatesse ajutüve tuumadesse)-ülenevad ja alanevad teed ( peaaju ja seljaaju poole). Info ka tagasi, mõjutamaks retseptoreid. Info, mida edasi antakse: liikumise suund, kiirendus(positiivne aj negatiivne, angulaarne ja lineaarne, vertikkaalne ja horisontaalne); pea asend ruumis.Tasakaaluelundil on oluline roll keha motoorika kontrollimisel:1. vestibulaar -silma võrgustik: silmaliigutuste koordineerimiseks keha asendi ja liikumisega; 2.vestibulaar-spinaalne võrgustik: lihastoonuse ja asendimotoorika koordineerimiseks keha asendi ja liikumisega; 3.vestibulaar-kortikaalne võrgustik: info edastamiseks ajukoorde.
Süva ja puutetundlikkus: protsess, mille käigus muundatakse surve, liigutus ja temperatuuri mõju närviimpulssideks.
Somatosensoorne süsteem töötleb kolme liiki infot:
Puututus (nahaga kontaktis olevate pindade füüsikalised omadused); süvatundlikkus e. propriotseptsioon: kehaosade suhe; kinesteesia:kehaosade liikumine. Asjade äratundmisel töötav süsteem- erinevalt nägemisest ja sarnaselt kuulmisega- järjestikuselt: asja peab järjestikuselt „käperdama“ et teda katsudes ära tunda. Erinevate info liikide jaoks on erinevad retseptorid , mis painevad kehas: nahas, lihastes, kõõlustes ja liigeskapslites.
Retseptoriteks on: vabad närvilõpmed; närvilõpmed, mille otsas erilised rakuvälised elemendid.
Retseptorid jaotatavad ka info järgi: mehaaniline (enamus retseptoritüüpe); temperatuur(vabad närvilõpmed, eraldi külmale ja kuumale);valu (erinevate retseptoritüüpide ülestimuleerimine ja erilised vabad närvilõpmed).
Somatosensoorsete retseptorite näited: Meissneri kehakesed:karvadeta nahas, eriti tundlik puudutusele; lihasretseptorid: lihastele , reageerivad lihaste paiknemisele(staatilised: lihaseasend ja dünaamilised: liigutus); Pacini kehakesed: erinevates kehaosades: nahas, kelmedes, näärmetes, eriti tundlik vibratsioonile, aga ka survele; kõõlusorganid: skeletilihaste ülemineku kohad kõõlusteks, reageerib lihaste kokkutõmbele või venitusele .
Somatosensoorsed juhteteed
Retseptorrakud à neuronid seljaaju selgmistes juure-ganglionides * valu ning temperatuur (vähemüeliniseerunud kiud) * mehhaanoretseptorid (müeliniseerunud kiud)
Närvisüsteemis on müeliniseerumata (peenikesed), õhukese müeliinkattega ja paksu müeliinkattega (jämedad) närvikiud. Nende signaali juhtimise kiirus on erinev. Näiteks somatosensoorses süsteemis:
Kiud Müeliin Kiirus m/s Funktsioon
A-alfa Jah 80-120 Propriotseptsioon
A-beta Jah 35-75 Propriotseptsioon , taktiilne
A- delta Õhuke 5-30 Temperatuur, terav valu
C E ~1 Temperatuur, põletav valu
Info saabub seljaajusse selgmist (dosaalne) juurt pidi ja väljub lihastesse kõhtmist (ventraalset( juurt pidi.
Info on perifeerias korrastatud: erinevad somatosensoorse info liigid eraldi, lisaks eraldi erinevates kehapiirkondadest saabuv info- dermatoomide kaupa.
Info nahast on süstemaatiliselt seotud seljaaju erinevate segmentidega- nahk jaotud dermatoomideks.
Info liigub (alt üles)
à parietaalsagara koor, kus info pakitud koha ja liigi alusel
à ajutüve tuumades ümberlülitusi
à seljaajus teed kas valgeainesse ja siis ristuvad või enne ristuvad ja siis valgeainesse
à seljaaju 2 erinevat teed, valu ja temperatuur (ees-külg valgeaine) ning puudutus ja süva-tundlikkus ( tagumised valgeaine sambad)(alumine joonis)
Somatosensoorne info
töödeldakse peamiselt parietaalsagaras; valu teed ka olulise sisendiga gyrus cinguli aju mediaalsel pinnal. Juba seljaajus liigib eraldi (kuigi osaliselt kattuvana) puudutus, staatiline puudutus, sügav surve, lihaspinge, valu; see jaotus osaliselt aluseks kahele erinevale võimele:

pinna tekstuuri töötlus, 2. suuruse ja kuju töötlus
Aju koor on funktsionaalselt organiseeritud eri kohast ja erineva sisuga info vastuvõtuks; piirkondlikku jaotust nimetatakse somatosensoorseks homunkuluseks
neid 4 paralleelset :

naha tundlikkus kiired muutused ; 2. sügav surve ; 3. lihasvenitus , 4. naha püsiv ja muutuv ärritus
Mida me aistime somatosensoorselt?
* Mida me ei aisti – asju ega isegi mitte kehaosade omavahelist suhet!
* Me aistime eraldi infotükke, nagu:

+ puudutus

+ surve

+ lihasvenitus/ pinge

+ liigutus

+ temperatuur

+ ...

à somatosensoorne maailm on psüühiliste tajuprotsesside tulemus!
Maitse-ja lõhnatundlikkus on protsess, mille käigus muundatakse teatud molekulidega ontakt närviimpulssideks. Maitsepadjakesed paiknevad peamiselt keeles- papillides. Padjakeses olevad 50- 150 retseptorrakku regeerivad keemilise aine olemasolule- kontakt närvikiuga. Maitsd: mõru, soolane , magus, „umami“, hapu: SAMADES KEELEPIIRKONDADES!!!!!!!
Maitsetaju kujunemine: erinevatele keemilistele ainetele reageerivad retseptorid seostuvad põhimaitsega. Põhimaitsete „muster“, mis pannakse kokku erinevate retseptoritega kokkupuutes oelvate närvikiududes, eristab erinevaid maitseiod täpsemalt. Kolm võimalust, kuidas maitseinfo kopeeritakse: 1, Igale põhimaitsele oma retseptor ja oma närvikiud (see variant praegu kõige tõenäolisem); 2. Kõik retseptorid reageerivad erinevatele maitsetele; 3. Iga retseptor omale maitsele, kuid närvikiud kontaktis erinevate retseptoritega.
1. Taalamus (Taalamus on selgroogsete, kaasa arvatud inimeste ajus asuv närvirakkude kogum. See asub ajukoore ja vaheaju vahel. Taalamus saadab sensoorset infot ja motoorseid signaale ajukoorele, samuti reguleerib ärkvelolekut, und ja aktiivsust. Taalamus ümbritseb kolmandat vatsakest. Inimestel on taalamus umbes 5.7 cm pikkune . Selle kahjustus võib põhjustada püsiva kooma.
Arvatakse, et taalamus on "ülekanne", mis ainult edastab signaale ajukoorele. Uuemad uuringutulemused vihjavad, et taalamuse funktsioon on siiski rohkem selektiivne.)- 2.peaaju parietaalsagarasse ( kiirusagar ) piirkonda, mille lähedal suu ja keele puudutuse, valu ja temperatuuriinformatsioon.
Lõhnade ja maitsete maailm on psüühiliste tajuprotsesside tulemus!!!
Lõhnaorgani ehitus ja lõhnateed: umbes2-5 cm2 suurune ala ninaõõne ülaosas on kaetud lõhnaepiteeliga, milles umbes 6-10 miljonit retseptorit. Retseptor, primaarsed maitsekvaliteedid(arv pole teada, pakutud 7-350 eri tüüpi retseproteid)-haistmissibul-erinevad koorealused tuumad - koljupõhimiku ja uusaju koor. Info keha sisekeskkonnast: baroretseptorid aordis-vererõhk, vaenitusretseptorid kopsudes- higamise regulatsioon, venitusretseptorid soolestiklu seinas, venitusretseptorid kusepõies, kemoretseptorid veresoontes:o2, co2, pH, glükoos, aminohapped. Luud : inimkehas 206 luud( 148 liigutatavad), mis lisaks teistele funktsioonidele annavad kehale kuju ja võimaldavad kehal liikuda . Liigesed: luud on ühendatud liigestega, mis kokku võimaldavad teha inimesel 244 11sest sõltumatut liigutust. Seetõttu on võimalik liigutusmustrite hulk tohutu suur. Liigest hoiab koos