III käändkond declinatio tertia Siia kuulub väga palju sõnu, nii mees-, nais-, kui kesksoost Sing gen lõpp on is NB! Et sing gen erineb tunduvalt sing nom-ist, siis tuuakse see sõnastikus ära koos sõna muutunud osaga Sol, Solis m - päike Sing Plur Nom sol soles Gen solis solum Dat soli solibus Acc solem soles Abl sole solibus Carmen, minis n - laul sing plur Nom carmen carmina Gen carminis carminum
docstxt/125499328816653.txt
Eessõnad Präpositionen Akk + Dat Akk Dat Osastav Alaleütlev Wen? - Keda? Wem? - Kellele? Millele? Was? - Mida? Wo? Kus? (Wohin? - Kuhu?) Der den Der dem Pl die - den Das das Das dem (va -n -s lõpp) Die die Die - der an juurde, äärde (an die Tür) (an der Tür) juures, ääres auf peale (aud den Tisch) (auf dem Tisch) peal hinter taha (hinter dar Haus) ...
5. Kuidas määrata sugu? Sugu saab määrata sõnalõpu järgi. 1. meessugu – genus masculinum (m) nt sõnad, mille lõpus –us (musculus ‚lihas’, gallus ‚kukk’) või –er (cancer ‚vähk’); 2. naissugu – genus femininum (f) naissoole viitab sõnalõpp –a (vena ‚veen’, gallina ‚kana’ etc); 3. kesksugu – genus neutrum (n) sõnalõpp –um (erratum ‚viga’) NB! kreeka kesksoost laensõnade lõpp –on Kasutusel paralleelselt mõlemad lõpud: sceleton = sceletum ‚skelett’, cranion = cranium ‘kolju’, bakterion = bacterium ’bakter’ 6. Mis soost on a-lõpulised nimisõnad? Naissoost. 7. Mis soost on –um, -on- lõpulised nimisõnad? Mis on nende Gen. Sing. lõpp? Tooge näiteid. Kesksoost. Nende Gen. Sing lõpp on –i. Nt. Collum. 8. Mis soost on enamik –us-lõpulisi nimisõnu
· Enamik tugeva käändkonna meessoost nimisõnu: der Anfang die Anfänge. · Võõrapärase päritoluga meessoost nimisõnad, mis lõppevad sufiksiga: 1. -al: der General die Generäle; 2. -ar: der Kommissar die Kommissare; 3. -är: der Sekretär die Sekretäre; 4. -eur: der Ingenieur die Ingenieure. · Paljud ühesilbilised ja enamik mitmesilbilisi kesksoost nimisõnu: das Erz die Erze, das Tier die Tiere (umlaut lisandub sõnale das Floss die Flösse). · Võõrapärase päritoluga kesksoost nimisõnad, mis lõpevad sufiksiga: 1. -ier: das Klavier die Klaviere; 2. -al: das Lokal die Lokale; 3. -ar: das Exemplar die Exemplare; 4. -ent: das Prozent die Prozente; 5. -ett: das Ballet die Ballette; 6
I käändkond Esimesse käändkonda kuuluvad (peamiselt) a-lõpulised naissoost nimisõnad, mille ainsuse genitiivi lõpp on -ae. * Käändelõpud liituvad I käändkonnas sõna nominatiivi tüvele, mis saadakse nominatiivi lõpu -a eraldamisel: puell-a. II käändkond * II käändkonda kuuluvad: a) us- ja er-lõpulised meessoost sõnad ja b) um-lõpulised kesksoost sõnad. * II käändkonna ainsuse genitiivi lõpp on –ī * Erandlikult on us-lõpulised II käändkonna maade, saarte, linnade ja puude nimed naissoost. Nt Aegyptus, ī f – Egiptus Parus, ī f – Paros (saar) pōmus, ī f – viljapuu / õunapuu * Erandlikult on kesksoost II käändkonna us-lõpulised sõnad: vulgus, ī n – lihtrahvas pelagus, ī n – meri vīrus, ī n – mürk III käändkonna nimisõnad
Missugune? (meessoost) ? Missugune? (naissoost) ? Missugune? (kesksoost) ? Missugused? (mitmus) NB! Omadussõna sugu ühildub lauses nimisõna sooga! Näiteks: nimisõna on naissoost = omadussõna naissoost: nimisõna on meessoost = omadussõna meessoost: nimisõna on kesksoost = omadussõna kesksoost: Omadussõnade grammatilised lõpud vastavalt nimisõna soole: AINSUS Meessugu c Naissugu Kesksugu ? Missugune? ? Missugune? ? Missugune? - - - kui tüvi on rõhuline - peale pehmelt hääldatavat - peale pehmelt hääldatavat - - Näiteks ee Näiteks: , ó, Näiteks: á, á, é
6. Rõhk tagant kolmandal silbil sõnades músculus, língula, tubérculum, vítreus, gástricus, fácilis jt. Nimisõnadel on kolm sugu: 1. meessugu genus masculinum (m) nt sõnad, mille lõpus us (musculus ,lihas', gallus ,kukk') või er (cancer ,vähk'); 2. naissugu genus femininum (f) naissoole viitab sõnalõpp a (vena ,veen', gallina ,kana' etc); 3. kesksugu genus neutrum (n) sõnalõpp um (erratum ,viga') NB! kreeka kesksoost laensõnade lõpp on Kasutusel paralleelselt mõlemad lõpud: sceleton = sceletum ,skelett', cranion = cranium `kolju', bakterion = bacterium 'bakter'. Loengutes kasutatavad terminid: · (NIMI)SÕNA ALGVORM · SÕNA TÜVI · KÄÄNDELÕPP · KÄÄNDKOND · KÄÄNDTÜÜP · KÄÄNE nimisõna Tunica, ae f omadussõna Mucosus, (mucos)a, (mucos)um Tunica mucosa `limaskest' nimisõna Morbus, i m omadussõna
Meessoost, naissoost, kesksoost 1st - - 2nd - - 3rd - - 4th - - 5th - 6th - - 7th - - 8th - - 9th - 10th- - - 11th - - 12th - - 13th - - 14th - - 15th - - 16th - - 17th - - 18th - - 19th - - 20th - - 30th - 1. [ponedelnik] Meess. (esmaspäev) 2. [vtornik] Meess. (teisipäev) 3. [sreda] Naiss. (kolmapäev) 4. [chetverg] Meess. (neljapäev) 5. [pyatnitca] Naiss. (reede) 6. [subbota] Naiss. (laupäev) 7. [voskresenje] Kesks. (pühapäev) OLI Meessoost - Naissoost - Kesksoost - täna - eile - üleeile - homme - ülehomme - 1. 2. 3. a 4. 5. 6. 7. 8. a 9. 10. 11. 12.
Ainsus Mitmus Kääne Küsimused Eessõnad Meessoost Kesksoost Naissoost Ninisõna Omadus OS NS OS NS OS NS sõna Meessoost Kesksoost Naissoost Kaas ? Kes häälik ? Mis
6 « : !» KOHAKÄÄNE NÄITAB, KUS MISKI VÕI KEEGI ASUB VASTAB KÜSIMUSELE ? KUS? KASUTATAKSE KOOS EESSÕNADEGA SEES JA PEAL (SEESÜTLEV) (ALALÜTLEV) KÄÄNDELÕPUD ON VÕI KAASHÄÄLIKUGA JA -ga LÕPPEVATE MEESSOOST SÕNADE, A VÕI -lõpuga NAISSOOST SÕNADE NING VÕI E-lõpuga KESKSOOST SÕNADE KOHAKÄÄNDE LÕPP ON E meessugu laud laual jaanuar jaanuaris muuseum muuseumis naissugu kool koolis saun saunas kesksugu taevas taevas
. 2. , , : , .Ameti, sotsiaalset seisundit,rahvusi ja loomi nimetavatest meesoost sõnadest saab moodustada vastavate järelliidete abil naissoost sõnu. . Nimisõna sugu. . . . 1 Meessoost sõnad. Naissoost sõnad. Kesksoost sõnad. - 1. 1.Naissoost sõnade lõpus on Kesksoost sõnade lõpus on --a, - või - -o,-e või - Meessoost sõna tüvi lõpeb - , - kaashälikuga või ,, - , -, - ,,,, , ,, ,, ,,, . ,, ,, . ,. 2. . 2. .
u Umbmäärane artikkel Nimisõna kasutatakse enamasti umbmäärase artikliga, kui räägime mingist esemest või olendist esmakordselt: EIN Kuli (meessoost nimisõna) (üks) pastakas EINE Blume (naissoost nimisõna) (üks) lill EIN Buch (kesksoost nimisõna) (üks) raamat Umbmäärane artikkel muutub vastavalt nimisõna käändele järgmiselt: Ainsus Meessoost Naissoost Kesksoost nimisõna (M) nimisõna (N) nimisõna (K) Nominatiiv ein Mann eine Frau ein Kind kes/mis? (üks) mees (üks) naine (üks) laps Genitiiv eines Mannes einer Frau eines Kindes kelle/mille? (ühe) mehe (ühe) naise (ühe) lapse Daativ einem Mann einer Frau einem Kind kellele/millele? (ühele) mehele (ühele) naisele (ühele) lapsele
Ainsuse genitiivi lõpu järgi. 4) Nimetage 1.-5.dekl. tunnused. 1. ae 2. i 3. is 4.us 6. ei 5) Kuidas määrata sugu? Nominatiivi järgi 6) Mis soost on kõik a-lõpulised nimisõnad? naissoost 7) Mis soost on -um, -on-lõpulised nimisõnad? Mis on nende Gen.lõpp? Tooge näide. Kesksoost, skeleton. 8) Mis soost on enamik us-lõp.nimisõnu?Meessoost. 9) Mis lõpud võivad olla us-lõp.nimisõnadel genitiivis? I, us, is 10) Nimetage us-lõp.nimisõnad, mis on kesksoost. Corpus, pectus, tempus viscus, crus 11) Mis soost on u-lõp.nimisõnad, mis on nende genitiivi lõpp? Kesksugu, us Omadussõnad 1)Millest koosneb omadussõna põhivorm?Sootunnuse lõpust 2) Kui omadussõna meessoo lõpp on us, siis naissoos ja kesksoos see on ... a ja um 3) Kui omadussõna naisoos on is lõpp, siis meessoos ja kesksoos tal on is, e, er 4) Us, -a, -um ja er, -a, -um-lõp.omadussõnad kuuluvad I rühma. 5) Us-lõp.omadussõnadel Gen.Sing. on i., -a-lõp. on ae
Omadussõna võrded Omadussõna algvorm Keskvõrre - - kaob ära, asendub - - Ülivõrre . . . . Keskvõrre ei olene nimisõnast. Kui sõnas on e siis see asendub e-ga. Meessoost naissoost kesksoost - - - - - - - Erandid -- -- - - Saab moodustada ainult ülivõrret Possesiivadjektiivid . . C. M. . . C. M. - - - -
kääne küsimused eessõnad vene k. eesti k. vene k. . ?? kes?mis? . ?? keda? Mida? Kust? ;;;;;;;;; .. ?? Kellele? Millele? ;; .. ??? Keda? Mida?Kuhu? ;;; .. ?? Kellega? Millega? ;;;; ()?()? . ? Kellest? Millest? Kus? ;;(); meessoost sõnad kesksoost naissoost om. nim. nim. nim. om. nim. nim. nim om ;;; ; () () () () () () / () () () NAGU NIMETAV NAGU NIMETAV () / / () /
Käände nimetus Käände küsimused Eessõna Naissoost nimisõnad Meessoost nimisõnad ? (seest), -/-() -/- ? (pealt), , ? (eemale), , ? (millenigi), - (tagant), - (alt), (lähedal), (juures), (ümber), ...
Eessõnad Küsimuse Ainsuse lõpud Mitmuse lõpud Käänded d Meessoost Kesksoost Naissoost Om. Nimisõnad Om. Nim Om. Nim. Om. Nim MS KS NS X Kto? - -oe -oe -a -a -e - -a - , , , , -, to? -o - - -
Omadussõna Nimetav kääne(kes?mis?milline??) Meessoost 1.Tugeva kaashäälikuga lõppev tüvi +/ N: 2.Kui omadussõna tüvi lõppeb ,,,,(alati ) +/ 3.Kui omadussõna tüvi lõppeb pehme kaashäälikuga ,,,, Kesksoost(milline??) 1.Tüvi mis lõppeb tugeva kaashäälikuga +/ 2.Pehme kaashäälikuga lõppev tüvi +(,) Naissoost (milline??) 1.tugev/pehme kaashäälik välja arvatud pehme , + 2.Kui on pehme tüve lõpus siis + Mitmus(millised??) 1.Kui tüvi lõppeb kaashäälikuga + 2.Kõikidele teistele + Kui peale kaashäälikut on siis on kaashäälik pehme!
1.Esita küsimus 1. ........ ? . 2. ........? . 3. ..............? . 4. ................? . 5. ................? . 6. ................? . 7. ..................? . 2.Koosta sõnaühendid (omadussõna ja nimisõna) ? ? ? ? , , , , , , , . , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , . 3.Tõlgi Erilised tundemärgid, valged hambad, roosad põsed, pikad jalad, ilus keha, lai laup, kitsad kulmud, lühike keel, mustad ripsmed, pikk kael, ilusad sõrmed, paks kõht, suured kõrvad, hallid silmad. 4.Ideaalne neiu või noormees. Kirjelda plaani järgi. , , , , , , , , , . !!!!!!! Vene keele omadussõnad võivad olla mees-, nais- ja kesksoost. Ainsuses ja mitmuses on omadussõna lõpud järgmised: M N K Mitmus uued laiad suured ...
kääne küsimused eessõnad Окончание ainsus mitmus meessoost kesksoost naissoost -ы, -и, -а, Именительный Кто? Что? (есть) --- --- -а, -я ---, -о, -е --- -я
OMADUS - JA NIMISÕNADE KÄÄNAMINE AINSUS MITMUS Kääne Küsimused Eessõnad MEES SOOST KESK SOOST NAIS SOOST Oma- MEES- KESKSOOST NAISSOOST () () () dus- SOOST omadus nimi- omadus- nimi- omadus nimisõn sõnad -sõna sõna sõna sõna -sõna a ?(kes)
enneminevik, teine tulevik Sõnaraamatus.... /näide, millised andmed on sõnaraamatust leitavad.../ • Puella, ae f – tüdruk - Genitiivi lõpp –ae näitab sõna kuulumist I käändkonda - Tähis f (femininum) näitab, et sõna on naissoost • Discipulus, i m – õpilane - Gen lõpp – i = II käändkond - M (maskulinum) meessoost sõna • carmen, minis n – laul, luuletus - Gen lõpp – is = III käändkond - N (neutrum – kesksoost sõna Abiverb ESSE ´olema´ olevik • MINA OLEN --- SUM • SINA OLED --- ES • TEMA ON --- EST • MEIE OLEME --- SUMUS • TEIE OLETE --- ESTIS • NEMAD ON ---SUNT
, (ainsus) Käänded Küsimused Om.s. (meessoost) (kesksoost) (naissoost) - - - . . nimisõna . . . - tugev Susisevad lühike i - ? kes? kaash. häälikud - - - - - - - ...
5-20 on ka meessoost sõna, kuid ta ei käändu. *Naissoost sõnad (kroon), (kopikas) (1) , (2), 3, 4 , 5-20 , . Nimisõna ühildumine arvsõnaga 1. Meessoost nimisõnad , , , * 1 , , , 2, 3, 4 , , , 5-20 , , , * meessoost nimisõnad, mis lõpevad - 1 2, 3, 4 5-20 * meessoost nimisõnad, mis lõpevad - 1 2, 3, 4 5-20 2. Naissoost nimisõnad * (1) (2), 3, 4 5-20 * (1) (2) , 3, 4 5-20 * (1) , 3, 4 5-20 * (nuku) (1) (2) , 3, 4 5- 20 3. Kesksoost nimisõnad * Sõnad, mis lõpevad -E (1) 2,3, 4 5-20 * Sõnad, mis lõpevad O (1) 2,3,4 5-20
Saksa keele eessõnad eesti keelse tõlkega + omadussõna käänamine 1. Bis-kuni 2. Durch-läbi 3. Für-kellegi/millegi jaoks 4. Ohne-ilma 5. Um-ümber 6. An-juurde, äärde 7. Auf-peal, peale 8. Hinter-taha, taga 9. In-sees, sisse 10. Neben-kõrvale, kõrval 11. Über-kohale, kohal 12. Unter-alla, all 13. Vor-ette, ees 14. Zwischen-vahele, vahel 15. Estlang-piki 16. Während-jooksul, vältel, kestel, ajal 17. Trotz-vaatamata, hoolimata 18. Wegen-kellegi/millegi pärast, tõttu 19. Aus-seest 20. AuSer-välja arvatud 21. Bei-juures 22. Gegenüber-vastas 23. Mit-koos 24. Nach-peale 25. Seit-alates 26. Von-seest, käest 27. Zu-juurde Kooli vastas- Der Schule gegenüber. Peale kooli- Nach der Schule. Hoolimata halvast ilmast-Trotz des schlechten Wetters. NOMINATIV N Der groSe Mann Kes?Mis? AKKUSATIV A Den groSen Mann Keda?Mida? DATIV D Dem groSen Mann ...
Präsens (olevik) Tegusõna pööramine ich mina du sina er tema sie tema es tema (meessoost) (naissoost) (kesksoost) wir meie ihr teie sie nemad Sie Teie (viisakusvorm) Sein olema ich bin mina olen du bist - sina oled er/sie/es ist tema/see on wir sind meie oleme ihr seid teie olete sie sind nemad on Sie sind Teie olete Reeglipärased Näiteks: spielen mängima wohnen elama ich spiele ich wohne du spielst du wohnst er/sie/es spielt er/sie/es wohnt wir spielen wir wohnen ih...
Isikuline tegumood 47 Umbisikuline tegumood 48 Passiivi mineviku kesksõna lühivormid 49 KÜSISÕNAD 50 EESSÕNA 51 Ruumi väljendavad eessõnad 51 Aega väljendavad eessõnad 53 Märkus: Õpikus kasutatud lühendid: M meessoost sõna N naissoost sõna K kesksoost sõna Mitm mitmus 3 NIMISÕNA u Nimisõnade sugu Vene keele nimisõnad võivad olla mees-, nais- ja kesksoost. Alljärgnevalt mõned näited tüüpilistest ainsuse lõppudest: Meessoost nimisõnad Naissoost nimisõnad Kesksoost nimisõnad filiaal firma koht dokument hind kvaliteet
Vene tähestik Tabeli esimeses ja teises reas on toodud vene tähestiku suur- ja väiketähed. Kolmandas (valges) rahvusvaheline latinisatsioon (Montreal 1987) ja neljandas (hallis) eesti transkriptsioon. abvgde ë zzi j k l mn o p r s t uf h c c s sc y ' è ju ja a b v g d e (je) jo (o) z z i i (j) k l mn o p r s (ss) t u f h (hh) ts ts s sts õ e ju ja Grammatika Isikulised asesõnad Ainsus Mitmus 1. 2. 3. , , Küsisõnad "mis", "kes", "kuidas", "miks", "milleks", "kui palju", "kus", "kuhu", "kust", "millal", "milline", "milline...
→ izan "lend" (Vikipeedia, 2017). Riifi keeles tegusõnad pööratakse kolmes ajas: minevik, olevik ja tulevik (Wiki, 2007). Riifi keele tegusõnadel on oma alus, mis saab muuta prefiksi, sufiksi, fleksiooniafiksi, tsirkumfiksi ja apofoonia abiga (Revolvy, s.a.). ad- sufiks tähendab tulevikku, is- teeb tegusõna küsiga ja ur- teeg tegusõna eitavaks (Vikipeedia, 2017). Vene keel Vene keele nimisõnad võivad olla mees-, nais- ja kesksoost. Meessoost nimisõnade lõpus on: 1) peenendamata konsonant: стол (laud), 2) -й: герой (kangelane), 3) peenendatud konsonant: вождь (juht), vähestel jutudel -а, -я: папа (isa) Naissoost nimisõnade lõpud: 1) -a: школа (kool), 2) -я: баня (saun), 3) peenendatud konsonant (ь): лошадь (hobune) (Runeberg, 2016). Enamus nimisõnu omavad ainsuse ja mitmuse vormi. Ainsuse või mitmuse kasutamine sõltub nimisõnast (Taskutark, s.a.).
sellele, kas sõna on ainsuses või mitmuses. Minevikus muutub tegusõnade lõpp selle järgi, kas sõna on naissoost, meessoost või kesksoost.) Tegumoed Isikuline, umbisikuline Isikuline, umbisikuline Kõneviis Kindel kõneviis; tingiv Tingiv kõneviis; käskiv kõneviis; käskiv kõneviis, kõneviis; kindel kõneviis kaudne kõneviis, möönev kõneviis
Eesti keel Inglise keel Tähestik Aa, Bb, Cc, Dd, Ee, Ff, Gg, Aa, Bb, Cc, Dd, Ee, Ff, Gg, Hh, Ii, Jj, Kk, Ll, Mm, Nn, Hh, Ii, Jj, Kk, Ll, Mm, Nn, Oo, Pp, Qq, Rr, Ss, Ss, Zz, Oo, Pp, Qq, Rr, Ss, Tt, Uu, Zz, Tt, Uu, Vv, Ww, Õõ, Ää, Vv, Ww, Xx, Yy, Zz. Öö, Üü, Xx, Yy. Vokaalid a, e, i, o, u, õ, ä, ö, ü.(9) a, e, i, o, u (mõnikord ka y). (6) Konsonandid b, d, f, g, h, j, k, l, m, n, p, r, b, c, d, f, g, h, j, k, l, m, n, p, s, s, z, z, t, v.(18) q, r, s, t, v, w, x, y, z.(21) Liitsõnad Eesti keeles kirjutatakse Inglise keeles võib liitsõnu liitsõna osad alati kokku, ...
Ajalooline traditsioon Latiumi maakond, latiinid (latini) Ladina keel 1. Kirjanduseelse ladina keele aeg 6-3 saj ekr 6. saj Rooma foorumil asetsev raidkirjadega kivi (lapis niger) 451-450 ekr Leges duodecim tabularum (12 tahvli seadus) kõige alus 2. Arhailine e. eelklassikalise ladine keele aeg 240-81 ekr 3. Klassikaline e. kõrgladina keele aeg (ka kuldse ladina keele aeg) 81 ekr 14 pkr Cicero De legibus (seadustest). De re publica (riigist), De officiis (kohustustest), kohtukõned Ceasar, Livius, Horatius, Vergilius, Ovidius, Catullus 4. Järelklassikalise ladina keele aed (hõbedane ajajärk) 14-180 pkr 130 Hardanius `Edictum perpetuum' (igavene edikt) 161 pkr Gaius `Institutiones' (institutsioonid, sisult eraõiguse õpik) Senaca, Petronius, Tacitus, Apuleius 5. Hilisladina ajajärk 180-600 pkr 527-533 pkr Justianius `Corpus iuris civilis' (tsiviilõiguse kogumik) `Institutiones' (533) `Digesta seu Pan Ladin...
(hymn written by Rabanus Maurus in the 9th century) Latin text English version (Nota bene! this is a poem and not a precise literal translation of the Latin) Veni, creator Spiritus Come, Holy Ghost, Creator blest, mentes tuorum visita, and in our hearts take up Thy rest; imple superna gratia, come with Thy grace and heav'nly aid, quae tu creasti pectora. To fill the hearts which Thou hast made. O Comforter, to Thee we cry, Qui diceris Paraclitus, Thou heav'nly gift of God most high, altissimi donum Dei, Thou Fount ...
väljastamiseks. See oli raske! Kui õnnestus välja ajada kriitpaberit kaane jaoks, oli see suur asi! Teine põhjus miks Moskva hoidis tiraasi tagasi oli liidu pealinna surnaal Modõl, mis pidi olema kõige suurema trükiarvuga ajakiri. Kangastega polnud nii raske kui paberiga, ehkki ka neid hankida oli paras vaev: joosta mööda hulgibaase ja riidevabrikuid ning väga palju ka Venemaal. Et Nõukogude Naine oli pigem kesksoost töölisele, täitis Siluett ka naisteajakirja kohta. Sealt võis leida alati huvipakkuvaid rubriike nagu ,,Moeleksikon", ,,Kostüümi ajalugu", ,,Silueti kirjakast" ja ,,Kogu maailmast". Eriti populaarseks kujunesid nõuandeleheküljed. Lisaks moesuundade tutvustustele oli varasemate aastakäikude väljaannetes rohkesti muidki harivaid artikleid.Eriti nõutud olid lihtsate ja efektiivsete vahenditega tehtavad ilunipid
1 Saksa keel Isikulised asesõnad Ich- mina er- tema(ms) wir- meie Mir- mulle ihm- talle(ms) uns- meile Mich- mind ihn- teda(ms) uns- meid Du- sina es- tema(ks) ihr- teie Dir- sulle ihm- talle(ks) euch- teile Dich- sind es- teda(ks) euch- teid sie- tema(ns) sie- nemad ihr- talle(ns) ihnen- neile sie- teda(ns) sie- neid Tegusõna ,,haben" (omama...mul on,sul on jne) Ich habe mul on Du hast sul on Er/sie/es hat tal on Wir haben meil on Ihr habt teil on Sie haben neil on Tegusõna ,,sein" (olema) pööramine Ich bin mina olen Du bist sina oled Er,sie,es ist tema on Wir sind meie oleme Ihr seid t...
Nimisõnade grammatiline sugu ja mitmus Meessoost on nimisõnad, mis lõpevad sufiksitega: - er ,- der Bäcker, der Wecker NB! erandid er lõpulised võivad olla ka nais- ja kesks. das Fenster, die Nummer - ler,- der Künstler - ner,- der Redner - en,- der Kuchen NB! esineb erandeid - ling,- e der Lehrling, der Schmetterling - ich,- e der Teppich - ig, -e der Pfennig - s,- e der Knirps - lõputa,verbist tulenevad nimisõnad gehen- der Gang, fliegen der Flug võõrapäraste sufiksitega: - or,- e der Motor, der Traktor - ist, - en der Idealist - ier,- e der Offizier - ent,- en der Student, der Präsident - eur,- e der Ingenieur, der Amateur, der Monteur - ant,- en der Musikant - and,- en der Doktorand - är,- e der Aktionär,der Millionär, der Sekretär - et,- en der At...
ja loomi nimetavatest meesoost sõnadest saab moodustada vastavate järelliidete abil naissoost sõnu. Родовые окончания существительных. Nimisõna sugu. Мужской род. Женский род. Средний род. 1 Meessoost sõnad. Naissoost sõnad. Kesksoost sõnad. - 1.без окончания – они 1.Naissoost sõnade lõpus on Kesksoost sõnade lõpus on оканчиваются на твёрдый --a, - я või -ь -o,-e või -ё согласный или – Й Meessoost sõna tüvi lõpeb - А, - Я kaashälikuga või – й школа,книга, - О, -Е, -Ё стол,лес,дом,город, брат, полка,земля, окно,озеро,
Tugev käändkond Genitiv eines Mannes des Mannes eines Kindes des Kindes Wessen? eines Wagens des Wagens eines Spiels des Spiels eines Tisches des Tisches eines Hauses des Hauses eines Abendes des Abendes eines Jahres des Jahres Tugev käändkond Sellesse käändkonda kuuluvad kõik kesksoost nimisõnad ja enamus meessoost nimisõnu; Genitiv'i käändes saab nimisõna endale käändelõpu s või es (ses); Nõrk käändkond Nominativ ein Junge der Junge Wer? ein Mensch der Mensch ein Hase der Hase ein Elefant der Elefant ein Polizist der Polizist Nõrk käändkond Akkusativ einen Jungen den Jungen Wen? einen Menschen den Menschen
Genitiivi kasutatakse saksa keeles väga palju - eesti keele vastena sobib siin sageli omastav kääne. das Buch der Proffessorin professori raamat das Bild des Mannes mehe pilt Genitiivil on palju eesõnu ja neid tuleb veel juurde - "Genitiv ist Genitiv." Lohutuseks - saksa keeles on a i n u l t neli käänet. Kurvastuseks - kõik nimisõnad t u l e k s koos artikli ja mitmusega ekstra pähe õppida. Õnneks on meesoost ja kesksoost sõnade datiiv ja genitiiv t ä i e s t i ühtemoodi. KÄÄNDED JA EESSÕNAD (Kasus und Präpositionen) Eessõnade ja nende kasutamisviisi tundmine saksa keeles on väga oluline. Seal, kus me eesti keeles saame sõnadevahelisi seoseid väljendada käände abil, tuleb saksa keeles enamasti kasutada eessõna. Kuid sama lugu on teistes teile tuttavates keeltes, näit. inglise ja vene keeles. Eessõnad akusatiiviga.
elavad veekogu põhjas linnukaan igas lülis lõpused lamekaan toituvad mudast ja vetikatest kalakaan hobukaan ujuvad hästi lihaseline keha kärss või lõuad kesksoost Limused Teod: kõhtjalgsed, on koda, liitsugulised. Seedeelundkond: suu neel hõõrel söögitoru pugu maks magu sooltoru pärak. Vereringe: eoseline süda, avavereringe. Karbid: seedeelundkond: suu neel magu pikksooltoru pärak. Erituselundkond: neerud. Närvisüsteem: keerdtänk, jalatänk. Vereringe: süda, südamepaun, avavereringe. Karpidel pole pead
viljakust ja kaitses isegi surnuid: pöördus ju surnu tagasi tema riiki. Viljakusjumalannana seisis naise koha eest abielus ja tema templi preester oli naine. Vana Rooma seaduse kohaselt tohtis abielumees naisest lahutada vaid siis, kui too oli rikkunud abielu, üritanud petta oma meest või teinud maja salavõtmed. Kui naine oli süüst prii, ent abikaasa ometi minema saatis(lahutatuna või orjaks), pidi mees poole oma varandusest Cerese templisse viima. VENUS Keeleliselt on venus kesksoost sõna, mis tähendab jumaluse soosingut, armu, kuid seda sõna hakati kasutama selle jumalanna nimena, kelle soosing oli eriti ihaldusväärne. Nimelt tähistas see armastusjumalannat, kes aegamööda võrdsustati kreeka Aphroditega. Venus on looduses kõige liikuva jumalanna ning mõistagi ka mehe ja naise seksuaalsuse jumalanna, ent tuleb meeles pidada, et see on seks more maiorum kombekas, vanaaegne. Kombetus polnud tema valdus.
der Apfel, der Pfirsich) · mootorrattatüübid die Kawasaki, die BMW · laevade ja lennukite nimed die Bremen, die Boeing · sigaretisordid ja sigarid die Camel · enamik saksa jõgesid die Elbe, die Donau (NB!der Rhein, der Main, der Neckar) · -a/ -e lõpulised välismaa die Wolga, die Themse jõed · nimisõnana kasutatud die Tausend, die Eins põhiarvud (DAS) Kesksoost on nimisõnad,mis lõpevad : ...sufiksitega: -chen das Mädchen, das Küchen - lein das Hündlein -tum das Eigentum (NB!der Irrtum,der Reichtum) Ge- teatud kogumit väljendavad sõnad das Geschirr, das Gebirge, das Gebüsch tegusõnast en das Essen, das Singen, das Lachen
1.........................2..........................3...................... 4.......................5........................6..............7............... 8 8.....................9......................10............................. 11.........................12......................... 9. . Täida tabelit. Meessoost Naissoost Kesksoost sõnad sõnad sõnad Mitmus ( -A ja -) (-O ja E) :,,,,,,,, , , , ,,,,, ,, , ,, , , , , , , , ,. 10. . Poiss või tüdruk? :,,,,,,,,, ,,,,,,,,, ,,,,,,, , . 9 11. . Esita küsimused. ? ? : . ? 1. . 2. . 3. . 4. . 5
Lähte Ühisgümnaasium LÜG ÕPILASTE VAATED VÕÕRKEELTE ÕPPIMISE VAJALIKKUSELE uurimistöö Koostaja: Jaanus Vaht Juhendaja: Mariann Aava Lähte 2015 SISUKORD SISUKORD....................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS................................................................................................ 3 1. VÕÕRKEELE ÕPE......................................................................................... 5 1.1 Lähte Ühisgümnaasiumis õpetatavad võõrkeeled................................. 6 1.1.1 Inglise keel...................................................................................... 7 1.1.2 Saksa keel....................................................................................... 8 1.1.3 Vene keel................
su (sus) nende su (sus) teie (mitmuse viisakusvorm) 46 KUULA & KORDA Omastavate asesõnade soolõpp ei sõltu sellest, mis soost on omanik, vaid sellest, mis soost on asi, mida omatakse. Este es nuestro coche. See on meie auto Esta es nuestra casa. See on meie maja. Näitavad asesõnad Näitavad asesõnad ESTO (see) ja AQUELLO (see seal) on kesksoost ja neid kasutatakse ilma nimisõnata küsimustes ja vastustes. ¿Qué es esto? Mis see on? Esto es el Ayuntamiento. See on raekoda. ¿Qué es aquello? Mis see seal on? Aquello es la universidad. See seal on ülikool. MUY ja MUCHO MUY (väga) – kasutatakse omadussõnade ja määrsõnadega. Es una casa muy grande. See maja on väga suur.
Das Fieber, - - palavik Das Krankenhaus, -“er – haigla Die Krankheit, -en – haigus Die Gesundheit, -en – tervis Der Mensch, -en – inimene Sich wohl fühlen – ennast hästi tundma Fehlen – puuduma Was fehlt dir denn? Rufen – kutsuma Holen – tooma Weh tun (es tut weh) – valu tegema Krank – haige Gesund – terve, tervislikult Schwach – nõrk, nõrgalt Recht – siin, parem(poolne) Ein bisschen – pisut Besser – parem Estland Ilmakaared meessoost Riigid kesksoost, erand die Scheiz/ die Bundesrepublik Deutschland Eessõna im nt. Im osten Der Norden – põhi Süden – lõuna Osten – ida Westen – lääs Die Ostsee – Läänemeri An der Ostsee Die See, -n – meri Das Meer – järv Die Insel – saar Die Halbinsel – poolsaar Liegen – asuma Der Staat, -en – riik Die baltischen Staaten – Balti riigid Das Navhbarland, -“er – naabermaa Das Territorium – territoorium Die Territorien – mitm. Grensen – piirnemaan + AKK
käändumatu sõna) subst. substantivum (substantiiv, nimisõna) inf. infinitivus (infinitiiv, tegevusnimi) subst. defect. substantivum defectivum loc. locativus (lokatiiv) (defektiivsubstantiiv, vaegnimisõna) lüh. lühendatult, lühendina superl. superlativus (superlatiiv, ülivõrre) m masculinum (maskuliin, meessoost sõna) v või n neutrum (neutrum, kesksoost sõna) v. defect. verbum defectivum (defektiivverb, nom. nominativus (nominatiiv) vaegtegusõna) num. numerale (numeraal, arvsõna) voc. vocativus (vokatiiv) vt vaata 1 , ab, abs praep. c. abl. poolt, juurest, -st, -lt; administr, v, tum, re abistama,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
