Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"märchen" - 13 õppematerjali

ROMANTIK
20
pptx

ROMANTIK

Schönheit u. Wildheit der Natur Frühromantik (1795-1804) Wichtigste Autoren: Novalis, Schelling, Tieck, Schlegel Veränderung des Denkens, Weltwahrnehmung Romantisierung der Wirklichkeit, Weltverzauberung, Wortspiel, Erzeugung von Stimmungen progressive Universalpoesie Hochromantik (1804-1815) Clemens Brentano, Achim und Bettina von Arnim, der Gebrüder Grimm Flucht von rellen Problemen ->romantische Vergangenheit Rückbesinnung auf die altdeutsche Sprache u. Literatur Volkspoesie (Märchen), Volkslieder => nationaler Selbstbewusstsein Spätromantik (1815-1840) E.T. A. Hoffmann, Eichenhoff, Brentano, Achim von Arnim, Tieck Hervorhebung der Schattenseite d. menschl. Psyche Hinwendung zu Religion, Spiritualität die Sehnsucht nach der “alten Ordnung” Abrechnung m. d. Gedangengut der Aufklärung http://www.philipphauer.de/galerie/caspar-davi d-friedrich-werke/?pagenr=2 http://www.zeit-und-wahrheit.de/spaetromantik-li teratur-230/ http://www.lerntippsammlung

Keeled → Saksa keel
1 allalaadimist
Willkommen in Bremen
2
docx

Willkommen in Bremen

Willkommen in Bremen! Bremen ist die Hauptstadt des Landes Freie Hansestadt Bremen. Die Stadt Bremen ist über 1200 Jahre alt. Das ist die zehntgrößte Stadt Deutschlands. Nach Hamburg ist Bremen der zweitgrößte deutsche Seehafen. Die Bremer Stadtmusikanten Die Bremer Stadtmusikanten am Rathaus von Gerhard Marcks (1953) ist eine Erinnerung an das alte Märchen der Brüder Grimm und ein Wahrzeichen Bremens. Überall in Bremen kann man die Bremer Stadtmusikanten sehen. Eine Katze, Hund, Esel und Hahn. Der Roland Das Wahrzeichen Bremens ist auch die große Roland-Statue. Seit 1404 steht sie vor dem Rathaus auf dem Marktplatz. Der Roland symbolisiert Freiheit und Schutz. Das Rathaus Das Rathaus wurde 1405 bis 1410 gebaut. Rund zwei Jahrhunderte später erhielt das gotische Gebäude eine neue Fassade durch den Bremer Baumeister Lüder von Bentheim

Keeled → Saksa keel
1 allalaadimist
SIGMUND FREUD
4
doc

SIGMUND FREUD

Psühhoanalüütiline suund uurimismeetodina sai alguse selle sajandi algul psühhiaater Sigmund Freudi töödest. Nii folkloori, kirjandusteoste kui kogu kultuuri põhjusi hakati otsima inimeste sisemaailmast. Meetod leiab järgijaid tänapäevani, rahvajuttudest eriti nalja ja muinasjutuuurimises. Psühholoogid, psühhoterapeudid ning teisedki analüüsivad rahvajuttude mõju tänapäevastele kuulajatele ning rääkijatele (nt Bruno Bettelheim uurimusega Kinder brauchen Märchen), vaatlevad muinasjutu sümboolikat (nt William Desmonde Jack and the beanstalk). Rohkearvulisi vaatlusvõimalusi esindagu mõned tunnuslikud artiklipealkirjad Das Mädchen ohne Hände. Ein Märchen ohne Inzest (Heino Gehrts), Into the Endzone for a Touchdown: A Psychoanalytic Consideration of American Football (Alan Dundes), Sexual Symbolism in the Language of the Air Force Pilot: A Psychoanalytic Approach to Folk Speech (S. G. Kenagy).