sidekude (kapsel ja sidemed) ja liigutavad erinevates suundades toimivaid lihaseid. Lihades: umbes 600 jaotuvad: painutajad-sirutajad(antagonistid)/lähendajad-eemaldajad, pöörajad, mis kas kontrakteeruvad või lõõgastuvad ( ka lõõgastumine on aktiivne protsess). Osa liigeseliigutusi saad teha erinevate lihastega- mis suurendab võimalike liigutusmustrite arvu veelgi. N ainult reie sisekülje pinnal on 10 lihast. Ühe liigutuse tegemisel osalevad paljude erinevate kehaosade lihased. Motoorika juhteteed: motoorika juhtimine: Motoorika juhtimine toimub kahte teed pidi:
1. Ajukoor à seljaaju à lihas * erinevad motoorse kontrolli koorepiirkonnad saadavad väljundi erinevatesse ajutüve ja seljaaju segmentidesse * perifeerseid kehaosi kontrollib aju vastaspoolkera; kehatüve kontrollivad mõlemad ajupoolkerad
2. Ajukoor à koorealused tuumad à seljaaju à lihased * koorealuse süsteemi kaasamisega koordineeritakse kaasasündinud liigutusmustrid õpitud liigutusmustritega * koorealust mõjutades saavutatakse ka kontroll kaasasündinud liigutuste üle neid alla surudes ja mustreid “lammutades” (katsuge liigutada 1 lihast korraga!)
Motoorika kontroll on keerulisem: * üldine kavatsus, plaan tegevuseks à à „ motoorne meloodia“ – liigutusmuster à à liigutus à à üksikute lihaste kokkutõmme
Veelgi hullem: sama eesmärgi saavutamiseks võib kasutada erinevaid liigutusmustreid ja sama mustrit erinevate eesmärkide saavutamiseks. Seepärast sisaldab iga käitumine, s.t. sihipärane käitumis-keskkonnas liigutamine ülikeerukat valikut. Motoorika primaarne kontroll jaotub ajukoores analoogiliselt süva-ja puuteundlikkuse jaotumisega kehaosade kaupa. Sensoorne ja motoorne homonkulus on siiski veidi erinevad proportsioonides . Motoorika kontroll on keerulisem: üldine kavatsus, plaan tegevuseks- “motoorne meloodia”-liigutusmuster- liigutus.
Närvisüsteemi ehitus ja selle funktsioneerimine : Närvisüsteemi põhielemendiks on närvirakk ehk neuron . Neuronid saavad teisi neuroneid erutada, pidurdada , või nende tegevust moduleerida. Neuronid suhtlevad omavahel peamiselt keemiliste sünapside vahendusel (on olemas ka elektrilised sünapsid; lisaks saab gliia (Gliia on erinevate funktsioonidega (kaitse, toit, ionoregulatsioon, elektriline aktiivsus jms) rakkude kogum.) muuta neuroni keskkonda ja selle erutuvust). * Akson : pikk rakujätke, viib signaali välja; ümber müeliinkest (perifeerses närvisüsteemis Schwanni rakkudest ja tsentraalses oligodendrotsüütidest)
* Ranvier sõlm: müeliinkesta katkestus ; kiire/hüppeline närviimpulsi liikumine
à Aksonitest moodustuvad närvid
* Dendriidid: lühikesed jätked, signaalid sisse
* Rakukeha ehk sooma dendriidid
keha
akson
müeliintupp
Schwalli rakud
Ranvier sõlm
Aksoni terminalid
Keemilise sünapsi töö põhimõte I:
1. Neuromediaatori (palju erinevaid, erutavad ja pidurdavad ) süntees neuroni kehas 2. Transport piki aksonit 3. Neurotransmitterite säilitamine ja süntees 4. Signaal – aktsioonipotentsiaal – vallandab mediaatori Keemilise sünapsi töö põhimõte II:
5. Mediaator siseneb sünaptilisse pilusse 6. Mediaator põhjustab postsünaptiliste retseptorite aktiivsuse, signaal kandub edasi 7. Mediaatori tagasiviimine presünaptilisse osasse 8. Mediaatori lammutamine.
Aju peamised osad: Seljaaju
Seljaaju jaotub segmentideks, iga segment saab informatsiooni erinevatest kehaosadest ja juhib erineva kehatsooni liigutusi. Peaaju koor jaotub sagarateks: Oktsipitaalne ( Kukla -), Parietaalne (Kiiru-), Temporaalne (Oimu-), Frontaalne (Lauba- ehk Otsmiku -) (lk 590 Kristo konspektis). MRI kujutis ajust:seljaaju-ajutüvi-peaaju poolkerad, milles „koorealused“ tuumad, valgeaine ja ajukoor. Tasakaal- väikeaju, haistmne- aju meidiaalsel poolel poolkerade vahel. Kiirusagaras,parietaalses- maitsmine , kuklasagaras, oktsipitaalses- nägemine, oimu, temporaalses- kuulmine.
Peaaju jaotumine hallaineks (>50%!) ja valgeaineks:
Aju hall- ja valgeaine: Hallaine: neuronite kehad ja lühikesed ühendused nende vahel Valgeaine: aksonid , pikad ühendused. Seljaaju (pildil koos dorsaalse juure-ganglioniga) jaotumine hall- ja valgeaineks:
Ajukoore ehitus Ajukoores erinevat tüüpi neuronid: ~ 85 000 000 000? Suurem osa ajukoorest jaotub 6-ks kihiks vastavalt nendes esinevate neuronite ja neuroniühenduste tüüpidele.
Ajukoor jaotub erineva ehitusega piirkondadeks. Levinuim on Brodmanni jaotus 52-ks väljaks. Eri ajukoore piirkondades raku-kihtihtide suhteline paksus ja rakuline koostis erinev. Miks tsütoarhitektooniline (ja müeloarhitekstooniline) jaotus olulised? – ehituse järgi jaotumine vastab olulisel määral funktsionaalsele.
Funktsioonide seos ajuga: süsteemne dünaamiline lokalisatsioon Igal ajupiirkonnal on oma funktsioon (lokalisatsionism) ja ei ole ka ( holism , antilokalisatsionism): * Keerulised funktsioonid on jaotatavad allfunktsioonideks, allfunktsioonid on lokaliseeritud, keerulised eeldavad lokaliseeritud funktsioonide koostööd – s.o. süsteemne lokalisatsioon. Nt. keelevõime süsteemne lokalisatsioon: arusaamine: katsumine, kuulmine, nägemine väljendumine (s.t. käitumise programmeerimise erinevad etapid).
* Millistest (erineva lokalisatsiooniga!) komponentidest on keeruline funktsioon üles ehitatud, sõltub vanusest ja kogemusest – s.o. dünaamiline lokalisatsioon * Nt. lastel kõnega seotud parem ajupoolkera Aju funktsionaalne asümmeetria:Parem ja vasak ajupoolkera on erineva funktsiooniga: lateraliseeritud on informatsiooni töötlemise viis – holistlik (parem) vs analüütiline-järjestav (vasak). à Vastavalt on lateraliseeritud ka informatsioon mida töödeldakse: visuaal -ruumiline (parem) vs kõne (vasak)
* Uudse info omandamine on holistlik – seega on ka iga protsess sõltumata info liigist arengu algul rohkem parema poolkeraga seotud, omandatud funktsiooni kasutamine on analüütiline (lokalisatsiooni dünaamika!)
Nt. kasvatusteadlased räägivad vajadusest rohkem arendada paremat poolkera – lapsik jutt!
Aleksander Luria jaotas peaaju kolmeks erineva üksteist täiendava funktsiooniga blokiks: I Aju toonuse ja virguse seisundit reguleeriv blokk : ärkvelolek, kaasasündinud protsessid II Informatsiooni vastuvõtu, töötlemise ja säilitamise blokk III Psüühilise tegevuse programmeerimise, regulatsiooni ja kontrolli blokk Psüühika on võimalik ainult (!) 3 bloki koostöös.