Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like


Saksa keele materjal algajatele (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kes? Mis? Dativ - Kellele ?
  • Millele? Akkusetiv - Keda ?
  • Kes?/Mis? Wer?/Was ?
  • Kelle?/Mille? Wessen ?
  • Kelle?/Mille? Oma. Dativ - Alale ütlev, Kellele ?
  • Kellegagi koos Akkustetiv - Osastav , Keda ?
  • Kuidas läheb? – Wie geht es ?
  • Kui palju on kell ?
  • Kui kaua läheb ?
 
Säutsu twitteris
Ich – Mina / -e Wir – Meie /-en
Du – Sina / -st Ihr – Teie /-t
Er/Es/Sie (MS/KS/NS)(M/N/F) – Tema /-t sie, Sie – Nemad /-en
Sein – Olema Haben – Omama (Keda?/Mida?)
Ich – Bin Wir – Sind Ich – Habe Wir - Haben
Du – Bist Ihr – Seid Du – Hast Ihr - Habt
Er – Ist Sie – Sind Er – Hat Sie – Haben
Ich – Mein
Du – Dein
Er/Es – Sein Käänatakse nagu ebamäärast artiklit
Sie/Sie – Ihr
Wir – Unser
Ihr – Euer === Eur + lõpp
PERSONAL PRONOMEN – ISIKULISED ASESÕNAD
==========
Mina
Sina
Tema(M)
Tema(F)
Tema(N)
Meie
Teie
Nemad
NOMINATIV
Ich
Du
Er
Sie
Es
Wir
Ihr
Sie
DATIV
Mir
Dir
Ihm
Ihr
Ihm
Uns
Euch
Ihnen
AKKUSETIV
Mich
Dich
Ihn
Sie
Es
Uns
Euch
Sie
Nominativ – Kes? Mis?
Dativ - Kellele? Millele?
Akkusetiv – Keda? Mida?
Saksa keeles kirjutatakse kõik nimisõnad suure tähega
Saksa keeles on öeldis 2. kohal
Küsisõna Kas? puudub, selle küsimuse puhul hakkab lause öeldisega
-ma tegevusnimi on –en lõpuga
Preposition – Eessõnad
Eessõnad on muutumatud abisõnad mis väljendavad sõnade vahelisi suhteid
Eessõnu kasutatakse kindla käändega
Dativ
Mit – koos aus - -st lõpp
Nach – pärast ausser – peale (selle; midagi veel)
Bei – juures von - -lt lõpp
Zu - juurde seit – alates
Akkusetiv
Durch – läbi gegen - vastu
Für – jaoks is - kuni
Ohne – ilma entlang – piki-, mööda (mida)
Om – ümber
Akkusetiv + Dativ Wohin /Kuhu=Akkusetiv Wo/Kus=Dativ
An – äärde öber – ülal
Auf – peale unter - alla
Hinter – taha vor - ette
Neben – kõrvale zwischen - vahele
In – sisse
Genitiv
Während – jooksul (mingi aja) trotz - vaatamata
Wegen – tõttu (millegi) ungeachtet - hoolimata
Statt – asemel (millegi)
Am Montag im Juli
In Tallinn – Tallinnas An die Wand - Seinale
Nach Tallinn – Tallinna
Aus Tallinn – Tallinnast
Zum Supermarkt - Marketisse
Zur Schule - kooli
Deklination - Käänamine
Nominativ – Nimetav, Kes?/Mis? Wer?/Was?
Genitiv – Omastav, Kelle?/Mille? Wessen? Ainult Kelle?/Mille? Oma.
Dativ – Alaleütlev, Kellele?/Millele? Wem? Mit – kellegagi koos
Akkustetiv – Osastav, Keda?/Mida? Wen?/Was?
G. Isa poeg der Son des Vaters Ema laps Das Kind der Mutter
Maskulinum
Neutrum
Femininum
Plural
Nominativ
der Hund
das Haus
die Katze
die Kinder
Genitiv
des Hundes
des Hauses
der Katze
der Kinder
Dativ
dem Hund
dem Haus
der Katze
die Kinder
Akkusetiv
den Hund
das Haus
die Katze
die Kinder
Maskulinum
Neutrum
Femininum
Plural
Nominativ
ein Hund
ein Haus
eine Katze
Kinder
Genitiv
eines Hundes
eines Hauses
einer Katze
Kinder
Dativ
einem Hund
einem Haus
einer Katze
Kindern
Akkusetiv
einen Hund
ein Haus
eine Katze
Kinder
Maskulinum
Neutrum
Femininum
Plural
Nominativ
der kleine Hund
das kleine Hund
die kleine Katze
die kleinen Kinder
Genitiv
des kleinen Hundes
des kleinen Hauses
der kleinen Katze
der kleinen Kinder
Dativ
dem kleinen Hund
dem kleinen Haus
der kleinen Katze
den kleinen Kindern
Akkusetiv
dem kleinen Hund
das kleine Haus
die kleine Katze
die kleinen Kinder
Maskulinum
Neutrum
Femininum
Plural
Nominativ
ein kleiner Hund
ein kleines Haus
eine kleine Katze
meine kleinen
Genitiv
eines kleinen Hundes
eines kleinen Hauses
einer kleinen Katze
meiner kleinen
Dativ
einem kleinen Hund
einem kleinen Haus
einer kleinen Katze
meinen kleinen +n
Akkusetiv
einen kleinen Hund
ein kleines Haus
eine kleine Katze
meine kleinen
Maskulinum
Neutrum
Femininum
Plural
Nominativ
kleiner Hund
kleines Haus
kleine Katze
kleine Kinder
Genitiv
kleinen Hundes
kleinen hauses
kleiner Katze
kleiner Kinder
Dativ
kleinem Hund
kleinem Haus
kleiner Katze
kleinen Kindern
Akkusetiv
kleinen Hund
kleines Haus
kleine Katze
kleine Kinder
Komparationsstufen der adjektive
Omadussõnade võrdlusastmed
  • Positiv – Grundform – Algvõrre ( klein , schön , alt, gro(ss) ) - näitab omadust
  • Komparativ (kleinER, schönER) – keskvõrre – näitab, et phel esemel on teatud omadust suuremal määral kui teisel
    Positiv + Suffix – ER
  • Superstativ – Ülivõrre – väljendab teatud omaduste olemaslolu kõige suuremal määral
    Positiv + Suffix – (E)STE (kleinSTE, schönSTE)
    Või AM – (E)STEB (am kleinSTEN, am breitESTEN) d, t, s, esszet, sch, z
    *Kui algvõrde lühivormi juure lõpus on siis liidetakse lõpp -EST, teistel juhtudel tarvitatakse -ST (der kleinste, der breitESTE, heissESTE) ERAND grö(ss)TE
    * Omadussõnad lõpuga -ER, -EL, EN kaotavad E
    Dunekel (tume) – dunkLER
    Sauer (hapu) – sauRER
    Offen (avatud) – offNER A, O, U
    ÜHESILIBILISED omadussõnad mille juurhäälikud on saavad kesk- ja ülivõrdes UMLAUT ’i ( täpid ) A – Ä, O – Ö. U – Ü
    MIT UMLAUT
    A)
    Lang – länger – am längsten
    Alt, arm, kalt, krank, lang, scwach, schwarz , stark , warm
    U)
    Kurz – kürzer – am kürzesten
    Gesund, jung,
    O)
    Gro(ss) – grö(ss)er – am grö(ss)ten
    Hoch
    OHNE UMLAUT (ilma täppideta)
  • Kui on täishääliku ühend AU nt. Faul – fauler – am faulsten
  • Sõnad lõppudega -EL, -ER, -EN, -BAR, -SAM, -HAFT, -IG, -LICH, -E
    Dunkel – dunkler – am dunkelsten
    Schuldig(süüdi), offen, glücklich, langsam, wenig
  • Ühesilbilised ERANDID – brav(julge), bunt(värviline), froh, falsch, hach, klar, krapp( napp ), satt (täis – kõhu kohta), schlank, stolz , toll , voll , wahr
    MIT oder OHNE UMLAUT
    Gesund, glatt (libe, sirge), nass( märg )
    Ebareeglipärased
    Gro(ss) – grö(ss)er – am grö(ss)ten
    Nah – näher – am nächsten
    Hoch – höcher – am höchsten
    Gut – besser – am besten
    Vielmehr – am meister
    Gern – lieber – am liebsten
    Bald – eher – am ehsten
    Wenig – weniger – am wenigsten
    - minder – am mindesten
    Oft – öfter – am öftesten
    - häufiger – am häufigsten
    Puuduvad võrdlusastmed
    Blind (pime), stumm(tumm), taub (kurt), tot(surnud), rund(ümmargune), rosa, lila , prima(äge)
    Võrdlevad sõnad WIE ja ALS mõlemad tähendavad KUI
    Kasutamine:
    WIE – kasutatakse siis kui on algvõrre
    ALS – kasutatakse siis kui on keskvõrre
    Guten Tag – Head Päeva Hallo – Tere
    Auf Wiedersehen – Nägemiseni Tschüss – tsau (ametlik)
    Willkommen - Teretulemast
    Ich heisse – minu nimi on (mind kutsutakse/ mitte otsene tõlge)
    Mein Name ist – minu nimi on
    Ich bin – ma olen
    Lernen – Õppima
    Sich Vorstellen – Ennast esitlema /tuvustama
    Warum ? – Miks?
    Wann ? – Millal?
    Woher? – Kust?
    Wo? – Kus?
    Wie? – Kuidas?
    Wer? – Kes?
    Was? – Mis? / Mida?
    Sind Sie Frau K? – Kas te olete proua K?
    Deutschland – Saksamaa
    Estland – Eestimaa
    Deutsch – Saksa keel
    Estnisch – Eesti keel
    Herr – Härra
    Frau – proua
    Is – kuskil
    Nah – kuskile
    Aus – Kuskilt
    Gleich – Kohe
    Natürlich – Loomulikult
    Kommentulema /pärit olema
    Sprechen – Rääkima
    Ja – jah
    Nein - Ei
    Nicht – tegevust eitama (pärast tegusõna )
    Kein – nimisõna eitamine (käänamine nagu omadussõna)
    Hier – Siin
    Da/ Dort – seal
    Entschuldigung – Vabandust
    Verzeihung – andestust paluma
    Guten Abend – Tere õhtust
    Guten Morgen – Tere hommikust
    Guten Nacht – Head ööd
    Gut – hästi
    Schlecht – Halvasti, Halb
    + Schön - Väga
    Danke – Tänan
    Bitte – Palun
    Schön – Ilus
    Wohnen – Elama (kus)
    Vorname – Eesnimi
    Familienname – Perekonna nimi
    Noch – Veel
    Einmal – Ükskord
    Noch Einmal – Veel ükskord (palun korrake)
    Und – ja
    Aber – Aga
    Auch – Ka, samuti
    Fahren – sõitma
    Kuidas läheb? – Wie geht es?
    Aitäh, läheb. – Danke, es geht.
    Die Schule – Kool
    Die Sprache – Keel
    Grüss GottTervitus (Jumalalt)
    Grüezi – Tere
    Zahlen – Number
    0 – Null
    1 – Eins 11 - Elf
    2 – Zwei 12 - Zwölf
    3 – Drei 13 - Dreizehn
    4 – Vier 14 - Vierzehn
    5 – Fünf 15 - Fünfzehn
    6 – Sechs 16 - Sechzehn
    7 – Sieben 17 - Siebzehn
    8 – Acht 18 - Achtzehn
    9 – Neun 19 - Neunzehn
    10 – Zehn 20 – Zwanzig
    21 – einundzwanzig 30 - dreissig 50 – fünfzig
    25 – fünfundzwanzig 70 – siebzig
    100 – hundert/einhundert 200 – zweihundert
    101 – hundert und eine 203 – zwei hundert und drei
    Das Alter – Vanus
    Alt – Vana
    Das Jahr , -e – Aasta
    Wie alt bist du? – Vana sa oled?
    Ich bin 16 / Ich bin 16 Jahre alt. – Ma olen 16 / Ma olen 16 aastat vana.
    Maskilinum, M, Der – Meessugu
    Neutrum, N, Das – Kesksugu
    Femininum, F, Die – Naissugu
    Eseme või olendi esmakordsel mainimisel, või mõne uue, seni tundmatu mainimisel kasutatakse umbmäärast artiklit
    Kui esemest või olendist on juba juttu olnud või see on teada olev asi, tuleb kasutada määravat artiklit
    Familienmitglieger – Perekonna liikmed
    Der Vater – Isa Die Mutter/Die Mutti – Ema
    Der Sohn – Poeg Die Tochter - Tütar
    Der Grossvater – Vanaisa Die Grossmutter/Die Oma - Vanaema
    Der Bruder – Vend Die Schwester - õde
    Der Onkel – Onu Die Tante - Tädi
    Der Mann – Mees Die Frau - Proua
    Der Herr – Härra Die Dame - Daam
    Der Junge – Noormees
    Das Kind – Laps
    Das Mädchen – Türdruk
    Das Tier – Loom
    Der Hund – Koer Die Kater – Kass/pohmell
    Das Telefon – Telefon
    Der Name – Nimi
    Die Adresse – Aadress
    Die Strasse – Tänav
    Die Stadt – Linn
    Der Staat – Riik
    Das Reich – Riik
    Die Postleitzahl – Postiindeks
    Heute – Täna
    Morgen – Homme (suure tähega Täna)
    Gistern – Eile
    Alles Klar – Kõik selge
    Was ist los? – Mis viga on?
    Buchstabieren – tähthaaval ütlema
    Lesen – lugema
    Sprechen / Lesen e = i, ie
    Du Sprichst/Lisest
    Er Spricht/Liset
    Fahren/ Schlafen a = ä
    Du Fährst/Schläfst
    Er Fährt /Schläft
    Schlafen – Magama
    Sagen – Ütlema
    Fremd – Võõras
    Voll – Täis
    Klein – Väike
    Gross – Suur
    Alt – Vana
    Jung – Noor
    Hell – Hele
    Dunkel – Tume
    Gut – Hea
    Schlecht – Halb
    Schwarz – Must
    Wiess – Valge
    Dick – Paks
    Dünn – Peenike
    Schön – Ilus
    Hässlich – Kole
    Kaputt – katki
    Runde – Ümmargune
    Hoch – Kõrge
    Der Ball – Pall
    Der Kamm – Kamm
    Der Computer – Arvuti
    Der Bleistift – Pliiats
    Das Auto – auto
    Das Haus –
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Saksa keele materjal algajatele #1 Saksa keele materjal algajatele #2 Saksa keele materjal algajatele #3 Saksa keele materjal algajatele #4 Saksa keele materjal algajatele #5 Saksa keele materjal algajatele #6 Saksa keele materjal algajatele #7 Saksa keele materjal algajatele #8 Saksa keele materjal algajatele #9 Saksa keele materjal algajatele #10 Saksa keele materjal algajatele #11 Saksa keele materjal algajatele #12 Saksa keele materjal algajatele #13 Saksa keele materjal algajatele #14 Saksa keele materjal algajatele #15 Saksa keele materjal algajatele #16 Saksa keele materjal algajatele #17 Saksa keele materjal algajatele #18 Saksa keele materjal algajatele #19 Saksa keele materjal algajatele #20 Saksa keele materjal algajatele #21 Saksa keele materjal algajatele #22 Saksa keele materjal algajatele #23 Saksa keele materjal algajatele #24 Saksa keele materjal algajatele #25 Saksa keele materjal algajatele #26 Saksa keele materjal algajatele #27 Saksa keele materjal algajatele #28 Saksa keele materjal algajatele #29 Saksa keele materjal algajatele #30 Saksa keele materjal algajatele #31 Saksa keele materjal algajatele #32 Saksa keele materjal algajatele #33 Saksa keele materjal algajatele #34 Saksa keele materjal algajatele #35 Saksa keele materjal algajatele #36 Saksa keele materjal algajatele #37 Saksa keele materjal algajatele #38 Saksa keele materjal algajatele #39 Saksa keele materjal algajatele #40 Saksa keele materjal algajatele #41 Saksa keele materjal algajatele #42 Saksa keele materjal algajatele #43 Saksa keele materjal algajatele #44 Saksa keele materjal algajatele #45 Saksa keele materjal algajatele #46 Saksa keele materjal algajatele #47 Saksa keele materjal algajatele #48 Saksa keele materjal algajatele #49 Saksa keele materjal algajatele #50 Saksa keele materjal algajatele #51 Saksa keele materjal algajatele #52 Saksa keele materjal algajatele #53 Saksa keele materjal algajatele #54 Saksa keele materjal algajatele #55 Saksa keele materjal algajatele #56 Saksa keele materjal algajatele #57 Saksa keele materjal algajatele #58 Saksa keele materjal algajatele #59 Saksa keele materjal algajatele #60 Saksa keele materjal algajatele #61 Saksa keele materjal algajatele #62 Saksa keele materjal algajatele #63 Saksa keele materjal algajatele #64 Saksa keele materjal algajatele #65 Saksa keele materjal algajatele #66 Saksa keele materjal algajatele #67
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 67 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2017-05-23 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 6 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor timekeeper Õppematerjali autor

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    32
    pdf
    Saksa keele grammatika
    8
    docx
    Saksa keele eksamimaterjal 8 klass C-keel
    19
    docx
    Saksa keele grammatikat
    291
    doc
    Tõde ja Õigus II Terve tekst
    6
    doc
    Saksa keele grammatika
    9
    pdf
    Bfr Loesungen AB-A2-2
    4
    docx
    Saksa keele grammatika
    2
    docx
    Saksa keele tõlkelaused





    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima

    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun