Hääldus võiks olla originaalile lähedane tugev verb üldmineviku ja mineviku kesksõnad moodustatakse ablaudi abil (nt sing, sang, sung); tugevate verbide klassis on paarisaja ringis verbe ja neid kergesti juurde ei teki tõlkelaen teise keele eeskujul moodustunud omakeelne sõna või väljend umlaut umlaut ehk metafoonia - Umlaut on rõhulise vokaali muutus, mille tingib järgsilbi vokaal samas sõnas. (i-umlaudi puhul toob eesvokaal i/j kaasa tagavokaali muutuse esimeses silbis (muutes tagavokaali eespoolsemaks). Wulfila piiskop, misjonär, piibli tõlkija, tõlkis piibli kreeka keelest gooti keelde, moodustas gooti tähestiku ühendverb (phrasal verb) sõnaühend, mis moodustab eraldi tähendusliku üksuse Keeled:...
helilised häälikud (bh>b, dh>d, gh>g) frikatiiv – hõõrdhäälikud j, v, f, s, š, ž germaani keelerühm - islandi, fääri, norra, taani, rootsi, inglise, friisi, jidiši, afrikaani, alamsaksa, hollandi, flaami, letseburgi, saksa, gooti germaani keelte liigitus – põhjagermaani keeled, idagermaani keeled, läänegermaani keeled Gooti keel- tekst pärineb 4. sajandist (400 aastat enne võrdleva keelematerjali tekkimist). Puhtal kujul näha ablaut, umlaut puudub, kuna see toimus 5s, 6s sajand. Sõnavara u. 2500 ning gooti keel on abiks vana-inglise keele mõõistmisel. Hansa Liit – Skandinaavia, Põhja-Saksamaa, Liivimaa ja Madalmaade poliitiline ja kaubanduslik liit; 13-17 sajand; põhilised linnad Novgorod, Tallinn, Visby, Lübeck, Hamburg, Brugge, London Algas Saksa kaupmeestest, kes tegid äri võõrastes linnades ja moodustasid gilde. Kaubeldi soola, raua, heeringa, soolakala, tekstiilide, vaha, nahkade, teravilja ja õllega...
A Umlaut Ä Besuchen - külastama Als -kui Buchstabieren täht haaval ütlema Also - niisiis Dürfen - tohtima Etwas - natuke Essen sööma Doch vastad eitavale küsimusele Fehlen puuduma jaatavalt Geben andma Gern - meelsasti Geboren sein sündima Gleich kohe Gehen minema Ins - -sse(sisseütlev) Glauben - arvama In der Mitte - keskel Haben omama Kein(e) eitus nimisõnade puhul Kosten maksma, väärt olema Lieber - meelsamini Lernen õppima Links vasakul Nehmen võtma Mit - -ga , koos Probieren - proovima März märts Sein - olema Nebanan kõrval Spielen - mängima Nicht eitus tegusõnade puhul Trinken - jooma Nur - ainult...
· das Chlor; füüsikaliste tähiste nimetused, tähestiku tähed: das Ohm, das Kilowatt, das Fis, das Ges, das · C, das Z; enamik noori loomi: das · Ferkel; linnad ja enamik maid: das Rom, das · Bonn; maailmajaod: das Asien, das · Europa; hotellid, kohvikud ja kinod: das Hilton, das · Capitol; värvid ja keeled: das Estnische, das · Grün. 1. Sufiksiga -e moodustatav mitmus. Umlaut võib esineda või puududa. · Enamik tugeva käändkonna meessoost nimisõnu: der Anfang die Anfänge. · Võõrapärase päritoluga meessoost nimisõnad, mis lõppevad sufiksiga: 1. -al: der General die Generäle; 2. -ar: der Kommissar die Kommissare; 3. -är: der Sekretär die Sekretäre; 4. -eur: der Ingenieur die Ingenieure....
Noorgrammatikud Lepzigi ülikoolis, eeskuju August Schleicher, tähtsaimad esindajad: Braune, Paul, Verner; uurisid indiviidide keelekasutust ja murdeid; historitsism keeleteaduse peamine eesmärk on keele ajaloolise muutumise kirjeldamine; analoogia kui häälikuseadustega ei saa midagi seletada, tuleb kasutada analoogiat 12. Häälikuseadused Häälikuseadused on keele süvastruktuuri kohta; A muutub või on asendatud Bga, B on tuletatud Ast; häälikuseaduseid: umlaut , Grimmi seadus (ahelmuutused; helitud stopphäälikud muutuvad helituteks frikatiivideks, helilised stopphäälikud muutuvad helituteks stopphäälikuteks), Grassmanni seadus, Verneri seadus, inglise suur häälikumuutus 13. Kirjeldav keeleteadus Kirjeldav e deskriptiivne keeleteadus vastandub normatiivsele e preskriptiivsele keeleteadusele, samuti teoreetilisele keeleteadusele; kirjeldab keele fonoloogiat, sõnade...
1.Lauses esinevad üldreeglina mõlemad lause pealiikmed - alus ja öeldis. Kommst du morgen? Tuled (sa) homme? Ja, ich komme. Jah, tulen (küll). Lesen Sie das Buch? Kas te loete seda raamatut? Ja, ich lese es. Jah, loen. Er spricht deutsch. Ta räägib saksa keelt. Man spricht. Räägitakse. Es regnet. Sajab vihma. 2. Lause alus on alati nominatiivis. In der Kanne ist Milch. Kannus on piim. Wir tanzen Tango. Me tantsime tangot. 3.Olenevalt lause liigist on öeldisel lauses kindel koht - 1., 2., või viimane. Jutustavas ja küsisõnaga lauses on verbi pöördeline vorm 2.kohal. Ich begrüße Sie herzlich. Ma tervitan teid südamest. Wer sind Sie?...
· Ains nom 2-silbilised nõrgeneva AV-ga võõrsõnad, mille esimene ja teine silp on III-vältelised · Aadress, asfalt, anskop, bemberg, ekspert, eksport, fokstrott, import, kompleks, kompvek, kotlet, kuurort, leistang, leitnant, lenkstang, leopard, lutsern, naakmann, nonsenss, pankrot, piiskop, portfell, protsent, rehnutt, sandek, sandvitsm seersant, seitung, setvert, säärvant, talrep, teemant, tiiskant, transport, umlaut , vestern, vimperg VORMISTIKUST: · Ains gen nõrgaastmeline (asfalid, kuurordi, nonsensi, setverdi, teemandi) · Ains part tugevas astmes ja lõputa (aadressi, asfalti, teemanti, kuurorti) · Ains illat nõrgaastmeline sse-lõpuline või tugevaastmeline lõputa (apteegisse e apteeki, konkursisse e konkurssi, pankrotisse e pankrotti) · de-mitmus tugevaastmeline de-tunnuseline (asfaltide, kompvekkides, kuurortidest, nonsenssidel, piiskoppidelt,...
The resulting sound preserves the original vowel, which is either preceded or followed by a glide. This process is manifested in a variety of Germanic languages and is characteristic of Old English. Certain front vowels, /æ/ /e/ and /i/, in their short and long variants, were diphthongized when immediately followed by a velar /x/ or a cluster containing a velarized consonant and /l/ or /r/, as its first element. I-UMLAUT In linguistics, umlaut (from German "sound alteration") is a sound change in which a vowel is pronounced more like a following vowel or semivowel. (ö ü). Umlaut is a form of assimilation, the process by which one speech sound is altered to make it more like another adjacent sound. If a word has two vowels, one far back in the mouth and the other far forward, more effort is required to pronounce the word than if the vowels were closer together....
Genitiivatribuut - Omastavaline täiend ehk genitiivatribuut on lauses omastava käände vormis esinev nimisõnaline täiend, nt minu auto. Nagu milline tahes omastavas käändes sõnavorm vastab omastavaline täiend küsimustele kelle? mille?. sisemuutus – vokaalide või konsonantide muutus tüves, nt astmevaheldus ablaut - inglise sing, sang, sung, song e reeglipärane täishäälikute vaheldus samas tüves umlaut - saksa Hand – Hände e tüvevokaali muutumine järgneva silbi vokaali mõjul akusatiiv – sihitav kääne, näitab, kellele või millele on tegevus otseselt suunatud (ostsin raamatu) daativ – märgib, millele/kellele on tegevus kaudselt suunatud (kirjutasin sõbrale) lokatiiv – kohakäänded, milles tegevus toimub: inessiiv, adessiiv, (essiiv)...
d, t, s, esszet, teistel juhtudel tarvitatakse -ST (der kleinste, der breitESTE, heissESTE) ERAND grö(ss)TE *Omadussõnad lõpuga -ER, -EL, EN kaotavad E Dunekel (tume) – dunkLER Sauer (hapu) – sauRER Offen (avatud) – offNER ÜHESILIBILISED omadussõnad mille juurhäälikud A, O, on saavad kesk- ja ülivõrdes UMLAUT ’i (täpid) A – Ä, O – Ö. U – Ü MIT UMLAUT A) Lang – länger – am längsten Alt, arm, kalt, krank, lang, scwach, schwarz, stark, warm U) Kurz – kürzer – am kürzesten Gesund, jung, O) Gro(ss) – grö(ss)er – am grö(ss)ten Hoch OHNE UMLAUT (ilma täppideta) 1) Kui on täishääliku ühend AU nt. Faul – fauler – am faulsten 2) Sõnad lõppudega -EL, -ER, -EN, -BAR, -SAM, -HAFT, -IG, -LICH, -E Dunkel – dunkler – am dunkelsten Schuldig(süüdi), offen, glücklich, langsam, wenig...
tugev verb – tugev verb on germaani keeltes see, mille ajavormid moodustatakse ablauti abil. sing-sang-sung. Selle vastand on nõrk verb, mille mineviku moodustatakse dentaali lisamisega. tõlkelaen – tõlkelaen on sõna või sõnaühend, mis laenatakse teisest keelest ja tõlgitakse sõna- sõnalt ning võetakse üle ka tähendus. nt seebiooper või verbiühendid nagu üles kirjutama. umlaut – umlaut on sisuliselt assimilatsioon. See on vokaali muutus, mille tingib samas sõnas järelsilbis olev teine vokaal. Germaani keeltes kõige levinum on i-umlaut, mis tingis selle et teise silbi i muutis eelneva vokaali eespoolsemaks. Päris tihti on i/j sõnast aja jooksul kadunud ja taastatav ainult keelevõrdluse või rekonstruktsiooni teel. Umlaut sõna kasutatakse ka märkena, mis pannakse umlaudistunud hääliku kohale. Buch-Bücher, kus u on muutunud eespoolsemaks ja saanud ü-ks...
Konjunktiv II see on tingiv kõneviis, ehk siis oleKS, tuleKS, tahaKS jne. Konjunktiv II moodustatakse PRÄTERITUMIST (lihtminevikust): Präteritumi vormile lisada TÄPID (kui võimalik) JA E lõppu (kui e-d lõpus juba pole) Präsens Prät. Perfekt haben hatte (hat) gehabt Präteritum = hatte Konjunktivis tuleb UMLAUT (täpid peale) ehk siis HÄTTE PÖÖRAMINE, kui sõna on Konjunktivis: ich E wir -EN du EST ihr (E)T er E sie -EN Ich hatte ich hätte Du hattest Du hättest Er hatte er hätte usw. sein war ist gewesen sein WAR gewesen War = Konjunktiv WÄRE kommen kam ist gekommen KAM Konjunktiv KÄME werden wurde ist geworden WURDE Konjunktiv WÜRDE Kui tahetakse väljendada soovi või võimalust olevikus, siis kasutatakse enamike verbide puhul...