Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"kredit" - 9 õppematerjali

kredit

Kasutaja: kredit

Faile: 0
Saksa majanduse sõnad
2
docx

Saksa majanduse sõnad

Wortsatztest Der Absatz-verkauf Die Beschaffung-alles was für ein Unternehmen besorgt werden muss Das Betriebsmittel-Staff oder Gerät das man zur Produktion braucht Der Einzelhandel- verkauf von Waren direkt an den Verbraucher Die Erstellung-Produktion, scöpfung, Anfertigung Die Gewinnung-abbau, Förderung Die Kundenberatung-service Die Lagerhaltung-Aufbewahrung von Warer Die Leistung,-e-materielle oder immaterielle Anstrengung Die Raumüberbrückung-Transport von Waren und Information von einem Ort zum andere Die Sortimentalsbildung-Auswahl der Produktauswahl eines Betriebes Der Verarbeiter-macht aus einem oder mehreren Stoffen ein neues Produkt Die Verarbeitung-Tätigkeit des Verarbeiters Der Vendelung-aus einem weniger went vollen Produkt ein höherwertiges Produkt Die Warenverteilung-Distribution von Produktion Der Werkstoff-Produkt aus dem ein Produkt erstelt wird Die Wertschöpfung-aus etwas weniger...

Keeled → Saksa keel
1 allalaadimist
Saksa keel sõnad ja ajavormid
2
docx

Saksa keel sõnad ja ajavormid

Arst, doktor-Der Doktor verliebt Investeering-die Investition,-en Erlernen-erlernte-hat ergelernt Aktsia-die Aktie,-n Anfangen-fing an-hat angefangen Selts, ühing-die Gesellschaft,-en Gehen-ging-ist gegangen Aktsiaselts-die AG=die Sorgen-sorgte-hat gesort Aktiengesellschaft,-en Denken-dachte-hat gedacht Valdkond, ala-der Bereich,-e Leiten-leitete-hat geleitet Laen-der Kredit,-e Absolvieren-absolvierte-hat Väljaõpe,haridus-die Ausbildung,-en absolviert Ettevõte, asutus-der Betrieb,-e Vaerlaufen( er verläuft, verlief, ist Ettevõttemajanduse õpetus-die verlaufen) Betriebswirtschaftslehre=BWL Sich bewerben( er bewirbt sich, Semester-das Semester,- bewarb sich, hat sich beworben) Võimalus-die Möglichkeit,-en Analüüs-die Analyse,-n Turg-der Markt,-e Ich werde du wirst er/sie/es wird Wir werden

Keeled → Saksa keel
17 allalaadimist
Majandusarvestuse aluste kordamisülesanded
16
pdf

Majandusarvestuse aluste kordamisülesanded

3. Arvelduskontole laekub AP suurenemine Ei mõju K: Laenukohustus pangalaen 4. Ostetakse materjale, AP suurenemine Ei mõju D: Materjalid jäädakse tarnijale võlgu K: Võlg tarnijale 5. Arvelduskontolt AP vähenemine Vähendab kasumit D: instressikulud võetakse maha K: Arvelduskonto pangalaenu intress Passiva suurenemine kredit, vähenemine debit Aktiva suurenemine debit, vähenemine kredit 9. Kasumiaruande koostamine (palun esitage kulud kulude all ja tulud tulude all) NB! Kasumiaruande koostamine on TEKKEPÕHINE! Ka siis kui ei ole kulude-tulude osas raha liikumist toimunud, kantakse tekkepõhisusest lähtudes ikka kuludesse või tuludesse. Laen ei ole kulu, laen on tagasimaksmisele kuuluv raha. Laenu intress on finantskulu, läheb kuludesse tekkepõhisusest lähtudes.

Majandus → Majandus
53 allalaadimist
Rahanduse alused – 3-seminar
4
docx

Rahanduse alused – 3. seminar

Ettevõte on asendamise majandusliku tasuvuse uurimisel juba kulutanud 25 000 EUR. Ettevõte ootab oma investeeringutelt vähemalt 15%-st tulumäära. a) Kas ettevõte peaks asendama olemasoleva masina? Põhjendage oma otsust ettevõtte juhatuse liikmetele. Ettevõte ei kavanda vaadeldaval perioodil dividende, seega ka maksudega arvestama ei pea. Lahendus: Investeering (t = 0): -2.5 milj + 0.7 milj ­ 0.35 milj + 0.05 milj (kredit võla kasv) = -2.1 milj Iga-aastane rahavoog asendamisest (t = 1-5): +0.65 milj Projekti lõpetav rahavoog (t=5): saame tagasi käibekapitali investeeritud summad ning tasume kreditoorse võla -> ehk +0.35 milj ­ 0.05 milj = 0.30 milj Turu-uuring on juba tehtud kulu hindamise hetkeks, seega ebaoluline kulu nüüd. NPV = -2.1milj + 0.65/1.15 + ..... + Microsoft Excel Worksheet Seega projekti tasu investeerida. 5. Portfelliteooria

Majandus → Rahandus ja pangandus
64 allalaadimist
Referaat Taani kohta
12
doc

Referaat Taani kohta

4.3 Finantsteenused 2006. aastal andsid finants- ja äriteenustega tegelevad ettevõtted tööd 14,5 %le Taani tööjõust. Panku oli 2007. aasta keskel kokku 144. Suurimad pangad, Danske Bank ja Nordea, moodustavad kokku üle poole Taani pangandusturust. Suuremad kommertspangad on veel Jyske Bank ja Sydbank[2]. Taani suuruselt teine finantsgrupp Danske Banki järel on Taani suurim hüpoteekpank Nykredit. Nykredit teeb strateegilist koostööd Jyske Bankiga. Kolmas suurem hüpoteekpank on BRF Kredit. [2] Taani kindlustusturg on väga mitmekesine ja tihedal konkurentsil põhinev. Taani Kindlustusettevõtete ja Pensionikassade Liidus oli 2007. aasta keskel registreeritud 92 liiget. Suurimateks kindlustusettevõteteks on Codan, Tryg Baltica ja Danica Pension. [2] 4.4 Kaubandus Taani jaekaubanduses tegutseb üle 31000 ettevõtte. Nendest umbes 8000 ettevõttel on aastakäive üle 5,2 miljoni EEK. Selvehallide turul on suurimateks kontsernideks Dansk

Geograafia → Geograafia
58 allalaadimist
Finantsjuhtimise valemid
9
doc

Finantsjuhtimise valemid

kohust. Likviidsussuhe = (käibevara ­ kauba- ja tootmisvarud) / lühiajal. kohust. Rahal. vahendite tase = raha ja väärtpaberid / lühiajal. kohust. Varade tootlus e. koguvahendite käibekordaja = realis. netokäive / keskm. koguvarad Põhivarade tootlus = realis. netokäive / põhivarad Käibekapital = käibevara ­ lühiajal. kohust. E/v talitustsükkel = varude käibevälde + debit. võlgn. käibevälde Lühiajal. kohustuste käibekordaja = realis. kaupade kulu / keskm. kredit. võlgnevus E/v finantseerimistsükkel = talitustsükkel ­ lühiajal. kohustuste käibevälde Võlakordaja = koguvõlg / koguvara Intressikulude kattekordaja = EBIT / intressikulud Happetest = kõrgema likviids. käibevara / lühiajal. kohust. Varude käibekordaja = müük / varud Lühiajalise võla kattekordaja = käibevara / lühiajal. võlg Likviidsuskordaja = (käibevara ­ varud) / lühiajal. võlg Omandikordisti = koguvara / omakapaital Käibekapital = käibevara ­ lühiajal. kohust.

Majandus → Majandusarvestus
110 allalaadimist
Saksa keele materjal algajatele
134
docx

Saksa keele materjal algajatele

Der Mülleimer – Prügikast Der Tisch, -e – Laud Der Kühlschrank, -’’e – Külmkapp Der Herd, -e – Pliit Die Waschmaschiene, -n – Pesumasin Die Lampe, -n – Lamp Das Bett, -en – Voodi Der Geschimsüõler – Nõudepesu masin Der Fernseher – Telekas Das Regal, -e – Riiul Das Radio, -s – Raadio Das Geschäft, -e – Pood Das Sonderangebot, -e - Sooduspakkumine Zumachen – Kinni panema (lahku) Aufhaben – Lahti olema (lahku) In bar – Sularahas Auf Kredit kaufen – Järelmaksuga ostma Meinen – Arvama Wünschen – Soovima Das Wunsch – Soov Phantastisch - Fantastiline Gucken – Vaatama Gleich falls – Sulle ka Ich wünsche dir ein schönes Wochenende – Soovin sulle ilusat nädala vahetust Das gibt’s doch nicht – Ei või olla Wo? und Wohin? Kus? Ja Kuhu? die Sache, -n – Asi der Schlüssel, - - Võti die Karte, -n – Kaart, Pilet der Film, -e – Film die Wohnung, -en – Korter das Zimmer – Tuba

Keeled → Saksa keel
42 allalaadimist
Majandusarvestuse vastused
35
doc

Majandusarvestuse vastused

efektiivsus ja vara- de tootlikkus. Ettevõtte talitustsükkel ­ päevade arv, mille jooksul toimub varude muutum. debit. võlgnevuseks ja debit. võlgnevuse muutum. rahaks. Talitustsükkel = varude käibevälde + debit. võlgnevuse käibevälde Lühiajal. kohustuste käibekordaja - mitu korda keskm. toimub lühiajal. kohustuste tasum. aruan- deper. Lühiajal. kohustuste käibekordaja = realis. kaupade kulu / keskm. kredit. võlgnevus E/v finantseerimistsükkel - päevade arv, mille tegevuste teostamiseks peab e/v otsima rahal. vah. Finantseerimistsükkel = talitustsükkel ­ lühiajal. kohustuste käibevälde 18 13. Lühiajalise maksevõime (likviidsuse) analüüs. E/v maksevõimet isel. näitajaks on likviidsuse tasemenäitajad. Likviidsus - isel. e/v võimet muuta e/v varad maksevahendeiks, et tasuda kaupade ja teenuste eest.

Majandus → Majandusarvestus
124 allalaadimist
Lõpueksami küsimused ja vastused 2008
126
doc

Lõpueksami küsimused ja vastused(2008)

arved laekuvad, kuid halvemal juhul jäävad ka laekumata. Ostjatelt laekumata nõudesummasid hinnatakse rmp-se aastaaruandes individuaalselt, s.o. iga arve laekumise tõenäolisust käsitletakse eraldi. Ostjatelt laekumata summad, mille laekumine on ebatõenäoline, kantakse kuludesse(rmp seadus par 34 lõige 2). Hindamise aluseks on : meeldetuletuskirjad, millele ei vastata, hagiavaldus ostja vastu, või kui ostjale on väljakuulutatud pankrot või likvideerimine(debit kulukonto, kredit ebatõenäol laek arved). Vaatamata ebatõenäoliselt laekumata nõuete kuludesse kandmisele, kajastatakse nid nõudeid laekumiseni või bilansist mahakandmiseni bilansikirjel ,,ostjatele laekumata arved". Ebatõenäoliselt laekuvate arvete konto kreeditsaldo aga näidatakse bilansi aktivas samanimelisel bilansireal miinusega. Kui kuludesse kantud nõudesumma hiljem laekub, koostatakse vastupidine lausend : D arvelduskonto D ebatõen laek arved K ostjatelt laekumata arved K kulukonto

Majandus → Finantsjuhtimine ja...
716 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun