Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"umlaut" - 12 õppematerjali

umlaut – umlaut ehk metafoonia - Umlaut on rõhulise vokaali muutus, mille tingib järgsilbi vokaal samas sõnas.
thumbnail
6
doc

Sissejuhatus Germaani Filoloogiasse

Hääldus võiks olla originaalile lähedane tugev verb ­ üldmineviku ja mineviku kesksõnad moodustatakse ablaudi abil (nt sing, sang, sung); tugevate verbide klassis on paarisaja ringis verbe ja neid kergesti juurde ei teki tõlkelaen ­ teise keele eeskujul moodustunud omakeelne sõna või väljend umlaut ­ umlaut ehk metafoonia - Umlaut on rõhulise vokaali muutus, mille tingib järgsilbi vokaal samas sõnas. (i-umlaudi puhul toob eesvokaal i/j kaasa tagavokaali muutuse esimeses silbis (muutes tagavokaali eespoolsemaks). Wulfila ­ piiskop, misjonär, piibli tõlkija, tõlkis piibli kreeka keelest gooti keelde, moodustas gooti tähestiku ühendverb (phrasal verb) ­ sõnaühend, mis moodustab eraldi tähendusliku üksuse Keeled:...

Filoloogia
94 allalaadimist
thumbnail
18
doc

Sissejuhatus germaani filoloogiasse

helilised häälikud (bh>b, dh>d, gh>g) frikatiiv – hõõrdhäälikud j, v, f, s, š, ž germaani keelerühm - islandi, fääri, norra, taani, rootsi, inglise, friisi, jidiši, afrikaani, alamsaksa, hollandi, flaami, letseburgi, saksa, gooti germaani keelte liigitus – põhjagermaani keeled, idagermaani keeled, läänegermaani keeled Gooti keel- tekst pärineb 4. sajandist (400 aastat enne võrdleva keelematerjali tekkimist). Puhtal kujul näha ablaut, umlaut puudub, kuna see toimus 5s, 6s sajand. Sõnavara u. 2500 ning gooti keel on abiks vana-inglise keele mõõistmisel. Hansa Liit – Skandinaavia, Põhja-Saksamaa, Liivimaa ja Madalmaade poliitiline ja kaubanduslik liit; 13-17 sajand; põhilised linnad Novgorod, Tallinn, Visby, Lübeck, Hamburg, Brugge, London Algas Saksa kaupmeestest, kes tegid äri võõrastes linnades ja moodustasid gilde. Kaubeldi soola, raua, heeringa, soolakala, tekstiilide, vaha, nahkade, teravilja ja õllega...

Sissejuhatus germaani...
12 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Saksa keele algkursuse sõnad

A ­ Umlaut ­ Ä Besuchen - külastama Als -kui Buchstabieren ­ täht haaval ütlema Also - niisiis Dürfen - tohtima Etwas - natuke Essen ­ sööma Doch ­ vastad eitavale küsimusele Fehlen ­ puuduma jaatavalt Geben ­ andma Gern - meelsasti Geboren sein ­ sündima Gleich ­ kohe Gehen ­ minema Ins - -sse(sisseütlev) Glauben - arvama In der Mitte - keskel Haben ­ omama Kein(e) ­ eitus nimisõnade puhul Kosten ­ maksma, väärt olema Lieber - meelsamini Lernen ­ õppima Links ­ vasakul Nehmen ­ võtma Mit - -ga , koos Probieren - proovima März ­ märts Sein - olema Nebanan ­ kõrval Spielen - mängima Nicht ­ eitus tegusõnade puhul Trinken - jooma Nur - ainult...

Saksa keel
109 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Saksa keele nimisõnade soo ja mitmuse määramine. Eessõnad.

· das Chlor; füüsikaliste tähiste nimetused, tähestiku tähed: das Ohm, das Kilowatt, das Fis, das Ges, das · C, das Z; enamik noori loomi: das · Ferkel; linnad ja enamik maid: das Rom, das · Bonn; maailmajaod: das Asien, das · Europa; hotellid, kohvikud ja kinod: das Hilton, das · Capitol; värvid ja keeled: das Estnische, das · Grün. 1. Sufiksiga -e moodustatav mitmus. Umlaut võib esineda või puududa. · Enamik tugeva käändkonna meessoost nimisõnu: der Anfang ­ die Anfänge. · Võõrapärase päritoluga meessoost nimisõnad, mis lõppevad sufiksiga: 1. -al: der General ­ die Generäle; 2. -ar: der Kommissar ­ die Kommissare; 3. -är: der Sekretär ­ die Sekretäre; 4. -eur: der Ingenieur ­ die Ingenieure....

Saksa keel
156 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Keeleteaduse alused II eksam

Noorgrammatikud Lepzigi ülikoolis, eeskuju August Schleicher, tähtsaimad esindajad: Braune, Paul, Verner; uurisid indiviidide keelekasutust ja murdeid; historitsism ­ keeleteaduse peamine eesmärk on keele ajaloolise muutumise kirjeldamine; analoogia ­ kui häälikuseadustega ei saa midagi seletada, tuleb kasutada analoogiat 12. Häälikuseadused Häälikuseadused on keele süvastruktuuri kohta; A muutub või on asendatud Bga, B on tuletatud Ast; häälikuseaduseid: umlaut , Grimmi seadus (ahelmuutused; helitud stopphäälikud muutuvad helituteks frikatiivideks, helilised stopphäälikud muutuvad helituteks stopphäälikuteks), Grassmanni seadus, Verneri seadus, inglise suur häälikumuutus 13. Kirjeldav keeleteadus Kirjeldav e deskriptiivne keeleteadus vastandub normatiivsele e preskriptiivsele keeleteadusele, samuti teoreetilisele keeleteadusele; kirjeldab keele fonoloogiat, sõnade...

Keeleteadus
319 allalaadimist
thumbnail
19
doc

Saksa keele tähtsamad osad

1.Lauses esinevad üldreeglina mõlemad lause pealiikmed - alus ja öeldis. Kommst du morgen? Tuled (sa) homme? Ja, ich komme. Jah, tulen (küll). Lesen Sie das Buch? Kas te loete seda raamatut? Ja, ich lese es. Jah, loen. Er spricht deutsch. Ta räägib saksa keelt. Man spricht. Räägitakse. Es regnet. Sajab vihma. 2. Lause alus on alati nominatiivis. In der Kanne ist Milch. Kannus on piim. Wir tanzen Tango. Me tantsime tangot. 3.Olenevalt lause liigist on öeldisel lauses kindel koht - 1., 2., või viimane. Jutustavas ja küsisõnaga lauses on verbi pöördeline vorm 2.kohal. Ich begrüße Sie herzlich. Ma tervitan teid südamest. Wer sind Sie?...

Saksa keel
58 allalaadimist
thumbnail
16
docx

Eesti keele vormiõpetus

· Ains nom 2-silbilised nõrgeneva AV-ga võõrsõnad, mille esimene ja teine silp on III-vältelised · Aadress, asfalt, anskop, bemberg, ekspert, eksport, fokstrott, import, kompleks, kompvek, kotlet, kuurort, leistang, leitnant, lenkstang, leopard, lutsern, naakmann, nonsenss, pankrot, piiskop, portfell, protsent, rehnutt, sandek, sandvitsm seersant, seitung, setvert, säärvant, talrep, teemant, tiiskant, transport, umlaut , vestern, vimperg VORMISTIKUST: · Ains gen nõrgaastmeline (asfalid, kuurordi, nonsensi, setverdi, teemandi) · Ains part tugevas astmes ja lõputa (aadressi, asfalti, teemanti, kuurorti) · Ains illat nõrgaastmeline sse-lõpuline või tugevaastmeline lõputa (apteegisse e apteeki, konkursisse e konkurssi, pankrotisse e pankrotti) · de-mitmus tugevaastmeline de-tunnuseline (asfaltide, kompvekkides, kuurortidest, nonsenssidel, piiskoppidelt,...

Eesti keel
175 allalaadimist
thumbnail
5
odt

History of english review questions and answers 2016

The resulting sound preserves the original vowel, which is either preceded or followed by a glide. This process is manifested in a variety of Germanic languages and is characteristic of Old English. Certain front vowels, /æ/ /e/ and /i/, in their short and long variants, were diphthongized when immediately followed by a velar /x/ or a cluster containing a velarized consonant and /l/ or /r/, as its first element. I-UMLAUT In linguistics, umlaut (from German "sound alteration") is a sound change in which a vowel is pronounced more like a following vowel or semivowel. (ö ü). Umlaut is a form of assimilation, the process by which one speech sound is altered to make it more like another adjacent sound. If a word has two vowels, one far back in the mouth and the other far forward, more effort is required to pronounce the word than if the vowels were closer together....

Inglise keele ajalugu
18 allalaadimist
thumbnail
30
docx

TÜ Keeletüpoloogia kordamisküsimused (2016)

 Genitiivatribuut - Omastavaline täiend ehk genitiivatribuut on lauses omastava käände vormis esinev nimisõnaline täiend, nt minu auto. Nagu milline tahes omastavas käändes sõnavorm vastab omastavaline täiend küsimustele kelle? mille?.  sisemuutus – vokaalide või konsonantide muutus tüves, nt astmevaheldus  ablaut - inglise sing, sang, sung, song e reeglipärane täishäälikute vaheldus samas tüves  umlaut - saksa Hand – Hände e tüvevokaali muutumine järgneva silbi vokaali mõjul  akusatiiv – sihitav kääne, näitab, kellele või millele on tegevus otseselt suunatud (ostsin raamatu)  daativ – märgib, millele/kellele on tegevus kaudselt suunatud (kirjutasin sõbrale)  lokatiiv – kohakäänded, milles tegevus toimub: inessiiv, adessiiv, (essiiv)...

Keeleteadus
69 allalaadimist
thumbnail
134
docx

Saksa keele materjal algajatele

d, t, s, esszet, teistel juhtudel tarvitatakse -ST (der kleinste, der breitESTE, heissESTE) ERAND grö(ss)TE *Omadussõnad lõpuga -ER, -EL, EN kaotavad E Dunekel (tume) – dunkLER Sauer (hapu) – sauRER Offen (avatud) – offNER ÜHESILIBILISED omadussõnad mille juurhäälikud A, O, on saavad kesk- ja ülivõrdes UMLAUT ’i (täpid) A – Ä, O – Ö. U – Ü MIT UMLAUT A) Lang – länger – am längsten Alt, arm, kalt, krank, lang, scwach, schwarz, stark, warm U) Kurz – kürzer – am kürzesten Gesund, jung, O) Gro(ss) – grö(ss)er – am grö(ss)ten Hoch OHNE UMLAUT (ilma täppideta) 1) Kui on täishääliku ühend AU nt. Faul – fauler – am faulsten 2) Sõnad lõppudega -EL, -ER, -EN, -BAR, -SAM, -HAFT, -IG, -LICH, -E Dunkel – dunkler – am dunkelsten Schuldig(süüdi), offen, glücklich, langsam, wenig...

Saksa keel
37 allalaadimist
thumbnail
20
doc

Sissejuhatus germaani filoloogiasse

tugev verb – tugev verb on germaani keeltes see, mille ajavormid moodustatakse ablauti abil. sing-sang-sung. Selle vastand on nõrk verb, mille mineviku moodustatakse dentaali lisamisega. tõlkelaen – tõlkelaen on sõna või sõnaühend, mis laenatakse teisest keelest ja tõlgitakse sõna- sõnalt ning võetakse üle ka tähendus. nt seebiooper või verbiühendid nagu üles kirjutama. umlaut – umlaut on sisuliselt assimilatsioon. See on vokaali muutus, mille tingib samas sõnas järelsilbis olev teine vokaal. Germaani keeltes kõige levinum on i-umlaut, mis tingis selle et teise silbi i muutis eelneva vokaali eespoolsemaks. Päris tihti on i/j sõnast aja jooksul kadunud ja taastatav ainult keelevõrdluse või rekonstruktsiooni teel. Umlaut sõna kasutatakse ka märkena, mis pannakse umlaudistunud hääliku kohale. Buch-Bücher, kus u on muutunud eespoolsemaks ja saanud ü-ks...

Filoloogia
17 allalaadimist
thumbnail
2
doc

DEUTCH KONJUNKTIV II

Konjunktiv II ­ see on tingiv kõneviis, ehk siis oleKS, tuleKS, tahaKS jne. Konjunktiv II moodustatakse PRÄTERITUMIST (lihtminevikust): Präteritumi vormile lisada TÄPID (kui võimalik) JA ­E lõppu (kui e-d lõpus juba pole) Präsens Prät. Perfekt haben hatte (hat) gehabt Präteritum = hatte Konjunktivis tuleb UMLAUT (täpid peale) ehk siis HÄTTE PÖÖRAMINE, kui sõna on Konjunktivis: ich ­ E wir -EN du ­ EST ihr ­(E)T er ­ E sie -EN Ich hatte ­ ich hätte Du hattest ­ Du hättest Er hatte ­ er hätte usw. sein war ist gewesen sein WAR gewesen War = Konjunktiv WÄRE kommen kam ist gekommen KAM ­ Konjunktiv KÄME werden wurde ist geworden WURDE ­ Konjunktiv WÜRDE Kui tahetakse väljendada soovi või võimalust olevikus, siis kasutatakse enamike verbide puhul...

Saksa keel
3 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun