Was sollen denn die Kinder denken?" Viele Leute beschäftigen in ihrem Haushalt eine "Putze". Zur vollen "Putzkraft" hat's offenbar nicht gereicht. Es ist vielleicht scherzhaft oder locker gemeint, klingt aber abschätzig und ist nicht besser als Tippse oder Saftschubse. Das Wort "Putze" kommt bei mir nicht vor, es sei denn, ich "putze" selbst. Zu seinem 45. Geburtstag werde ich Philipp einen Autoaufkleber für seinen Audi TT schenken: "Zur Tanke? Nein danke!" wird darauf stehen. Darüber wird er sich bestimmt freuen wie Hulle. Die Sache ist schon in der Mache! (c) Bastian Sick 2010 Die LP Die Kurve inimlikkus Die Zise passend kaar Der Jugendjargon niedermachend lõbusõit Der Hang Die Humanität alandav
Computer im Kinderzimmer - ja oder nein? Ein Computer im Haushalt gehört für die meisten Menschen zur Grundausstattung. Es gibt sogar einen Computer im Kinderzimmer. Ist die Computerbenutzung völlig gefahrlos, oder gibt es auch Gefahren? Das wird im folgenden Text diskutiert. Einerseits können die Kinder mit seiner Hilfe schneller Lesen lernen. Wenn man den Computer benutzen möchte, dann muss man unbedingt lesen können. Zuerst buchstabieren die Kinder den Text auf dem Bildschirm und dadurch üben sie ihre Sprachkenntnisse. Übung macht den Meister und bald ersetzt man die Buchstabierung mit dem Lesen. Auch sollte an dieser Stelle nicht vergessen werden, dass der Computer in vielen Berufen notwendig ist. Die Kinder lernen, wie sie verschiedene Programme und das Internet benutzen können. Sie gewöhnen sich an den Computer und sie müssen in Zukunft nicht an den Computerkursen teilnehmen. Anderseits macht der Comput...
LEKTIONEN 1-3 VARIANTE 1 1.Milline sõna sobib lünka? (nein, hei3en, Sie, ich, das, Name,ist, we) *Sind...Herr Neumann? Sie *Entsculdigung...hei3en Sie? wie *...ich bin Frank Stein. Nein *Mein...ist Keller. Name *...Sie Neumann? Hei3en*Wer...Herr Neumann? ist *Nein,... hei3e Röper. ich *...bin ich. Das 2.Moodustage küsimus .......Sie? Ich hei3e Max M. Wie hei3en ............? Das ist Herr Rechder. Wer ist das ...Sie....? Ja, ich spreche Deutsch. Sprechen, Deutsch ...du....? Nein, ich wohne nicht in Berlin. Wohnst, in Berlin 3.Pöörake
Üldine 1) Was machst du in deiner Freizeit? Mida sa teed enda vabal ajal? *In der Freizeit spile Ich mit Computer und Fussbal, sehe Filme und Sendungen 2) Was machst du am liebsten in deiner Freizeit? Mida sa teed kõige meelsamini enda vabal ajal? Am liebsten spiele ich mit Computer. 3) Wie verbringst du deine Freizeit? Kuidas veedad sa oma vaba aega? Ich verbringe meine Freizeit zu Hause am lustig. 4) Was hast du am Wochenende vor? - Mis on sul nädalavahetusel ees? * Ich gehe ins Kino/ treffe meine Freunden (kohtun sõpradega) 5) Welche Hobbys hast du? Millised hobid sul on? Computer, Spiele, Fussbal, Filme 6) Was machst du am Wochenenden? Mida sa teed nädalavahetustel (tavaliselt)? Am Wochenenden treffe ich meine Freunden und sehe gute Filme 7) Wie oft gehst du aus? Kui tihti käid sa väljas? *Ich gehe am Wochenenden aus. 8) Rauhst du? Nein 9)Trinkst du Alkohol? Bier oder Vodka? 10) Sammelst du etwas? kogud sa midagi? Maj...
setzen sich istet võtma sicher kindlasti spazieren jalutama sprechen über + Akk millestki rääkima Stadtrundfahrt, -en die linnaekskursioon Studio, -s das stuudio, ateljee Uhr, -en die kell um/stellen siin: kellad õigeks keerama Vormittag der ennelõuna Wetter, das ilm Woche, -n die nädal wunderbar imeline zeigen näitama Wunderbar, einfach fabelhaft, das gefällt mir gut, ganzfantastisch. Wie gefällt Ihnen das Auto da? Nicht ganz mein Geschmack, zu bambastisch. Nein, nein, nein, nein, das ist unmöglich; Oh, mein Gott, nein das gefällt mir nicht. Das ist fürchterlich, das ist unmöglich. Am Donnerstag: Wollen wir ins Kino gehen? Ich gehe lieber schlafen 2 Mal Wollen wir ins Kino gehen? Ich hab` keine Lust, ach nein 2 mal Am Freitag: Wollen wir ins Kino gehen? Tut mir leid, ich kann nicht 2 mal Wollen wir ins Kino gehen? Tut mir leid ich kann heut`nicht 2 Mal Am Samstag: Wollen wir ins Kino gehen? Ja, ich komme gern mit 2 mal Wollen wir ins Kino gehen
Ich bin schon da, am Ausgang. 3 individuelle Lösung 4 1 Bratwurst 2 Hähnchen 3 Ketchup 4 Pommes 5 Fisch 6 Brot 7 Eis 5 1a2c3b 6 ein Fest feiern die Nachbarin treffen eine E-Mail schicken im Kiosk arbeiten Zumba tanzen das Hähnchen probieren; individuelle Lösung 7a A A B A A B B A B A b 1 kein 2 keine 3 nicht 4 nicht 5 nicht 6 nicht 7 nicht 8 nicht c kein nicht 8 1 Ich möchte kein Eis. 2 Nein, er ist nicht mein Nachbar. 3 Nein, morgen kann ich nicht im fünf kommen. 4 Nein, ich möchte kein Popcorn. 5 Nein, ich spiele nicht gern Monopoly. 6 Nein, ich finde sie nicht nett. 7 Nein, ich möchte nicht fernsehen. Beste Freunde A2.1, Lehrerhandbuch © 2016 Hueber Verlag 2/9
1. Guten Tag! Tere päevast! 2. Guten Morgen! Tere hommikust! 3. Hallo! tervitus noorte inimeste ja heade tuttavate vahel 4. ich heiße... - minu nimi on... 5. ich bin... - mina olen... 6. Willkommen! Tere tulemast! 7. Deutschland Saksamaa 8. aus Deutschland - Saksamaalt 9. Estland Eesti 10. Schweden Rootsi 11. Finnland Soome 12. Russland Venemaa 13. Lettland Läti 14. Entschuldigung! Vabandust! 15. ja jaa, jah 16. nein ei 17. wer kes 18. wie kuidas 19. Wer ist das? kes see on? 20. Sind Sie...? Kas Te olete ...? 21. Bist du ....? Kas sina oled ...? 22. denn siis; sest 23. Wie heißt du? Kuidas sinu nimi on? 24. Wie heißen Sie? Kuidas Teie nimi on? Sein olema (pööramine) ich bin du bist er, sie, es ist wir sind ihr seid sie (Sie) sind Ergänzen Sie. (Täitke lüngad) Guten Tag! Ich heiße Paul Müller. Guten Tag, ................ Müller! Willkommen in Estland
Hunsrik Jana Stets Hunsrik läänegermaani keel ja kuulub Indo-Euroopa keelkonda. Seda keelt kõneleb umbes 3000000 inimest ja on peamiselt kasutuses lõuna Brasiilias. Laialt levinud Paraná, Rio Grande do Sul ja Santa Catarina osariikides. Brasiiliasse jõudis 1824. a. Koos immigrantidega, Hunsrücki piirkinnast, Saksamaalt. Kuigi põhineb peamiselt Hunsrückischi murdest, on hunsriku keel samuti tugevasti mõjutatud teistest saksa murretest, nagu idagermaani Pommersch-Platt'i ja Plautdietsch`i. Lisaks portugaali keelest, mis on Brasiilia riigikeel ja vähemal määral sellisetes põlisrahvaste keelestest, nagu kaingang ja guarami, ning immigrantide itaalia ja taliani keeltest. Kõige suurem mõju on portugaali keelel. Flora ja fauna terminid põhinevad portugali keelest, kuna Brasiilia taimestik ja loomastik väga palju erineb...
Vitamiinide oskuslik ja süsteemne tarbimine, aitab vähendada paljude haiguste kujunemise riski või kiirendada nendest paranemist. Vitamiinide puudujääk on organismile ohtlik, kuid kahjulik on ka nende liigne tarbimine. Selle vältimiseks peab jälgima koguste ööpäeva normi ning tarbima vastavalt normile. Inimese menüüs kuuluvad vitamiinid asendamatute mikrotoitainete hulka. Mikrotoitained on need sellepärast et inimesed vajavad nein väga väikestes kogustes. Organism ise näitab kui on vitamiini puudus, see väljendub nõrkuses ning organism võtab kergelt vastu külmetushaigusi. Kust vitamiine saab? Kõige kergem on osta vitamiine poest või apteegist, kuid vitamiine ei leidu ainult apteekides ja poodides vaid ka aiasaadustes näiteks kartulis, kapsas, tomatis ja mustsõstardes. Need on põhilised C-vitamiini allikad. Loomse päritoluga toidust saab A- vitamiini, näiteks rasvastest
27. Mis kell sa magama lähed? - Ich gehe schlafen um zwölf Uhr. 28. Kas teil on täna õhtul aega? - Ja, ich habe heute Abend Zeit. 29. Mida te sööte ja joote hommikul? - Am Morgen, ich esse Sandwiches und Tee trinken. 30. Kas sa sööd koolis? - Ja, ich esse in der Schule. 31. Kas toit maitseb koolis? - Das Essen schmeckt gut in die Schule. 32. Mida sulle süüa meeldib? - Ich gerne isst Hamburger. 33. Mida sulle juua meeldib? - Ich gerne trinkst Tee. 34. Kas sul on nälg? - Nein, ich habe nicht Hunger. 35. Mida sa tahad nüüd süüa ja juua? - Jetzt möchte ich Salat essen und Saft trinken. 36. Kas sulle meeldib kala? (Liha, köögiviljad, puuviljad) – Ja, Ich mag Fisch. (Fleisch, Gemüse, Obst) 37. Kas te käite kiirtoidu restoranis? - Ja, ich gehe in einem Schnellgaststätte. 38. Mida te seal sööte ja joote? - Du da Ich esse Hamburger und trinke Milchshake. 39. Palju maksab hamburger? – Ein Hamburger kosten zwei Euro. 40. Millised värvid sulle meeldivad
Frau Feddersen: Die Kinder sind dann auch schon zu Hause. Gehen wir zusammen spazieren? Herr Feddersen: Ja, sicher. Tschüs! Frau Feddersen: Tschüs! Bis dann! Antworten Sie: - Um wie viel Uhr hat Herr Feddersen eine Konferenz? - Wann ist er wieder zu Hause? - Was macht die Famielie Feddersen dann? Wann kommt Herr Firngibel? Herr Frahm: Guten Tag! Wie geht es? Frau Rathje: Danke, es geht. Ich habe im Moment viel Arbeit. Herr Frahm: Ist Herr Firngibel schon da? Frau Rathje: Nein, leider noch nicht. Er kommt erst um halb zwölf. Herr Frahm. Wie viel Uhr ist es jetzt? Faru Rathje: Es ist 5 Minuten nach neun. Herr Frahm: Dann komme ich um eins wieder. Frau Rathje: Auf Wiedersehen! Bis ein Uhr! Antworten Sie. - Wer hat viel Arbeit? - Wann kommt Herr Firngibel? - Wie viel Uhr ist es? - Um wie viel Uhr kommt Herr Frahm wieder? Wortschatz Guten Tag! Tere päevast! zu spät kommen hiljaks jääma Guten Morgen! Tere hommikust
Die Information Die Strae - tänav Auch kah,samuti intormatsioon Student õpilane Sie teie Der /die Ingenieur,-in Südamerika lõuna- Nur ainult insener ameerika Etwas natuke Italien itaalia Der Tag päev Und ja Das Jahr,-e aasta Der Taxifahrer - taksojuht Hier siin Der Kaffee kohv Der Tee tee Nein ei Der/die Kellner,-in Das Telefon telefon Heute täna kelner Die Telefonnummer Immer ikka, alati Kenia keenia telefoni number Jetzt nüüd, praegu Das Kind,-er laps,-ed Der Text tekst Mit koos Der Kiosk kiosk Der Tourist turist Nicht ei, mitte Der Kurs suund Die Türkei türgi Oder või
ESIMENE NÄITUS 1.etendus AADU (traktori ees): Selle selfie koos maasturiga teen ma oma armsale Elsale. Näe, mineval nädalal oli ta mu pilti kommenteerinud armas oled. Peaks nüüd vana Priidu-onu ka mind armsaks ja lubaks mul Elsaga deitida. PRIIDU: (tuleb , tahab esiti Aadust mööda minna) AADU: (tõuseb üles ja teretab): Tsau Metsaonu PRIIDU:Tee läheb teie õuest läbi, muidu ei oleks ma siit tulnud. (Porisedes) Nagu oleks mul siia asja- teie mudasest õuest läbi käia. Au ainult ajate taga, aga sellele tähelepanu ei pööra, kuidas majapidamist korras hoida. Lähete ikka aasta-aastalt vaesemaks ja alatumaks. AADU: Onu ega see meie süü ei ole! Elektrihind tõsteti just paar kuud tagasi ja nüüd juba jälle. Bensiini hind on ju meeletult tõusnud, nüüd tõuseb jälle. Käin poes ja ei suuda uskuda-kui palju pappi läheb lihtsalt õllele-kohutav. PRIIDU: Bensiini hind kõrge, elektrihind kõrge. On siis vaja bemmiga ...
ERSP: Average yearly earnings of spouse ($) Kui t-statistiku väärtus ületab kriitilise (olulisuse tõenäosus p on ERNO: Average yearly earnings of other family members ($) väiksem kui olulisuse nivoo ), on vastav parameeter oluliselt nullist NEIN: Average yearly non-earned income erinev: tunnuse lülitamine mudelisse on põhjendatud. ASSET: Average family asset holdings (Bank account, etc.) ($) Vastupidisel juhul tuleks tunnus mudelist eemaldada ja viia läbi uue AGE: Average age of respondent mudeli hindamine. DEP: Average number of dependents
vähem seotud. Mart Saar läks koorimuusika ajalukku julge uuendajana, tõstis vana regilaulu taas au sisse, andes talle uue ,kaasaaaegse, karge kõla. Cyrillus Kreek oli samuti rahvaviiside kasutaja. Tema lauludele on iseloomulik rangus ja väljapeetus. Ta lõpetas Pet. Konservatooriumi trombooniklassi ja läks edasdi õppima kompositsiooni ja teooriat. Muhe humoorika ütlemisega inimene. Ta kogus ka rahvaviise ja lõpuka sai ta nein nii ilmalikke kui ka vaimulikke kokku u 6000 ringis. Tema looming põhineb polüfoonilisel töötlusel teemadeks eri rahvaviisid. Tema muusika võib jaotada kaheks: lühikesed koraali ja rahvaviiside seaded; viimistletud ja ulatuslikult arendataudkooriteosed. Ühe osa tema teostest moodustavad ka homoristlikud laulud. C. Kreek oli rahvalaulude suur austaja aktiivne koguja ja hea tundja, kes kirjutas meisterlikult rahvaviisidel põhinevat pol. Koorimuusikat.
Võtmesõnaks on siin tasakaal: toit ja vein peavad teineteist täiendama, mitte üle trumpama. Neutraalne toit sobib hõrgu veini saatjaks, selliste raskesti veiniga sobivate toiduainetega nagu shokolaad, tugevamaitselised juustud, greip, spargel ning marineeritud toidud. Kui võimalik, valige rahvuslike toitude juurde vastava maa vein. Laske siiski end juhtida eelkõige oma maitsest. Kastmega salatid kui salatikastmes on äädikat või sidrunit, peab veingi olema happerohke, et nein tasakaalustada. Kerged kuivad valged veinid on happerikkamad kui punased ja sobivad salati juurde: Sauvignon on õige valik. Munaroad kihisev vahuvein on paslik taust munaroogade pehmele tekstuurile; see ei lämmata muna õrna maitset. Kalaroad kõik sõltub kastmest, milles kala on valmistatud või serveeritud: kooresed kastmed nõuavad suure happesusega ja kihisevat veini sel juhul tuleb valida kuiv vein. Punases veinis valmistatud kala maitseb hea punase veiniga
Albtraum: verlieren, weinen, das Publikum vergisst sie/ihn schnell, Kritik bekommen, das Publikum protestiert b Lösungsvorschlag: 1 Ich habe Angst, dass ich Kritik bekomme und weine. 2 Ich möchte mein Talent zeigen und berühmt sein. 16a 2 weinen 3 reagieren 4 vergessen 5 weinen 6 bekommen b individuelle Lösung 17 Lösungsvorschlag: 1 Ich finde, dass Topmodell ein toller Beruf ist. Nein, das finde ich nicht, denn man muss schlank sein und darf nicht viel essen. Ja, da hast du recht. Aber man ist berühmt und darf schöne Kleider tragen. Das finde ich toll. 2 Ich glaube, dass Schauspieler glücklich sind, denn sie können ihr Talent zeigen. Das stimmt. Aber sie können auch viel Kritik bekommen. Ja, da hast du recht. Aber sie verdienen auch sehr viel Geld. Lektion 32 1 2 Moderator 3 Lateinisch 4 Serie 5 Joker
Võtmesõnaks on siin tasakaal: toit ja vein peavad teineteist täiendama, mitte üle trumpama. Neutraalne toit sobib hõrgu veini saatjaks, selliste raskesti veiniga sobivate toiduainetega nagu shokolaad, tugevamaitselised juustud, greip, spargel ning marineeritud toidud. Kui võimalik, valige rahvuslike toitude juurde vastava maa vein. Laske siiski end juhtida eelkõige oma maitsest. Kasmega salatid kui salatikastmes on äädikat või sidrunit, peab veingi olema happerohke, et nein tasakaalustada. Kerged kuivad valged veinid on happerikkamad kui punased ja sobivad salati juurde: Sauvignon on õige valik. Munaroad kihisev vahuvein on paslik taust munaroogade pehmele tekstuurile; see ei lämmata muna õrna maitset. Kalaroad kõik sõltub kastmest, milles kala on valmistatud või serveeritud: kooresed kastmed nõuavad suure happesusega ja kihisevat veini sel juhul tuleb valida kuiv vein. Punases veinis valmistatud kala maitseb hea punase veiniga
" -Riigivõim peab tagama inimestele võimaluse saada tasuta haridust, arstiabi jne -Palju sõltub inimesest, kuidas ta neid võimalusi kasutab -Sotsid pooldavad segamajandust, kus on palju riigiettevõtteid -Suurema tulu saajad peavad maksma kõrgemaid makse Tsentristid või nisiparteid -Tänapäeval maailma riikides on palju erakondi, mis ei kuuluta end vasak- või parempoolseks ning püüavad ühendada mõlema ideoloogia parimaid külgi.Seetõttu nimetatakse nein tsentristideks ehk keskel asuvateks. -Lisaks on viimastel kümnendikel tekkinud erakondi, mis püüavad populaarsust kindlate valuküsimuste abil.Nt rohelised, kelle peamiseks huviks on erinevad keskkonnateemad Äärmusideoloogiad -20.saj on olnud kõige mõjukamad kommunism, natsism, fasism ja maoism. -Äärmusideoloogiad pooldavad oma vaadete vägivaldset pealesurumist kõigile ühiskonnaliikmetele -Üldise oleku poolest on kõik neli vasakpoolsed, kuna tüetavad jõulist riigi
Kann man in Nachkriegsdeutschland von der ,,Stunde Null" sprechen? Nein. Nach der Kapitulation am 8. Mai 1945 war man in Deutschland nicht an einem historischen ,,Nullpunkt" angelangt. Von einem ,,Vakuum" konnte man nicht sprechen, von einer ,,Stunde Null" konnte nicht die Rede sein, auch nicht im kulturellen Leben nicht, trotz der Brüche. Die Traditionen bestanden weiter. Gab es im kulturellen Leben eine Kontinuität? Was bildete den dominanten literarischen Trend der Kontinuität? Kontinuitäten wirken fort. Vor allem die Tabula rasa Stimmung.
Ich – Mina / -e Wir – Meie /-en Du – Sina / -st Ihr – Teie /-t Er/Es/Sie (MS/KS/NS)(M/N/F) – Tema /-t sie, Sie – Nemad /-en Sein – Olema Haben – Omama (Keda?/Mida?) Ich – Bin Wir – Sind Ich – Habe Wir - Haben Du – Bist Ihr – Seid Du – Hast Ihr - Habt Er – Ist Sie – Sind Er – Hat Sie – Haben Ich – Mein Du – Dein Er/Es – Sein Käänatakse nagu ebamäärast artiklit Sie/Sie – Ihr Wir – Unser Ihr – Euer === Eur + lõpp PERSONAL PRONOMEN – ISIKULISED ASESÕNAD ====== Mina Sina Tema( Tema( Tema( Meie Teie Nema ==== M) F) N) d NOMINA Ich Du Er Sie Es Wir Ihr Sie TIV ...
automática. Es decir, que se trata de subtítulos exportados desde un programa convencional de subtitulación, o "ripeados" desde un DVD. Los subtítulos exportados deben contener un tiempo de entrada del subtítulo, un tiempo de salida y el texto del propio subtítulo, en una o dos líneas. · Como ejemplo del formato, véase a continuac ión unos subtítulos en alemán de la película "Lolita" (S. Kubrick, 1962): 00:03:29:36 00:03:31:40 Nein, ich bin Spartakus. 00:03:31:76 00:03:33:56 Oder wollen Sie für mich / die Sklaven befreien? 00:03:33:56 00:03:35:28 Sind Sie Quilty? · La macro genera valores en CPS (caracteres por minuto) y WPM (palabras por minuto, "words per minute", en inglés), para cada uno de los subtítulos exportados, y sólo funcionará sin errores para subtítulos exportados en este mismo formato. La presente versión contiene
aastani, kui sakslased lahkusid. Lühidalt öeldes tähistab see väljend seda saksa keelt, mida kõneldi aastani 1939 praeguse Eesti ja Läti alal, vana nimega Eesti-, Liivi- ja Kuramaal. Baltisakslaste keel oli üsna seesama saksa keel, mis Saksamaalgi, selle omapära seisnes eelkõige sõnavaras ja häälduses. Samamoodi erineb praeguste Eesti venelaste keel natuke Venemaal kõneldavast vene keelest. On näiteks väidetud, et baltisakslasel piisas Saksamaal käies öelda vaid nein, kui juba oli tema päritolu selge. Nimelt ei kõlanud see sõna mitte kui [nain], vaid [näin]. Eesti keelt mõjutas baltisaksa keel üsna tuntavalt. Enamik saksa laensõnadeks peetuist on hoopis alamsaksa ja baltisaksa päritolu. Nii näiteks ei tunne Saksamaa-sakslased selliseid baltisaksa sõnu nagu Knagge (eesti keelde jäänud sõnana nagi), Pliete (pliit), Prahm (praam), Bür (padjapüür) või rootsilaenuline Burke (purk). Tänapäeva eestlasest saksa keelt õppija
I. Esimest korda elus Indrek tundis end tõesti üksikuna, mahajäetuna ja nagu maailmast eraldatuna, niipea kui vagunirattad hakkasid põrisema, tagudes mingisugust tundmatut takti. Kogu minevik tõmbus millegi pärast Vargamäele kägarasse kokku ja muutus nagu unenäoks, muinasjutuks, peaaegu olematuks. Mis olnud, tundus kõik tähtsusetuna; mis tulemas, nii tähtsana ja suurena, et tal puudus alles peaaegu igasugune sisu. Ta oli endalegi võõras selles võõras ümbruses. Võhivõõrad inimesed kiilusid ta vaguninurka. Ainuke lohutus, et võis aknast välja vahtida, kus vilksatasid mööda valgete kannudega traate kandvad postid lagedal või poolraagus põõsaste vahel, niidud aedadest piiratud heinakuhjadega, metsad, sood, rabad, viljarõukudega tipitud põllud. Siin-seal kirju kari, tule ääres seisev karjapoiss ja koer, kes sibas põriseva rongiga kaasa, kadudes mahalangevasse vedurisuitsu. Aga need tuttavadki asjad jätsid külmaks ja ei äratanud huvi. Valitse...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
