Sissejuhatus Psühholoogiasse (1)

Q: Miks rääkida meeleorganitest mille töö pole psüühika?

Vastus leiad õppematerjalist: Sissejuhatus Psühholoogiasse

Q: Keskkõrv Miks on vaja keskkõrva?

Vastus leiad õppematerjalist: Sissejuhatus Psühholoogiasse

Tallinna Ülikool - Inimeseõpetus - Seksuaalkasvatus ja pereplaneerimine

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Miks rääkida meeleorganitest mille töö pole psüühika?
Keskkõrv Miks on vaja keskkõrva?

Sissejuhatus psühholoogiasse 63
Käsitletavad teemad (24 akadeemilist tundi):
* Psüühika
* Sensoorsed protsessid
* Nägemine
* Kuulmine
* Tasakaal, keha asend ruumis
* Süva- ja puutetundlikkus
* Lõhna- ja maitsetundlikkus
* Motoorika
* Närvisüsteemi ehitus ja funktsioneerimine
* Psüühilised protsessid
(* Emotsioonid ja motivatsioon )
* Taju
* Mälu
* Mõtlemine
* Tegevuse planeerimine
* Keel ja kõne
* Teadvus
Psüühika
Psühholoogia on teadus, mille eesmärgiks on elusolendite käitumise mõistmine ja seletamine.
Mõisteid Gestaltpsühholoogiast (Max Wertheimer, Kurt Koffka , Wolfgang Köhler, Kurt Lewin )
Kurt Koffka (1886-1941):
* Geograafiline ja käitumiskeskkond:
Geograafiline on maailm sellisena nagu ta on, käitumuslik on maailm sellisena nagu ta meile tundub.
* Käitumine
Psühholoogia jaoks on käitumine (behaviour) need liigutused mis toimuvad käitumiskeskkonnas. (Käitumine ei pea tingimata olema keha liigutamine)
Geograafilises keskkonnas toimuvad muudatused kehas ja kehaga pole käitumine vaid liikumine (accomplishment) (Nt. keha liikumine maavärina ajal).
* Andmed (Datum) – mida me teame maailma kohta
Füüsikaliselt sarnane maailm võib olla käitumuslikult erinev: kõik mida teame maailma kohta pole objektiivsed andmed “geograafilise” maailma kohta vaid constructum, konstrueeritud andmed.
 Gestaltpsühholoogia ideedest tulenevalt saame määratleda psüühika:
Käitumise mõistmiseks peame mõistma psüühikat – erilist protsessi, mille käigus organiseeritakse käitumine. Psüühika on käitumist organiseeriv protsess.
Psüühika saab jaotada osadeks:
* Käitumiskeskkonna mõtestamine: Keskkonnast andmeid koguv ja organiseeriv süsteem
* Käitumise loomine: Tegevust – sihipäraseid liigutusi – organiseeriv süsteem
Sensoorsed protsessid
Miks rääkida meeleorganitest, mille töö pole psüühika?
Sensoorsed protsessid (sensation) vahendavad geograafilises keskkonnas toimuvaid muutusi psüühilisteks, käitumiskeskkonna muutusteks.
Pertseptuaalsed protsessid (perception) tõlgendavad sensoorsete protsesside vahendatut.
Sensoorsed protsessid reageerivad väga piiratud valikule füüsikalistest nähtustest maailmas:
* Meeleorganid reageerivad kitsale valguse lainepikkuse vahemikule, kitsale õhuvõnkumiste lainepikkuse vahemikule, survele, temperatuurile, piiratud hulgale molekulidele.
Paljudele füüsikalise maailma muutustele meeleorganid ei reageeri: elektriväli, magnetväli, ...
* Meeleorganid reageerivad ainult kindla suuruse ehk intensiivsusega stiimulitele. Meeleorganite tööd iseloomustab lävi (threshold): minimaalne stiimuli kvantiteet, millele meeleorgan reageerib.
Vähem räägitakse sellest, et meeleorganite tööl on ka “ülemine” piirang – liiga intensiivseid stiimuleid ei saa tajuda (nt. stiimul hävitab meeleorgani)
Lävesid on erinevaid:
* Absoluutne lävi – kas stiimul esines või ei esinenud ?
* Erinevuslävi – kas kaks stiimulit erinevad?
* Psühhofüüsika: kvantitatiivne sensoorsete nähtuste kirjeldus.
Nt. Weberi seadus, mis kirjeldab stiimulite suuruse ja jnd (just noticeable difference ) seost
Nägemine
Nägemine on protsess, mille käigus muundatakse valguslaine mõju närviimpulssideks.
Me näeme mitte asju vaid asjadelt peegeldunud või asjadest kiirgunud valgust.
 Silma ehitus
 Reetina ehitus ja töö põhimõte
 Nägemisteed
Silma ehitus
Olulised silma anatoomia mõisted:
Iiris – värviline kude sarvkesta taga, mis reguleerib silma sattuva valguse hulka kohandades pupilli suurust.
Pupill – Ava iirise keskel, mille kaudu valgus siseneb silma.
Lääts – Läbipaistev struktuur iirise taga, mis koondab valguse reetinale.
Reetina – valgustundlik kude silma põhjas (~0.2 mm paks).
Nägemisnärv – närvikiudude kimp, mis kannab visuaalse signaali reetinalt ajusse.
Reetina ehitus ja töö põhimõtted
Valgus
Nägemisnärvi kiud
Ganglionirakud
Amakriinrakud
Bipolaarsed rakud
Horisontaalsed rakud
Fotoretseptorid ( kepikesed ja kolvikesed
Pigmentepiteel
Fotoretseptorid 
Fotoretseptorid  Bipolaarsed rakud  Ganglionirakud
Fotoretseptorid  Bipolaarsed rakud 
Fotoretseptorid 
Horisontaalsed rakud ja Amakriinrakud
Pigmentepiteel: reetina läbinud valguse neelamiseks
Fotoretseptorid: valgustundlikud rakud, mis annavad pimedas elektrilisi signaale. Valguse mõjul signaal lakkab.
* Kepikesed (rods): ~100-120 miljonit. Väga tundlikud, must-valge nägemine (ainult 1 liik, reageerivad valgusele vs valguse puudumisele)
* Kolvikesed (cones): ~5-7 miljonit. Vähem tundlikud, värvide nägemine. Kolvikesi on 3 liiki, mis reageerivad erinevale valguse lainepikkusele (nähtava valguse lühike, keskmine ja pikk lainepikkus )
Bipolaarsed rakud: Saavad info paljudelt fotoretseptoritelt ja annavad selle edasi ganglionirakkudele
Ganglionirakud: Saavad info paljudelt bipolaar -rakkudelt ja saadavad selle ajusse (nägemisnärvis ~1 miljon kiudu )
Horisontaalsed rakud: Ühendavad paljusid fotoretseptoreid ja võimaldavad ühel retseptorite grupil mõjutada teist
Amakriinrakud: Ühendavad paljusid bipolaarrakke ja võimaldavad ühel bipolaarrakkude grupil mõjutada teist
Fotoretseptorid jaotuvad reetinal ebaühtlaselt:
Fovea e. macula piirkonnas on inimesel teravaima nägemise piirkond – seal paiknevad fotoretseptoritest ainult kolvikesed.
Reetina on sellel kohal õhem, kuna ganglionirakud on paigutatud külgede suunas.
Silm peab reageerima kuni 109 suurusele erinevusele valguse intensiivuses. Pupilli läbimõõt saab muutuda 2  8 mm ja vastavalt pindala ~16 korda.
 pupilli ülesandeks pole mitte niivõrd valguse intensiivsuse kontrollimine kui kõige parema valgusinfo valik kui valguse intensiivsus seda lubab: (igasuguse) läätse perifeeria on optiliselt halvem keskosast. Kui valgust on piisavalt, laseb pupill valguse ainult läätse keskosale.
Reetina töötleb infot, mitte ainult ei reageeri valgusele saates signaale ajusse (madalamatel selgroogsetel toimub reetinal rohkem infotöötlust kui kõrgematel, nt. inimesel):
* Erinevad fotoretseptorid reageerivad erinevale valgusele
* Info koondub fotoretseptor  bipolaarne  ganglionirakk
* Fotoretseptorid saavad mõjutada naaber-fotoretseptoreid
* Horisontaalsed rakud võimaldavad fotoretseptorite mõju üksteisele laiemas ulatuses
* Amakriinrakud võimaldavad bipolaarrakkude mõju üksteisele
* Ganglionirakke on erinevaid tüüpe. Nt. konnadel:
+ Sustained contrast detector: tundlik hele-tume piirialadele ja muutuse suunale
+ Net convexity detector: reageerivad väikeste tumedate objektide liikumisele (vastab putukale konna nägemisväljas!!)
+ Moving edge detectors: tundlik suvalises suunas liikuvatele hele/tume piiridele – liikumisele
+ Net dimming detectors: tumedama ala liikumine
Kõrgematel loomadel on leitud:
Y-rakud: uuele stiimulile orienteerumine, liikumine
X-rakud: detailsem informatsioon, identifitseerimine
W-rakud: „uimased,“ saadavad info ajutüvesse
* Ajurakud mõjutavad ganglionirakke
Informatsiooni liikumine silmast ajusse
* Mõlemad ajupoolkerad näevad mõlema silmaga
* Kumbki ajupoolkera näeb ühte ruumipoolt
* Silmast algavad kolm erineva ’sisuga’ teed ajusse:
+ P-tee: värvid, piirjooned, täpne info
+ M-tee: liikumine
+ K-tee: P ja M tee võrdlus
* Informatsioon on pakitud vastavuses paiknemisele reetinal – retinotoopiliselt.
S.t. silmapõhja anatoomiline jaotus vastab neuronite jaotusele ajutüves ja peaaju koore primaarsetes nägemispiirkondades: lähestikused neuronid reageerivad lähestikustele signaalidele reetinal.
* Informatsioon jääb pakituks ajukooreni: vt. nägemisteed järgmisel kilel
Mida me näeme?
* Mida me ei näe – asju!
* Me näeme:
+ Liikumist
+ Suunda/ orientatsiooni
+ Piirjooni (valguse/varju piiri)  kuju/ kontuuri
+ Värvi
(+ Sügavust)
 Nähtav maailm on mitte sensoorsete vaid pertseptuaalsete protsesside tulemus!
Informatsioon on pakitud kuni peaju kooreni:
Ajukoore muud piirkonnad
V1-V5: Ajukoore primaarsed nägemisväljad oktsipitaalsagaras
Lateraalne põlvikkeha aju süvastruktuurides
Eristuvad kaks erineva funktsiooniga teed:
* „Kus on“ – liikumine, asukoht. M-tee jätk parietaalsagarasse
* „Mis on“ – värvid, kuju, identifitseerimine, P-tee jätk temporaalsagarasse
Kuulmine
Kuulmine on protsess, mille käigus muundatakse helilaine mõju närviimpulssideks.
Kuulmine eelkõige järjestab sündmusi ajas, nägemine on rohkem ruumilisi suhteid peegeldav.
 Kõrva ehitus
 Kuulmisaistingu kujunemine
 Kuulmise juhteteed
Kõrva ehitus
Olulised kõrva anatoomia kuulmisega seotud mõisted:
Väliskõrv: Kõrvalest ja väline kuulmekäik: helilaine siseneb
Keskkõrv: Trummikile , kuulmisluukesed (haamer, alasi , jalus), esikuaken (e. ovaalaken, membraan ), kuulmetõri (ühendus ninaõõnega)
Sisekõrv: Tigu (+ esik ja labürint)
Kuulmisaistingu kujunemine
Väliskõrv: Väline kuulmekäik parandab valikuliselt ~3500Hz helide kuuldavust; kõrvalest võib osaleda heli lokaliseerimisel ruumis
Keskkõrv: Miks on vaja keskkõrva?
(1) Heli ei kandu õhust vedelikku, 99.9% heli energiast peegeldub tagasi. Keskkõrv muundab õhuvõnked väliskõrvas vedeliku võngeteks sisekõrvas.
Keskkõrval kaks mehhanismi ülekandeks:
* Trummikile (~55 mm2) on suurem kui esikuaken (~3.2mm2). Sama heli intensiivsus (rõhk pindalaühikule) suureneb seetõttu ~17 korda.
* Kuulmeluukesed toimivad üksteise suhtes nagu kangide süsteem (~1.3 korda)
(2) „Akustiline refleks “: trummikile ja jaluselihased pingutuvad liiga tugevate helide korral ja vähendavad heli mõju
Sisekõrv – tigu
Jaluse vibratsioon
 ovaalaken
 teos oleva vedeliku, perilümfi vibratsioon
 scala media, milles paikneb endolümf ja kuulmise sensoorne organ – Corti organ
 kuulmisnärv  aju
( helilaine kandub ovaalaken  scala vestibuli  scala tympani  ümaraknani, mille liikumine summutab helilaine teos)
Corti organ: auditoorne retseptorsüsteem
* Basilaarmembraani võnkumine  karvarakud liiguvad tektoriaalmembraani suhtes  harjaste liikumine vallandab karvaraku signaali
* Basilaarmembraani üks ots (lõtv) vibreerib rohkem madalal sagedusel ja teine ots (jäik) kõrgel sagedusel
* Kaks liiki kavarakke: seesmised ja välimised
Seesmised karvarakud: ~ 3 500 rakku; ~ 40 harjast
Välimised karvarakud: ~ 20 000 rakku, ~ 140 harjast (tundlikumad nõrkadele helidele?, mõjutavad seesmisi ja teisi väliseid rakke sageduse suhtes selektiivsemaks mõjutades mehhaaniliselt tektoriaalmembraani?)
Kuulmise juhteteed
Info seesmistest karvarakkudest lahkneb: 1 rakk kontakteerub ~20 kuulmisnärvi kiuga ; koondumist pole
Info välistest karvarakkudest koondub: ~10 rakku  1 kiud ja lahkneb: 1 rakk  ~4 kiudu
 Kuulmisnärvis ~90% kiude seesmistelt rakkudelt
 Corti organist lähtuvate kuulmisnärvi kiudude närvirakud paiknevad spiraalganglionis ( ganglion : närvirakkude väljaspool aju paiknev kogum).
Ganglionis ~30 000 kuulmisnärvikiule vastavad rakud. Neid rakke on veidi rohkem kui karvarakke Corti organis (nägemissüsteemis vastupidi, retseptorrakke rohkem kui ganglionirakke ja kiude nägemisnärvis)
 Nervus vestibulocochlearis  kuulmisinfo Nucleus cochlearis: siin info jaotus tonotoopiline, neuronite sagedus-spetsiifilisus suureneb neuronite vastasmõjus
 osa sagedusinfot võib olla saadud ka kogu basilaarmembraani võnkumismustri eri punktide võrdlusest mingi(te)l ajus töötlemise astme(te)l??
 osa kiude vastaspoolkerasse ja osa samasse poolkerasse  Nucleus olivarius, kus esmakordselt koos info mõlemast kõrvast
  erinevad tuumad , mis omavahel veel kiude vahetavad vastaspoolte vahel: Erinevus nägemisega: nägemises hulk infotöötlust silmas, kuulmises sama tase töötlust tänu lülitustele aju koorealuses süsteemis
 Kuulmiskoor temporaalsagaras kus info mõlemast kõrvast (vastaspoolest veidi rohkem)
* info erineva sageduse (ja amplituudi) kohta erinevas kuulmiskoore piirkonnas (tonotoopiline kaart): eristame „pitch“ = subjektiivne helisagedus, „tämber,“ heli valjus
* Osa neuroneid reageerivad vaid helile kindlast kohast, osa vaid heli sisse- või väljalülitumisele
  Ajukoor omakorda mõjutab allpool olevaid protsesse kuni teoni välja: võib-olla pidurdades info vastuvõttu ühest või teisest kõrvast.)
Keha asend ruumis, tasakaalutaju
Tasakaalutaju on protsess, mille käigus muundatakse gravitatsioonijõu või kiirenduse mõju närviimpulssideks.
Tasakaalu tajume lisaks erilisele gravitatsioonile ja liikumisele reageerivale organile ka nägemise ja süvatundlikkuse abil.
Tasakaalutaju organid – esik ja labürint – paiknevad sisekõrvas.
Poolringkanalid: nurkkiirendus ja selle suund
Pea liikumine nurkkiirendusega  endolümfi (vedelik poolringkanalites) liikumine liikumise tasandil olevas kanalis  ampulli ( laiend poolringkanali otsas) harja asendi muutus  vestibulaarsete karvarakkude aktiveerumine. Karvarakud reageerivad erinevalt sõltuvalt liikumise suunast
Vestibulum (utriculum ja sacculum e. mõik ja kotike ): pea asend ruumis, lineaarne kiirendus ja selle suund
Pea asendi muutumisel ruumis, või lineaarsel kiirendusel, liiguvad otoliidid ( kaltsium -karbonaadi kristallid) koos zelatiinitaolise materjaliga  mõjutades nii karvarakke, need aktiveeruvad  tasakaalunärv
Oma asendi tõttu reageerib kotike rohkem vertikaalsele kiirendusele ja mõik horisontaalsele kiirendusele
Karvarakke on tasakaaluorganis kahesuguseid, tüüp I ja II.
*Need rakud paiknevad erinevates piirkondades.
*Mõlemad rakutüübid saavad ajutüvest sisendi, millega reguleeritakse retseptori tundlikkust.
* Võib-olla on neil ka erinev sensoorne funktsioon
(Muuseas – miks on kuulmine ja tasakaalumeel koos ühes organis?)
Tasakaalu juhteteed
Retseptor -rakud  vestibulaarganglion  vestibulaartuumad ajutüves (teatud määral info lahkneb poolringkanalitest ja mõigust ning kotikesest erinevatesse ajutüve tuumadesse)  ülenevad ja alanevad teed (peaju ja seljaaju poole)
  info ka tagasi mõjutamaks retseptoreid
Info, mida edasi antakse:
* liikumise suund
* kiirendus (positiivne ja negatiivne; angulaarne ja lineaarne; vertikaalne ja horisontaalne)
* pea asend ruumis
Olulised seosed ajutüves silma- ja kehaliigutustega seotud süsteemidesse:
Tasakaaluorganil on oluline roll keha motoorika kontrollimisel. Kolm olulist süsteemi sellega seoses:
(1) Vestibulaar -silma võrgustik silmaliigutuste koordineerimiseks keha asendi ja liikumisega
(2) Vestibulaar-spinaalne võrgustik lihastoonuse ja asendimotoorika koordineerimiseks keha asendi ja liikumisega
(3) Vestibulaar-kortikaalne võrgustik info edastamiseks ajukoorde
Süva- ja puutetundlikkus ( somatosensoorne süsteem)
Süva- ja puutetundlikkus on protsess, mille käigus muundatakse surve, liigutuse ja temperatuuri mõju närviimpulssideks.
Somatosensoorne süsteem töötleb kolme liiki infot:
* puudutus (nahaga kontaktis olevate pindade füüsikalised omadused).
* süvatundlikkus e. propriotseptsioon: kehaosade suhe
* kinesteesia: kehaosade liikumine
Asjade äratundmisel töötab süsteem – erinevalt nägemisest ja sarnaselt kuulmisega – järjestikuselt: asja peab järjestikuselt „käperdama“ et teda katsudes ära tunda.
Erinevate info liikide jaoks on erinevad retseptorid , mis paiknevad kehas: nahas, lihastes, kõõlustes ja liigeskapslites
Retseptoriteks on:
* vabad närvilõpmed
* närvilõpmed, mille otsas erilised rakuvälised elemendid
Retseptorid jaotatavad ka info järgi:
* mehhaaniline (enamus retseptoritüüpe)
* temperatuur (vabad närvilõpmed, eraldi külmale ja kuumale)
* valu (erinevate retseptoritüüpide ülestimuleerimine ja erilised vabad närvilõpmed)
Somatosensoorsete retseptorite näiteid
Meissneri kehakesed
Karvadeta nahas, eriti tundlik puudutusele
Pacini kehakesed
Erinevates kehaosades: nahas, kelmetes, näärmetes; eriti tundlik vibratsioonile, aga ka survele
Lihasretseptorid (muscle spindle)
Lihastes, reageerivad lihaste pikenemisele (staatilised: lihasasend ja dünaamilised: liigutus )
Kõõlusorganid
Skeletilihaste ülemineku kohad kõõlusteks; reageerib lihaste kokku- tõmbele või venitusele
Somatosensoorsed juhteteed
Retseptorrakud  neuronid seljaaju selgmistes juure-ganglionides
* valu ning temperatuur (vähemüeliniseerunud kiud)
* mehhaanoretseptorid (müeliniseerunud kiud)
Närvisüsteemis on müeliniseerumata (peenikesed), õhukese müeliinkattega ja paksu müeliinkattega (jämedad) närvikiud. Nende signaali juhtimise kiirus on erinev.
Näiteks somatosensoorses süsteemis:
Kiud
Müeliin
Kiirus m/s
Funktsioon
A-alfa
Jah
80-120
Propriotseptsioon
A- beta
Jah
35-75
Propriotseptsioon, taktiilne
A- delta
Õhuke
5-30
Temperatuur, terav valu
C
Ei
~1
Temperatuur, põletav valu
Info saabub seljaajusse selgmist ( dorsaalne ) juurt pidi ja väljub lihastesse kõhtmist (ventraalset) juurt pidi.
Info on perifeerias korrastatud: erinevad somatosensoorse info liigid eraldi, lisaks eraldi erinevatest kehapiirkondadest saabuv info – dermatoomide kaupa:
Informatsioon nahast on süstemaatiliselt seotud seljaaju erinevate segmentidega – nahk jaotub dermatoomideks
 seljaaju 2 erinevat teed, valu ja temperatuur ning (anterolateraalsed valgeaine sambad) puudutus ja propriotseptsioon ( tagumised valgeaine sambad)
 seljaajus teed kas valgeainesse ja siis ristuvad või enne ristuvad ja siis valgeainesse
 ajutüve tuumades ümberlülitused
 parietaalsagara koor, kus info pakitud:
* somatosensoorne homunkulus
* eraldi (kuigi osaliselt kattuvana) liikuv puudutus, staatiline puudutus, sügav surve, lihaspinge, valu
nii eristuvad võimed:
1. pinna tekstuuri eristada
2. suurus ja kuju
* valu teed ka olulise sisendiga gyrus cinguli aju mediaalsel pinnal
Puudutuse tee
Sensoorne homunkulus
Homunkulusi tegelikult 4 paralleelset , igas erinev info:
1. naha tundlikkus, kiired muutused
2. sügav surve
3. lihasvenitus
4. naha püsiv ja muutuv ärritus
Maitse- ja lõhnatundlikkus
Lõhna- ja maitsetundlikkus on protsessid, mille käigus muundatakse teatud molekulidega kontakt närviimpulssideks.
Maitseorgani ehitus
* Maitsepadjakesed paiknevad peamiselt keelel – papillides.
* Padjakeses olevad 50-150 retseptorrakku reageerivad keemilise aine olemasolule  kontakt närvikiuga
* Maitsed: mõru, soolane , magus, ’umami’, hapu: SAMADES KEELEPIIRKONDADES!!
Maitsetaju kujunemine: erinevatele keemilistele ainetele reageerivad retseptorid seostuvad põhimaitsetega.
Põhimaitsete „muster“, mis pannakse kokku erinavate retseptoritega kokkupuutes olevates närvikiududes, eristab erinavaid maitseid täpsemalt.
Kolm võimalust, kuidas maitseinfo kodeeritakse:
1. Igale põhimaitsele oma retseptor ja oma närvikiud (see variant praegu kõige tõenäolisem)
2. Kõik retseptorid reageerivad erinevatele maitsetele
3. Iga retseptor omale maitsele, kuid närvikiud kontaktis erinevate retseptoritega
Maitseteed
 taalamus  peaaju parietaalsagarasse piirkonda, mille lähedal ka suu ja keele puudutuse, valu, ja temperatuuri-informatsioon
Lõhnaorgani ehitus ja lõhnateed
~ 2-5 cm2 suurune ala ninaõõne ülaosas on kaetud lõhnaepiteeliga, milles ~ 6-10 miljonit retseptorit
(nt.koeral ~10-20 korda rohkem lõhnaepiteeli ja retseptoreid)
Retseptor, primaarsed maitsekvaliteedid (7?, 350 eri tüüpi retseptorit?)  haistmissibul (olfactory bulb)  erinevad koorealused tuumad  koljupõhimiku ja uusaju koor
Informatsioon keha sisekeskkonnast
Lisaks keha ümbritsevale maailmale saab aju informatsiooni ka keha sisekeskkonna kohta.
Näiteks:
* Baroretseptorid aordis jm. – vererõhk
* Venitusretseptorid kopsudes – hingamise regulatsioon
* Venitusretseptorid soolestiku seinas
* Venitusretseptorid kusepõies
* Kemoretseptorid veresoontes: O2, CO2, pH, glükoos, aminohapped
Motoorika
Luud
Inimkehas kokku 206 luud (neist 148 on liigutatavad), mis lisaks teistele funktsioonidele annavad kehale kuju ja võimaldavad kehal liikuda
Liigesed
Luud on ühendatud liigestega, mis kokku võimaldava teha inimesel 244 üksteisest (osaliselt) sõltumatut liigutust.
(Seetõttu on võimalike liigutusmustrite hulk tohutu suur!)
Liigeseid on erinevat tüüpi:
Liigest hoiab koos sidekude (kapsel ja sidemed) ja liigutavad erinevates suundades toimivad lihased.
Lihased
Lihased (~600) jaotuvad: painutajad – sirutajad (nn. antagonistid), mis kas kontrakteeruvad või lõõgastuvad (ka lõõgastumine on aktiivne protsess).
Osa liigeseliigutusi saab teha erinevate lihastega – mis suurendab võimalike liigutusmustrite arvu veelgi.
Nt ainuüksi reie esikülje pinnal on 10 lihast
Ühe liigutuse tegemisel osalevad paljude erinevate kehaosade lihased.
Motoorika juhteteed
Motoorika juhtimine:
ajukoor  seljaaju  lihased
 koorealused tuumad  seljaaju
(Ajupoolkera kontrollib vastaspoole liigutusi, v.a. kehatüvi)
Motoorne homunkulus
Sensoorne homunkulus Motoorne homunkulus
Motoorika primaarne kontroll jaotub ajukoores analoogselt süva- ja puutetundlikkuse jaotumisega kehaosade kaupa.
Sensoorne ja motoorne homunkulus on siiski veidi erinevad proportsioonides .
Motoorika kontroll on keerulisem: liigutus  „motoorne meloodia “ – liigutusmuster  üldine kavatsus , plaan tegevuseks
Närvisüsteemi ehitus ja selle funktsioneerimine
Närvisüsteemi põhielemendiks on närvirakk ehk neuron .
Neuronid saavad teisi neuroneid erutada, pidurdada , või nende tegevust moduleerida
Neuroni ehituse olulisemad mõisted:
* Akson : pikk rakujätke, mis viib signaali välja.
 Aksonitest moodustuvad närvid
* Dendriidid: lühikesed rakujätked, signaalid sisse
* Rakukeha ehk sooma
* Müeliinkest ümber aksoni (moodustub perifeerses närvisüsteemis Schwanni rakkudest ja tsentraalses oligodendrotsüütidest)
* Ranvier sõlm: müeliinkesta katkestus; võimaldab kiiret/ hüppelist närviimpulsi liikumist
Neuronid suhtlevad omavahel peamiselt keemiliste sünapside vahendusel (on olemas ka elektrilised sünapsid; lisaks saab gliia muuta neuroni keskkonda ja selle erutuvust).
Keemilise sünapsi töö põhimõte:
1. Neuromediaatori (palju erinevaid, erutavad ja pidurdavad ) süntees neuroni kehas
2. Transport piki aksonit
3. Neurotransmitterite säilitamine ja süntees
4. Signaal – aktsioonipotentsiaal – vallandab mediaatori
5. Mediaator siseneb sünaptilisse pilusse
6. Mediaator põhjustab postsünaptiliste retseptorite aktiivsuse, signaal kandub edasi
7. Mediaatori tagasiviimine presünaptilisse osasse
8. Mediaatori lammutamine
Aju peamised osad: Seljaaju
Seljaaju jaotub segmentideks, iga segment saab informatsiooni erinevatest kehaosadest ja juhib erineva kehatsooni liigutusi
Aju peamised osad: ajutüvi, koorealused struktuurid , ajukoor ja selle jaotumine sagarateks
MRI kujutis ajust:
Seljaaju  ajutüvi  peaaju poolkerad, milles „koorealused“
tuumad, valgeaine ja ajukoor
Peaaju koor jaotub sagarateks: Oktsipitaalne ( Kukla ), Parietaalne (Kiiru), Temporaalne (Oimu), Frontaalne (Lauba)
Aju hall- ja valgeaine
Hallaine : neuronite kehad ja lühikesed ühendused vahel
Valgeaine: aksonid, pikad ühendused
Seljaaju (pildil koos dorsaalse juureganglioniga) jaotumine hall- ja valgeaineks:
Peaaju jaotumine hallaineks (>50%!) ja valgeaineks:
Ajukoore ehitus
Ajukoores erinevat tüüpi neuronid: ~ 14 000 000 000?
Suurem osa ajukoorest jaotub 6-ks kihiks vastavalt nendes esinevate neuronite ja neuroniühenduste tüüpidele
Brodmanni väljad ajukoores
Ajukoor jaotub erineva ehitusega piirkondadeks. Levinuim on Brodmanni jaotus 52-ks väljaks:
Erinevates ajukoore piirkondades rakukihtihtide suhteline paksus erinev, samuti rakuline koostis
Miks tsütoarhitektooniline (ja müeloarhitekstooniline) jaotus olulised? – ehituse järgi jaotumine vastab olulisel määral funktsionaalsele.
Funktsioonide seos ajuga:
Funktsioonide süsteemne dünaamiline lokalisatsioon
Igal ajupiirkonnal on oma funktsioon (lokalisatsionism) ja ei ole ka ( holism , antilokalisatsionism):
* Keerulised funktsioonid on jaotatavad allfunktsioonideks, allfunktsioonid on lokaliseeritud, keerulised eeldavad lokaliseeritud funktsioonide koostööd – s.o. süsteemne lokalisatsioon
Nt. keel: arusaamine (nägemise, kuulmise, katsumise kaudu) ja väljendumine erinevates lokalisatsioonides
* Millistest komponentidest on keeruline funktsioon üles ehitatud, sõltub vanusest ja kogemusest. Samad funktsioonid võivad olla ajuga erinevalt seotud – s.o. dünaamiline lokalisatsioon
Nt. lastel kõnega rohkem seotud parem ajupoolkera
Erineva funktsiooniga on parem ja vasak ajupoolkera:
* lateraliseeritud on informatsiooni töötlemise viis – holistlik (parem) vs analüütiline-järjestav (vasak)
* Vastavalt on lateraliseeritud ka informatsioon mida töödeldakse: visuaal-ruumiline (parem) vs kõne (vasak)
* Uudse info omandamine on holistlik – seega on ka iga protsess sõltumata info liigist arengu algul rohkem parema poolkeraga seotud, omandatud funktsiooni kasutamine on analüütiline (lokalisatsiooni dünaamika!)
Aju kolm funktsionaalset blokki
Aleksander Luria jaotas peaaju kolmeks erineva kuid üksteist täiendava funktsiooniga blokiks:
I Aju toonuse ja virguse seisundit reguleeriv blokk : ärkvelolek, kaasasündinud protsessid
II Informatsiooni vastuvõtu, töötlemise ja säilitamise blokk
III Psüühilise tegevuse programmeerimise , regulatsiooni ja kontrolli blokk
Psüühiline tegevus eeldab kõigi kolme bloki koostööd
Lühiülevaade olulisematest kognitiivsetest protsessidest
Emotsioonid ja motivatsioon – räägib teine õppejõud
Taju
Mis on?: Taju on meelte vahendusel toimuv füüsikalise keskkonna varieeruvuse muundamine informatsiooniks.
Peamised alajaotused:
Taju on organiseeritud meelespetsiifiliselt – nägemine, kuulmine, maitsmine jne. Igal meelesüsteemil erinevad tööpõhimõtted (nägemine rohkem holistlik, kuulmine rohkem järjestav)
Mälu
Mis on?:
Mälu on organismi võime säilitada omandatud informatsiooni.
Peamised alajaotused:
Protsessid: salvestamine – säilitamine – taastamine
Salvestatud info: protseduuriline, semantiline, episoodiline
Tähelepanu
Mis on?
Tähelepanu on töödeldava informatsiooni selekteerimine
Alajaotused
Teadvustatud- teadvustamata
(see omakorda: teadvuseelne- automaatne )
Fokusseeritud-jagatud
Visuaalne-auditoorne-taktiilne
Mõtlemine
Mis on?:
Mõtlemine on probleemilahendus.
Mõtlemine on kogemuse seesmine organiseerimine.
Peamised alajaotused
Tajuline-sümboliline
Ratsionaalne – mitteratsionaalne (“ rusikareeglid ”)
Keel ja kõne
Keel on sümbolite süsteem koos sümbolitega manipuleerimise reeglitega (grammatika).
Kõne on keele kasutamine
Sümbol on asi, mis
* osutab millelegi muule
* on kokkulepitud tähendusega
* on kasutatav teisiti kui see, millele osutab
Keele funktsioonid:
* suhtlemine
* kogemuse mittebioloogiline säilitamine
* mõtlemine
Keel – sümboli tähendus – areneb
* Sünkreedid: subjektiivne, isiklik seos sõna ja osutatava vahel
* Kompleksid e. tavamõisted: kokkulepitud, üldised seosed igapäevase kogemuse raamides
* Teaduslikud mõisted: formaal- loogilised , keelesisesed hierarhilised, väljuvad tavakogemuse piiridest
 seos vaimse arenguga – semiootiliselt vahendatud mõtlemise arenguga
Keel loomadel? – jah, kuid ilma semiootiliselt vahendatud mõtlemiseta.

.DOC Laadi alla originaalfail 63 lk · .doc · 142 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 63 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2011-01-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti

142 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

mjmjmj Õppematerjali autor

sissejuhatus psühholoogiasse konspekt eksamiks valmistumiseks

psühholoogia sissejuhatus psühholoogiasse

Sarnased õppematerjalid

130

pptx

Sissejuhatus psüühikasse

Sissejuhatus psüühikasse PSP 6060 1 Käsitletavad teemad I Psüühika II Psühholoogia paradigmad ja meetodid III Psühholoogia rakendamise võimalused IV Sensoorsed protsessid IV.1. Nägemine IV.2. Kuulmine IV.3. Tasakaal, keha asend ruumis IV.4. Süva- ja puutetundlikkus IV.5. Lõhna- ja maitsetundlikkus IV.6. Muud meeled 2 V Motoorika VI Närvisüsteemi ehitus ja funktsioneerimine VII Psüühilised protsessid VII.1. Emotsioonid VII.2. Motivatsioon VII.3. Taju VII.4. Mälu VII.5. Mõtlemine VII.6. Tegevuse planeerimine VII.7. Keel ja kõne

Sissejuhatus psühholoogiasse

pdf

Nimetu

Psühholoogia on teadus, mille eesmärgiks on elusolendite mõistuse-psüühika (mind) ja käitumise mõistmine ning seletamine. • Mis on käitumine? Käitumine toimub alati mingi eesmärgiga.. Eesmärgiks on säilitada organism kui tervik muutuvates keskonnatingimustes. Psüühika on individuaalsel kogemusel põhinev käitumist organiseeriv protsess, elusa mateeria eriliselt organiseeritud vorm. Gestalt- (ehk ühe kõrvalvoolu) psühholoogia jaoks oli käitumine (behaviour) need liigutused mis toimuvad käitumiskeskkonnas. Geograafilises keskkonnas kehaga toimuvad muudatused pole käitumine vaid liikumine (Nt. keha liikumine maavärina ajal). Füüsikaliselt sarnane maailm võib olla käitumuslikult erinev, sest käitumiskeskkonnad on individuaalsed • Miks meie käitumiskeskkonnad on erinevad? Organismidel on erinev omailm (Umwelt, Jakob von Uexküll) – kuna kogeme maailma liigiomaste meeleorganitega

Kategoriseerimata

docx

Ülevaade psühholoogiast

Psüühika on käitumist organiseeriv protsess. Käitumine on eesmärgiga säilitada organism kui tervik muutuvates keskkonnatingimustes. Psüühika esimeseks funktsiooniks on idividuaalse kogemuse organiseerimine. Psüühika on individuaalsele kogemusele toetuv organismi terviklikkuse säilitamisele suunatud käitumist organiseerivate protsesside süsteem. Paradigma on teaduse maailmavaade- mis on maailma ja asjade olemus ja kuidas seda maailma saab (või ei saa) teduslikult uurida. 3 psühholoogia paradigmat: 1.põhivoolu psühholooga: sündmused saab järjestada põhjus-tagajärg seoste ahelateks, tagajärgi esilekutsuvate põhjuste avastamine, kvantitatiivne, uuritavaid nähtusi kirjeldatakse variaablitena, põhjuslikkusele otsitakse kinnitust variaablitevahelisi seoseid uurides: korrelatsioonid, gruppide keskmiste erinevused, faktoranalüüsid jne. Ei ole põhimõtteliselt võimalik teada saada, miks variaablid on seotud, s.t varieeruvad koos. Võimaldab

Ülevaade psühholoogiast

docx

Sissejuhatus psüühikasse

Sissejuhatus psüühikasse PSP6060.LT Käsitletavad teemad: I Psüühika II Psühholoogia paradigmad ja meetodid III Psühholoogia rakendamise võimalused IV Sensoorsed protsessid: 1. Nägemine 2. Kuulmine 3. Tasakaal, keha asend ruumis 4. Süva- ja puutetundlikkus 5. Lõhna- ja maitsetundlikkus 6. Muud meeled V Motoorika VI Närvisüsteemi ehitus ja funktsioneerimine VII Psüühilised protsessid: 1. Emotsioonid 2. Motivatsioon 3. Taju 4. Mälu 5. Mõtlemine 6. Tegevuse planeerimine 7. Keel ja kõne Lõpus on kirjalik valikvastustega eksam

Psühholoogia

docx

Ülevaade Psühholoogiast

Psühholoogia on teadus, mille eesmärgiks on elusolendite mõistuse-psüühika (mind) ja käitumise mõistmine ning seletamine. Käitumine toimub alati mingi eesmärgiga ... eesmärgiks on säilitada organism kui tervik muutuvates keskkonnatingimustes. Geograafilises keskkonnas kehaga toimuvad muudatused pole käitumine vaid liikumine (Nt. keha liikumine maavärina ajal). Gestalt- (ehk ühe kõrvalvoolu) psühholoogia jaoks oli käitumine (behaviour) need liigutused mis toimuvad käitumiskeskkonnas. Psüühika- individuaalsetel kogemustel põhinev protsesside kogum. Psüühika (mind) esimeseks funktsiooniks on individuaalse kogemuse organiseerimine. psüühika jaotatakse kaheks. 1.) Keskkonna mõtestamine: Keskkonnast andmeid koguv ja organiseeriv süsteem. 2.) Käitumise loomine: Tegevust – sihipäraseid liigutusi – organiseeriv süsteem

Tunnetuspsühholoogia ja käitumise regulatsioon

doc

Abiks eksami õppimisel

SISSEJUHATUS PSÜHHOLOOGIASSE Toomela Meeleorganite tööd iseloomustab lävi, minimaalne stiimuli kvantiteet, millele organ reageerib, lävesid on erinevat tüüpi. Erinev lävi on minimaalne stiimuli kvantiteet, millele meeleorgan reageerib erinevalt kahe kvantitatiivselt sarnase stiimuli esinemisel võime eristada, kas kaks stiimulit on erinevad Silma reetina amakriinrakkude ülesandeks on fotoretseptoritest saabuva info koondamine ja töötlemine Valguse intensiivsusele on kõige vähem tundlik reetina piirkond: pimetähn Nägemine on seotud ajuga jargmiselt: Parema silma informatsioon edastatakse vordselt nii paremasse kui vasakusse ajupoolkerasse Ajukoorde edastatakse kuulmisinformatsioon, mis ilma ajukoores toimuva lisatöötluseta on piisav järgmist tüüpi info eristamiseks helilaine sagedus heli valjus Somatosensoorne(süvaja puutetundlikkus) süsteem töötleb järgmist informatsiooni: nahaga kontaktis olevate pindade f

Sissejuhatus psühholoogiasse

doc

Kordamisküsimused 2(vastused)

19. Meeleelundi mõiste ja meeleelundite talitluse üldpõhimõtted. Sensoorse informatsiooni kodeerimine ja töötlemine. Meeleelundid on väliskeskkonnast ja organismist tulevaid ärritusi (informatsiooni) vastuvõtvad elundid. Klassikaliselt eristatakse nägemis-, kuulmis-, tasakaalu-, maitsmis-, haistmis- ja kompimismeelt. Neile lisanduvad temperatuuri-, tasakaalu-, lihasmeel. Meeleelundite tegevusega on seotud väliskeskkonnast saadava informatsiooni vastuvõtmine, töötlemine ja edastamine KNS-i; talitlus on aluseks aistingute ja tajude tekkele. Meeleelundite talitlus võimaldab organismil keerukais keskkonnaoludes kohaneda. Meeleelund - anatoomia-alane mõiste ja kätkeb endas anatoomilisi struktuure, mis on kohastunud välismaailma ärritajate vastuvõtuks Meelesüsteem funktsionaalsest aspektist koosneb kolmest osast: 1) sensor e retseptor 2) aferentsed juhteteed 3) KNS struktuurid ja nendega seonduvad auurajukoore osad Meelesüst

Füsioloogia

doc

Närvisüsteemi talitlus

Füsioloogia Närvisüsteemi talitlus Närvisüsteemi üldine ülesehitus ja eri osade peamised ülesanded 1. Pea- ja seljaaju. 1. Närvisüsteem jaguneb kesknärvisüsteemiks ja perifeerne ns. Kesknärvisüsteem: peaaju + seljaaju Perifeerne ns: aferentne ja eferentne e. motoorne osa. Eferentne osa jaguneb omakorda: somaatiline motoorne ns ja autonoomne ns Autonoomne ns jaguneb: sümpaatiline ns ja parasümpaatiline ns · Närvisüsteemi peamised funktsioonid: homoöstaas, organismi erinevate osade talitluse koordineerimine ja liitmine ühtseks tervikuks, väliskeskkonna adekvaatne peegeldamine ning organismi kui terviku talitluse ja käitumise reguleerimine vastavalt muutuvatele kktingimustele. · Kesknärvisüsteemi (KNS) peamised funktsioonid: informatsiooni analüüs, organismi adekvaatse vastusreaktsiooni väljatöötamine ja algatamine, vaimne tegevus

Füsioloogia

Rohkem sarnaseid