Natur und Umwelt Die Abfallbeseitigung war immer ein zentrales Thema,das viel Geld kostet.In den letzten Jahren diskutiert über die Abfallvermeidung.Es wichtige Müll gar nicht entstehen zu lassen.Das liegt in erster Linie bei der Verpackungsindustrie,aber auch der Kunde kann.Zumbeispiel ob er Einkaufstasche mitnimmt und Plastiktüten verzichtet.Beim Recyceln hilf die Stadt dem Bürger.Die Stadt stellt öffentliche Container zur Verfügung.Bestimmter Müll kann gratis abgegeben werden.Für Glas und Altkleider stehen in jedem Stadtviertel Container bereit.Batterien und Medikamente bringt der Kunde in das Geschäft zurück,in dem er die Ware erworben hat.Alte Mõbel werden StraBe und abgeholt.Das es kostenlos.Dieser sogenannte viele Bürgern beliebt
Samuti on standarditele vastavad metaandmed vajalikud dokumentide eksportimiseks süsteemist välja- vähendamaks mahukaid tööprotsesse metaandmete väljatrüki näol, et arhiivil oleks võimalik üle võtta elektroonilised metaandmed otse dokumendihalduse tarkvarast.4 Standarditele vastavad metaandmed aga võimaldavad arhiivil hinnata dokumendi autentsust ja selle säilitusväärtust ning võimaldada hiljem teabe kestmine ja kasutamine, samal ajal seda säilitades. 1 Franks, P ja Kunde, N. ,,Why metadata mattes". The Information Management Journal (2006)http://www.arma.org/bookstore/files/Franks-Kunde1.pdf (18.04.2012) lk. 56 2 Franks, P ja Kunde, N. 2006 ,,Why metadata mattes". The information management Journal.http://www.arma.org/bookstore/files/Franks-Kunde1.pdf (18.04.2012) lk. 56 3 Franks, P ja Kunde, N. 2006 ,,Why metadata mattes". The information management Journal.http://www.arma.org/bookstore/files/Franks-Kunde1.pdf (18.04.2012) lk. 60-61 4 Rahvusarhiiv
Saksa keel Der Kunde-n klient Erledigen,erledigte,hat erledigt-lõpule viima Gelingen,gelang,ist gelungen-õnnestuma Selbstständing-iseseisev Die Wunde-n haav Verbinden,verband,hat werbunden-siduma Geeignet sein-sobiv olema Die Reinigung-en puhastus Das Werkzeug-e tööriist Der Lager- ladu laager Der Unterschied-e erinevus Nötig-vajalik Mischen,mischte,hat gemischt segama Der Betrieb-e tehas Bieten,bat hat geboten pakkuma Der/Die Azubi-e meistriõpilane Die Metzgerei-en lihapood Die Aushilfe-n abitööline Der Laden-'' kauplus,pood
Der Verarbeiter-macht aus einem oder mehreren Stoffen ein neues Produkt Die Verarbeitung-Tätigkeit des Verarbeiters Der Vendelung-aus einem weniger went vollen Produkt ein höherwertiges Produkt Die Warenverteilung-Distribution von Produktion Der Werkstoff-Produkt aus dem ein Produkt erstelt wird Die Wertschöpfung-aus etwas weniger wertvollem etwas wertvolleres machen Marktanteil- prozentualer Umsatzanteil eines Unternehmens am Umsatz aller Anbieter Stammkunde- Kunde, wer kauft immer Rabatt-ein bestimmter Geldbetrag, der unter gewissen Voraussetzungen von einem Kaufpreis abgezogen wird. Preisnachlass-eine Verringerung des zu zahlenden Preises Preisabsprache- Vereinbarung zwischen mehreren Produzenten, bestimmte Preise einzuhalten und nicht zu unterbieten Einkaufsverbund-wenn etwas viel zu teuer ist und du kaufst die Prudukt mit einen andere Unternehmen zusammen Rendite- Ertrag oder Verzinsung von Wertpapieren oder von Kapitalanlagen.
6.Juhi otsust olukorra lahendamise poole, selle asemel et süüdlast otsida. 7.Lase kaebuse esitajal endal lahenduse variant välja pakkuda. 8.Palu siiralt vabandust, kui selleks on põhjust. 9.Kui on selgelt näha, et klient on ise viga teinud, aga ei taha selle mõttega nõustuda, paku talle kompromissi lahendust. Kompromiss on konsensus, mille puhul osapooled nõustuvad ühisseisukohaga ainult osaliselt, ent lepivad kokku, et käituvad, nagu nad nõustuksid sellega täielikult. Näide! Kunde külastab massaazisalongi esimest korda, valib soodsa pakkumisega meemassaazi spetsialistile ütlemata, et ta on mee vastu alergiline, mõtleb, et välispidiselt ei mõju halvasti. Tulemuseks on naha punetus, kupud ja sügelemine. Tuleb hiljem tagasi ja vihjab või lausa süüdistab, et see oli meekvaliteedi viga. Kunde ei ole tulemusega rahul. Lahenduseks võiks olla see, et klient siiski tunnistab, et see oli tema kogemuseta viga, aga mõistlik massöör aitab teda olukorrast välja
DEUTCH ARTIKEL PLURAL ESTNISCH 1. Natur die - Loodus 2. Kornblume die -n Rukkilill 3. Gras das -er Rohi 4. Busch der -"e Põõsas 5. Baum der -"e Puu 6. Bauer der -n Talunik 7. Blüte die -n Õis 8. Himmel der - Taevas 9. Sonne die -n Päike 10.Feld das -er Põld 11.Insekt das -en Putukas 12. Schiff das -e Laev 13. Zug der -"e Rong 14. Flugzeng das -e Lennuk 15. Landwirt der -e Põllumees 16.Pflanze die -n Taim 17. Winter der - Talv 18. Sommer der - Suvi 19. Frühlig der - Kevad 20.Herbst der - Sügis 21.Tier das -e Loom 22.Tourismus der - Turism...
positiivne ning professionaalne. Õnneks olen alati rõõmsameelne ning naeratav, mistõttu pole ka tööl olles raske klientidele naeratada ning igas olukorras positiivseks jääda. Kuna klientuur on nii kirev, siis ikka tuleb olukordi, ette kus ei ole kerge hakkama saada, sellisel juhul palun kolleegilt abi. Kliendid on üldjuhul minu teenindusoskuste- ning keelega rahul olnud, kui on tekkinud ka probleeme, kuna ma ei valda kõiki keeli ning nii mõnigi kunde on selle peale pahandanud. Seda viga üritan parandada keeleõpingute abil ning loodan, et tulevikus selliseid probleeme ei teki. Ettepanekud oma organisatsiooni teeninduskeele parandamiseks 1) Kindlasti peaksid kõik teenindajad ütlema klientidele esimesena tere ning seda öeldes ka naeratama. 2) Väga oluline on jätta oma probleemid koju, nii mõnelgi töötajal on kohe näost näha, kui tal on probleem, kuid see pole kliendi mure.