Psühholoogia → Psühholoogia
102 allalaadimist
Themen für die Schüler
3
doc

Themen für die Schüler

14. Die 9. Klasse ist bald aus. Welche Pläne hast du für die Zukunft? 15. Was ist für dich in deinem künftigen Beruf wichtig? Wo und mit wem möchtest du arbeiten, welche Charaktereigenschaften sind in diesem Beruf wichtig? Thema: Hobbys und Kultur 1. Viele Schulklassen möchten nach Deutschland fahren. Was denkst du, warum? Wie findest du das Land? 2. Alle kennen die Gebrüder Grimm gut. Was haben sie geschrieben? Hast du ein Lieblingsmärchen? Was ist typisch für ein Märchen? 3. Welche Produkte aus deutschsprachigen Ländern können wir in Estland kaufen? Welche findest du besonders gut? 4. Warum lesen die Jugendlichen heute so wenig? Womit verbringen sie ihre Zeit? Wie ist es mit dir? 5. Die Lieblingswebseiten vieler Jugendlichen sind Rate, Orkut und Facebook. Warum wohl? Kann die Internetnutzung auch negative Folgen haben? Begründe. 6. Wie oft feierst du mit deinen Freunden? Wo? Wann? Wie verbringt ihr die Zeit auf den Partys? 7

Keeled → Saksa keel
7 allalaadimist
Bremen
11
doc

Bremen

Deutsches Gymnasium Kadriorg Deutsche Sprache Bremen Referat Vorgelegt von Grete Gehrke 9c Tallinn 2007 Warum Bremen? Ich habe Bremen gewehlen ,weil ich dieser Name früher gehört habe . Eigentlich wollte ich über Wien schreiben ,aber Helina hat über Wien geschrieben . Über Bremen wusste ich fast nichts . Aber ich hatte ein Märchen gehört ,das über die Musikanten Bremens sprach . Ich habe gedacht ,das es nicht zu schwer über Bremen zu schreiben ist ,weil Bremen so eine schöne Stadt ist . Die Fakte Einwohnerzahl : 547.162 Sprachen : Hochdeutsch ,selten Plattdeutsch Wappen : (Gelb und rot .) Flagge : (wei3 und rot ) Flache : 325,42km² Bürgermeister : seit 8 November 2005 Jens Böhrsen Karte : Bedeutung der Wappe

Keeled → Saksa keel
11 allalaadimist
Saksakeele Reeglid
3
doc

Saksakeele Reeglid

3. Das ist ein hoher Preis (m) für ein kleines Objekt (n)! 6. Ich möchte euer neues Auto (n) kaufen. E. Ja, es zeigt Geschlecht. These nouns are preceded by articles that DO show their gender, so the answer to question 4 is `yes'. 1. Der junge Mann (m) bringt seine kleine Katze (f) mit. 4. Welches deutsche Buch (n) kaufst du? 2. Wir haben eine elegante Frau (f) im Saal gesehen. 5. Wo ist der letzte Brief (m) von Hans? 3. Jedes kleine Kind (n) kennt das Märchen 6. Die nette Frau (f) hat das `Rumpelstilzchen'. rote Hemd (n) gekauft. F. Gemischt! In the mixed sentences below, you'll need to determine for yourself which question applies. Remember to follow the flow chart in order! 1. Wir verkaufen unser altes Haus (n). 10. Frisches Brot (n) schmeckt sehr gut. 2. Kennst du einen guten Mechaniker (m)? 11. Fritz kommt aus einer kleinen Stadt (f)

Keeled → Saksa keel
12 allalaadimist
Theodor Storm-Immensee
5
doc

Theodor Storm "Immensee"

heiratete Erich. Für Reinhard war es bestimmt da am See eine wichtige Zeit, wo Elisabeth ihm die schönsten Aussichten der nächsten Umgebung gezeigt hatte. Ich denke, dass er einiges in seinem Leben anders machen würde, wenn er noch eine Möglichkeit dazu hätte. Und zwar in so eine Richtung, dass sie doch sein ganzes Leben mit Elisabeth verbringen und nicht nur die einzelnen Momente mit ihr geniessen könnte. Für Reinhard war Elisabeth die Muse, sie war die Inspiration seiner Gedichte und Märchen, die er geschrieben hat. Auch Vogel kommt in der Novelle zwei mal vor. Einmal in Abschnitt 4, wo Elisabeth Reinhard schreibt: ,,Nun ist auch vorigen Sonntag der Hänfling gestorben, den Du mir geschenkt hattest; ich habe sehr geweint, aber ich hab' ihn doch immer gut gewartet." (Z. 10- 12, S13) Das zeigt, dass es nicht bestimmt ist, dass Elisabeth und Reinhard zusammen sein könnten. Später, in Abschnitt 5, als Reinhard bei Elisabeth zu Hause zu Besuch ist, sieht er,

Kirjandus → Saksa kirjanduse ajalugu
5 allalaadimist
Ainekursuse-Folkloristika alused-eksami kordamisküsimused-2014
24
rtf

Ainekursuse “Folkloristika alused” eksami kordamisküsimused (2014)

o Kultuurilise ja subjektiivse stilisatsiooni jäljed o Traditsiooniline eesmärk. Isikukogemuse võib olla nt o Lõbus lugu lapsepõlvest, sündmus koolist, töölt o Ammune täbar eksitus, mis tänapäevalk koomiline o Kokkupuude üleloomuliku või seletamatuga Harilikult jutustatud esimeses isikus Kui jutt edukas, siis seda korratakse. 27. Missugune on “klassikaliste rahvajuttude” põhijaotus? Mille poolest need folkloorižanrid erinevad? Rahvajutu liigid: muinasjutt – muistend- Märchen , Sagen naljand – pajatus- isikuloolised ja olustikulised jutud- inimesed räägivad oma külaelanikest, esivanematest, naabritest jne. --<

Kirjandus → Kirjandusteadus
72 allalaadimist
Folkloristika eksam-kordamisküsimused
13
docx

Folkloristika eksam: kordamisküsimused

o Kultuurilise ja subjektiivse stilisatsiooni jäljed o Traditsiooniline eesmärk. Isikukogemuse võib olla nt o Lõbus lugu lapsepõlvest, sündmus koolist, töölt o Ammune täbar eksitus, mis tänapäevalk koomiline o Kokkupuude üleloomuliku või seletamatuga Harilikult jutustatud esimeses isikus Kui jutt edukas, siis seda korratakse. 27. Missugune on "klassikaliste rahvajuttude" põhijaotus? Mille poolest need folkloorizanrid erinevad? Rahvajutu liigid: muinasjutt ­ muistend- Märchen , Sagen naljand ­ pajatus- isikuloolised ja olustikulised jutud- inimesed räägivad oma külaelanikest, esivanematest, naabritest jne. --<

Kultuur-Kunst → Kultuur
7 allalaadimist
Folkloristika alused
17
doc

Folkloristika alused

Rahvalaulud Rahvajutud Lühivormid Usund/kombestik Liikidel võivad esineda alajaotused, nt Rahvalaulud jagunevad vanemateks ja uuemateks, usund/kombestik jaguneb rahvakalendriks, perekonnatavandiks jne. Zanrid mahutuvad liigi ja alajaotuste alla ­ nii on näiteks muinasjutt ja naljand rahvajuttude liigi alla kuuluvad zanrid. Esineda võib ka allzanreid, nt muinasjutu allzanriteks on loomamuinasjutud, imemuinasjutud jne. Rahvajutu liigid: · muinasjutt ­ muistend Märchen , Sagen · naljand ­ pajatus isikuloolised ja olustikulised jutud inimesed räägivad oma külaelanikest, esivanematest, naabritest jne. <

Muusika → Folkloori ?anrisüsteem
109 allalaadimist
Folkloristika alused KONSPEKT
21
pdf

Folkloristika alused KONSPEKT

b. Zanrite vahel on tööjaotus; 3. Zanr eeldab zanrisüsteemi olemasolu: a. Zanritel on erinevad funktsiooid; b. Zanre kirjeldatakse omavahelistes suhetes. Honko on käsitlenud zanrite analüüsimise kategooriaid. Dan Ben-Amos käsitles zanrit kui loomulikku kategooriat. Jakob Hurda (1896) vanavara ,,sortidest" Vanad regilaulud (ERA lühendid: l ­ laul; rl ­ regilaul, ul ­ uuem laul, riimiline rahvalaul) Vanad jutud (mj ­ muinajsutt; vrd die Märchen) Rahvalikud ajaloolised jutustused (muist ­ muistend; vrd die Sagen) Vaimulikud rahvajutud (j ­ jutt) Vanasõnad, mõistatused (vs ­ vanasõnad, mst ­ mõistatused) Kombed ja pruugid (uk ­ uskumused ja kombed) Lastemängus ja rahvanaljatamised (mng ­ mäng, nlj ­ naljand) Rahvausk ja ebausk (u ­ uskumused) Müüdi, muistendi ja muinasjutu võrldus William Bascomi (1965) järgi. Vorm PROOSAJUTUSTUSED

Kultuur-Kunst → Folkloristika alused
59 allalaadimist
Filosoofia ja ühiskonna arengu paralleelid tööstuslikust revolutsioonist vesinikpommini
23
doc

Filosoofia ja ühiskonna arengu paralleelid tööstuslikust revolutsioonist vesinikpommini

säilitas neurooside ilminguis oma määrava tähtsuse. Kuid ahistamise läbi elamine, mis oli varasemalt reserveeritud vaid vaimselt häiritud patsientidele, laienes ka Freudile; ja sealt edasi kõigile. Selgeks sai, et tähtsustada ei tule mitte niivõrd konflikti põhjustavaid konkreetseid sündmusi, vaid neid põhjustavaid sisemisi tunge, mis on omased meile kõigile. 7 ,,Es klingt wie ein wissenschaftliches Märchen". Richard von Kraft-Ebbing. 21.04.1896 -- http://www.uchtspringe.de/frd1896.htm 18 Maagilisel 1905. aastal ilmunud ,,Kolmes seksuaalteoreetilises essees", mis seisab psühhoanalüüsi autahvlil kohe ,,Unenägude tõlgenduse" kõrval, sõnastas Freud ühe oma kuulsaimatest tsitaatidest, võrreldes ema rinnast kõhu täis imenud imiku huulile ilmuvat naeratust orgasmijärgse rahuloluilmega

Semiootika → Semiootika
18 allalaadimist
Saksa keele materjal algajatele
134
docx

Saksa keele materjal algajatele

Das Kalb, -“er – vasikas Das Pferd, -e – vasikas Das Schaf, -e – lammas Das Schwein, -e – siga Die Ziege, -n – kits Die Ganz, -“e – hani Die Ente, -n – part Der Hahn, -“e – kukk Das Küken, - - tibu Die Biene, -n – mesilane Die Schnecke, -n – mesilane Der Schmetterling, -e -liblikas Der Wolf, -“e – hunt Der Hase, -n – jänes Der Fucs, -“e – rebane Der Igel, - - siil Das Eichhörnchen – orav Das Reh, -e – metskits Der Elch, -e – põder Das Märchen, - - muinasjutt Der Lohn, -“e – palk, töötasu Das Gold – kuld Das Tuch, -“er – rätik Das Ding, -e – asi Das Loch, -“er – auk Die Angst, -“e – hirm Die Not, -“e – häda, viletsus Das Unglück, -e – õnnetus Die Schere, -n – käärid Der Rand, -“ – äär, serv Der Gott, -“ – jumal Dienen – teenima Ziehen – tõmbama AKK Entgegen kommen – vastu tulema DAT Reiten – ratsutama Tauschen – vahetama

Keeled → Saksa keel
42 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun