TALLINNA TEENINDUSKOOL Geity Lande 031 PK RAIMOND KAUGVER Referaat Juhendaja: Annely Kallo Tallinn 2012 Geity Lande Referaat SISUKORD Sissejuhatus...........................................................................................................................3 Biograafia..............................................................................................................................4 Looming..................................................................................
gibt weniger Lärm. Vielleicht deutet dies derauf hin, das nur wenige Menschen leben auf dem Land. Jedoch sollte nicht vergessen werde, dass ist es hier einfach einem parkplatz zu finden. Hieraus könnte man schlieen, das wenige Menschen bewegen. Es gibt bei uns viele Geschäfte mit groer Warenauswahl. Andererseits alle Leute sind so neugierig. Hier kennen mich fast alle und alle diskutieren gleich über mein Verhalten. Dies könnte bedeuten, dass leben auf dem Lande ist langweilig. Ferner es gibt hier Probleme mit der Ausbildung. Auf der anderen Seite es ein groes Probleme eine entsprechende Arbeit zu finden. Eine Kleinestadt gibt es so wenige Arbeitplätze. Zuletzt sollte an dieser Stelle noch erwähnt werden, dass wenn man ernsthaft krank ist, mu man auf das Kleinstadt krankenhaus verzichten. Es ist anzunehmen, dass lokale Ärzte nicht über die Ausbildung und Ausrüdtung. Weiter Blick städtischen Pro- und Contra- Argumente
guten tag-tere pevast ich heisse-mina olen deutschland-saksamaa estland-eesti wer-kes wer ist das-kes see on wie heist du-mis on sinu nimi wohnen-elama kommen-tulema lernen-ppima heute-tna morgen-homme 1-eins 2-zwei 3-drei 4-vier 5-fnf 6-sechs 7-sieben 8-acht 9-neun 10-zechn 11-elf 12-zwlf 13-dreizehn 14-vierzehn 15-fnfzehn 16-sechzehn 17-seibzehn 18-achtzehn 19-neunzehn 20-zwanzig die mutter-ema der vater-isa der bruder-vend die schwester-de die familie-perekond die eltern-vanemad die frau-naine der mann-mees das kind-laps der sohn-poeg die tochter-ttar das jahr-aasta bei der familie-perekonna juures der schler-pilane(m.s.) die schlerin-pilane(m.s.) der student-lipilane(m.s.) die studentin-lipilane(n.s.) der lehrer-petaja(m.s.) die lehrerin-petajanna arbeiten-ttama studieren-likoolis ppima ledig-vallaline verheiratet-abielus tot-surnud verwitwet-lesk auf dem lande-maal in der stadt-linnas
selbst sauber. Wir legen die Dinge in den Schrank oder werfen etwas weg. Meist reinigt unsere Putzfrau unser Haus. Die Waschmaschinewäscht die Wäsche, wir stecken unsere Sachen dorthin.Meine Mutter oder ihr Mann kochen. Und sie spülen auch das Geschirr ab Wir alle haben unsere eigenen Räume. Und unsere eigenen Mülleimer. So tragen wir alle unseren eigenen Müll aus. Ich habe noch nie gesehen,dass jemand die Fenster putzt. Aber ich denke, dass es meine Mutter ist, die es tut. Auf dem Lande reinige ich die Fenster und alles andere.Ich muss sagen, dass ich oder mein Stiefbruder nichts tun. Wir brauchen das auch nicht. Es gibt nicht viel zu tun. Meiner Mutter ist zu Hause meist und wir habeneine Putzfrau, die den Boden und Regale und solche Sachen reinigt. Und Geld ist nicht mein Problem. Wenn ich nichts bekomme, dann bekomme es nicht. Ich habe mein eigenes Taschengeld, und das ist es. Am Abend, wenn meine Mutter nicht am Computer arbeitet, dann sehen sie und ihrMann fern
raha ei haise pecunia non olet kõike väärtuslikku kannan endaga omnia mea mecum porto oh ajad, oh kombed! o tempora, o mores! pole halba ilma heata nullum malum sine bono est ükski reegel pole ilma erandita nulla regula sine exceptione sellele, kes tahab, pole miski raske nihil volenti difficile est terves kehas terve vaim mens sana in corpore sano pärlid sigade ette margaritas ante porcos käsi peseb kätt manus manum lavat suure kiitusega magna cum lande hunt jutus lupus in fabula veinis peitub tõde in vino veritas ta otsib merest vett in mare aquam quaterit inimene on inimesele hunt homo homini lupus est tegudes tugevalt, sõnades leebelt fortiter in re, suaviter in modo õnn soosib tugevaid fortes fortuna adiuvat saagu valgus fiat lux kiirusta aeglaselt festina lente kogemus on parim õpetaja experientia est optima magistra eksimine on inimlik errare humanum est üks paljudest e pluribus unum jaga ja valitse divide et impera
vereringeorganid. Rinda hinnatakse laiuse, sügavuse, lameduse ja lihastuse järgi. Piimalehmadel peetakse heaks üsna laia, sügavat, keskmise kumerusega, laiali asetsevate ja tahapoole suunduvate roietega rinda. Lihaloomadel on lai, sügav, tünjas, hästi lihastunud rind.Ka kiirushobustel on üsna sügav, lai ja hästi lihastunud rind. Puuduseks on kõigi jaoks eriti kitsas ja lame rind. 2.6 Selg Selg on turja ja lande vaheline osa, mis toetub 7-13 rinnalülile. Selga hinnatakse seljajoone sirguse, laiuse ja lihastiku järgi. Kõikidel loomadel peetakse heaks, laia suhteliselt sirget, hea lihastusega selga, sest koos landega moodustab see silla ees- ja tagakehaosade vahel, mille tugevusest oleneb looma konstitutsiooni tugevus. Selja hea lihastuse korral saadakse tapaloomadelt väärtuslikku liha. 7 2.7 Lanne
Lieber - meelsamini Lernen õppima Links vasakul Nehmen võtma Mit - -ga , koos Probieren - proovima März märts Sein - olema Nebanan kõrval Spielen - mängima Nicht eitus tegusõnade puhul Trinken - jooma Nur - ainult Verbinden - ühendama Oben üleval Verdienen - teenima Ohne - ilma Auf dem Lande maal Ort - koht Da geht ein mann seal läheb üks mees Rechts paremal Da sind seal on Samstag - laupäev Das ist ein/der see on So nii, niimoodi Das sind need on Unten all Genau just nii, täpselt Vielleicht võib olla Ein Pils vom Fa - vaadiõlu Zu - -s(seesütlev) Eine Tasse Tee üks tass teed
schöne, ruhige und freundliche Atmosphäre und Sie können die traditionelle Kultur erleben, die einen Einblick in das Leben der Esten in den alten Zeiten gewährt. Wildtiere: Wo noch in Europa können Sie hoffen, wilden Bären, Wölfen, Luchsen und Gleithörnchen zu begegnen? Nirgends. Vögel: Millionen Vögel machen auf ihren Wanderrouten in Estland Halt. Schlösser: Nicht nur in Tallinn, sondern im ganzen Lande gibt es restaurierte, aber auch in Ruinen stehende mittelalterliche Schlösser. Saunas: Wenn der Schnee fällt, gehen Sie in eine heiße holzbeheizte Sauna, schlagen Sie sich (oder einen Freund) mit Birkenzweigen und wälzen Sie sich im Schnee herum. Das ist toll. Wirklich. Geister und Legenden: Estland hat einen schönen Fundus an gruseligen und übernatürlichen Vorkommnissen. Die Tallinner Altstadt ist beispielsweise mit Geschichten und absonderlichen Ereignissen überfüllt.
Das Gespräch mit dem Papst Mit durchtriebener Schalkheit war Eulenspiegel ausgestattet. Er dachte an das alte Sprichwort: ,,Wer nach Rom zieht, such einen Schalk, beim zweiten Mal findet er ihn, beim dritten Mal bringt er ihn mit. `` In Rom angekommen suchte er Unterkunft bei einer Wirtin. Die Frau bewunderte Eulenspiegel, da er ein schöner und lustiger Mann war. Er erzählte ihr, dass er aus einem Lande im Kreis Sachsen stamme und dass er nach Rom gekommen sei, um den Papst zu sprechen. Da lachte die Frau und sagte: ,,Ihr werdet wohl den Papst sehen können, aber mit ihm sprechen ist ausgeschlossen. Ich bin hier geboren und aufgewachsen, aber ich hatte noch nie Gelegenheit, auch nur ein Wort mit ihm zu wechseln. Wie wollen Sie das also so schnell erlagen? Ich gäbe wohl gern hundert Dukaten, wenn es mir einmal gelingen sollte. ``
Flucht der dort verbliebenen Fachleute in den Westen organisiert wird. Erwin Strittmatter: Ole Bienkopp (1963): die Bodenreform; er schaufelt sich zu Tode Christa Wolf: Der geteilte Himmel (1963): Die Erzählung handelt von der 19-jährigen Rita Seidel und ihrem Freund Manfred Herrfurth und spielt kurz vor dem Johannistag des Jahres 1961, also kurz vor dem Mauerbau. Rita und Manfred, grundverschieden sie vom Lande, er aus der Stadt, sie schwärmerisch, er technisch-rational , begegnen sich beim Dorftanz und werden ein Paar. Sie leben dann gemeinsam bei seinen Eltern in Halle, Manfred arbeitet als Chemiker und Rita besucht das Lehrerseminar und arbeitet als Teil ihrer Ausbildung in einer ,,Brigade" des Waggonbauwerks Ammendorf. Manfred wächst in einer zerstrittenen Familie auf. Er verliert den Glauben an das sozialistische Wirtschaftssystem,
Geburhoft – Sünnikoht Richtig – Õigesti, Õigus Verboten – Keelatud Der Platz – Plats, Väljak, Istekoht Die Fahrkarte – Sõidupilet Der Zug – Rong Der Bahrhogt – Raudteejaam Die Puppe – Nukk Der Freund – Sõber Die Freundin – Sõbranna Interessant – Huvitav Mehr – Enam, Rohkem Lustig – Lõbus Ger Nicht – Üldse mitte Ruhe – Rahu Falsch – Vale, Valesti Hassen – Vihkama Nehmen – Võtma Sehen – Nägema Essen – Sööma Auf dem Lande – Maal Allein – Üksi Tot – Surnud Die Eltern – Vanemad Die Grosseltern – Vanavanemad Der Bauer – Talunik Jeden Tag – Iga päev Immer - Alati Selten - Alati Vielleich – Võib olla -N -E -ER Die Familie Der Bleistift Das Kind Die Puppe Der Freund -S Die Fahrkarte Der Sekretär Das Auto Die Nummer Das Jahr Das Foto
3. tarpan E. caballus gmelini primitiivne koduhobune. Kuni 135 cm. Trulljas kere, ümarad vormid. Hiirjas vööt seljal. Tagajalgadel naastud puuduvad. Veel 1870-l oli teda veel looduslikult. Tuntumaid pidajaid oli Krahv Samolski loomaaed. Eeslid E.asinus (raamatus olemas) metsikuid eesleid kohtab vaid Aafrikas.Tiinus kestab 12 kuud Iseloomulik on pikk kandeaeg. Suurem pea ja pikemad kõrvad kui hobusel. Ka pikem lande osa. Kere laudjas on luippu. Kabjad on kitsamad, ka kõrged ning värvuselt hallid raudja vöödiga. Nad ei hirnu, ega pruuska, kuid on vastupidavamad. 1. Kodueesel E. asinus tuntud veoloom. Aafrikas, Vahemeremaades, Kesk-Ameerikas. Kodustatud 4000 aastat tagasi. Euroopas oli Hispaania maades ja teisel reisil viidi ka Ameerikasse 2. Somaali ulukeesel Equus asinus somaliensis 3. Nuubia ulukeesel Equus asinus africanus
Alates 18. elukuust hakkab lihaste kasv vähenema. Seda tuleb arvestada noorveiste määramisel. Kogu lihastikust on kõige suurem osatähtsus tagajäsemete lihastel, seejärel eesvöödet kerega ühendavatel, selgroo- ja lõpuks eesjäsemete lihastel. Et kere tagumine kolmandik on lihakehas suure osatähtsusega, siis tuleb selle kasvamise soodustamiseks noorveiseid intensiivselt sööta. Erinevatel lihaveisetõugudel võib selja-, lande- ja laudjalihastik olla erakordselt lopsakas. Mõõnedel lihaveisetõugudel (belgia sinine, hele akviteen jt) esineb nn kaksiklihas e. doppellender. Neil on peen luustik, madalad jalad, suur massi-iive ja tapasaagis. Rasvkude ladestub looma kasvamise ajal kindlas järjestuses. Lihakeha paremaks kirjeldamiseks on soovitatav jaotada rasvkude paiknemise järgi organismis järgmiselt: 1)nahaalune rasv (katab kõrgemas toitumuses loomal peaaegu kogu lihakeha
vanemaid meenutav kuju; hinnatakse pea pikkust, laiust, kuju, suurust ja profiili kael- hinnatakse pikkust, paksust ja ülaserva sirgust, nahapaksust mõõdetakse kaelavoldilt, kiirushobustel ja piimalehmadel tähtsaks tasakaalu säilitavaks kehaosaks turi- paikneb esimeste rinnalülide ogajätkete ja abaluukõhrete piirkonnas, kiirushobustele ja piimalehmadele tüüpiline kitsas ja kõrge turi, raskeveohobustele ja lihaveistele aga lai ja lihaseline. selg- turja ja lande vaheline ala. iseloomulik on seljajoone sigus, selja laius ja ühtlane liitumine turja või landega. lanne ehk nimme- ühendab selga ja laudjat, lihaloomadel on landeosa hea lihastiku asupaik. õlgmik- on aba- ja õlavarreluule toetuv osa. loomaliikuvusele jalihakoe ladestumisele tähtis piirkond, luude omavaheline nurk väga erinev, nõrgem lihastus on tüüpiline piimaveistele ja kiirushobustele. lihasigadel, -veistel ja raskeveohobustel katab õlgmikku massiivne lihastik.
Alates 18. elukuust hakkab lihaste kasv vähenema. Seda tuleb arvestada noorveiste määramisel. Kogu lihastikust on kõige suurem osatähtsus tagajäsemete lihastel, seejärel eesvöödet kerega ühendavatel, selgroo- ja lõpuks eesjäsemete lihastel. Et kere tagumine kolmandik on lihakehas suure osatähtsusega, siis tuleb selle kasvamise soodustamiseks noorveiseid intensiivselt sööta. Erinevatel lihaveisetõugudel võib selja-, lande- ja laudjalihastik olla erakordselt lopsakas. Mõõnedel lihaveisetõugudel (belgia sinine, hele akviteen jt) esineb nn kaksiklihas e. doppellender. Neil on peen luustik, madalad jalad, suur massi-iive ja tapasaagis. Rasvkude ladestub looma kasvamise ajal kindlas järjestuses. Lihakeha paremaks kirjeldamiseks on soovitatav jaotada rasvkude paiknemise järgi organismis järgmiselt: 1)nahaalune rasv (katab kõrgemas toitumuses loomal peaaegu kogu
Eestimaa ,,paganad" on sagedasti mässu tõstnud Taani kuninga ning ta vasallide vastu ja tahavad nüüd viimaseid hävitada, nii et ristiusuliste seisukord ülepea väga kõikuv ja kardetav näib olevat. Voldemar-Erichi laenumeeste õiguses (a. 1315) käib peat. I § 2 järgmiselt: ,,Sest et (aga) maid paganate, leedulaste, venelaste ja karjalaste poolt hädaoht varitseb, nad ka veel sisemiselt maainimeste poolest rahutud on..." (Wente de Lande (auerst) vor den heyden, Littowen, Russen und Carelen varlicken liggen, nock inwendig von den Landtlueden unseker sint). 1343.-1345. a. puhkes lahti suur vabadusvõitlus Harjus, Läänes, Saares, järelkajaga Otepääs, Vastseliinas, vahest ka Viljandis ja kättetasuretkes Leedu sõjaväe abil. Isegi seekord, kuigi võitlus ebaõnnestus, tegi ordumeister Dreylöwen saarlastega 1345. a. veel rahulepingu.
Alates 18. elukuust hakkab lihaste kasv vähenema. Seda tuleb arvestada noorveiste määramisel. Kogu lihastikust on kõige suurem osatähtsus tagajäsemete lihastel, seejärel eesvöödet kerega ühendavatel, selgroo- ja lõpuks eesjäsemete lihastel. Et kere tagumine kolmandik on lihakehas suure osatähtsusega, siis tuleb selle kasvamise soodustamiseks noorveiseid intensiivselt sööta. Erinevatel lihaveisetõugudel võib selja-, lande- ja laudjalihastik olla erakordselt lopsakas. Mõõnedel lihaveisetõugudel (belgia sinine, hele akviteen jt) esineb nn kaksiklihas e. doppellender. Neil on peen luustik, madalad jalad, suur massi-iive ja tapasaagis. Rasvkude ladestub looma kasvamise ajal kindlas järjestuses. Lihakeha paremaks kirjeldamiseks on soovitatav jaotada rasvkude paiknemise järgi organismis järgmiselt: 1)nahaalune rasv (katab
Seda tuleb arvestada noorveiste määramisel. 36 KALAKASVATUSE ERIALA Kogu lihastikust on kõige suurem osatähtsus tagajäsemete lihastel, seejärel eesvöödet kerega ühendavatel, selgroo- ja lõpuks eesjäsemete lihastel. Et kere tagumine kolmandik on lihakehas suure osatähtsusega, siis tuleb selle kasvamise soodustamiseks noorveiseid intensiivselt sööta. Erinevatel lihaveisetõugudel võib selja-, lande- ja laudjalihastik olla erakordselt lopsakas. Mõnedel lihaveisetõugudel(belgia sini-valge, hele akviteen jt) esineb nn.kaksiklihas e. doppellender. Neil on peen luustik, madalad jalad, suur massi-iive ja tapasaagis. Rasvkude ladestub looma kasvamise ajal kindlas järjestuses. Lihakeha paremaks kirjeldamiseks on soovitatav jaotada rasvkude paiknemise järgi org-mis järgmiselt: 1) nahaalune rasv ( katab
annaabi.ee 