Tingimata peab kirjas olema: helistamise aeg ja kuupäev nimi, etevõte või asutus (kontrollige õigekirjutust) helistaja telefon, soovitatavalt otsenumber ja faksinumber aadress ja postiindeks sobiv aeg, millal helistajat kätte saab, kui ta on palunud endale tagasi helistada Konfliktid Mõnikord arenevad suhted sedavõrd negatiivses suunas, et sünnib konflikt. See võib tekkida teie ja töökaaslaste vahel ja võib ette tulla teie kui teenindaja ja mõne kunde vahel. Me ei taha mingil juhul konflikti sattuda ja väldime seda iga hinna eest. Meie käitumine on just niisugune, milles jaanalindu on koguaeg süüdistatud: pistame pea liiva alla, lootes niiviisi probleeme vältida. Sageli läheb probleem sellest aina hullemaks ja mis kohe algul oleks lahendatav, muutub tõesti pööraseks, võib-olla lausa lahendamatuks. Konfliktid peab ju miskit moodi lahendama. Mida kiiremini need lahendatakse, seda kergem kõigile asjaosalistele. Lihtsus ja isikupära
Sedamööda kuidas ettevõte kasvab ja rohkem inimesi äriideega seotakse, väheneb muidugi sõltuvus võtmeisikust. Juhi tähtsamaid ülesandeid muide ongi püüda seesugust sõltuvust vähendada. Üheski ettevõttes pole küll kunagi võimalik äritegevuse ja isiku seost täiesti neutraliseerida, sest töö on siin loomeprotsess kus indiviid on sügavalt toodanguga seotud - palju sügavamalt ja hoopis teisel viisil kui tööline konveieri ääres. See seos on kõige ilmsem konsultandi firmas. Kunde ja konsultandi omavahelised suhted kujunevad tihti märksa lähedasemaks kui konsultandi suhted organisatsiooniga kuhu ta kuulub. Konsultant veedab suurema osa aega kunde juures ja loob temaga töösuhte. Konsultant saab kiita kunde käest, kuid mitte oma organisatsioonis, sest seal tihtilugu ei teatagi, mida nende töötaja on ära teinud. 19 Töötajate hindamine ja motiveerimine väikefirmas 20
LAHENDUS Põhineb sotsiaalsel Kolme tüüpi Eesmärgiks on leida Kliendid, selle Kuna terapeudi oma KESKNE konstruktivismil, kliendi-terapeudi lahendusi, mitte asemel et suhtumine, väärtused LÜHI- Wittgensteini suhet: külastaja, keskenduda keskenduda oma ja filosoofia ning TERAAPIA keelefilosoofial ja Milton kaebleja, kunde. probleemile. minevikule, saavad kliendi keele Ericksoni ideedel teraapiast. Väga oluline on Nõustamisseanssi uue vaatenurga tähenduste Tuuakse esile, et probleemid terapeudi koostisosad on: olevikule ja mõistmine johtuvad indiviidide suhtumisel, see terapeudi tulevikule. Klient mõjutavad oluliselt,
samhället. Tidens litteratur var i första hand realistisk och inriktad på samhällsdebatt.. Röda rummet är en roman från 1879 av August Strindberg. Den kretsar kring den unge Arvid Falk och hans vedermödor i ett detaljrikt tecknat Stockholm. Röda rummet har ett detaljerat realistiskt och för sin tid nydanande språk och boken ses ofta som startskottet för 80-talet inom den svenska litteraturen. genom naturalismen- förfäktad av den franske författaren Emilie Zola- kunde literaturen skildra livet som det var: brutalt och ominskat, utan förskönande effekter. Naturalismen är en radikalare form av realism som använde sig av manifest för hur litteratur skulle skrivas, medan realismen snarare är en litteraturvetenskaplig efterkonstruktion. Åttitalets samhällsinriktning hade också alltmer övergått i en radikal individualism. Till stor del utgick den nya privatismen från den tyske filosofen Friedrich Nietzsche. Hans radikala
näitab nt suunda või seisundit. Eesti keeles nt maha kukkuma, ära minema, üles märkima, üles tõusma, kinni panema. Inglise keeles run off, wake up, write down, go away. Saksa keeles aufscheiben, ankommen, ausgehen, mitfahren. ülemsaksa laen eesti keeles – Ülemsaksa keel sain 17. sajandil kõrgklasside keeleks. Tähtsamad valdkonnad on hüüded, loodus, toit, riided, majandus, sõjandus ning kaashäälikuühenditega –lda-, -rda- sõnad. nt ahoi, juhhei, hopp, hurraa, kunde, pirn, kirss, kartul, ahv, hamster, kits, šnitsel, vein, palitu, kleit+ kritseLDAma, liideRDAma. Klamber, kamber, häälduse lihtsustamiseks on mõlemal lisandunud b, saksa keeles Klammer, Kammer. Tõlkelaenud buchhalter – raamatupidaja. Keeled: afrikaani Afrikaani keelt räägitakse Lõuna-Aafrikas. See on Hollandi keelest välja arenenud. Afrikaani keele kõnelejaid emakeelena ~6 miljonit. (pool neist mittevalged). Eristav tunnus on see et seal on umbmäärane artikkel ’n friisi
evangeelium, sabat, preester, prohvet, altar, koor, orel, sant, araablane, egiptlane, kreeklane, mai, aprill, reede, näärid, riik, keiser, rüütel, krahv, orden, ordu, krahvinna, soldat, vang, röövel, kelm, raad, naaber, pood, tingima, korter, vaagima, paar, summa, tosin, pootsman, kipper, praam, ankur, tüürima, tüürimees, pakk, reis, vandersell, prii, trahv, püksid. (tulid koos Hansa Liiduga) ülemsaksa laenud eesti keeles ahoi, halloo, hei, hoplaa, juhhei, hopp, hurraa, hertsog, kunde, pirn, kirss, kartul, hirss, kummel, liilia, ahv, hamster, kits, forell, sprott, kahhelkivi, kett, snitsel, vein, palitu, kampsun, kittel, kleit, kritseldama, joodeldama, liiderdama, klähvima, klirisema, lürpima, bakenbardid, kamin, klots, klamber, loss, kummut, tint, lihvima, sokeerima, spioon, sirm, tulevärk, staap, veltveebel, saht, füürer, gestaapo. (Tulid koos reformatsiooniga mille tulemusel alamsaksa vaikselt asendus ülemsaksa keelega.
preester, prohvet, altar, koor, orel, sant, araablane, egiptlane, kreeklane, mai, aprill, reede, näärid, riik, keiser, rüütel, krahv, orden, ordu, krahvinna, soldat, vang, röövel, kelm, raad, naaber, pood, tingima, korter, vaagima, paar, summa, tosin, pootsman, kipper, praam, ankur, tüürima, tüürimees, pakk, reis, vandersell, prii, trahv, püksid. (tulid koos Hansa Liiduga) ülemsaksa laenud eesti keeles – ahoi, halloo, hei, hoplaa, juhhei, hopp, hurraa, hertsog, kunde, pirn, kirss, kartul, hirss, kummel, liilia, ahv, hamster, kits, forell, sprott, kahhelkivi, kett, šnitsel, vein, palitu, kampsun, kittel, kleit, kritseldama, joodeldama, liiderdama, klähvima, klirisema, lürpima, bakenbardid, kamin, klots, klamber, loss, kummut, tint, lihvima, šokeerima, spioon, sirm, tulevärk, staap, veltveebel, šaht, füürer, gestaapo. (Tulid koos reformatsiooniga mille tulemusel alamsaksa vaikselt asendus ülemsaksa keelega.
vacker idyllisk poesi, såsom Creutz' "Sommarqväde", högstämt retorisk didaktik samt frivola småstycken. Man märker även ett engagemang för samtidens upplysning. Språkformen är i allmänhet tung Hedvig Charlotta Nordenflycht (1718 – 1763) anses ibland ha varit Sveriges första feminist och betraktas som en av 1700-talets främsta svenska poeter. Hon är också unik i det att hon var en av de första svenska kvinnorna som kunde försörja sig själva på sitt skrivande. Nordenflycht vann berömmelse med diktsamlingen Den sörgande Turtur-dufvan (1743) som författades under sorgearbetet efter hennes andra makes död. 1744-1750 gav hon ut fyra volymer som hon kallade Qwinligit Tankespel. Hon följde på ett engagerat sätt sin samtids debatter och många av hennes verk har karaktären av debattinlägg i politiska, filosofiska och religiösa frågor, samt i frågor om kvinnans fri- och rättigheter
Ich – Mina / -e Wir – Meie /-en Du – Sina / -st Ihr – Teie /-t Er/Es/Sie (MS/KS/NS)(M/N/F) – Tema /-t sie, Sie – Nemad /-en Sein – Olema Haben – Omama (Keda?/Mida?) Ich – Bin Wir – Sind Ich – Habe Wir - Haben Du – Bist Ihr – Seid Du – Hast Ihr - Habt Er – Ist Sie – Sind Er – Hat Sie – Haben Ich – Mein Du – Dein Er/Es – Sein Käänatakse nagu ebamäärast artiklit Sie/Sie – Ihr Wir – Unser Ihr – Euer === Eur + lõpp PERSONAL PRONOMEN – ISIKULISED ASESÕNAD ====== Mina Sina Tema( Tema( Tema( Meie Teie Nema ==== M) F) N) d NOMINA Ich Du Er Sie Es Wir Ihr Sie TIV ...
Kas aga vundamendi all mõeldakse sellesama elamu vundamenti või asus kuskil veel mingi vare, selle üle võib ainult spekuleerida. Inventariraamatud aastatest 1633 ja 1641 mainivad "suurt müüritud elumaja" (stora murade stenhuset) /Üprus/ või Norrmani sõnastuses "oli olemas suur müüritud kivimaja paari ruumiga, mis olid kohandatud härrasrahvale elamiseks" (var det stora murade stenhuset med ett par rum ordnade så att det grevliga herrskapet kunde bo där). Millist maja mõeldi? Kahe akna ja danskeriga elumaja Goeteerise gravüürilt vaevalt et suureks nimetada saab ja varemed ootasid 1633. aastal veel lammutamist, seega pidi juba 1633. aastal olema mingisugune uus härrastemaja valmis. On avaldatud arvamust, et esimene uus härrastemaja võis olla ühekorruseline (paar ruumi härrasrahvale elamiseks). Kuid nüüd Jacob De la Gardie plaanid miskipärast muutusid.
gå går gick gått minema, käima göra gör gjorde gjort tegema ha har hade haft omama hinna hinner hann hunnit jõudma hålla håller höll hållit hoidma komma kommer kom kommit tulema kunna kan kunde kunnat oskama le ler log lett naeratama ligga ligger låg legat lebama 41 låta låter lät låtit lubama lägga lägger lade lagt pikali asetama njuta njuter njöt njutit nautima rinna rinner rann runnit voolama
Arvatavasti hukkus Liivi sõja ajal ka Edise arhiiv /Taube, lk 18, märge 3/, sest 1586.a. mainib Rootsi revisjon, et mõisa kirjad on põletatud. Revisioniteatel tunti mõisa varem Berenti Taube omandusena, mis revisjoni päevil kuulus Wilhelm Taubele. Mõis oli varem mõnda aega olnud Schwante Erichsoni omanduses. Samas mainib revision, et Taube vend Moritz Taube olevat koos Pontus de la Gardie´ga Narva jõel uppunud, kuna kolmas vend viibib Saksamaal /P.Ungern Sternberg. Beiträge zur Kunde Est-, Liv- und Kurlands. Band VIII, Heft 1, lk 15/. Wilhelm Taube käes oli Edise veel 1598.a. ja 1600.a. 1654.a. oli mõis Reinhold Taube valduses / Andmed K.v Löwis of Menar. Estlands Burgen, lk 144-145/. 1698.a. kuulus Edise Otto Johann Taubele, kes selle müüs edasi oma sugulasele Georg Johann Maydellile /Samas, lk 115/. Taubede suguvõsa valduste hulk Alutagusel sajanditega suurenes. Nende hulka kuulusid lisaks
kanda ainult isesugused kohused (nagu sõjateenistus 1 hobusega, käskjala-ja muud sõidud, ,,lossitööd") ja kas oli sealjuures mingisuguseid kohuseid vasalli või aga ainult maaisanda vastu. Harilikust, ikka rõhuvamaks muutuvast teotegemisest ja orjusest vasallidele olid kõik need vabamad pärismaalased küll vabastatud. (Pärismaalaste laenumaade ja vabade talupoegade kohta v. Bunge, m. t., lk. 36 jj.; Stavenhagen, Beiträge zur Kunde Ehst-, Liv- und Kurlands, IV köide, lk. 295 jj.; Arbusov, m. t., lk. 89 j., 92 j.; Johansen, m. t., lk. 9-18). Ka avalik opositsioon ristiusu ehk ristiusu maksvuse vastu pidi ühenduses viimaste sündmustega igal pool raugema ja kustuma. Kuigi vabadusevõitlusest osa võttis ühes paganausu poole hoidjate eestlastega ka osa ristiusu poole hoidjaid võimatu olukorra sunnil ja suuremalt jaolt ühes surma
TLÜ RASI Sissejuhatus sotsioloogiasse Mikko Lagerspetz, Sofia Joons, Peeter Vihma 1.MILLEGA TEGELEB SOTSIOLOOG?......................................................................................3 2.SOTSIOLOOGIA KUI TEADUS................................................................................................ 7 3.STRUKTUUR JA FUNKTSIOON............................................................................................ 11 4.SOTSIAALSED NORMID JA VÄÄRTUSED..........................................................................15 5.SOTSIAALSED ROLLID..........................................................................................................19 6.SOTSIAALSED RÜHMAD.......................................................................................................22 7.SOTSIAALSED ORGANISATSIOONID.................................................................................24 8.JUHTIMINE JA AUTORITE...
Probleem peitub selles, et tegelik in-fovahetus toimub töökoosolekuil, koridorides ning tih-tilugu lihtsate koodsignaalide abil, mil-lest ainult asjassepühendatud aru saavad. 9.3.4. Juht ja juhtimine teabeettevõttes368 Juhid on teabeettevõtte olulisimad isikud. Sageli leidub tegelikkuses mitu juhti, nii infor-maalsed kui ka formaalsed. Tegelikult käib suur osa tegevusest väljaspool oma kontorit ning sagedamini kunde juures. Iga proff eraldi on väga iseseisev, isegi kui töötatakse meeskonnana. Juhi roll ja tähtsus oleneb teabeettevõtte tüübist. 368 K.-E. Sveiby. Juhtimistarkus. Tallinn: Olion 1994, lk. 58-68 Direktorid ja loovisiksused Reklaamindus on samuti valdkond, kus direktorite ja loovisiksuste tasakaal kogu aeg kõigub edasi-tagasi. 80- ndate aastate lõpul tabas reklaamiala struktuurimuutus: bürood ostsid üksteist, neid ost-sid konsuldifirmad,
Elsevier, vahendusel. Daft, R. 1999. Leadership. Theory and Practice. Dryden Press. Daft, R.L, Lengel, R.H. Organizational Information Requirements, Media Richness and structural design. Management Science, Vol.32, No.5, pp. 554-571. Andres, H. A Comparison of face-to-face and virtual software development teams. Team Performance Management: An International Journal, 2002, Vol.8, No.1/2, pp.39-48, vahendusel. Davidow, W.H., Malone, M.S. 1993. Das Virtuelle Unternehmen. Der Kunde als Co- Produzent. Frankfurth a.M. Mayrhofer, W., Morley, M., Brewster, C. 2004. Convergence, Stasis, or Divergence? Human, Resource Management in Europe: Evidence of Convergence? Elsevier, vahendusel. Delisle, C.L. Thomas, J. Jugdev, K. Buckle, P. Virtual Project Teaming to Bridge the Distance: a Case Study," Proceedings of the 32th Annual Project Management Institute 2001 Seminars & Symposium, Nashville, 2001. Rad, P.F., Levin, G. 2003. Achieving
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
