E-õpikute loomisel on kaks külge: esimene on muidugi see, et see kergendab rahva rahakotti, kuid teine on ju hoopis negatiivsem külg kui laskuda reaalsusesse. Juba praegu istuvad noored inimesed ainult internetis ja kaugemale nad ei näegi. Kui luua veel e-õpikud siis nad ei saagi virtuaalsest maailmast kaugemale. Minu meelest ei ole see üldse mõistlik mõte, sest mis töö jääb siis õpetajatele? Me õpilased võime siis kõik koju jääda ja internetist endale "haridust" pähe tuupida ja siis võiks ju koolid ka hävitada. Kui küsimus tuleb nüüd selles, kas e-õpikud kergendavad kooli? Siis ma arvan, et kool ei tohiks olla kerge koht, vaid vastupidi. Kool on koht mis peab panema õpilased mõtlema ja pingutama. Elu on praegugi liiga mugav ja kui tulevad veel e-õpikud siis on see juba üleliigne mugavus. Eks kõigil ole oma arvamus selle teema kohta, kuid nagu öeldakse, et nii palju kui on inimesi siis nii palju on ka arvamusi.
hetkeks. Seda ei saa inimene juhtida. Aju otsustab alateadlikult, kas saadud info vajab edasist tähelepanu või unustatakse kohe. 2. Lühiajaline mälu -- tähele pandud info jäädvustub suhteliselt lühikeseks ajaks o Mitte pikem kui paar minutit. Aktiivse tegevuse abil on võimalik seda pikendada. o Meeles püsib mitte enam kui 7 ± 2 ühikut. Järelikult korraga pole mõtet palju tuupida! o Vahendab püsivat talletamist. Püsiv talletamine ongi õppimise eesmärk. 3. Pika-ajaline mälu -- õpitu püsib mälus kuitahes kaua. Aga seejuures võib esineda probleeme meeldetuletamisega. Pika-ajalisse mällu saab õpitavat talletada kõige paremini nii, et seda seostatakse mingil viisil juba varem meeldejäetuga. Mulle jäävad asjad paremini meelde kui ma need läbi kirjutan Konrtrolltööd kirjutades näen mõttes oma konspekti või õpikut.
Muidugi peab õpetajal olema ka hea ettevalmistusoskus tundideks , tunnid peavad olema huvitavad ja õpetaja peab olema rõõmus, sest kui õpetaja on kurb või kuri tekitab see ka õpialstel halva meeleolu. Hea pedagoog peab oskama oma ainet huivtavaks muuta, sealjuures jäädes professionaalseks ja siiski õpetajaks, ta pean hindama kõiki õpilasi võrdselt, mitte nägude järgi hindeid panema. Hea pedagoog toob palju näiteid ka elust ja endast, mitte ei lase koguaeg fakte pähe tuupida. Hea õpetaja on see, kelle tundi õpilane tahab alati rõõmuga minna, see kelle tunnid on talle arusaadavad ja põnevad ning kellel on alati muie näol.
On inimesi,kes ei taha,ei suuda,ega viitsi õppida koolis ,ehk ei ole suutelised käima primaarset hariduskäiku. On ju olemas ka alternatiivid. Näiteks oma seisukohalt võin öelda,et kui iseloomu ja tahtmist pole,ei saa ka midagi saavutada,millest unistan. Olen ju minagi õppinud erinevates koolides ja sealhulgas tegelikult ka kümnendas klassis käinud. Hiljem kahetseda oma vigu,on kahjuks ainult tagantjärgi tarkus.Kõigile ju ei sobigi tuupida valemeid ja keelelisi sõnastusi,ehk hoopis laste kasvatamine,maatööd või mis iganes ,mida süda ja hing ihkab.Maailma seisukohalt võttes pole neid võimalusi just sõrmede peal võimalik üles täheldada. Millega kokku puutume,mida näeme- seda võime ju proovida. Igas valdkonnas on võimalik end täiendada .Kõik algab siiski kodusest kasvatusest,silmaringist ja sealsest õhkkonnast. Kuigi see tegur ei määra sada protsenti meie tulevikust,vaid jäädvustub meie alateadvuses
vastama, kuigi see peaks olema iga õpilase enda mure. Miks õpilased ei täida kohustusi? Ma usun, et paljudel puudub motivatsioon selle jaoks. Loomulikult mõjutab kaa tehnika tänapäeva noore elu, näiteks arvuti ja kuna see tundub põnevam, siis jäetakse kooliasjad unarusse. Mis siis on tähtsam, kas õppimine või koolis käimine? Mõlemad on tähtsad, kuid kõige tähtsam on see, kui need kaks asja siduda, ehk me käime koolis, et õppida. Ei ole mõtet koolis tuupida, et häid hindeid saada, sest sisseastumiskatsetel on ju vaja loogilist mõtlemist ja iseenda intelligentsust, sest selleks ajaks sa ei mäleta, mis sa tuupinud oled. Ühesõnaga tähtis on need asjad siduda ja saavutada see, mida iga inimene endale ise püstitanud on. Kokkuvõtteks, et õpilane on kohustatud õppima, kuni üheksanda klassini, aga kuidas ta seda teeb, on tema enda asi. Koolis käiakse, et õppida, kahjuks mõned
Õppida või mitte õppida selles on küsimus Inimesed on erinevad ning igaüks teeb oma valiku, kas ta tahab teadmisi ja kui palju ta neid vajab. On neid, kes õpivad 25 aastat jutti enne tööle asumist, ja ka neid, kellele piisab 12 aastast. Eesti on määranud selle, et meil on üheksanda klassini kooliskäimine kohustuslik. Sel ajal tuleb kindlasti tegeleda õppimisega. Ei tohi lösutada koolis mitmeid aastaid tühja, sest tarkused, mida õpitakse põhikoolis on eluks vajalikud. Kindlasti kasutame pidevalt arvutusoskust, õigekirja, hindame asju füüsika abil ning püüame aru saada ajaloost. Ehk sellepärast alustasimegi esimesest klassist lihtsamate teadmistega ning seejärel liigume edasi keerulisemate asjade mõistmiseks. Õppimata jätmine võib tihti ette tulla siis, kui võrreldakse kaht või enamat tegevust, millega saaks hetkel tegeleda. Tõenäoliselt valib laps pigem arvutis jalgpalli- või tulistamismä...
Paljud lapsed ei jõuagi oma hobidega tegeleda, sest neil pole sellist aega.Kõik lapsed tahavad, et neil oleks head hinded. See ongi põhjus, miks lapsed spikerdavad. Oletame, et päevas on kaks kontrolltööd, ajaloos ja geograafias, lisaks veel tunnikontroll füüsikas. Nad ei jõua kõike õppida, lapsed on erinevad ja kõik õpivad erinevalt. Mõni laps on tugevam reaalainetes, mõni humanitaarainetes. Laps ei näe mõttet tuupida pähe ajaloo mõisted, mida ta teab, et tal kunagi vaja ei lähe. Ta ei näe pointi endale pea luusisse raiduda matemaatika valemeid, mida ta teab, et ta homme enam ei mäleta.Aga kui pooled klassis spikerdavad, kas see on aus siis teiste suhtes? See on iga lapse vaba valik, muidugi see ei ole aus teiste suhtes, aga ka teistel õpilastel on see võimalus, kes kasutab seda ära ja kes mitte. Meie kasvatus saab alguse kodust, see on meie elu algus. Vanemate omavaheline suhtlus
1. Millele pööratakse tänapäeva Eesti koolihariduses autori meelest liiga vähe tähelepanu ning milliseid teadmisi ja oskusi peaks kool noorele inimesele senisest enam kaasa andma? (10 punkti) Autori arvates pööratakse liiga vähe tähelepanu noorte maailmavaate kujundamisele ning ei anta edasi vajalike teadmisi ja oskusi, et elus hakkama saada. Selle asemel lastakse õpilastel palju fakte pähe tuupida, mida neil võib olla elu jooksul kordagi vaja ei lähe. Autor väidabki, et sul ei ole midagi teha elektromagnetilise induktsiooni teadmisega kui sa ei suuda ise elus toime tulla. Tema arvates võikski noortele õpetada näiteks: kuidas säilitada meelerahu, käituda väärikalt, kuidas endasse uskuda ja oma unistusi ellu viia või luua täisväärtuslikku ning tervet perekonda, kestvaid ja usaldusväärseid suhteid teiste inimestega? 2
saada. Omandatud oskuste hulka kuuluvad näiteks erinevate isikutüüpide tundma õppimine, aja planeerimine, kokurentidega arvestamine ning endale iseloomuliku ja eduka müügistrateegia väljaarendamine kui ka enesekindluse omandamine. Meediaärimees Hans H. Luik on öelnud: "Minu noorusajal oli väga hea ajalehepoiss olla, sest ajalehti viisid inimestele kätte postiljonid. Tänu sellele jäi mul aega õigete inimestega tuttavaks saada, rootsi keelt õppida ja kapitalismi hundiseadusi pähe tuupida. Muu tuli juba iseenesest." Minu arvates on see hea näide, kuidas ajalehepoisi töö võib olla aluseks suurte ideede teostamisele, sest praegusel ajal on Hans. H Luik üks Eesti tuntumaid ärimehi ning vägagi edukas omal alal. Hea idee ning tahtejõu olemasolul on sageli määravaks päritolu. Sotsioloogide uuringud on näidanud, et vaestest perest väljakasvanud lapsed on omaks võtnud vanemate mõttemaailma- neil puudub piisav enseteostustahe, auahnus ning ka majanduslikud võimalused
Kas spikker on hädavajalik? Spikker on informatsiooni kandja, mida kasutatakse eksamite, tekstide, kontrolltööde ja teiste teadmiste kontrollimise ajal mahakirjutamiseks, mida tegelikult mahakirjutaja pidi pähe õppima. Spikrite kasutamine on ametlikult keelatud. Kui õpetaja avastab õpilast spikerdamas siis reeglina on õpilase hinne negatiivne. Spikerdamise eest on olemas karistus, kuid see sõltub tihti riigi traditsioonidest. Kogu aeg pähe tuupida on raske. ,,Statistika" arvates on instituutides ja koolides on 10-12% neid, kes tahavad kõike teada ja õpivad. Teised aga järgnevad traditsioonile ja laiskusele- kirjutavad, trükivad, võtavad kasutada või ostavad spikreid. Spikreid saab jagada kaheks rühmaks tehnilised ja tekstigraafilised. Tekstigraafilised spikrid, mis on valmistatud erinevatest materjalidest ja mida kasutatakse mahakirjutamiseks teadmiste kontrollimise ajal. Peab olema oskus väikese käekirjaga kirjutada,
Tal on hea maitse. Ma võiksin teda veel maitsta. Johanna Larsson- tuupur. Ta teab alati kõiki vastuseid. Elav arvuti. Armastab hobuseid. Treb Ljung- elav legend. Teeb kõike hästi. Keskmisest kenama välimusega. Omab sansse kõigi tüdrukute juures- kui ta ise muidugi soovib. Vahva. Oke Nordring dresseeritud nagu masin. Arvatavasti saab temast kunagi teadlane. Ma ütlesin, et tal peab siis hea tunnistus olema. Ta arvas, et eks ta peab siis hea tunnistuse leiutama. Tuupida ta ei viitsi. Maru. Christoffer Palm- riiakas poiss. Tal on rikkad vanemad. Emilia Ridderfjell- klassi kõige vaiksem inimene. Ma ei tea temast midagi. Ma arvan, et ta armastab hobuseid. Tina Roininen klassi kõige vanem. Muidu tore, ainult et armastab hobuseid. Klas ``Klimp ´´ Svensson- libahunt, kes mängib inimlast. Klimbi isal on kohutavalt inetu räkkariauto, mis küll midagi väärt ei ole. Ma tean Klimbist palju, kuid ma ei taha seesugusega päevikut rikkuda
jäänud ning ka neid, kes on ebaausaid võtteid kasutades selle eest karistada saanud. Kõige tavalisem karistus spikerdamise eest on see, et õpetaja korjab õpilase töö ära ja paneb talle selle eest negatiivse hinde. Kuid miks ikkagi spikerdatakse? Iseenesest ei ole selles ju midagi halba, sest ka spikerdamisega saab õppida. Kirjutades vajaliku materjali paberile, jääb selle läbi kirjutatu teinekord isegi paremini meelde kui mitu tundi üht ja sama asja korrates seda pähe tuupida. Seega võib spikerdamist võtta kui üht õppimismeetodit. Osad arvavad, et see ei ole teiste õpilaste suhtes aus, kuna miks peab õpilane, kes on tööks õppinud, saama lõppkokkuvõttes halvema hinde kui see, kes spikerdas. Järelikult on spikerdamine kahe otsaga asi, mida ei saa võtta ei negatiivse ega ka positiivse tegevusena. Kelle suhtes on spikerdamine ebaaus ja petlik? Eelkõige ikkagi minu suhtes, sest ma ju
taha, et sulle tehtaks”, ei leia paraku praktikas kasutust. Võib-olla nad sellepärast VANAsõnad ongi. Teisalt on aga ühiskond siiski pannud paika teatud normid, mille järgi peab elama. Needki on valdavalt materiaalsed. Ka ilma nendeta ei saa, eluks on ometi vaja ju hapnikku, päikest, vett ja toitu. Aga tarkustki mõõdetakse selle järgi, kes suudab ristsõnas rohkem tühje ruute täita ja kellegi teise väljamõeldisi pähe tuupida ning keerulisi fakte ajaloost meelde jätta. Muidugi on erinevate kultuuride, usundite, kirjanduse ning erinevate ideoloogiate tundmine harituse tunnuseks, ilma selleta valitseks totaalne korratus ja kaos. Rääkides isiksuste erinevuste seisukohalt, ei ole just palju ruumi jäetud ekstravagantsele isikupärale. Igaüks ei saa olla küll iga teise vastand ning isikupärane positiivses mõttes, kuid need positiivsuse-negatiivsuse nn. Normid on juba ette paika ära pandud.
Ratsakooli direktor, on öelnud: ''On olemas head õpetajad, kes on meile eeskujudeks ja keda püüame kogu oma elu järgida, ning on halvad õpetajad, keda meile eriti ei meeldi meenutada. Õppida võime aga mõlematelt.'' Mida rohkem erinevaid asju inimene õpib, seda huvitavam ta on ja seda paremini oskab erinevatel teemadel kaasa rääkida. Isegi kui koolis polnud parimate seas ja ei püüdnudki igas tunnis endale kõike meelde jätta. Hinded näitavad vaid seda, kui hästi keegi tuupida oskab või kui hea sa selles loomulikust intelligentsist oled, mitte seda mida sa tegelikuklt tead. Elmet Palmil on näiteks 6 klassi haridus ja ta on Raplas kuulus ärimees.
Viljandis, mis kujunesid 8-klassilisteks õppeasutusteks. Ehk siis väärtustati haridust juba tol ajal nagu tänapäevalgi. Ehkki tänapäeval tähtsustatakse haridust ülegi, ent selle olulisust mõisteti juba tol ajal, mis ajaloo seisukohalt polegi nii ilmatu kaua aega tagasi. Haridusele andsid aga tagasilöögi venestusreformid.Taas sai kohutuslikuks õppekeeleks vene keel, mis vähendas õpilaste arvu ning see omakorda langetas kirjaoskajate arvu. Muidugi, kellele siis meeldiks tühja tuupida ja veel võõrkeeles. 1890.aastatel õnneks hariduse edenemine jätkus ning kirjaoskajate protsent kujunes üllatavalt suureks 77,7%. Peagi tekkisid ka esimesed kutsehariduskoolid uue sajandi algul niisuguse hariduse osakool kasvas: rajati kommerts-, kaubandus-, õmlbus-, põllutöökoole jne. Kuid eestlased ei jätnud jonni ja ajasid haridust veelgi rohkem taga kõrgharidust sai omandada
et nüüd on kõik selge ja minu õppimisest võtavad osa ka teised. Kooliajal oli mulle tähtis, et minu vihikud oleksid korralikud ja loetavad, sageli kirjutasin vihikuid ka ümber, et parem nende järgi õppida oleks. Meeldis tegeleda erinevate asjadega: spordiga, kunstiga. Igavuse üle ei osanud ma kunagi kurta, meeldis palju looduses käia ja mõtteid mõlgutada. Mäletan oma kooliaastatest, et mulle öeldi tihti: mõtle loogiliselt, ei ole vaja pähe tuupida. Õppeained, kus oli vaja loogilist mõtlemist olid minu jaoks raskemad, vajasin aega süvenemiseks, jõudsin väga pika ringiga tulemuseni, loogilise mõtlemise peale ei saanud kindel olla. Enda kohta võin öelda, et olen pisut ,,pikkade juhtmetega". Ma mõtlen küll kiiresti ja võtan infot vastu kiiresti, kuid vajan aega selleks, et informatsioon töödelda ja asjad läbi mõelda. Mulle meeldib mõtisklemine, unistamine, fantaseerimine ja arutlemine. Mulle meeldib
aga tekitab neil kohe küsimust, miks valisin just selle eriala. Tõepoolest, ühiskonnas on levinud arusaam, et programmeerimine on meeste pärusmaa. Pealegi on mul koolis kõigi ainetega hästi läinud ning nii naljakas kui see ka poleks, aga pea iga õpetaja arvas, et lähen edasi tema ainet õppima. Kuid nii koolis kui ka ülikoolis on aineid, mis õpilast huvitavad ning mille omandamiseks ta erilist vaeva ei näe, ning on selliseid, mida tuleb lihtsalt pähe tuupida, et hea hinne kätte saada. Selles peitubki esimene põhjus, miks otsustasin programmeerijaks hakata. Nimelt oli koolis minu lemmikaineks matemaatika, huvi on pakkunud muudki reaalained, humanitaarained olid aga need, mida hinde pärast, nutt silmis, õppisin. Et tahan programmeerijaks saada, teadsin juba lapsepõlves, kuid tol ajal oli tegemist ebamäärase unistusega, kuna meil polnud kodus isegi arvutit. Kindla otsuse võtsin aga vastu
Häälikute pikkuse märkimine Lühike häälik märgitakse kirjas ühe, pikk kahe tähega. Mõnel juhul märgitakse pikalt hääldatud häälikuid ühe tähega: o Üks k, p, t kirjutatakse: 1. Pika täishääliku või diftongi järel: Vokaali järel Diftongi järel Saapad, vaata, Võita, hoopis, hoopis, süütas, kõike, lõikas, jaatama, peatas, koukis, tuupida teatas, TÄHEORTOGRAAFIA Häälikute pikkuse märkimine (h 2) o Üks k, p, t kirjutatakse: 2. Mitmesilbilise sõna lõpus, kui viimane silp pole pearõhuline (k, p, t kirjutamine ei sõltu ainult sõnarõhust, vaid ka tavast): k, p, t kk, pp, tt piiskop, taburet, barakk, pamflett,parkett, kabinet, laatsaret, kalmõkk,šašlõkk,
Otsest huvi arsti elukutse vastu ei olnudki. Haridus on ju oluline ja arstiteaduskonda oli suur tung. Aga, jah, kodust kaasa antud soovitus ja sedasorti väärtushinnangud aitasid sellele valikule kaasa. Kuidas näeb arstiks saamine tegelikult välja? Eesti oludes saab arstiks õppida vaid Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas. Esimesed aastad õpitakse põhiaineid nagu anatoomia, füsioloogia ja farmakoloogia. See on nagu maja vundament. Seal tuleb palju tuupida ja faktoloogilisi asju endale selgeks teha, et eksamil ka vastata. Need kellel puudus töövõime langesid ülikoolist välja. Hiljem õpitakse haigusi ja praktiseeritakse haiglates, kus õpitakse haigeid tundma. Tegelikult õpib arst niikaua kui ta töötab, sest arstiteadus areneb kiiresti, muutuvad ravimismeetodid ja neid kõike tuleb värskendada ning õppida pidevalt. Minu eluaja jooksul on tulnud palju muutusi ja mina
Seda ei saa inimene juhtida. Aju otsustab alateadlikult, kas saadud info vajab edasist tähelepanu või unustatakse kohe. 2. Lühiajaline mälu - tähele pandud info jäädvustub suhteliselt lühikeseks ajaks a. Mitte pikem kui paar minutit. Aktiivse tegevuse abil on võimalik seda pikendada. b. Meeles püsib mitte enam kui 7 ± 2 ühikut. Järelikult korraga pole mõtet palju tuupida! c. Vahendab püsivat talletamist. Püsiv talletamine ongi õppimise eesmärk. 3. Pika-ajaline mälu -õpitu püsib mälus kuitahes kaua. Aga seejuures võib esineda probleeme meeldetuletamisega. Pika-ajalisse mällu saab õpitavat talletada kõige paremini nii, et seda seostatakse mingil viisil juba varem meeldejäetuga. ( 2.) Mälu liigid: Protseduuriline mälu Protseduuriline mälu talletab teadmised millegi teostamise, sooritatud toimingute kohta. Ilma
hetkeks. Seda ei saa inimene juhtida. Aju otsustab alateadlikult, kas saadud info vajab edasist tähelepanu või unustatakse kohe. 2. Lühiajaline mälu -- tähele pandud info jäädvustub suhteliselt lühikeseks ajaks o Mitte pikem kui paar minutit. Aktiivse tegevuse abil on võimalik seda pikendada. o Meeles püsib mitte enam kui 7 ± 2 ühikut. Järelikult korraga pole mõtet palju tuupida! o Vahendab püsivat talletamist. Püsiv talletamine ongi õppimise eesmärk. 3. Pika-ajaline mälu -- õpitu püsib mälus kuitahes kaua. Aga seejuures võib esineda probleeme meeldetuletamisega. Pika-ajalisse mällu saab õpitavat talletada kõige paremini nii, et seda seostatakse mingil viisil juba varem meeldejäetuga. Täpsem kirjeldust nägemis-,kuulmis-,liigutuslikmälust. Kõikide inimeste mälu ei ole ühesugune
testide tulemuste puhul arvestada järgnevate asjaoludega: o Testitulemuste avalikustamine võib kahjustada testitava huve; o Testi vastustega võivad tutvuda ainult inimesed, kes oskavad tulemusi adekvaatselt tõlgendada; o Testitaval on õigus tutvuda ainult oma tulemusega (punktisummaga) aga mitte vastusega. Vastasel juhul võivad vastused avalikuks saada ja testitavatel on võimalik õiged vastused pähe tuupida.[6] 3.3 Binet'-Simoni test Binet-Simoni test on Alfred Binet ja Theodore Simoni poolt 1904. aastal loodud maailma esimene intelligentsustest, mis leidis kasutust veel 1960. aastatel. Testi väljatöötamise tingis vajadus tuvastada lapsed, kes normaalkoolis hakkama ei saa.[7] Test on mõeldud 3-15 aastastele lastele, esialgne test sisaldas 30 ülesannet. Esimeses järgus anti lapsele ette tema tegelikule vanusele mõeldud test. Kui laps testi täitmisel
Seda ei saa inimene juhtida. Aju otsustab alateadlikult, kas saadud info vajab edasist tähelepanu või unustatakse kohe. · Primaarne ehk lühiajaline mälu -- tähele pandud info jäädvustub suhteliselt lühikeseks ajaks .Mitte pikem kui paar minutit. Aktiivse tegevuse abil on võimalik 5 seda pikendada.Meeles püsib mitte enam kui 7 ± 2 ühikut. Järelikult korraga pole mõtet palju tuupida!Vahendab püsivat talletamist. Püsiv talletamine ongi õppimise eesmärk. · Sekundaarne ehk pika-ajaline mälu -- õpitu püsib mälus kuitahes kaua. Aga seejuures võib esineda probleeme meeldetuletamisega.Pika-ajalisse mällu saab õpitavat talletada kõige paremini nii, et seda seostatakse mingil viisil juba varem meeldejäetuga. Mälu häired Me kõik võime mingil elu hetkel midagi unustaga või ola raskustes millegi meeldejätmisega.
taha. Leitakse, et kutsekooli tee valivad need, kes ei saa gümnaasiumis hakkama ning ka see on valearusaam, näiteks aasta tagasi lahkus Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumi 11.A klassi kollektiivist väga eeskujulik õpilane seetõttu, et soovis õppida kutset paralleelselt keskhariduse omandamisega. „Ülejäänud olid praht. /../ Tuli teha Paksu Johani moodi: panna selga ülikond ja võtta kasutusele kõrgelennuline kõnepruuk, hinnata diksiländi ja tuupida meeletuseni ning mängida intellektuaali, kes põlastab intelligentsuseta jõhkardeid.“ (J.Guillou „Kurjus“, lk 15) Autor kirjeldab poiste sotsiaalse süsteemi aluseid. Olid need õpilased, kellel oli hea füüsiline jõud, arenenud lihastega keha, vaprus ja tahe. Kõik, kes sellesse gruppi ei kuulunud oli „praht“, kelle füüsiline vorm ei olnud kiita, nende pilk oli ekslev ja nad kahtlesid oma võimetes. Jutustaja arvates ei
oletusi nende seoste kohta, seejärel aga kontrollib oma hüpoteesi. Mõtlemine sel perioodil muutub abstaktseks, kõne muutub kontrollitavaks ja juhitavaks ning toimub 4 mälu arenemine intellektuaaliseerimise suunas ehk püüiakse asjadest aru saada kuid mitte lihtsalt meeles pidada ja tuupida. Keerukate intellektuaalsete operatsioonide omandamisega ja mõistete rikastumisega kindlustub vaimne tegevus (Petrovski 1979: 104-105, 112). Kognetiivse arengu seisukohalt teismelised mööduvad ülemineku teadusmõtlemisest süsteemõtlemiseni, sel perioodil suudavad nad ühe rohkem mõelda abstraktsetest teemadest ja hüpoteetilistest olukordadest. Kui rääkida otseselt mälust, siis võib see meid üllatama oma mahu võimaluste seisukohalt
teistes ajukoore osades(nt põnev koht filmis, ei näe ei kuule muud) 26.Is. Lühi ja pikaajalist mälu Lühiajaline e primaarne mälu jaguneb ikoonmälu ja kõlamälutähele pandud info jäädvustub suhteliselt lühikeseks ajaks #Mitte pikem kui paar minutit. Aktiivse tegevuse abil on võimalik seda pikendada. #Meeles püsib mitte enam kui 7 ± 2 ühikut. Järelikult korraga pole mõtet palju tuupida! #Vahendab püsivat talletamist. Püsiv talletamine ongi õppimise eesmärk. 27.Pikaajaline e sekundaarne e püsimälu jaguneb 28. protseduuriline ((liigutusmälu,harjumused, vilumused, mida inimene kasutab tähelepanu abita ,n. jalgrattasõit, auto juhtimine, suusatamine, noakahvliga söömine 29.Semantiline( faktid ja teadmised maailmas toimuva kohta,)n. Prantsusmaa pealinn on Pariis 30. Episoodiline mälu (ruumiline-ajaline) isiklikud kogetud mälestused, meenutused n
Kuid seekord pean piinlikkusega ütlema, et GIS-päevast ma pilte ise ei teinud. Kindlasti jääb mulle GIS-päev positiivselt meelde. Mul on tõesti kahju, et ei saanud sel päeval tervest GIS-päevast osa võtta, kuid kindlasti parandan selle vea järgmine aasta. 5. Kokkuvõte ja järeldused Antud aruandes andsin ülevaate 5 välipraktikumist ja tunniülesannetest. Kokkuvõtlikult jäin nendega rahule. Päris huvitav oli käia veidi ringi ja mitte istuda koguaeg klassis ning tuupida. Mulle 5-st välipraktikumist meeldis kõige enam rahnu pinnatugevuse määramine. See oli minu arvates huvitav ja tegin sellest nii mõnegi järelduse, mille peale ma niisama poleks tulnud. Samuti meeldis mulle ka Astangu välipraktikum. Seal sai ikka ronida ja erinevaid 25 praktilisi ülesandeid lahendada. Kahjuks ei saanud mina osaleda mõningatel põhjustel KUMU praktikumil
Eri mälusüsteemides on unustamise kiirus erinev. Arvatakse, et unustamise kohta kehtivad samad üldseaduspärasused, mis meelespidamise (mälu) kohta. Leidub inimesi, kes peaaegu üldse ei unusta. (6: 71) Unustamise omadused: · Unustamise kiirus on kõige suurem vahetult pärast meeldejätmist ja kahaneb aja kuludes. Seetõttu oleks mõistlik äsja omandatud materjali ka kohe korrata); · Kiiremini unustatakse mõtestamata informatsioon. Seega pole mõtet tuupida. (3: 97) 2.1.2.2.1 Interferents Tänapäeval arvatakse, et unustamist põhjustab interferents. See on kahe või enama psüühilise protsessi vastastikune mõju, mille tahajärjel kahjustub vähemalt üks neist. Eristatakse kahte interferentsi liiki. Proaktiivne interferents tähendab varem omandatud materjali segavat mõju hiljem omandatule. (3: 97) Retroaktiivse interferentsi all mõeldakse uue ingormatsiooni segavat mõju varasemale informatsioonile. Varasem info ununeb uue mõjul
Mida rohkem sarnaneb mingi objekt mõiste prototüübiga, seda enam tunneme temas ära selle mõiste esindaja. Vähese sarnasuse korral on objekti raske vastava mõiste alla viia. N: pingviin lennuvõimetu lind (Rumberg & Uljas 2002: 105). Mõtlemine mingis valdkonnas on peaaegu võimatu, kui me ei valda selle valdkonna põhimõisteid, termineid ja nende vahelisi seoseid. Teisalt, me võime mõistete definitsioonid küll pähe tuupida, kuid tegelikult saavad need mõisted meile alles siis täielikult selgeks, kui oleme kogu antud valdkonnaga piisavalt põhjalikult tutvunud. Kui me valdame temaatikat piisavalt hästi ja oskame mõelda, võime arendada seda temaatikat edasi ja loome ise paratamatult ka uusi mõisteid juurde (Õppida mõtlema 2005). Otsustus Otsustus on mõtlemise vorm, kus jaatatakse või eitatakse midagi esemete ja nähtuste,
Kui ei ole teadust, mis koosneb ainult sõnadest, siis pole ka lastele vastavat õppimist. Kui neil pole tõelisi mõisteid, pole neil ka tõelist mälu, sest selle sõnaga ei sa ometi nimetada muljete alalhoiu võimet. Iga õppimise juures on kujutavad märgid mõttetud ilma kujutatavate asjade mõisteteta. Siiski piiratakse lapse õppimine alati nende märkidega ilma temale kujutatavat asja selgitamata. Pole vaja laste päid kataloogitäie märkidega täis tuupida, kui nad ei ühenda nendega kujutlusi. Émile ei õpi kunagi midagi pähe isegi mitte valme, sest valmi sõnad pole veel valmid, nagu ajaloo sõnad pole veel ajalugu. Valmid võivad olla õpetuseks täiskasvanule, lastele peab aga ütlema alasti tõtt. Niipea, kui see kaetakse linikuga, ei vaevu nad seda kergitada. Ma vabastan lapsed ka raamatutest. Lugemine on lapseea piits ja peaaegu ainuke tegevus, mis neile anda osatakse. Émile teab kaheteistkümne aastaselt vaevalt, mis on raamat
SÜGISSEMESTRI TULEMUSED Vastuseid allolevaile küsimustele peab jurist peast teadma. Vaja ei ole pähe tuupida loetelusid, menetluslikke detaile ega ms, aga vaja on teada, kust järele vaadata. Vastused on leitavad PS kommenteeritud väljaandest, loengute eel lugemiseks antud materjalidest (kursuse kavas kirjas, enamik linkidena) ja asjakohastest seadustest. Head kordamist! ÜLDTEADMISED JA -OSKUSED e-RT, Riigikohtu veebilehe, Riigikogu veebilehe, Euroopa Inimõiguste Kohtu veebilehe1, Euroopa Liidu institutsioonide veebilehtede, EurLex-i, teiste
SÜGISSEMESTRI TULEMUSED Vastuseid allolevaile küsimustele peab jurist peast teadma. Vaja ei ole pähe tuupida loetelusid, menetluslikke detaile ega ms, aga vaja on teada, kust järele vaadata. Vastused on leitavad PS kommenteeritud väljaandest, loengute eel lugemiseks antud materjalidest (kursuse kavas kirjas, enamik linkidena) ja asjakohastest seadustest. Head kordamist! ÜLDTEADMISED JA -OSKUSED e-RT, Riigikohtu veebilehe, Riigikogu veebilehe, Euroopa Inimõiguste Kohtu veebilehe1, Euroopa Liidu institutsioonide veebilehtede, EurLex-i, teiste riikide
SÜGISSEMESTRI TULEMUSED Vastuseid allolevaile küsimustele peab jurist peast teadma. Vaja ei ole pähe tuupida loetelusid, menetluslikke detaile ega ms, aga vaja on teada, kust järele vaadata. Vastused on leitavad PS kommenteeritud väljaandest, loengute eel lugemiseks antud materjalidest (kursuse kavas kirjas, enamik linkidena) ja asjakohastest seadustest. Head kordamist! ÜLDTEADMISED JA -OSKUSED e-RT, Riigikohtu veebilehe, Riigikogu veebilehe, Euroopa Inimõiguste Kohtu veebilehe1, Euroopa Liidu institutsioonide veebilehtede, EurLex-i, teiste riikide
Üheks pingete tekitajaks on Jakobson, kes tekitab esialgu probleeme sellega, et ta näiteks võtab Eesti Postimehe veergudel arvustada eesti koolisüsteemi, leiab, et see on igatepidi vilets, sellest tulenevalt on ka rahva haridustase vilets. Jakobson oli pärit köstri perest Laiuselt (isa kirikuga seotud). Jakobson hakkab oma artiklites ründama kirikut, leiab, et rahvahariduse üheks nõrkuseks on koolides õpetatav usuõpetus. Lapsed peavad muude teadmiste omandamise asemel tuupida usuõpetuslikke tõdesid. Jakobson ka järgnevatel kordadel on väga kirikuvaenulik. Seetõttu tekkis tal mitmeid vastajaid, kes ta seisukohtadega nõus polnud. kõige rohkem vaidlesid talle vastu koolmeistrid ja kirikuõpetajad, annavad talle vastulöögi. Jakobson läheb tülli ka Jannseniga, kes püüab laveerida mõlema leeri vahel, et mitte mängida tüli kätte baltisaksa ringkondadele. Tüli viis lõpuks selleni, et Jannsen suleb Jakobsonile oma lehe veerud, tema artikleid vastu ei võta
» «Kas te arvate, et kardinal on sama hästi informeeritud kui teiegi ja teab, et just mina käisin Londonis?» «Pagan võtaks! Te olite Londonis! Kas te tõite Londonist kaasa selle kauni teemandi, mis särab teie sõrmes? Olge ettevaatlik, d'Artagnan, vaenlase kink ei tähenda head. Kas selle kohta ei ole olemas üks hea ladinakeelne värss? ... Öeldakse ...» 246 «Jah, kahtlemata,» vastas d'Artagnan, kes ei olnud iialgi suutnud kõige lihtsamatki grammatikareeglit pähe tuupida ja oli oma rumalusega õpetaja sageli meeleheitele viinud. «Jah, kahtlemata on selle kohta olemas üks värss.» «Kindlasti on,» vastas härra de Treville, kellel oli kirjandusest natuke aimu. «Härra de Benserade tsiteeris seda mulle ühel päeval ... Oodake ometi... Ah! käes: ... Timeo Danaos et dona ferentes. 1 Mis peab tähendama: «Ärge usaldage vaenlast, kes teeb teile kingitusi.»» «Härra, see teemant ei ole vaenlase kingitud, selje kinkis kuninganna.» «Kuninganna! Ohoo
soodsam. Ja ta oleks tingimata mingisugusele otsusele jõudnud ning oleks asunud seda otsust teostama, kui poleks tulnud uusi asju takistuseks. Esimeseks komistuskiviks ilmus kutse Vaarmannide juurde peole -- sünnipäevale või mingisugusele muule tähtpäevale, seda Indrek õieti ei teadnud. Aga milleks siis tuupima hakata, kui kutsutakse just sinna peole, kuhu oli kavatsetud sihtida tuupimise nool! Ei, parem juba siis enne peole, eks pärast seda näe, kas on tarvis ja kas maksab tuupida või mitte. Üldse oli Vaarmannide eluviisis mingisugune muudatus sündinud, nagu oleksid nad oma puudusest hakanud võitu saama. Neil käis palju rohkem külalisi kui varemalt ja emand Vaarmannil oli ikka neile midagi pakkuda -- tass kohvi või teed, tükk saia või küpsist, kompvekki või isegi sokolaadi. Ja rõõmu oli neis madalais ruumides ikka ja alati laialt, sest külalised olid ju aina noored ja vallatud. Käisid siin õmblejad ja müüjannad, poepoisid ja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
