Toiduainete tehnoloogia osakond Kristina Tepper TARTU TOOMEMÄE VAATAMISVÄÄRSUSED Iseseisev töö Juhendaja Pille Kessel Tartu 2011 1. TARTU TOOMEMÄGI AJALOOS Tartu Toomemägi oli Venemaa keiser Paul I kingitus Tartu ülikoolile. Seda ala kasutati varem karjamaana, kuid muudeti 19. sajandil avalikuks pargiks. Parki rajati romantiline kividest küngas Musumägi ning haljastati endine liivakarjäär -Kassitoome. Toomemäel asub ohtralt skulptuure (K. E. von Baer, N. Pirogov, Fr. R. Faehlmann, Fr. G. W. Struve, K. J. Peterson jt) ning arhitektuurilise väärtusega hooneid: endine Toomkirik (praegune TÜ Ajaloo Muuseum), Tähetorn, Vana Anatoomikum, Riigikohus, Ingli- ja Kuradisild. Toomemägi asub Tartu linnas ja kuulub Tartu vanalinna muinsuskaitseala koosseisu
MarianPerkmann, Sherilyn Ugard, Carmen Suurkivi, Carmel IIris Teikari, Eke Maru Grossschmidt, Anders Patrick Takkis, Asko-Robert Meole Josephine`i de Beuharnais` perekond: Alexandre de Beuharnais - Kaarel Orumägi Hortense de Beuharnais - Linda Ellen Toom Hortense lapsena - Annaliise Anvelt Eugene de Beuharnais - Eke Maru Grossschmidt või Eke Paul Õun Napoleoni õed ja vennad: Joseph Bonaparte - Tarmo Tähiste Lucien Bonaparte - Karl Mattias Pärloja Elise Bonaparte - Eva Maris Küngas Louis Bonaparte - Mark Oliver Rahn Polette Bonaperte - Carolina Nellis Caroline Bonaparte - Brigitta Ambur Caroline lapsena - Grete Saue Jerome Bonaparte - Hugo Luca Tigane Jerome lapsena - Rauno Jonas Küngas Theresa Tallieni salong: Thersa Tallien - Kert Raja Paul Barras - Tauno Tagel Jean-Lambert Tallien, Jean Moreau - Kauro Tafitsuk Joachim Murat- Norman Vendla Joseph Fouche - Mark Oja Auguste Marmont - Romet Leivategija Germaine de Stael - Marie Mäetamm
Pinnamood ja pinnavormid e. Reljeef Pinnavormid on maapinna ebatasadused, mis erinevad ümbritsevast alast peamiselt kõrguse ja välisilme poolest. Küngas Ümara, ovaalse, laugete nõlvadega suhteline kõrgus: 200m Nõgu- Ümara, korrapäratu kujuga maapinna madalam osa. (Järved) Org Pikk ja kitsas maapinna madalam osa. (Jõgi) Kõrgustik Laialdane ümbrusest kõrgem ala, mis koosneb küngastest ja nende vahelistest nõgudest ja orgudest. Madalik Suur tasase pinnamoega maa-ala, mille absoluutne kõrgus ei ületa 200 m.
informatsiooni selle kohta? Kirjalik allikas Läti Henriku kroonika Milles olid esimesed olulised kirjalikud teated eluoludest Arheoloogia Haldus: maakonnad-kihelkonnad (L. Henriku kroonika alusel) Ühiskonna kihistumine Vanemad, orjad Linnuse tüübid Mägilinnus- Otepää, Lõhavere (küngas) (Pilt 1) Neemiklinnused- Rõuge, Loone (küngas+jõgi) (Pilt 2) Kalevipoja säng-tüüpi linnus- Alatskivi (lambine ala, piklikud) (Pilt 3) Ringvall e maalinnus- saartel, Valjala, Varbola (tühi maa- ala, ümber kivid jne) (Pilt 4) 10. Pilt 1
kuuluvus: Oluline roll on põllu- majanduses, tööstustootmises, kõrgtehnoloogilises tööstuses ja spordisektoris. (27,7% SKTst) ■ Enamik territooriumist on madalal kohal ■ Suurbritannia keskmine temperatuur on kõrgem kui teistes sama laiusega piirkondades. Aasta keskmine sademete hulk riigis varieerub vahemikus 3000 mm kuni 553 mm ■ Briti saarte looduslik taimestik on taiga ja segametsad, kus põhjas asuvad mänd, tamm ja kase; lõunapoolsete tamme-, küngas-tamme- ja tamme tuhk metsad. Mäedes on domineerivad puuliigid tamm, kask ja pöök ning mägede ülemises vöös asuvad heinamaad, veerised ja turbarakud ■ Suurima Suurbritannia fauna kõige sagedasemad esindajad on rebased, jänes, oras, siil, mitmesugused maumänderite imetajad
- moreentasandikud, - moreenkünkad, Need koosnevad enamasti moreenist. Moreen Moreen on erineva suurusega kivimiosakeste sorteerimata segu, mille on kuhjanud liustik. Moreen koosneb liivast, aleuriidist, kruusast, savist, veeristest ja rahnudest. Eestis laialt levinud. Põhiline osa Eesti mullast põhineb moreenil. Moreenkünkad Mandrijää sulamisel tekkinud moreenist küngas. Kujunesid kohtades, kus mandrijää taandumine oli keerukas. Moreenkünkaid eraldavad üksteisest nõod ja orud. Otepää kõrgustik Haanja kõrgustik Moreentasandikud Moreentasandikud on kujunenud peamiselt põhjamoreeni väljasettimisel jääliustike alt. Tasane või lainjas maa-ala, mis koosneb enamjaolt moreenist. Moreeni paksus enamasti 2-10 meetrit Hõlmavad mandrijää kujundatud pinnavormidest kõige suurema pindala
Tähetorni juurest K. E. von Baeri hauasamba juurde viiva allee üksikud puud. 1874. aastal haljastati A. von Oettingeni juhatusel linnaelanikele endine liivakarjäär - Kassitoome. Arvatavasti sellest ajast on pärit pargi vanimad lehised ja seedermännid. Pärast Kassitoome valmimist jõudis järg Toomkiriku varemetest põhjapool oleva nn. Morgensterni aiani. Vastavalt valitsevale romantilisele stiilile rajati parki kividest küngas grotiga ning tiik ja sillake. Laia tänava algusesse kuhjati vaateküngas, mis tänaseks on erosioonist tugevasti kahjustatud. Park on planeeritud vabas ehk looduslähedases kujunduses, mis hästi harmoneerub klassitsistliku ehitusstiiliga ja oli levinud kogu Euroopas, eriti Inglismaal. Vanimad puud pargis on nüüdseks 200-aastased. Vastavalt valitsevale romantilisele stiilile rajati parki kividest küngas grotiga (Musumägi) ning tiik ja sillake, mis on hävinud
Mõisted : 1. Moreen-materjal, mis on liustiku edasiliikudes kaasahaaratud ning sulades maha jäetud. 2. Ilm- atmosfääri hetkeseisund 3. Liivik- 4. Mõhn- liustikega külgnenud veekogudesse settinud künklik pinnavorm 5. Luide- tuuletekkeline positiivne pinnavorm 6.Ilmastik- atmosfääri mõnede kuude hetkeseisund 7. Eutrofeerumine- toitainete sisalduse tõus 8.Voor- madal sujuvate piirjoontega piklik peamiselt moreenist koosnev küngas. 9. Riimveelisus- kihiline veelisus, peal on magedam ja põhjas soolasem vesi Küsimused: 1. Kuidas mõjutab Läänemeri Eestit ? - tuulisem, sademete hulk suurem, jahedamad suved ja pehmemad talved, väiksem temp. Aplituut 2.Läänemeri toob eestile.. ? - pehmemad talved, jahedamad suved, tuulisust, sademeid 3. Läänemere reostusallikad ? - inimeste heitveed, põllumajandus reostus jõega, nafta reostus, transpordi heitgaasid 4. Kliimatekketegurid ?
Eesti asub Ida-Euroopa lauskmaa loodeservas.Joonis, kus pinnamoodi kujutatakse külgvaates . Läbilõikel kujutatakse pinnamoodi külgvaates. Jooned, mis ühendavadkaardil või plaanil kujutatavaala kõiki ühesuguse kõrgusega punkte. Samakõrgusjooned ühendavad kaardil või plaanil kujutatava ala kõiki ühesuguse kõrgusega punkte.Maapinna Kõrgus merepinnast . Maapinna kõrgus merepinnast on absoluutne kõrgus.Nimeta Eesti kõige kõrgem"mägi" , Mis tegelikult on küngas ! Suur-Munamägi. Lõuna-Eestis asuv kõrgustik, mille kõrgeim tipp on Kuutsemägi (207m) . Otepää Kõrgustik.Kõige Idapoolsem, Eesti Suurima Järve Ääres asuv madalik . Peipsi Madalik.Lõuna-Eesti kõige madalam kõrgustik . Sakala Kõrgustik .Mis tekkisid jääaja lõpul kohtades, kus jääserv pikemalt paigal püsis ja moreen kuhjus ? tekkisid moreentasandikud. Mandrijää voolitud ovaalsed leivapätsikujulised lamedad kõrgendikud, mille jää taganedes settis moreen
Arvutite tüübid Argo Küngas 10B PHG Tüübid Lauaarvuti Sülearvuti Pihuarvuti Serverarvuti Superarvuti LAUAARVUTI ?? ???????? ???????? ?? ?????? ???????? ( ???? ) ?? ??? ??? ????? ?? ??? ?????? ??? ?? ?? ?? ????? ?? ?? , ??????? ?? ????? ???? ?? ??? ?? ?????? ???????? ???????? ?? ?????? . ???? ?? ?????? ?????? ?? ????????????????? ??? ?? ???? ?? ?? ?? ???????? ?? ?? ????? ???? ????????? ???? ???? ?? . (ei leidnud eesti keeles SÜLEARVUTI Kõik vajalik on pigistatud väikese kohvri (isegi mapi) mõõtu korpusse ühe eesmärgi nimel: et seda masinat oleks võimalik kaasas kanda ja sellega suvalises kohas töötada. Tavapärase monitori asemel on vedelkristall ( LCD ) paneel. Äärmine kompaktsus teeb sellise arvuti lauaarvutist tugevasti kallimaks. PIHUARVUTI e. Pihukas Eriti pisike arvuti, mis on mõeldud sõna otseses mõttes taskusse...
Mandrijäätekkelised pinnavormid Kristiina Reimand Karina Sepp Karl Luht Paetasandikud paese aluspõhjaga, vähem kui 1 meetri paksuse pinnakattega tasandikud mõne meetri kõrgused paekühmud rannikul klibused rannavallid kulutusnõod Põhja- ja Lääne-Eestis Laelatu puisniit Voored Piklik peamiselt moreenist koosnev küngas. Mandrijää kulutus-kuhjelise tegevuse tagajärjel liustiku serva lähedal. Jõgeva maakonnas Vooremaal. Kõrgus 30 meetrit Pikkus 1.5 km Raigastvere järv Vooremaal Moreentasandikud Mandrijää kujundatud suhteliselt tasane ala, mida katab moreen. Põhja-Eesti lavamaadel Pandivere ja Sakala kõrgustikul Ugandi lavamaal Kesk-Eesti tasandikul Sakala kõrgustiku lainjas moreentasandik Moreenkünkad Pinnavorm, kus vahelduvad künkad ja nõod
· külvipind122, 7 tuh. ha Elektrienergia · Kodumaise elektrienergia tootmise maht sõltub otseselt Daugava jõe veetasemest ning sellel toodetud hüdroenergiast. · Latvenergo toodab ja müüb ca 90% Lätis toodetavast elektrist . · Märtsis 2008 võttis valitsus vastu põhimõttelise seisukoha ehitada Lätti tulevikus juurde kaks 400 megavatist elektrijaama . Pilte · Läti kõrgeim küngas on Gaizinkalns Läti president Valdis Zatlers Riia. Kolm venda Hümn · hümn.wav
Kati Küngas 11.klass Kasulikud programmid Windowsis OpenOffice.org See on kõigile tasuta kättesaadav kontoritarkvarapakett, mis sisaldab tekstitöötluse, arvutustabelite ja esitluste loomise, vektorgraafika ning HTML-i redigeerimise mooduleid Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Notepad++ toetab mitmeid programmeerimiskeeli iTunes iTunes on tasuta rakendus, mille abil saad oma arvutis digitaalset muusikat ja videoid korraldada ja esitada. See on ka pood, kust leiad kõik meelelahutuseks vajaliku. Seega on see täiuslik koht kuulamiseks, vaatamiseks, lugemiseks, mängimiseks, uurimiseks ja ostmiseks. Windows Live messenger Windows Live Messenger (lüh. MSN Messenger) on Microsofti koduk...
7. Miks Põhja- ja Lääne-Eestis on moreen hallikas ja kividerohke, Lõuna-Eestis aga punakaspruun ja väheste kividega? Kuna Põhja- ja Lääne-Eestis paljanduvad lubjakivid, Lõuna-Eestis on liivakivi. Tv lk 21 Lauskmaa- suur tasane ala koos kõrgustikuga. (Ida-Euroopa lauskmaa) Madalik- umb 50m Kõrgem merepinnas. Alamik- alla poole merepinda. Nõgu- Ngetaiivne pinnavorm. (jõgi) Tasandik- Kõrgem, kui madalik. Org- Negatiivne pinnavorm. Küngas- mandrijää tekkeline. Kiltmaa- Kõrge tasandik. (al'a 500m) Voored- On tekkinud mandrijää kulutus- ja kuhjeprotsesside koostoimel. Maasäär- Tekib siis, kui laietus ei liigu rannajoone suunas otse, vaid nurga all. Luited- Tekib siis, kui liiva kandev tuul kohtab oma teel takistust, mis ta kiirust vähendab, mistõttu purunevad takistuse juures liivaterad maha. Noored mäestikud- kõrged, nende kõrged tipud on sageli kaetud lume või jääga,
On näha vetika jäänuseid. 4 cm 30 Lamam Lagunenud kivid Paljandi tekke iseloom Kirjeldus Looduslik astang: Looduslik paljand: Vanalinna rajamisel kasutati sealset pinnast, seega on tõenäoline, et too küngas jäi Tehislik paljand: puutumata, mille ühel küljel on tekkinud paljand. 1:50000 geoloogilisel kaardil avamuse indeks O2vä (Väo kihistu) ja 100 meetrit Tähelepanekud loodes asub Ca1lk Lükandi kihistu). Lähim paeehitis: Mäe 7 Paljandi nimetus: Karjääri nimi Toponüüm (kaardilt) Toponüüm koalikult el. Varasemad kirjeldused: Geol
liigpäevi, nii et aastaajad saabuvad kalendris igal aastal keskmiselt ühe minuti võrra varem. Caesar olevat sellest mittevastavusest küll teadlik olnud, kuid pidas seda vähetähtsaks. Kalendri ühe päeva suurune triiv tekkis juba 128 aasta jooksul. 17. Lisa selline kaart millel on näha kus elasid etruskid. 18. Mis jõgi läbib Rooma linna, millisel poolsaarel asub Rooma linn, milline on linna tähsaim küngas? Roomat läbib Tiberi jõgi. Ta asub Apenniini poolsaarel. Linna tähtsam küngas on Platiumi küngas, millele kerkis Keisrite palee. 19. Mis see on 824; 0,44 km2, Fransiscus, Šveitis kaardivägi, 1929 Vatikani linnriigi rahvaarv on 824 ja pindala on 0, 44 km2. Vatikanis on hetkel paavstiks Franciscus, ja paavsti kaitseb Šveitsi kaardivägi. Vatikan moodustati Lateraani kokkulepetega 1929. Aastal. 20. Tähtsaim preester, kes oli sillaehitaja siin- ja teispoolsuse vahel.
Toomkiriku varemete kooriruumi osa kohandati ülikooli raamatukoguks. Enamik Toomemäest on kaasajal kaetud pargiga, millele pandi alus samuti 19. sajandil. Nii ülikooli hoonete kui ka Toomemäe tollasel kujundamisel on olulist rolli mänginud arhitekt Johann Wilhelm Krause tegevus. Tartu Toomemägi oli Venemaa keiser Paul I kingitus Tartu ülikoolile. Seda ala kasutati varem karjamaana, kuid muudeti 19. sajandil avalikuks pargiks. Parki rajati romantiline kividest küngas Musumägi ning haljastati endine liivakarjäär - Kassitoome. Toomemäel asub ohtralt skulptuure (K. E. von Baer, N. Pirogov, Fr. R. Faehlmann, Fr. G. W. Struve, K. J. Peterson jt) ning arhitektuurilise väärtusega hooneid: endine Toomkirik (praegune TÜ Ajaloo Muuseum), Tähetorn, Vana Anatoomikum, Riigikohus, Ingli- ja Kuradisild. Praegu on toomemäel muuseumid, kool, kirik, park jpm. Keyyo
Romulus ja rooma linn 753 eKr IIIsaj keskpaik Ladina keel Helleniseerumine e kreekastumine Kreeka kirjandusest roomlaste algupärane kirjandus Kirjanduse ajajärgud: Kirjanduseelne Rahvaluule põhizanrid, pidustused, rituaalid draamamängud, Atellaan-põhiline draamazanr sisult komöödia Arhailine (3-2saj eKr) samastumine kreeka jumaltega (jupiter,mars, venus..) rooma õigus: 12 tahvlit(1 rooma sedusekogu, sellel põhineb rooma õigus), kaptoolium(küngas rooma linnas),foorum(koosoleku ja turuplats), senat(valitsev riigi nõukogu), senaator(eluaekseks valiti, juhtisid kogu riiki), klient(vanene kodanik), tsensor(valvas kodanike elukommete järgi, kodanikeloendus), annaal(aastaraamat). Vanad zanrid(eepos, komöödia, dragöödia- rooma kirjanduse alguseks), Livius Andronicus-rooma kirjanduse rajaja; tõlkis ka ,,Odüsseia" Kuldne 1saj eKr, proosa. Varaseim teks ,,Põllumajandusest"autor Kato( Taotles rooma kommete
Reeglina kujutavad inimesed vulkaani just kihtvulkaanina. Enamik ajaloolise aja suuremaid ja kuulsamaid vulkaanipurskeid on seotud kihtvulkaanidega. Kõige suuremad vulkaanid on kilpvulkaanid ja kõige väiksemad slakikoonused. Kihtvulkaanid on reeglina suuremad kui slakikoonused, kuid väiksemad kui kilpvulkaanid. Kihtvulkaanid võivad enda koosseisu haarata ka väiksemaid vulkaane, näiteks slakikoonuseid. Slakikoonus Slakikoonus on vulkaanilise tekkega kooniline küngas või mägi. Koonuste kõrgus ulatub enamasti mõnekümnest mõnesaja meetrini. Maar Maar on vulkaanilise plahvatuse tagajärjel tekkinud negatiivne pinnavorm. Maarid on suhteliselt madalad, lamedapõhjalised ja laiad vulkaanilised kraatrid, mis on enamasti täitunud veega, moodustades maarijärve. Kaldeera Kaldeera on vulkaani või selle tipu kokkuvarisemisel tekkinud negatiivne pinnavorm.Kaldeera tekib enamasti pärast plahvatuslikke ja võimsaid vulkaanipurskeid.
ATEENA AKROPOL Ateena akropol Ateena akropol on Ateena linnriigi ehk polise keskele kaljukünkale ehitatud kindlus, tuntuim VanaKreeka akropol. Ateena akropoli küngas ulatub 150 meetri kõrgusele merepinnast, akropoli pindala on ligikaudu kolm hektarit. Ajalooliste seoste ning mitme kuulsa ehitise eelkõige Parthenoni ja Erechtheioni tõttu tuntakse Ateena akropoli ka lihtsalt Akropolina. Ateena akropol kuulub UNESCO maailmapärandi nimistusse. Ateena Akropol on loodud 5.saj eKr. Akropolile tõusmiseks tuli minna mööda Panatenaiade Püha teed. Akropoli pääses läbi sammastatud väravaehitise, mida nimetatakse ka propüleeks
Pindleppermärgid kontuuride ja mõõtkavade leppemärgid, mis näitavad kaardi mõõtkava objektide pinda. Valge või kollane lagendik. Pruun pinnamood, teed. Must ja punane inimtegevusega seotud objektid. Maastikupunkti absoluutkõrgus punkti kõrgus merepinnast. Suhteline kõrgus kõrgus künka jalamilt. Põhihorisontaalid samakõrgusjooned, mis vastavad reljeefi põhilisele lõikevahele. Mägi või küngas vesi vollab kõrgelt kõiki nelja punkti, eristatakse nõlva, harja, jalamit. Sadul vesi voolab juurde ja ära kahest küljest, asub kahe mäetipu vahel. Nõgu, häil, lohk vesi voolab neljast küljest madalasse punkti, eristatakse põhja, veerusid, perve. Lõhang, sälk, uht, mold, lammorg vesi voolab juurde kolmest küljest ja ära neljandast, eristatakse kahte veeru ja voolunõlva.
idaranniku aladel. Kunda kultuur oli küttijate ja kalastajate kultuur, nende ainus koduloom oli koer. Uue kultuuri kandjate päritolukohaks on pakutud alasid Lääne- Euroopast Uuralideni. Oletatavasti elas Eestis Kunda kultuuri perioodil kuni 1500 inimest. Kunda kultuuri tähtsaimad leiukohad paiknevad Eestis ja Lätis. Kunda asula 8700 eKr Kunda asula oli väike saareke omaaegses järves. Praegu on see selgepiiriline küngas lageda maa peal. Kiviaegne asula leiti siis, kui 19. sajandil hakati kunagise järve alal järvekriiti kaevandama. Leidudest järeldub, et tegemist on ühe vanima inimasulaga Eesti territooriumil. Leiti rohkesti luust ja sarvest riistu, samuti kohalikust tulekivist ja kvartsist tööriistu. Kunda asula kaardil Pulli asula 9000 eKr Pulli asula avastasid geoloogid 1967. aastal.
Selle kalendri järgi lisatakse võrreldes astronoomiliste aastaaegadega liiga palju liigpäevi, nii et aastaajad saabuvad kalendris igal aastal keskmiselt ühe minuti võrra varem. Caesar olevat sellest mittevastavusest küll teadlik olnud, kuid pidas seda vähetähtsaks. Kalendri ühe päeva suurune triiv tekkis juba 128 aasta jooksul. 17. Lisa selline kaart millel on näha kus elasid etruskid. 18. Mis jõgi läbib Rooma linna, millisel poolsaarel asub Rooma linn, milline on linna tähsaim küngas? Roomat läbib Tiberi jõgi. Ta asub Apenniini poolsaarel. Linna tähtsam küngas on Platiumi küngas, millele kerkis Keisrite palee. 19. Mis see on, kus asub 824; 0,44 km2, Fransiscus, Sveitis kaardivägi, 1929 Vatikani linnriik. Mille rahva arv on 824. Pindala on 0, 44 km2, hetkel on paavstiks Franciscus, Sveitsi kaardivägi kaitseb paavsti, Vatikan moodustati Lateraani kokkulepetega 1929. Aastal. 20. Tähtsaim preester, kes oli sillaehitaja siin- ja teispoolsuse vahel. Pontifeks
Põhjarannikul läheb meri ruttu sügavaks, madalal lõunarannal on vesi pikalt põlvini. Lääne- ja põhjarand on klibused, liivaranda leidub Rumpo küla all; saare ida- ja lõunaosas on rand kamardunud ja sageli roostunud. Saare aluspõhi koosneb lubjakividest. Suhteliselt tasast pinnamoodi liigestavad saart loode-kagu suunaliselt läbivad oosid ja vanad rannavallid. Vormsi kõrgeim koht on ligi 13 m üle merepinna ulatuv küngas Huitbergi lähistel.Vormsi maastik on väga vaheldusrikas. Saare lääneosas on iseloomulikud loopealsed ja kadastikud, saare idaosa on madalam ja soisem. Üle poole saare pindalast on kaetud metsaga. Traditsioonilise põllumajandustegevuse tulemusel on tekkinud ja säilinud rannakarjamaad, puisniidud, milles esineb mitmeid mujalt Eestist ja kogu Euroopast kadunud või ohustatud taime- ja loomaliike.Rikkalik on saare taimestik. Vormsi saarelt
meetrise pealispinna kihi. Eesti ala pinnamoe peamine vormimine. Mandrijää taandudes asendus varasem kulutus asendus kuhjumisega. Madal-Eesti on tasased ja soised Põhja- ja Lääne-Eesti alad, mis mandrijää taandudes olid üle ujutatud. Kõrg-Eesti on ala, mis pärast mandrijää taandumist jääaja lõpul ei jäänud vee alla. Eesti pinnavormid Voor liustikujää vooliva (kulutava ja kuhjava) tegevuse toimel kujunenud, munakujulise põhijoonisega või leivapätsitaoline küngas või seljak. Voored on tekkinud aktiivse liustiku all selle serva lähedal. Moreentasandik valdavalt moreenist koosneva pinnakattega tasane maa-ala. Moreentasandikud on levinud Harju, Viru ja Ugandi lavamaal, Kesk-Eesti tasandikul, Pandivere ning Sakala kõrgustikul. Moreentasandikud on kujunenud valdavalt jääliustiku all põhjamoreeni väljasettimisel. Moreen- küngastikud-Moreeni künklikel kuhjatistel ja nendevahelistes nõgudes ja tasandikel kujunenud maastikud
ATEENA AKROPOL Ateena akropol Ateena akropol on Ateena linnriigi ehk polise keskele kaljukünkale ehitatud kindlus, tuntuim Vana-Kreeka akropol. Ateena akropoli küngas ulatub 150 meetri kõrgusele merepinnast, akropoli pindala on ligikaudu kolm hektarit. Ajalooliste seoste ning mitme kuulsa ehitise eelkõige Parthenoni ja Erechtheioni tõttu tuntakse Ateena akropoli ka lihtsalt Akropolina. Ateena akropol kuulub UNESCO maailmapärandi nimistusse. Ateena Akropol on loodud 5.saj eKr. Akropolile tõusmiseks tuli minna mööda Panatenaiade Püha teed. Akropoli pääses läbi sammastatud väravaehitise, mida nimetatakse ka propüleeks
keskaegseid üritusi LINNUSE AJALUGU Vähemalt tuhandeaastane ajalooline kauba- ja sõjatee kulges Tartust läbi Võru (Kirumpää) ja Vastseliina ümbruse Pihkvasse. Selle tee ning Tartu piiskopkonna kaitseks rajati Kirumpääle 13. sajandil teetõkkelinnus. Kuna Pihkva vürstiriik püstitas 1330tel aastatel oma kivilinnuse Irboskale, otse vastu Liivimaa alasid, siis tuli ka Liivimaal ehitada oma linnus piirile või selle vahetusse lähedusse. Linnuse asukohaks valiti kõrge küngas Pihkvasse suunduva muistse kaubatee ääres Piusa jõe kaldal. Nimetatud küngas paiknes vahetult Liivimaa idapiiril ning ta oli kolmest küljest kaitstud veetõketega -- künka jalamil suubub Piusa jõkke väike Meeksi oja. Seetõttu oli tegemist ülimalt soodsa asupaigaga. (vt. Lisa 1 pilt 1). 1342. aastal rajatigi sinna ligikaudu 15x20 meetri suurune ristkülikukujuline mitme meetri paksuste müüridega tornlinnus. Kuna tegemist oli Tartu piiskopkonna alal paikneva uue
Arvatakse ka, et surnu oli kinni seotud. Kuna uskumused muutusid ja surnuid hakati kartma. Vanemal pronksiajal (u.1800-1100 eKr.) matmiskommetes uusi muutusid ei olnud. Noorem pronksiaeg u. 1100-500 eKr. Toimus suur muutus, sest hakati rajama kalmeehitisis - kivikirstkalmed. Need koosnevad suurtest kividest 5-8 meetriste läbimõõduga ring ja selle keskele oli asetatud rist, kuhu sängitati surnu. Ringi, kirstu vahele ja peale kuhjati kividest küngas. Keskele maeti tavaliselt mees ja sageli asetati kõrvale naine või laps. Kivikirstkalmetega samas kohas esines ka lohukivid. Kivisse kraabiti lohukesed. Lohkude tähendust pole siiani teada. Eelrooma rauaaeg 500 eKr.- 50 pKr. Sel perioodil hakati matma tarandkalmetesse. Need olid kiviridadest või müüridest. Nelinurkse kujuga, laius oli 1-2 m ja pikkus 2-3 m. Surnud maeti tarandmüüride vahele. Vahel maeti surnud ka põletatuna. Keskmine rauaaeg (450-500 pKr
absoluutne kõrgus ja sügavus - Mingi koha kõrgus või sügavus merepinnast; suhteline kõrgus ja sügavus - koha kõrgus mäe jalamilt, sügavus nõo pervelt. Näitab, kui palju on üks punkt teisest kõrgemal või madalamal. 2. # Horisontaal on looduses mõtteline joon, mis ühendab merepinnast ühel ja samal kõrgusel olevaid punkte. # Horisontaalide vahe näitab, mitme meetri tagant kõrgused muutuvad. # Kui samakõrgusjoonte vahed on väiksed, seda järsem on tõus. 3. küngas - suhteline kõrgus alla 200m; mägi - suhteline kõrgus üle 200m; mäeahelik - reastikku paiknevad mäed mäestik - kõrvuti olevad mäeahelikud koos nende vahel olevate orgudega. mägismaa - mägiline maa-ala, kus madalad mäeahelikud vahelduvad kõrgendike ja madalate nõgudega. 4. # Keeruline põlde harida - rajatakse terrasse; # Karm kliima - vähestele kultuurtaimedele sobilik; # Raske ehitada, puudub materjal ja raske/keeruline vedu;
Juhan Smuul 1954. aastani Johannes Schmuul Koostaja: Karolin Küngas Elulugu (1) Sündis 18. veebruaril 1922. aastal Koguva külas, Muhumaal; Ta oli Eesti proosakirjanik ja luuletaja; Õppis 1930-1936 Piiri algkoolis, pärast seda Järvamaal Jäneda põllutöökoolis; Õpingud katkesid, kuna ta külmetas ja sattus näärmete põletikuga Tartu kliinikuse. Sellega tema formaalne haridustee ka piirdus; 1941. aasta mobiliseeriti Punaarmeesse. Elulugu (2) Kirjanduslik kaastööline Rahva Hääle toimetuses Leningradis;
kaitseseintega. Asva kindlustatud asula Saaremaal. Peamine elatusala oli karjakasvatus. Kõrvalala maaviljelus. Küttimine ja kalapüük. HÜLGED. Pronksist kirved ja odaotsad. Valmistati ka ehteid. Sidemed välismaailmaga- kaubavahetus. Metalliaja kalmed. Varem maeti maasse kaevatud haudadesse, nüüd hakati rajama erilisi maapealseid kalmeehitusi. Kivikirstkalmeid. Ring kividest, keskel kirst, kuhu maeti surnu. Kirstu&ringi vahele ja peale kuhjati väiksematest kividest küngas. Kesksesse kristu perepea. Ümberringi ülejäänud perekond. Laevkalmed( saaremaal), kivid paigutatud laeva kujuliselt. Surnud põletati, ja siis pandi kirstu. Kultuskivid. Linnused ja nende tüübid. Mägilinnus: rajati üksikutele igast küljest looduslikult kaitstud küngastele. Otepääl. Neemiklinnused: püstitati mäeseljaku neemikuna lõppevale osale. 2 küljest, 1 otsast looduslikult hästi kindlustatud. Teisele poole rajati kunstlik vall. Rõuge linnamägi.
(basaltne magma, uus ookeaniline maakoor) 5. Vulkaanid (maakoorde tekkinud lõõrid) a. Paiknemine ● Laamade põrkumine (Nt. Euraasia laam + Vaikse ookeani laam=Jaapani vulkaanid) ● Ookeanide keskahelikes b. Kasu inimesele ● Mullaomaduste parandaja ning taastootja ● Vulkaaniliste kivimite ja mineraalide kasutus ● Soojusenergia (küte, elektrijaamad) c. Kuju ● Kilpvulkaanid (rohkem nagu Suur Munamägi, selline küngas)-hästi liikuv magma, voolab suhteliselt rahulikult maapinnale. ● Kihtvulkaanid (koonus)-magma voolab aeglaselt, suure viskoossusega d. Kaasnevad nähtused ● Tsunaamid ● Lõõmpilved (tuhapilved) ● Laavavoolud LÕHEVULKAAN/LÕÕRVULKAAN 6. Maavärin a. Tekke põhjus ● Kui kaks litosfäärilaama liiguvad üksteise suhtes, toimub murrangu pinnal hõõrdejõudude tõttu pingete kuhjumine. Kui pinged
Vanus 65 mln aastat 10.Miks Eesti ei ole Devoni ajastust nooremaid settekivimeid? Eesti muutus maismaaks, settimine lõppes. 17. Relfeefi suurvormi kirjeldus Kõrgustik, lavamaa, madalik/tasandik, orundid/nõod, paekallas (Põhja Eestis ) 11. Eesti asendi muutumine Agu- ja ürgajal - ~50° .... Vanaajal - ekvaatoril Keskajal - ~30° N Uusajal - 58°-60° N 12.Mandrijäätekkelised pinnavormid, kirjeldus, levik Voor: Ida-Eesti Moreentasandik: Kesk-Eesti Oos e. vallseljak: Kesk-Eesti Küngas mõhn: Lõuna-Eesti ja Kagu-Eesti Sandur: Põhja-Eesti 13.Vooluveetekkelised pinnavormid, kirjeldus, levik Jõeorg, kaldavall, terass: üle-Eesti 14.Meretekkelised, kirjeldus, levik Rannabarrid: Põhja-Eesti Maasääred: nt. Saaremaa Rannavallid: nt. Osmussaare lõunarannik 15.Inimtekkelised pinnavormid, kirjeldus, levik Tuhamäed: Kirde-Eesti Prügimäed, tee, surnuaed, põld, järv: Üle-Eesti 15.1. Elutekkelised pinnavormid, kirjeldus, levik
Õpilane: Grupp: Juhendaja: Tartu 2008 Otepää piiskopilinnus Otepää piiskopilinnus ehk Otepää linnamägi on omaette seisev küngas, mis koosneb kõrgemast lõunapoolsest ja madalamast põhjapoolsest osast. Et hilisem piiskopilinnus ehitati muistsete eestlaste linnuse peale, on varasem kultuurikiht säilinud vaid kohati. Leidude põhjal võib arvata, et linnamäge kasutati juba vähemalt 2000 aastat tagasi. Leide on ka I aastatuhande II poolest (ehtenõelad, hoburaudsõled, kirves) ja II aastatuhande algusest (ehted, mõõgatupe ots, ammu- ja nooleotsad). Linnust on esmakordselt mainitud 1116
Kaubanduse areng ja peamised kaubaartiklid... Aestid...arvatavasti Balti hõimud///vb loeti nende hulka ka eestlaste esivanemaid. Fennid...tähistas põhiliselt soomlasi///pole välistatud,et estlasi loeti ka nende hulka. Tacitus...mees geograaf või ajaloolane, kes pani esmakordselt kirja rahvuse "aestid". Kivikirstkalmed...maapealsed//suurtest kividest...3-8m läbimõõduga ring/selle keskel põhja-lõuna-suunaline kirst./peale kuhjati väiksematest kividest küngas...samuti võis olla rohkem kiviringe kirstu ümber või sis rohkem kirste ringi sees...üks vanimaid asub Jõelähtmes/uue Tallinna-Narva maantee ääres. Laevkalmed...ümbritsevad kivid olid paigutatud laevakujuliselt///kalmete sees olevatesse kirstudesse maeti surnuid põletatult.(nt.Saaremaal Sõrve poolsaarel...kaks tuntumat) Tarandkalmed (ehituslikud eripärad, matmisviis) 3 kultuuripiirkonda Raua tootmine...raua tootmise arenguga arenes kiiremini ka
KODUKOHA KULTUURI TEGELASI · Voldemar Berelkovski Mitmekülgne kultuuritegelane,huvijuht,pedagoog ja tantsujuht on tuntuks-teatuks saanud aegade jooksul paljudele.Tema on mees, kes teiste askelduste kõrval on end pühendanud rahvatantsule 1962 aastast alates.Voldemar Berelkovski alustas rahvatantsurühmade juhendamist Jõhvi Gümnaasiumis 1991- 1992.Sellest peale on ta osalenud pea kõigis tantsu ja kultuuriga seotud sünmustega. · Lea Küngas Jõhvi linnavalitsuse kultuuri- ja teabespetsialist.Ta on väga toimekas inimene kes on väga hästi hakkama saanud Jõhvi linna kultuurilise poole edendamisega.
lahtesid ja palju esiletungivaid madalaid neemi.Järve põhjapoolses ehk lähemas otsas kõrgus üksik mägi, millest ida ja lääne poole laius madalam ala, muutes vaatepildi meeldivalt mitmekesiseks.Ometi oli maa üldiselt mägine: kõrged künkad või madalamad mäed tõusid järsult järsult veest tervelt üheksa kümnendiku rannajoone ulatuses. Erandid muidugi tegid maastiku ainult pisut vaheldusrikkamaks, ja isegi nendes kohtades, kus kallas oli võrdlemisi laugjas, oli taamal mõni küngas. (lk 25) 2)Kogu kalda pikkuses kaardusid väiksemad puud veekohale ja sageli ulatusid oksad läbipaistvasse vette.Kaldad oli järsud isegi kitsal liivaribal; ja kuna taimestik paratamatult püüab valguse poole, siis tulemuseks oli just see, millest oleks võinud unistada maaliliste maastikuvaadete armastaja, kui nende lopsakate rikkalike metsatihnikute korraldamine oleks tema kätte antud.Arvukad neemed ja salmed muutsid kalda joone katkeliseks ja käänuliseks. (lk 40)
patriitsid- ratsaväelased plebeid- lihtrahvas, õigus osaleda rahvakoosolekul, jalaväelased proletaarid- vaesed ja maata kodanikud, sõjaväekohustusest vabastatud Romulus ja Remus- kaksikvennad, pärimuse järgi sõjajumal Marsi ja tema noore preestrinna Rhea Silvia pojad, pärimuse järgi rajas Rooma linna Romulus, Romulus tappis Remuse Rahvatribuun- rahva seast valitud ametnikud nende õiguste kaitsmiseks Foorum- koosoleku ja turuplats Kapitoolium- Rooma kõrgeim küngas 12 tahvli seadused- esimesed Rooma seadused, pandi kirja 12 pronkstahvlile Haned päästsid Rooma- kui gallialased ründasid 4. saj., siis kaitsjad magasid ja haned hakkasid kraaksuma, äratasid kaitsjad ülesse ja vaenlane löödi tagasi Pyrhose võit- võit, mis on võrdne kaotusega. Kreekast pärit väepealik kes küll võitis kreeklasi kuid kaotas oma sõjaväe. Rooma keisririigi aeg- 30a eKr 395a Rooma vabariigi aeg- 535a eKr 509a eKr
Vastupidavus, rumalus INIMENE kuld Toob oma rahvale kulda Sepa poja tapmine Uhkeldab oma tegudega. Tegutseb alkoholi mõjul. Nõrgemad Kaitseb alati neid Võlukübar Ei väärtusta olemasolevat. Loodab ise hakkama saada (toetub jõule). MUISTEND Veekogud verest Sisikonnast soo Maksast mägi Luudest küngas Karvadest kõrkjad Sabast sarapuu ,,Mehed olgu kui müüri, Seisku nii kui raudaseina." ,,varjuks vaenu tungi vastu" ,,siis ei ole karta süda Karta võõra võitemista" ,,Võimus jäägu ühe voliks Ühe kätte kuningriiki Muidu hulgaliste meelil Tuulest tüli tõusemisi" Põrgu on mõisa allegooria ning vanapagan oli mõisnik. Vanapaganal oli palju rikkust ning seal oli piitsutamist ... Parallelism ühte mõtet öeldakse mitmete ridadega uuesti (kuid erinevalt)
Tööstuskaubad Naftatooted Puuviljad Maavarad: Nafta Marmor Raud Sool Reisimine Eesti kodanikule on Kreekasse reisimine viisavaba. Kui Kreekas viibitakse kauem kui 90 päeva, tuleks pöörduda Kreeka Suursaatkonna poole Tallinnas. Kreeka on turistidele enamasti rahulik ja turvaline reisisiht Vaatamisväärsused Ateena akropol Ateena linnriigi ehk polise keskele kaljukünkale ehitatud kindlus, tuntuim Vana-Kreeka akropol. Ateena akropoli küngas ulatub 150 meetri kõrgusele merepinnast, akropoli pindala on ligikaudu kolm hektarit. Delfi oraakel Vanakreeka pühamu Delfis Parnassose mäe lõunanõlval, kus inimesed käisid kogu Kreekast ja kaugemaltki saamas Apollonilt vastust küsimustele, mis neid vaevasid. Oraakliks nimetati ka vastust, mis jumalalt saadi. Olümpia Kreekas Peloponnesosel Elises asuv kultuskoht, kus peeti igal neljandal aastal Zeusi auks ülekreekalisiolümpiamänge, mida
loo lõpus). Viies lugu oli "When The Saints Go Marching In". See lugu on väga kuulus. Pillikoosseis on sama, mis eelmises loos. Lugu on väga lõbus ja sõnad korduvad (ilmselt on sõnad seal loo enda kaunistamiseks mõeldud) tihti. Tempo on kiire ja meloodia on väga rütmikas. Seda lugu on maailmas väga hulgaliselt ümber lauldud/mängitud, kuid mulle meeldib originaal kõige rohkem. Kuuenda loona mängiti "Blueberry Hill"-i. Ilmselt on mustikamarjade küngas seotud kuidagi tema enda kirkade mälestustega, kuna pool ühest salmist selles loos koosneb sõnadest Blueberry ja Hill ning kõik realõpud on alati Hill-iga riimis. Loo tempo on aeglane. Pillidest mängivad trummid, klaver, trompet, klarnet ja kontrabass. Kuna ma olen juba Louis Armstrongi loominguga juba varem tutvunud, siis teadsin ma enne algust, mida kontserdilt oodata. Ja minu ootused ei läinud raisku. Nautisin õhtut kuulates meeldivaid jazz-palasid.
Üks näide selle kohta on nn Oregoni pööris- umbes 55 ruutmeetri suurune ala USA Oregoni osariigis. Puud on seal imeliku nurga all viltu kasvanud, pöörisest üle lendavad linnud muudavad välkkiirelt lennusuunda, sigaretisuits tõuseb spiraalina keereldes taeva poole, ümmargused esemed kas veerevad vastumäge või liiguvad mööda rõhtpinda edasi pöörise suunas. Teadus ei suuda praegugi sealsete tundmatute jõudude olemust selgitada. Ka Kanadas olevat üks taoline küngas- seal saab autoga vabakäigul mäest üles sõita, kuid mäest alla sõitmiseks on vaja gaasi anda. Kuigi ma pole ise kummaski paigas viibinud, on need paigad minu jaoks kergesti tõlgendatavad imedena, sest nende olemus on inimmeeltele tajutav. Teise näitena tooksin Bermuda kolmnurga. Juba pikalt on meresõitjad vältinud merd Bermuda saarte, Florida ja Puerto Rico vahel. Seal on ikka ja jälle laevu "olematusse haihtunud". Sealt pole peaaegu mitte kunagi leitud laevavrakke
· manner maakoore osa mis enamasti ulatub üle maailmamere taseme ning, mille ehitusse kuulub graniitkest. Maakoore kõige suurem tükk mis ületab maailmamere 6 · maailmajagu suur maismaa-ala, mida iseloomustab sealsetele rahvastele omane kultuur ja olulised iseärasused. 6 · Maailmameri veteväli, mille moodustavad kõik ühenduses olevad ookeanid ja mered. 4,(5) · Pinnavormid - erinevad maapinna ebatasasused nt: küngas, org, nõgu · Pinnamood maapinna kuju e pinnavormid kokku. Nimetatakse ka relfeefiks. · Lauskmaa kõrgustike ja madalikega liigestatud suur tasandik. · Alamik allpool maailmamere taset asuv tasandik · Madalik kuhjeline tasandik, absoluutkõrgusega kuni 200 m · Kiltmaa Mäestiku kulumisel tekkinud tasandik 500-1000 m · Mäestik mägine ala, mis on korrapäraselt liigestatud mäeahelikestja orgudest .
seekord jõuti Võhandu jõeni. Kalevipoeg kandis metsast kive ja tõi metsast puid. Olevipoeg aga ehitas silla valmis. Vägi oli just üle silla jõudnud, kui sõda uuesti algas. Seekord kestis sõda seitse päeva. Kord ühes kohas, kord teises. Kui Kalevipoeg Sulevipoja surmast kuulis andis ta Alevipojale ohjad üle ning lahkus ise lahinguväljalt. Alevipoeg võitles edasi sama vägevalt nagu Kalevipoeg oli võidelnud. Sulevipoeg matmiskohale tehti kõrge küngas ning paigutati künka otsa pott kividega. Paljud langesid ning eesti pojad väsisid. Lõpuks jäid ainult Kalevipoeg, Olevipoeg ja Alevipoeg võitlema, ega polnud nõus alla andma. Nad võitlesid senikaua, kuni saabus öö. Kolm kangelast läksid vaatama, kus karastuseks vett leida ning märkasid orus kõrgete kallastega järve. Kuid seal juhtus õnnetus. Alevipojal oli võitluses jalg viga saanud ning ta kukkus järve sügavasse kohta. Ei Sulevipojal ega Kalevipojal õnnestunud
Jõgeva Gümnaasium Referaat EESTI ESIMENE ÜLDLAULUPIDU Karolin Küngas 8.D Juhendaja: Jana Tiido 2011 Eesti esimene üldlaulupidu Eesti esimene üldlaulupidu toimus 18.-20. Juunil Tartus. Algataja oli Johann Voldemar Jannsen, kes kirjutas sõnad ka Eesti hümnile, oli Vanemuise lauluseltsi juht ja toimetas ,,Eesti Postimeest". Teine üldjuht oli Aleksander Kunileid, kes oli eesti helilooja ja teda peetakse ka
lahtine tulease. Koguti ka üle 500 savinõu killu. Tööriistadest leiti luiske ja rauast noa katkeid, ehetest pronksist spiraal ja tahuline klaashelmes. Leitud on ka mitmeid koduloomade luid. 6) Mitmetes kohtades rajati kindluseid, haudadesse hakati panema relvi, mis osutavad kogukondadevahelistele konfliktidele. 7) Esimene eestlaste linnus võis olla Alatskivi Kalevipoja sängiks kutsutud küngas Peatskivi külas Ida-Eestis, mille jäänused pärinevad aastast 270 eKr. 8) Seal on leitud hobuse luu, mis annab märku mingisusgusest maagilisest rituaalist. Surnutele on kaasa pandud kõigest üksikud esemed. 9) Sinna sängitati põlenud luud koos hauapanustega. Matmistega kaasnes ka sööming. On leitud palju sõlgesid ja klaashelmeid. See näitab, et surnuid kardeti ja neile anti hauataguse elu jaoks kaasa palju asju, et nad rahul oleksid, maagilised rituaalid
Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Sakala kõrgustik Uurimistöö Eesti loodusgeograafia Koostaja: Anett Rõõmussaar Juhendaja:Are Kaasik Tartu 2017 Sissejuhatus Sakala kõrgustik on kulutuskõrgustik, mille pindala on 2797 km². See moodustab Eesti pindalast 6,16%.Sakala kõrgustik on vahelduva maastikuga. Lainelised tasandikud vahelduvad ürgorgudega. Kõrgustiku kõrgeim on küngas on Härjassaare mägi, mille kõrgeim tipp on 147 m ning madalaim on Hummuli küngastik (110m).Kõrgustiku kuju sarnaneb kolmnurgaga, mille põhjapoolne tipp asub Navesti jõe ligidal ja lõunapoolne jalam Läti põhjaosas. Läänest piiravad kõrgustikku Metsapole madalik, Liivi lahe rannikumadalik ja Soomaa. Põhjast Kõrvemaa ja idast Võrtsjärve madalik ja Valga nõgu ning lõunast Tälava madalik. Ligi veerand kõrgustiku ala hõlmavad kaitsealad ning suurim on Loodi looduspark.
klassikalisest ja hellenismi ajastust ümbritsetud sammaskäikudega ehk stoadega. Sissepääsu agoraale tähistas väravaehitis ehk propüleed. Agoraa Kuulsaim on kahtlemata 1931. aasta väljakaevamistel põhjalikult läbiuuritud akropolise lähedal asuv Ateena agoraa. Ateena akropol Ateena akropol on Ateena linnriigi ehk polise keskele kaljukünkale ehitatud kindlus, tuntuim Vana-Kreeka akropol. Ateena akropol Ateena akropoli küngas ulatub 150 meetri kõrgusele merepinnast, akropoli pindala on ligikaudu kolm hektarit Ajalooliste seoste ning mitme kuulsa ehitise eelkõige Parthenoni ja Erechtheioni tõttu tuntakse Ateena akropoli ka lihtsalt Akropolina. Ateena akropol Esimene mulje Akropolist oli erakordselt võimas. Vaheldusrikas kompo-sitsioon mõjus kogu vabadusele vaatamata siiski tervikuna. Akropoli üksikuid osi sidus üksteisega ehitiste tõus suunaga keskkoha poole, kuid iga
Lahkarvamused tulenevad sellest,et selle aja kohta on andmeid säilinud väga vähe. 15.Nimeta pühasid kohti , kus ohverdati. Hiied või üksikud puud ( pühaks peeti tammesid ja pärnasid) , allikad, kivid, harvemini mäed, järved ja jõed. 16.Võrdle pronksiaja ja vanema rauaaja matmise kombeid. Pronksiajal rajati kiviristkalmeid. Kalme konstruktsiooniks olid suurematest kividest 5-8m läbimõõduga ring ja selle keskel oli rist. Kirstu ja risti vahele kuhjati väiksematest kividest küngas. Vanemal rauaajal olid aga kiviread laotud ristküliku kujuliselt, tarandkalmed. Sageli tehti mitu tarandit üksteise kõrvale ja need moodustasid kalme. Nüüd maeti aga surnuid enamasti põletatult. Kaasa pandi hauda ehteid jm varandust. 17.Millega tegelesid targad? Targad loitsisid, nõidusid ja ravisid. Tegelesid ka ennustamisega. Öeldi , et nende sõnades on ka väge, mis suudab loodust suunata. 18.Kirjelda suitsutuba.
Milliste teaduste abi kasutavad arheoloogid leiumaterjali uurimisel? *Täppis- ja loodusteadused *Etnoloogia ( rahvateadus) *Antropoloogia *botaanika *zooloogia *numismaatika ( münditeadus) *võrdlev keeleteadus *rahvaluule Mõisted. Irdmuistised tööriistad, ehted, relvad jne Kinnismuistised hooned, matmispaigad Kivikirstkalmed Maapealsed kalmeehitis, 5-8m läbimõõduga ring ning selle keskele laoti kirst. Kirstu ja ringi vahele ning peale kuhjati väiksematest kividest küngas. Näiteks Jõelähtme Tarandkalmed korrapärased ristkülikud, laius oli mõni meeter, pikkus 3-10m. Vägi muinasusu põhimõiste, tähistati elusolendites sisalduvat erilist jõudu või energiat. Hing Muinasaja põhimõiste, tähistati mittemateriaalset alget, mis oli vajalik keha elus hoidmiseks Tark inimene, kel olid ravitsemisoskused ja suured teadmised looduse ja maagia vallas Ohevrdamine maagiline toiming, loodeti saavutada jumalata heatahtlikkust.
annaabi.ee 
