Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

saksa õpiku vastused (0)

1 Hindamata
Punktid

/mnt/docs/docshtmltemp/189537/Backup



Tallinna Tehnikaülikool KCM0014 Ehituskeemia I semester Xxxxx Xxxx xxxxx PUIDUMARDIKAD Referaat Tallinn, 2020


SISUKORD 1. ENAMLEVINUD PUITU KAHJUSTAVAD MARDIKAD................................................3 2. MARDIKATE TEKITATUD KAHJUSTUSED...................................................................6 3. PUIDUMARDIKATE ENNETAMINE................................................................................7 4. MEETMED PUIDUMARDIKATE VASTU VÕITLEMISEKS..........................................7 5. RUHNU KIRIKUD PUIDUMARDIKATE KÜÜSIS...........................................................8 KASUTATUD KIRJANDUS..................................................................................................10 2


1. ENAMLEVINUD PUITU KAHJUSTAVAD MARDIKAD Nii metsades kui ka hoonetes ja rajatistes esineb puitu kahjustavaid mardikaid. Enamjaolt leidub puidukahjureid metsas, kus nad kahjustavad värsket kui ka kuivatatud puitu. Hoonetes kahjustavad   mardikad   enamasti  hoonete   puitdetaile   ja  -esemeid.  Suurem  osa  puitehitistes olevatest   kahjurputukatest   kuuluvad   mardikate   hulka.[   CITATION   Pil131   \l   1061   ] [CITATION Kon12 \l 1061 ] 3


1.1  Majasikk Majasikk Hylotrupes bajulus tekitab siklastest kõige suuremat kahju. Täiskasvanud mardikas on keskmiselt 7-20 millimeetrit pikk ning elab 12 kuud. Majasikk muneb kuni 600 muna, kellest 4-10 kuu jooksul kooruvad vastsed. Vastse areng kestab puidus 2-12 aastat. Majasiku vastsed arenevad kõige kiiremini seentega kahjustatud puidus. Neile meeldib peamiselt süüa maltspuitu  ning  vahel   ka lülipuidu  pindmist   kihti.  Tavaliselt   närivad  vastsed  käike  pikki puidukiude. Mardikate väljalennuperioodiks on juunist augustini, kuid puidu läheduses võid isendeid näha oktoobrikuuni.[ CITATION Pil131 \l 1061 ][CITATION Kon12 \l 1061 ] 4 Joonis 1. Majasikk (Foto: Hariduskeskus, kuupäev puudub)


1.2   Mööbli-toonesepp Mööbli-toonesepp Anobium punctatum ning rahvakeeli tuntud ka kui puukoi on Euroopas ja Läänemere   piirkonnas   üks   levinumaid   puitu   kahjustavaid   mardikaid.   Mööbli-toonesepad munevad   maist   augustini   lõhedesse,   pragusesse,   vanadesse   putukakäikudesse   või   puidu karedale pinnale kuni 50 ovaalset piimvalget muna, kellest 4-6 päeva jooksul kooruvad alla ühe   millimeetri   pikkused  vastsed.   Neile   meeldib   süüa   vanemat   ja   pehmemat,   keskmisest niiskemat   puitu.   Mööbli-toonesepad   nukkuvad   2-3   nädalat.   Valmikute   töö   on   tagada paljunemine ning levik. Oma 20-30 päevase eluea jooksul mööbli-toonesepad ei söö. Nende kahjustusi võib leida enamjaolt iga vanema maja puitdetailidel. Sagedasti võib kahjustusi leida niisketes ruumides ning akende ja uste ümbruses. Mööbli-toonesepp eelistab maltspuitu, kui   võib   kahjustada   puittarindeid   kogu   ristlõike   ulatuses.  [   CITATION   Pil131   \l   1061   ] [CITATION Kon12 \l 1061 ] 5 Joonis  2.   Mööbli-toonesepp   (Foto:   Eesti   Mükoloogiauuringute   Keskus,   kuupäev
puudub)



1.3   Suur-Toonesepp Suur-toonesepa  Hadrobregmus   pertinax  mardikad   on   4,5-6   millimeetri   pikkused.   Vastse areng   kestab   kaks   kuni   neli   aastat,   mille   jooksul   nad   uuristavad   puitu   kuni   kolme millimeetrised käigud. Neile meeldivad tavalisest niiskemad puitkonstruktsioonid nagu talad pööningul,   puitelemendid   akna   all,   sauna   alumised   puittarindid,   puidu   ja   kivi kokkupuutekohad, nurgad. Suur-toonesepp ei ole hoonete kuivadele puitosadele ohtlik, kuna ta   ei   kahjusta   kuiva   puitu.   Valmikute   väljalennuperiood   algab   mai   lõpus.[   CITATION Pil131 \l 1061 ] 2. MARDIKATE TEKITATUD KAHJUSTUSED Esimene märk, et puidumardikad on puitu jõudnud, on aukude olemasolu ning näripuru selle ümber.   Augud   on   tekitatud   mardikate   valmikute   poolt,   kui   nad   on   puidust   väljunud. Lähedamal   uurimisel   võib   valgusrikastes   kohtades   näha   liikumas   putukaid.   Puidu   tõelise kahjustuse hindamiseks võib kruvikeerajaga puidust läbi torgata. Juhul, kui tera läbib kergesti puitu, siis tuleks alustada mardikate tõrjumist. Lisaks võib puidus näha putukate uuristatud käike, mis võivad olla täidetud näripuruga ning vahest võib käikudes leiduda ka mardikate vastseid. Paaritumise  perioodil  tekitavad  mõned putukad õhtupoolikul  tiksuvat  heli, mida inimesed on nimetanud ka „surmakellaks“.[CITATION Pui \l 1061 ][ CITATION Kor20 \l 1061 ][ CITATION Puiub \l 1061 ] Mardikakahjustuste   tagajärjel:   väheneb   konstruktsiooni   kandevõime;   suureneb   (kiireneb) niiskuse   imendumine   puitu;   halveneb   avatud   konstruktsiooni   välimus;   kahjustatud 6 Joonis 3. Suur-toonesepa valmik (Foto: Wikipedia, 2008)


konstruktsioonist eraldub puidusodi kahjurite elutegevuse ajal ja ka pärast kahjurite tõrjumist. [ CITATION Kal11 \l 1061 ] 3. PUIDUMARDIKATE ENNETAMINE Putukate areng ja kasv sõltub tugevalt väliskeskkonnatingimustest. Nende areng on kõige aktiivsem 20-30  C juures.  ⁰C juures.  [ CITATION Pui \l 1061 ] 1) Mardikate   ennetamiseks   võib   läbi   viia   kuumtöötlust.   Puit   desinfitseeritakse   ning kaetakse   suhkru   ja   tärklisega,   kuna   putukad   pole   sellisest   lahusest   huvitatud. Kuumutamine aurustab liigse niiskuse ning tihendab materjali.[ CITATION MIS19 \l 1061 ] 2) Üheks   tõhusaimaks   puidu   desinfitseerimise   ja   antiseptiliseks   muutmise   viisiks   on autoklaavis immutamine. Toode asetatakse antiseptikuga täidetud suletud anumasse ning survestatakse rõhuni 100 atmosfääri. Surve all tungib vahend kiududesse ning muudab puidu mardikate jaoks ebasöödavaks.[ CITATION MIS19 \l 1061 ] 4. MEETMED PUIDUMARDIKATE VASTU VÕITLEMISEKS Juhul, kui mardikad on puitu sisse kolinud, siis on väga raske nende levikut peatada. Umbes 50% juhtudest on positiivsed ning saadakse mardikatest lahti.[ CITATION MIS19 \l 1061 ] 1) Kemikaaliga süstimine on aeganõudev, kuid üsna tõhus viis vastsetega võitlemiseks. Selleks on vaja naatriumfluoriidi või silofluoriidi lahust. Seda meetodit saab rakendada juhul,   kui   on   olemas   mardikate   väljalennuavad.   Selleks   tuleks   valmistada naatriumfluoriidi lahus ning „mürgitatud“ leib. Lahuse aurud ja läbipääsu immutatud seinad põhjustavad vastsete kiire väljapääsu otsimist. Väljapääsemiseks peab vastne „mürgitatud“ leivast läbi sööma ning hiljem hukkub.[ CITATION MIS19 \l 1061 ] 2) Temperatuur üle 55  C ja alla -20  C on mardikatele harilikult surmav. Üks variant on ⁰C juures.  ⁰C juures.  mikrolaine   töötlemine,   kus   struktuuri   kuumutatakse   temperatuurini   58-60 C.   Kõik ⁰C juures.  vastsed surevad, kuna neis sisalduv valk lihtsalt hüübib.[ CITATION Pui \l 1061 ] [ CITATION MIS19 \l 1061 ] 3) Mõnel juhul aitab vastsetest lahti saada koputamine. See meetod on eriti tõhus juhul, kui   puidu   nähtaval   pinnal   pole   sisenemisavasid.   Puidumardikate   vastsed   on   85% niiskusesisaldusega ning lõtva struktuuriga ega ole kohandatud suureks vibratsiooniks. Koputamine vibreerib nende pehmes kestas oleva vee löögi tõttu laiali ning rebib nad katki, jättes järele ainult lima.[ CITATION MIS19 \l 1061 ] 7


4) Väikse mardikate poolt ülevõetud ala puhul oleks kõige mõistlikum välja vahetada puitdetail. Sellega saaks kõik sisemised vastsed ära hävitatud.[ CITATION MIS19 \l 1061 ] 5. RUHNU KIRIKUD PUIDUMARDIKATE KÜÜSIS Juba alates 1994. aastast on mainitud Ruhnu kirikutes olevatest puidumardikatest. Selgust tõi 2010. aastal alustatud Euroopa Liidu Kesk-Läänemere programm Interreg IVA projekt FaBB. Projekti   uuringust   selgus,   et   Ruhnu   saarel   toovad   suuri   kahjustusi   põhiliselt   kolme   liiki mardikaid. Kõige enam on hooneid kahjustanud siklaste sugukonda kuuluv majasikk ning see järel tooneseplaste sugukonda kuuluvad mööbli-toonesepp ja raudsepp. Kokku on hoonete piirkonnas leitud 14 liiki vähemtähtsaid mardikaid. [CITATION Kab10 \l 1061 ][ CITATION Pil13 \l 1061 ] Ruhnu kirikute päästmiseks soovitati mitmeid erinevaid meetmeid: 1) Ehituses kasutada ainult lülipuiduosa. Seega kasutada tuleks umbes 100-120-aastast okaspuitu   ning   tekkinud   maltspuitu   tuleks   töödelda   insektitsiidsete   kemikaalidega. [ CITATION Pil13 \l 1061 ] 2) Suvekuudel tuleks võimalikult palju mardikaid füüsiliselt kinni püüda. Selleks võiks kasutusele võtta nii liimipüünised kui ka valguspüünised.[ CITATION Pil13 \l 1061 ] 3) Kasutada palju putukavõrke, et takistada lendavate mardikate pääsemist pööningutele ja mujale munema.[ CITATION Pil13 \l 1061 ] 8 Joonis 4. Ruhnu uus ja vana kirik (Foto: Kristo Nurmis, 2018)


4) Kuumtöödelda   võimalikult   palju   hooneid.   Selle   puhul   tuleks   kõige   enam   jälgida temperatuuri, et see ei tõuseks üle 120 C, kuna siis võib hoone süttida või materjalid ⁰C juures.  sulada. [ CITATION Pil13 \l 1061 ] 5) Kogu   saarel   piirata   puitmaterjalide   ladustamist   hoonetes.   Uuringut   tehes   leiti,   et paljudes   hoonetes   ladustati   puitmaterjale   hoonete   pööningule,   mis   on   ideaalseks mardikavastsete kasvukohaks. Seega tuleks puitmaterjal staabeldada välitingimustes ning katta varikatusega.[ CITATION Pil13 \l 1061 ] 9


KASUTATUD KIRJANDUS   CITATION   Pil131   \l   1061   :   ,     (Pilt   &   Noldt,   HOONETES   PUITU   KAHJUSTAVAD PUTUKAD, 2013),  CITATION Kon12 \l 1061 : ,  (Konsa & Pilt, 2012),    CITATION   Pil131   \l   1061   :   ,   (Pilt   &   Noldt,   HOONETES   PUITU   KAHJUSTAVAD PUTUKAD, 2013),  CITATION Pui \l 1061 : ,  (Puitukahjustavatest putukatest, kuupäev puudub),   CITATION Kor20 \l 1061 : ,  (Korsten, 2020),   CITATION Puiub \l 1061 : ,  (Puidukahjurid, kuupäev puudub),   CITATION Kal11 \l 1061 : ,  (Kalamees, et al., 2011),   CITATION Pui \l 1061 : , (Puitukahjustavatest putukatest, kuupäev puudub),    CITATION MIS19 \l 1061 : ,   (WHAT ARE THE INSECTS THAT EAT THE TREE. BEETLE WOODWORM IN A HOUSE OF CONTROL MEASURES, 2019),   CITATION Pui \l 1061 : ,  (Puitukahjustavatest putukatest, kuupäev puudub),  CITATION Kab10 \l 1061 : , (Kabun, 2010),   CITATION Pil13 \l 1061 : ,  (Pilt, Miks Ruhnu on hädas puidumardikatega?, 2013),   CITATION Pil13 \l 1061 : , (Pilt, Miks Ruhnu on hädas puidumardikatega?, 2013),  10

Document Outline

  • 1. ENAMLEVINUD PUITU KAHJUSTAVAD MARDIKAD
  • 2. MARDIKATE TEKITATUD KAHJUSTUSED
  • 3. PUIDUMARDIKATE ENNETAMINE
  • 4. MEETMED PUIDUMARDIKATE VASTU VÕITLEMISEKS
  • 5. RUHNU KIRIKUD PUIDUMARDIKATE KÜÜSIS
  • KASUTATUD KIRJANDUS

Vasakule Paremale
saksa õpiku vastused #1 saksa õpiku vastused #2 saksa õpiku vastused #3 saksa õpiku vastused #4 saksa õpiku vastused #5 saksa õpiku vastused #6 saksa õpiku vastused #7
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2021-05-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 0 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor swagatronforever Õppematerjali autor
saksa keel

Sarnased õppematerjalid

saksa õpiku vastused
7
pdf

saksa õpiku vastused

Lösungen Kursbuch Moduleinstiegsseite Jonas 1a Lösungsvorschlag: Jonas ist sportlich und sehr aktiv. Er mag nicht gerne lernen. Er liebt Sport und sonst nichts. Er will unbedingt einen Job, bei dem er reisen kann. Geld ist ihm sehr wichtig. Er ist sehr sozial und arbeitet gerne im Team. Er ist manchmal ziemlich faul. b individuelle Lösung 2 individuelle Lösung Lektion 28 1a 1A Jonas, B Frau Sauter und ihr Kind, C Anna und Fabio 2 Ja b Der Reporter ist am Rheinufer. Die Leute in München haben es als Lieblingsort gewählt. Jonas ist fast jeden Sonntag hier. Er trifft hier seine Freunde und dann schauen sie Trial-Fahrern zu. Frau Sauter kommt fast täglich mit ihrer Tochter. Das Kind liebt den Spielplatz, die Mutter ein Café. Dieses Café ist ihr Lieblingsort, denn dort kann sie draußen sitzen, eine Tasse Kaffee trinken

Kategoriseerimata
saksa õpiku vastused
7
pdf

saksa õpiku vastused

Lösungen Kursbuch Moduleinstiegsseite Jonas 1a Lösungsvorschlag: Jonas ist sportlich und sehr aktiv. Er mag nicht gerne lernen. Er liebt Sport und sonst nichts. Er will unbedingt einen Job, bei dem er reisen kann. Geld ist ihm sehr wichtig. Er ist sehr sozial und arbeitet gerne im Team. Er ist manchmal ziemlich faul. b individuelle Lösung 2 individuelle Lösung Lektion 28 1a 1A Jonas, B Frau Sauter und ihr Kind, C Anna und Fabio 2 Ja b Der Reporter ist am Rheinufer. Die Leute in München haben es als Lieblingsort gewählt. Jonas ist fast jeden Sonntag hier. Er trifft hier seine Freunde und dann schauen sie Trial-Fahrern zu. Frau Sauter kommt fast täglich mit ihrer Tochter. Das Kind liebt den Spielplatz, die Mutter ein Café. Dieses Café ist ihr Lieblingsort, denn dort kann sie draußen sitzen, eine Tasse Kaffee trinken

Kategoriseerimata
Bfr Loesungen AB-A2-2
9
pdf

Bfr Loesungen AB-A2-2

Lösungen Arbeitsbuch Lektion 28 1 A Freunde treffen B reden C draußen sitzen 2a täglich > fast jeden Tag > manchmal b individuelle Lösung 3 2 Tochter 3 Kinder 4 Reporter 5 Ort ­ schauen ... zu 6 gefährlich 4a 2B3D4A b Tabelle: dieser See ­ diese Frau ­ diese Hüte 5 2 dieser 3 dieses 4 dieser 5 diese 6 diesen 7 diesem 8 Diese 6 1 Das macht doch nichts. 2 Stört dich das? 3 Ach so. Da hast du natürlich recht. 7 1 hoch 2 lecker 3 alt 4 berühmt 8 2 der Turm 3 der Unfall 4 die Zeitung 5 der Flughafen 6 der Quatsch 9 individuelle Lösung 10a 2 fahren 3 springen 4 schimpfen 5 füttern b Lösungsvorschlag: Die Sportlerin ist leider nicht so hoch gesprungen. ­ Der Dieb hat das Portemonnaie gestohlen. ­ Der Junge ist mit dem Fahrrad gefahren. ­ Die Frau hat die Vögel gefüttert. ­ Die Mutter hat laut geschimpft. 1

Saksa keel
Saksa keele bfr Loesungen-AB-A2-1
8
pdf

Saksa keele bfr Loesungen-AB-A2-1

Lösungen Arbeitsbuch Lektion 19 1a 2 jung 3 streng 4 eigentlich ­ wichtig 5 anders 6 fertig 7 fehlt b individuelle Lösung 2 1B2C3A 3a 2c3a4d5b b Nominativ: wir: unser ­ unsere ihr: euer ­ eure Akkusativ: wir: unser ­ unsere ihr: euer - eure 4 2 Unser 3 unsere 4 unser 5 Unsere 6 unseren 7 euren 8 eure 5 2 seine 3 seine 4 meinen 5 Unsere 6 unser 7 eure 8 Meine 9 Deine 10 meinen 6a 2 Stuhl 3 Teppich 4 Bett 5 Schrank 6 Regal 7 Lampe 8 Sessel 9 Tisch 10 Spiegel 11 Sofa b Wohnung c 1. Küche: der Stuhl, der Tisch, das Regal, der Teppich 2. Wohnzimmer: das Sofa, des Sessel, das Regal, die Lampe, der Tisch, der Stuhl 3. Schlafzimmer: das Bett, der Schrank, der Teppich, das Regal, die Lampe 4. Bad: der Spiegel, das Regal 7a 1 die Fahrkarte 2 der Kochkurs 3 das Wohnzimmer b 2

Saksa keel
Saksa keele DSD II eksami abimaterjal
60
pdf

Saksa keele DSD II eksami abimaterjal

Leitfaden für die schriftliche Kommunikation im DSD II Arbeitsversion SK, Seite 1 von 30 Aufgabe Aufgabe „Wachsende Megastädte“ Schreiben Sie einen zusammenhängenden Text zum Thema Leben in der Stadt – Leben auf dem Land. Bearbeiten Sie in Ihrem Text die folgenden drei Punkte: Wiedergabe • Arbeiten Sie wichtige Aussagen aus dem Text heraus. • Werten Sie die Grafik anhand von wichtigen Daten aus. Auswertung • Nehmen Sie in Form einer ausgearbeiteten Argumentation Begründete ausführlich dazu Stellung, ob Sie lieber in der Stadt oder Stellungnahme lieber auf dem Land leben möchten. - linear oder dialektisch Dein Tex

Saksa keel
Saksa keele artikkel Kind oder Karriere
1
docx

Saksa keele artikkel Kind oder Karriere

Kind oder Karriere? Früher oder später wird jede Frau vor diese Entscheidung gestellt. Tickt die biologische Uhr schon ganz laut, dann schwebt diese Frage immer wieder im Raum. Der Kopf ringt nach einer Kind und Karriere geht auch! - Foto: © Valeriy Lebedev Lösung - es gibt tausend Für und tausend Wider. Letztendlich wird man auf sein Herz hören müssen, um sich für ein Kind zu entscheiden. Zugegeben, den richtigen Zeitpunkt gibt es nie! Je mehr man ein Kind plant, umso länger schiebt sich dieSchwangerschaft hinaus. "Zuerst will ich noch dieses und jenes schaffen!" Und so vergehen Jahr für Jahr, und wir werden bekanntlich alle nicht jünger. Da ist einerseits die berufstätige Frau, die monatlich ihr eigenes Geld auf dem Konto hat, über das sie frei verfügen kann. Das schmeichelt auch der Seele, denn Arbeit und Erfolg sind nun einmal gut für's Ego. Entscheidet man sich für ein Kind, und dafür, dass nun allein der Partner der "Ernährer

Saksa keel
Til Eulenspiegel
13
docx

Til Eulenspiegel

Til Eulenspiegel Einige der lustigen Geshichten über Till Eulenspiegel, der bekannte Spamacher, der um 1300 n.Ch. im Braunschweigichen Herzogtum Lauenburg geboren sein und dort gelebt haben soll. Im Städtchen Mölln, das inmitten lieblicher Seen und Buchenwaldungen liegt, kann der Besucher noch heute den Grabstein Till Eulenspiegels und dazu den verrosteten Degen, sowie einen Streifen Bandeisen, der wie ein Brillenreif gebogen ist, sehen. Dieser Degen und die Brille sollen dem Narren des deutschen Volkes gehört haben. Der Grabstein ist die einzige schriftliche Urkunde, die beglaubigt, dass Till Eulenspiegel wirklich gelebt hat und im Jahre 1350 im Mölln gestorben ist, Auf diesem Grabstein steht geschrieben: Diesen stein soll niemand erhaben Hie stat Ulenspiegels begraben. Anno Domini MCCCL jahr. Einer der Verfasser v

Saksa keel
Themen für die Schüler
3
doc

Themen für die Schüler

Themen für die Schüler Thema: Ich 1. Viele Jugendliche haben Haustiere. Hast du eins? Erzähle über dein Haustier. Wenn nicht, warum? Welche Probleme bringen Haustiere mit sich? 2. Was ist für dich wichtig, wenn du einmal dein eigenes Zuhause hast? 3. Was wären die drei Dinge, die du auf eine einsame Insel mitnehmen würdest? Warum? Begründe bitte deine Wahl. 4. Warum treiben viele Menschen Sport? Was sollten wir auer Sport für unsere Gesundheit tun? 5. Wozu benutzt du den Computer? Welche Webseiten sind für dich interessant? Warum? 6. Was brauchen die Menschen, um glücklich zu sein? Was macht dich glücklich? 7. Bist du modebewusst? Was trägst du am liebsten in der Schule? Auf Partys? Zu Hause? 8. Was sind für dich die drei wichtigsten Dinge zu Hause? Warum? 9. Was macht dich glücklich? Erzähle über einen Tag, an dem du glücklich warst. 10. Mit wem und wie verbringst du gewöhnlich deine Wochenenden? 11. Welche Schulfächer lernst du gern ? Welche Fächer sind deiner

Saksa keel




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun