10. Kohtute haldamise nõukoda on kohtusüsteemi kollegiaalne juhtimisorgan, mis nimetab ametisse kohtuesimehe ja kohtuhaldusasutuse peadirektori. Kohtute haldamise nõukoda:10.1. kinnitab kohtusüsteemi eelarve eelnõu;10.2. otsustab eelarvevahendite kohtusüsteemisisese jaotuse;10.3. kinnitab kohtuhaldusasutuse põhimääruse ja valvab kohtuhaldusasutuse üle;10.4. lahendab muid tema pädevusse antud õigusemõistmise tagamise küsimusi. 11. Kohtute haldamise nõukojas on kohtunikel enamus. Kohtute haldamise nõukoda juhib ametikoha järgi Riigikohtu esimees ning selle tehnilise teenindamise tagab kohtuhaldusasutus. Justiitsminister on kohtute haldamise nõukojas esindatud. Esimese ja teise astme kohtute esimehed ei või kuuluda kohtute haldamise nõukotta, kuid võivad sõnaõigusega osa võtta kohtute haldamise nõukoja istungist. 12. Kohut juhib kohtuesimees, kes vastutab õigusemõistmise korrakohase toimimise eest kohtute haldamise nõukoja ees
10. Kohtute haldamise nõukoda on kohtusüsteemi kollegiaalne juhtimisorgan, mis nimetab ametisse kohtuesimehe ja kohtuhaldusasutuse peadirektori. Kohtute haldamise nõukoda:10.1. kinnitab kohtusüsteemi eelarve eelnõu;10.2. otsustab eelarvevahendite kohtusüsteemisisese jaotuse;10.3. kinnitab kohtuhaldusasutuse põhimääruse ja valvab kohtuhaldusasutuse üle;10.4. lahendab muid tema pädevusse antud õigusemõistmise tagamise küsimusi. 11. Kohtute haldamise nõukojas on kohtunikel enamus. Kohtute haldamise nõukoda juhib ametikoha järgi Riigikohtu esimees ning selle tehnilise teenindamise tagab kohtuhaldusasutus. Justiitsminister on kohtute haldamise nõukojas esindatud. Esimese ja teise astme kohtute esimehed ei või kuuluda kohtute haldamise nõukotta, kuid võivad sõnaõigusega osa võtta kohtute haldamise nõukoja istungist. 12. Kohut juhib kohtuesimees, kes vastutab õigusemõistmise korrakohase toimimise eest kohtute haldamise nõukoja ees
nimetatavate riigiametnike ametipalkade seadusele maa- ja halduskohtunikel 4, ringkonnakohtunikel 4,5 ja Riigikohtu liikmetel 5,5 keskmist palka. Kohtuniku vanaduspension on 75% tema viimasest ametipalgast ja selle saamise õigus tekib isikul, kes on kohtunikuna töötanud vähemalt viisteist aastat ning on jõudnud vanaduspensioni ikka. Kohtunikupensioni ei maksta kohtunikuna töötamise ajal. Kohtuniku iga-aastane puhkus on maa-, haldus- ja ringkonnakohtu kohtunikel 49 kalendripäeva, Riigikohtu kohtunikel 56 kalendripäeva. Kohtunik kannab distsiplinaarvastutust süüliselt ametikohustuste täitmata jätmise või mitte kohase täitmise eest kui ka vääritu teo eest. Karistuseks võib olla noomitus, rahatrahv kuni ühe kuu ametipalga ulatuses, ametipalga vähendamine kuni 30% kuni üheks aastaks või ametist tagandamine (Kiris 2009). KOKKUVÕTE Eesti kohtusüsteem on kolmeastmeline. Eesti Vabariigis on 4 maakohut, 2 halduskohut, 2
Miks peab ametnikke kontrollima? - Nad tegutseksid avalikes huvides. - Tõsta valitsemine tõhusust. - Vältida korruptsiooni. Iseloomusta Eesti kohtusüsteemi. Kohtul on kolm astet maakohtud ehk halduskohtud, ringkonnakohtud ja riigikohus. Kohtunikel peab olema vastav kõrgharidus. Kas sinu arvates on maavalitsusi vaja või mitte? On vaja, sest sedasi on riigivõim kodanikule lähemal. Nemad tegelevad avaliku halduse korraldamisega, transpordi, arstiabi ja veel paljude muude probleemidega. Mida on vaja EL-i astumiseks? - Tugev majandus
sisaldavatel kohtulahenditel tulevikus teiste kohtulahendite tegemise jaoks. Sellele vaatamata võib väita, et Eesti Riigikohtu lahenditel, mis sisaldavad kohtunikuõigust, on alama astme kohtute jaoks faktiliselt eeskujuandev ning ka regulatiivne tähendus. (Sillaots, 2001) Ka riigikohtunik Julia Laffrangue on esitanud oma seisukoha Eesti õigusperekondliku kuuluvuse osas: „Huvitaval kombel on üldjoontes Mandri-Euroopa õigusperekonda kuuluvas Eestis kohtunikel võimalik õigusemõistmisel jääda eriarvamusele ja Riigikohtu kohtunikel õigus oma eriarvamus ka avaldada. Kuidas ja miks ilmus kohtuniku eriarvamus Eesti õigusesse, sõltub paljuski sellest, kes, kuidas ja mis alusel eri aegadel õigust mõistis ja kuidas suhtuti nõupidamissaladusse.“ (Laffrangue, 2004) Professor Uluots kirjutas aastal 1936, et „Eesti on riik, millel on rikas tsiviilõiguse ajalugu,
Kohtute võimalikuks plussiks on aga nende teadlikkus. Kuivõrd nende koosseisu kuulub hulgaliselt rohkem teadjaid, oskavad nad kahtlemata paremini valida õigeid ja sobilikemaid inimesi. 4. Kohtusüsteemi eelarve Kohtusüsteemi kui Eesti Vabariigi põhiseadusliku institutsiooni ainsaks rahastamise allikaks on riigieelarve eraldised. Need peavad looma piisava tagatise sõltumatu õigusemõistmise funktsioneerimiseks kohtusüsteemis. Eelarve kujundamisel on oluline tähtsus kohtunikel oma kindlate esinduskogude kaudu. Kui Vabariigi Valitsuse ja kohtusüsteemi vahel esineb erimeelsusi kohtusüsteemi eelarve eelnõus, kirjutatakse see riigieelarve seaduseelnõu seletuskirja ning selle lahendamisega tegeletakse edasi Riigikohtus. Kohtusüsteemi esindab riigieelarve menetluses Riigikohtu esimees.4 Käesoleval ajahetkel räägib Vabariigi Valitsuse ja kohtusüsteemi vahelisi erimeelsusi läbi
Kuna pealtnägijate tunnistused on niivõrd olulisel kohal kriminaalmenetluste läbiviimisel, annavad spetsialistid enda parima, et luua võimalikult objektiivseid meetodeid tunnistuste analüüsimiseks. Psühholoogiliste uurimuste käigus on selgunud, et ka kõige pädevamatel inimestel, kes spetsialiseeruvad inimkäitumise analüüsimises, on raskusi valede tuvastamisega tunnistuste seas. Sellega on probleeme nii psühholoogidel, psühhiaatritel, kriminaaluurijatel kui kohtunikel. Seepärast on oluline, et tunnistuste analüüsimisel ei oleks usaldusväärsuse määrajaks tunnistuse vastu võtnud isiku sisetunne või usaldus vaid objektiivsed meetodid. See artikkel võrdleb katseliselt kolme erinevat intervjueerimistehnikat, et teha kindlaks, missugune neist on kõige efektiivsem. Efektiivse intervjuu eesmärgid on saada võimalikult suur informatsioonihulk tunnistatud kuriteo kohta sealjuures uurimise käiku kahjustamata,
informatsiooni mängjatele määratud karistuste ja toimunud intsidentide kohta mängu ajal [2] Kohtuniku eetika Kohtunikud peavad järgima kindlat koodeksit. Kohtunikul on kindel riietus, mida tuleb järgida. Näiteks peab kohtunikul olema mitu vormi, et olla eristatav väljakumängiatest. Samuti peavad kohtuniku jalgpallijalanõud, ehk putsad olema ühevärvilised ja mustad, et vältida reklaami tegemist. Paljudel kõrgema taseme kohtunikel on sponsorid, kes toetavad kohtunikul mängudel käimist, kuid see võib luua vastuolusid erinevate meeskondadega. Näiteks võib tuua Pierluigi Collina, kes oli üks tuntuimaid jalgpallikohtunikke. Collina lõpetas oma 28-aastase kohtunikukarjääri, sest Itaalia jalgpalliliit arvas, et ta on äraostetud. Nimelt tal oli sponsorleping suure autofirmaga Opel, mis võib-olla juhuslikult, võib-olla mitte on ka ühe suurima Itaalia jalgpalliklubi AC Milan suursponsor. Collina on vilistanud nii
4. Millal ja millise sündmusega algas revolutsioon? – 1789. Aastal Bastille kindluse vallutamisega. 5. Too välja olulisemad ümberkorraldused 1789-1790. Aastatel? – Kaotati seisuslikud õigused, talupojad vabastati teotööst, kaotati ka kirikuhümnis, võeti vastu „inimese ja kodanikuõiguste deklaratsioon“ 6. Milline riigikord kujunes 1791. Aasta põhiseadusega? – Piiratud ehk konstitutsiooniline monarhia. kohtuvõim valitud kohtunikel, seadusandlik – monarhia pooldajad ja saadikud. 7. Millal kuulutati Prantsusmaa vabariigiks? Mis sai kuningast? – 22. Septemberil 1792. Aastal kuulutas Rahvuskonvent Prantsusmaa vabariigiks. Kuningas vabastati hiljem hukati. 8. Millistel poliitilistel seisukohtadel olid jakobiinid? Kes oli nende toetajaskond? – Juhtroll. 9. Miks kehtestasid jakobiinid terrori? Millised olid selle tagajärjed? – Nad nägid seda
Euroopa Kohus moodustatakse ja toimib kooskõlas Euroopa Liidu lepingu (EL lepingu), Euroopa Ühenduse asutamislepingu (EÜ asutamislepingu), Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu (EURATOMi asutamislepingu) ja käesoleva põhikirja sätetega. Kohtunikud ja kohtujuristid: Enne oma kohustuste täitmisele asumist annab iga kohtunik avalikul kohtuistungil vande täita oma kohustusi erapooletult ja kohusetundlikult ning hoida kohtu nõupidamiste saladust. Kohtunikel on kohtulik puutumatus. Kui nad on ametist lahkunud, on neil jätkuvalt puutumatus oma ametiülesannete täitmisel sooritatud tegude, sealhulgas suuliste ja kirjalike avalduste suhtes. Täiskogu istungil võib Euroopa Kohus puutumatuse ära võtta. Kui puutumatus on võetud ja kohtuniku vastu on alustatud kriminaalmenetlust, arutab tema kohtuasja mis tahes liikmesriigis üksnes kohus, kes on pädev kohut mõistma riigi kõrgeima kohtu liikmete üle.
Kohtuvõim on poliitilise süsteemi üks osa, kõrgeima kohtu tegevus aga osa poliitilisest protsessist. Kohtuvõimu ülimuslikkuse rõhutamine aitab kindlustada õigusriigi põhimõtet ja veenda kõiki tema otsustele kuuletuma. Kohtuvõimu korraldust mõjutavad riigi õigussüsteem ja poliitiline kultuur. ANGLOAMEERIKA: * pole omaette konstitutsioonikohust * kohtusüsteem on ühtne, tipnedes ülemkohtuga * kohtunikes nähakse kodanike kaitsjat, kohtunikel suur mõjuvõim * kohtunikkond moodustatakse valimiste teel * kohtunikul ei pea tingimata olema juriidilist haridust MANDRIEUROOPA: * mitmeharuline spetsialiseeritud kohtusüsteem (kriminaal ja tsiviilkohtud, halduskohtud) * kõrgeim aste on konstitutsioonikohus, mis hindab juba kehtivate seaduste kui ka seaduseelnõude vastavust põhiseadusele (tugev Saksamaa) * kohtunikud nimetab valitsus * range hierarhia ja karjääripõhimõte * kohtunikul peab olema õigusalane ülikooliharidus
*kärpis õukonna kulutusi, õukonna asendas usuvabadust tubakakolleegiumiga *õukonnas Voltaire, rajas Sanssouci lossi *valdav osa riigi sissetulekust sõjaväele *ministritega suhtles kirja teel *palgavägi asendati nekrutitega, kes vabal *nõunikud puudusid ajal elatasid end põllutööga *uuendati õiguskorraldust: lühendati *arendas välja Preisi bürokraatia kohtuasjade menetlusaega, kohtunikel (ametnikuvõim) õigusalane haridus *riigiasjade üle otsustas kuningas *seadustekogu, valmis pärast kuninga surma ainuisikuliselt, oma korraldused saatis *muutis langetatud kohtuotsuseid ministritele täitmiseks *suurendas armee 200 000 meheni *riigiametnikel kindel teenistuskord *jätkus merkantilistlik majanduspoliitika *"Mitte targutada
pikidistantsi on 12,5 m. Poid on erekollast või valget värvi. Starditsooni (100 m) ja finišiala (250 m) poid on punast värvi, samuti on iga 250 m tagant üks poi punast värvi. Iga 250 m tagant on kaldal või vee peal läbitud vahemaa tähis (250, 500, 750 jne kuni 1750) finišit markeerivad kummalgi pool distantsi finišijoonel olevad punased lipud. Kohtunikud Rahvusvahelistel regattidel on Rahvusvahelise Žürii koosseisus 18 kohtuniku, kes võistluste käigus reeglina roteeruvad. Kohtunikel järgmised ametikohustused: Starter, starteri abi, stardikohtunik, arbiitrid, finišikohtunikud ja kontrollkomisjon. Arbiitrid on kohtunikud, kes saadavad sõitu, Peale stardikäskluse andmist on arbiiter sisuliselt kõige tähtsam otsuse langetaja, juhul kui midagi juhtub. Võistlustel osalevad kohtunikud kokku moodustavad žürii. Peakohtunik on žürii esimeheks. Igaks võistluspäevaks määratakse ka žürii juhatus, mille esimeheks on peakohtunik . Start
)Palusalu kümnes mats oli lõppemas. Aga käed olid juba soojaks maadeldud ja valu kadunud. Ta haaras Hornfischeril ümbert, surus ta enda vastu, heitis ja sakslane oli sillas! Saal vakatas ja seda selgemini oli kuulda, kuidas eestlased karjusid: «Hurra, hurra! Palusalu, murra!» Kolm minutit murdis Palusalu vastast, siis sai too pea matilt välja ja seega püsti, kuid Palusalu virutas ta kohe matile tagasi. Ja siis oligi lõpp. Ei olnud kohtunikel pikka mõtlemist, 3:0 Palusalule. Vihane füürer lahkus kiirustades.I Palusalu, II Nyman, III Hornfischer, IV Çoban, V Nyström, VI Donati.Meeskondlikult võitis Rootsi 20, 2. Soome 11, 3. Ungari 10, 4. Eesti 10, 5. Saksamaa 10, 6. USA 9, 7. Türgi 4, 8. Tsehhoslovakkia 4, 9. Prantsusmaa 3, 10. Läti 2, 11. Kanada 1. Ungari võitis 3 kulda, Eesti 2, Saksamaa 0. Kristjan Palusalu on maailmas ainus, kes samadel olümpiamängudel võitnud nii kreeka-rooma kui ka vabamaadluse raskekaalus
loobuda. Sõltumatus – kohus peab olema vabastatud igasugustest välismõjudest. Sellest tulenevad kohtuniku ametikohaga seotud garantiid (ametikoha eluaegsus, ameti ühitamatus teise ametikohaga jne). 28. Mis eristab Anglo-Ameerika ja Mandri-Euroopa kohtusüsteemi? (vana õpik lk 122-125) USA kohtusüsteem on ühtne, tipnedes ülemkohtuga. Anglo-Ameerika süsteemis ei ole konstitutsioonikohust. (Konstitutsioonikohtu ülesanne on põhiseaduslik järelvalve) Kohtunikel palju suurem võim, kui Mandri- Euroopa kohtunikel. Mandri-Euroopale on iseloomulik mitmeharuline spetsialiseeritud kohtusüsteem. Kõige kõrgemaks astmeks konstitutsioonikohus. Ntx tugeva konstitutsioonikohtuga on Saksamaa. 29. Milliseid kohtuid eksisteerib Eestis? (Põhiseaduse 13. peatükk) 1. astme kohtud on maakohtud ((4tk- Harju, Viru,Pärnu, Tartu)kõik tsiviil-kriminaal- ja väärteod) ja halduskohtud (2tk- tln, tartu TEGELEVAD HALDUSASJADEGA). 2
See on oluline ohutuse tagamiseks Sinu taga jooksvatele võistlejatele. Igas teeninduspunktis asub WC ja vajadusel saab meditsiinilist abi. 2.10 Meditsiin: Meditsiiniabi on võimalik saada kogu raja ulatuses ja finišis. Võistluskeskuses ja igas teeninduspunktis on olemas meditsiinipersonal. Märgates rajal hädasolijat, teata sellest kindlasti meditsiinipersonalile või korraldajatele. Hädaabi number on 112. Ilmselgete terviseprobleemide korral on võistluse meditsiinipersonalil ja kohtunikel õigus võistleja rajalt ära kutsuda. 8 2.11 Autasustamine: Kõik maratoni ja poolmaratoni lõpetajad saavad pärast finišeerimist medali finišikoridoris. Autasustamine toimub kell 14.30 võistluskeskuses Vabaduse väljakul. Maratonil autasustatakse 6 parimat meest ja 6 parimat naist ning vanusegruppide parimaid. Poolmaratonil autasustatakse 5 parimat meest ja 5 parimat naist. 10 km autasustatakse 3 parimat meest ja 3 parimat naist.
Mängu võitmiseks on vaja võita 3 geimi kolmest, neljast või viiest. Võistkond võib võistlusele registreerida koos 12 mängijaga ühe kaitsemängija, nn libero. Libero tohib mängida vaid tagaliinil, ehk kaitseliinil. Ta ei või sooritada ründelööke, ega servida, sulustada. Libero riietus peab erinema ülejäänud mängijatest. Viimasel ajal on tehtud palju muudatusi võrkpalli reeglites, palju on nende üle vaieldud ja need jäävadki arvatavasti muutuma. Kohtunikel on üsna raske, kas arvestada vanade reeglite järgi, mis tunduvad õiglasemad või teha nii nagu seadus ütleb. Eesti võistkonnad Selver Tallinn VK Pärnu TTÜ Võrkpalliklubi Tartu Pere Leib Aeroc Rakvere võrkpalliklubi Rivaal Valio Võru Sidemängijad ehk tõstjad Ründemängijad ehk ründajad, lööjad Kaitsemängija ehk libero
kohtukulusid *--suurem korruptsioonioht *--suurem inimlik eksimisvõimalus *--kohtunik on seadustega väga kindlalt piiratud Anglo-Ameerika kohtusüsteem *--rahvas valib kohtuniku- inimeste valik on mõjutatav *--kohtunikus võib saada inimene, kellel pole õiguslikku haridust *-- kohtuskäimine on väga kallis, ka võitja maksab kulud *+vandekohtunike suur hulk tagab suurema õigluse, otsus on objektiivsem *+kohtunikel on rohkem vabadust, saavad luua ise pretsedente, saavad tuua rohkem inimlikkust sisse 1)Presidentalism: a)Rahvas valib presidendi, parlamendi. b)President nimetab ametisse valitsuse või tagandab. c)President täidab nii riigipea kui ka valitsusjuhi ül d)Igakord kui valitakse uuus president, siis vahetub ka valitsus. e)Presidenti piiravad seadused, kui ta saab tagasi lükata parlamendis vastu võetud seadused- vetoõigus f)Presidenti on võimalik kontrollida ka riigi
kohustusi, vaid regulleeritakse olemasolevad ja üksikasjades vaieldavad kohustused uuesti. 2007 . aasta kohtustatistika analüüsist Kohtuliku kompromissi rakendumise tõhususe ning hetkeolukorra hindamise üks võimalusi on kohtustatistika analüüs. Tartu kohtunike küsitlus näitab, et poolte huvi ja valmisolekut lõpetada kohtuvaidlus kompromissiga tuleb tuleb pidada keskmiseks. Kompromissiga lõppenud kohtuasjade arvu suurenemine aitab kohtunikel säästa aega, lahendamaks kohtuasju, milles kompromissi sõlmimine ei õnnestu. Eri maakohtutes on kohtulike kompromisside osakaal väga tasavägine (Harju Maakohus 12%, Tartu Maakohus 11%, Pärnu Maakohus 11,5%, Viru Maakohus 9,4%). Valdava osa kinnitatud kompromissidest moodustavad võlaõigus asjad 62,6% kõikidest esimese astme kohtutes kinnitatud kompromissidest. Palju kompromisse on ka perekonnaasjades 19,4%. Ülejäänud asjades on kompromisside osakaal suhteliselt väike.
pallimängudega (korvpall 120 aastat, jalgpall 140 aastat, võrkpall 110 aastat) kindlasti komplitseeritum (mitte tingimata raskem!). Lisaks regulaarse intervalliga (4 aastat) muutuvatele reeglitele muutuvad ka reeglite tõlgendused. Samuti areneb saalihoki maailma eri paigus erinevas suunas, sest rahvusvaheline suhtlus on nii rahaliste võimaluste puudumise kui ka pikkade vahemaade tõttu võrreldes muude võistkonnaaladega selgelt väheaktiivsem. Kohtunikel tuleb saalihokis langetada otsused kolmes põhilises mängu sujuva ja sportlikult õiglase kulgemisega seotud küsimuses: lubatud kehakontakti tugevus, lubatud kepikontakti tugevus, mängijate käitumine väljakul. Eesti on saalihoki ülemaailmses mõistes siiski "arengumaa" ja seetõttu on loomulik, et eeskuju antud küsimustes tuleb võtta rahvusvahelisest kogemusest. Selleks on kohtunikutöö puhul parim võimalus järgida rahvusvahelist kategooriat omavate kohtunike tööd.
) Palusalu kümnes mats oli lõppemas. Aga käed olid juba soojaks maadeldud ja valu kadunud. Ta haaras Hornfischeril ümbert, surus ta enda vastu, heitis ja sakslane oli sillas! Saal vakatas ja seda selgemini oli kuulda, kuidas eestlased karjusid: «Hurra, hurra! Palusalu, murra!» Kolm minutit murdis Palusalu vastast, siis sai too pea matilt välja ja seega püsti, kuid Palusalu virutas ta kohe matile tagasi. Ja siis oligi lõpp. Ei olnud kohtunikel pikka mõtlemist, 3:0 Palusalule. Vihane füürer lahkus kiirustades. I Palusalu, II Nyman, III Hornfischer, IV Çoban, V Nyström, VI Donati. Kristjan Palusalu on maailmas ainus, kes samadel olümpiamängudel võitnud nii kreeka-rooma kui ka vabamaadluse raskekaalus. Olümplaste tagasitulek (rongiga Valga kaudu) kujunes triumfisõiduks läbi Eesti. Tallinnas Balti jaamas ja austamistseremoonial Kadrioru staadionil tunglesid tohutud rahvamassid.
kehtestamist 1865. aastal sai kõrgushüppest Ateenas 1896. aastal ka olümpiaala. Esimene naiste kõrgushüppevõistlus peeti 1895. aastal USA-s ja naiste esimene kõrgushüppevõistlus olümpiamängudel toimus Amsterdamis 1928. aastal. Kõrgushüpe on emotsionaalne kergejõustikuala, kus kergemini saavutavad edu hea pöiaga, tugeva psüühikaga ja keskmisest pikemat kasvu inimesed. Kõrgushüpe on väga õiglane ala, kus võitjaks tuleb see, kes kõrgema kõrguse ületab ja kohtunikel või välismõjutajatel on raske sekkuda. Noores eas on soovitav omandada mitmete keerukate harjutuste oskus, mis loob head eeldused kõrgushüppe jaoks. Maailma üks tuntuim kõrgushüppaja Valeri Brumel, kes ületas 15 aaastaselt 1,76 meetrit ning 21- aastaselt püstitas maailmarekordi 2,28 meetrit. Kõrgushüppe tehnika ja varustus Võistluskorraldus Hüppejärjekord otsustatakse loosiga. Kohtunikud tõstavad latti 5cm kaupa, hiljem tõstetakse kõrgust minimaalselt 2 cm kaupa
Mõistliku menetlusaja kaasuste hindamiseks kasutatakse järgmiseid kriteeriumeid nagu asja raskusaste, osapoolte käitumine, kas kohtu tegevus on olnud hoolas ning mis on isikule kaalul. Õiglane kohtumenetlus on väga oluline igas demokraatlikus ühiskonnas, seega on see artikkel üks tähtsamaid ja kõige sagedamini appi võetud konventsiooni sätteid. Õiglase kohtumenetluse kohta on rohkem kohtuasju kui ühegi teise teema kohta. Kohustus tagada õiglane kohtumenetlus on pigem kohtunikel, riiklikel süüdistajatel ja seaduseandjatel kui otseselt üldsusega tegelevatel ametnikel, kellele see töövahend on kavandatud. Kuna konventsioon peab rakenduma paljudes riikides, kelle õigussüsteem oluliselt erineb, on kohus paljudele terminitele artiklis andnud oma autonoomse konventsiooni tähenduse. See kehtib nt terminitele kriminaalne, süüdistus ja tsiviilõigus. Need terminid ei tähenda alati sama nagu riiklikes süsteemides. Menetluste puhul,
kohtunik. Kuna CCC autor ka ise ei omanud õigusemõistmise alast haridust, mis sisuliselt 6 kajastas sellel ajal tegelikult kehtivat olukorda kohtu ametnike seas, siis peegeldas seadustiku ülesehitus ka CCC koostaja enda vaatepunkti olla konkreetselt sõnastatud käsiraamatuks kohtumõistjale. Tihti ei olnud kohtunikel ja kohtumõistjatel varasemaid kogemusi õigusemõistmisel ja kuritegude kaasuste lahendamisel nad olid sinna nimetatud seisusepõhiselt. CCC püüab oma võimalikult päevakohase ja põhjalikult kirjeldava normi ülesehitusega kohtule edasi anda kõigepealt täpse kuriteo kirjelduse kõigis tema erijuhtudes ja seejärel juhendab kohut vaagima selle kuriteo liigi jaoks vaja minevaid tõendeid ja lõpuks aitama otsustada kohtul vastavalt kuriteo raskusastmele ka karistuse üle
Asub Hollandis Haagis, Rahupalees, Alalise Vahekohtu ruumides ning koosneb 15 kohtunikust, seejuures ei tohi kohtusse kuuluda ühestki riigist üle ühe kohtuniku. Kohus rajati 1945.aastal koos ÜRO- ga ja kohtu statuut võeti vastu samal ajal ÜRO põhikirjaga. Põhikirja liikmed on ipso facto (iseenesest) kohtu statuudi liikmed. Kohtu liikmed valitakse ÜRO Peaassamblee ja Julgeolekunõukogu poolt 9 aastaks, iga kolme aasta järel uuendatakse kolmandik koosseisu. Valitud kohtunikel on diplomaatiline immuniteet. ICJ-l on kahesugused funktsioonid: teha otsuseid juriidilistes küsimustes, mida riigid vastastikusel nõusolekul annavad talle otsustada; anda konsultatsioone juriidilistes küsimustes kõigile ÜRO asutustele. Kohtus on kaebajaõigustes ainult riik, mida esindab tema valitsus. Piiratud määral ka mõned rahvusvahelised organisatsioonid. Kohtu poolt süüdi mõistetud riik ei pruugi kohtu otsust aktsepteerida, ta võib selle vaidlustada ja seda mitte täita.
Nimelt toimus inglise õigussüsteemi levik emamaalt laia maailma. Tänapäeval elab maailma rahvastikust ligi kolmandik common law õigussüsteemiga riikides. Common law levikuga seoses tuleb märkida, et kunagi ei ole ta kunstlikult välja tõrjunud kohalikku õiguskultuuri, vaid on sellega paralleelselt eksisteerinud. Ajapikku on inimesed ise common law kui õigustraditsiooni omaks võtnud. 6 Õiguse ajaloo enda käik näitab, et Inglismaa kohtunikel on ise tulnud välja töötada ja viimistleda enamus õigusemõistmise printsiipe. Common law jurist peab seega kõigepealt induktiivselt tuletama üldise õigusliku teesi ja alles seejärel tuletama deduktiivselt viisi, kuidas seda kasutada antud kaasuse puhul. Peamine mõtlemismudel pretsedendiõiguses on analoogiate otsimine. Siia lisandub asjakohaste suhete või tunnuste olulisuse tõestamine. Seega on analoogia abil motiveerimine nii analüüs kui ka õigustus. Common law
9- liikmelise põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi esimees on Riigikohtu esimees, ülejäänud liikmed nimetab Riigikohtu üldkogu kõigi riigikohtunike seast. Igal aastal vabastab üldkogu kaks staažikamat kolleegiumi liiget ning nimetab riigikohtunike seast asemele kaks uut põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi liiget. Kohtute haldamine Kohtute haldamine peab kohtute seaduse alusel toimuma nii, et kohtunikel on võimalus sõltumatult õigust mõista, kohtusüsteemis on õigusemõistmiseks vajalikud töötingimused, kohtuteenistujad on piisava väljaõppega ning õigusemõistmine on riigis kättesaadav. Kohtute haldamise nõukotta kuuluvad: Riigikohtu esimees (juhib Nõukoja tööd) viis kohtunike täiskogu poolt kolmeks aastaks valitud kohtunikku kaks Riigikogu liiget Advokatuuri juhatuse nimetatud vandeadvokaat
ajaületuse fakt ja partii käikude arv kindlaks teha, kusjuures küsitletakse neid härrasid, kes juhuslikult sel ajal partiid juhtusid nägema. Kui aja-ületust ei saa piisava kindlusega selgeks teha, mängitakse partiid edasi, kui aga ületust saab tõestada, tuleb partii kohe katkestada, kasutatud mänguaeg kindlaks teha ning asi turniiribüroole otsustamiseks edasi anda.” Aruande järgi tuli tookord kohtunikel ajaületusega tegemist teha 4-5 korral. Lähtuti seisukohast, et aeg peab vähemalt üks minut üle olema, kuna pole peetud raamatut selle kohta, kus sekundiosuti on partii alguses seisnud. Ajakontrolli võimalikke variante on olnud ja on praegugi rohkesti. Reeglid on näinud tavaliselt ette vaid maksimaalse mängutempo tiitlite ja reitingute saamiseks. NSVL koodeksis olid võimalikud ajakontrollid algul täpselt loetletud. 40 käiku tuli teha 2,5 või 2
Molotov kuulutas kogu maailmale, et Saksa valitsus esitas N. Liidule memorandumi ja et see anti üle Molotovile. Enamgi veel. Molotov teatas ka memorandumi sisu: "Saksa valitsus otsustas astuda sõtta NSV Liidu vastu seoses Punaarmee väeosade koondumisega Saksamaa idapiirile." 2) Kellel oli siis õigus? Kas Ribbentropil ja marssal Zukovil, kes kinnitasid, et Saksmaa kuulutas N. Liidule sõja, või Nürnbergi rahvusvahelise tribunali süüdistajatel ja kohtunikel, kes otsustasid, et Saksamaa ei kuulutanud N. Liidule sõda ja mõistsid Ribbentropi selle eest surma? Õigus oli muidugi Ribbentropil ja Zukovil. Saksamaa kuulutas ametlikult N. Liidule sõja. Seda on tunnistanud ka N. Liidu hilisem ajalooteadus, kus kirjutatakse: "Samas vaimus oli koostatud memorandum, mille Ribbentrop andis üle Nõukogude saadikule Berliinis. Selles kinnitati, et N. Liit püüdis purustada Saksamaad siseriiklikult ja oli iga hetk valmis sooritama tema vastast agressiooni
Tagasisidet saime Raatuse Gümnaasiumi treeneri käest, kes oli küll nõus võistlustulemustega, kuid arvas, et kohtunikud oleks pidanud tegema rohkem eel- ja koostööd. Olen selle väitega nõus kuna arvan ka ise, et oleks võinud rohkem kohtunikuks olemist harjutada. 16 16 Võistluste algus kujunes edukalt. Enamus vigadest tekkisid võistluste lõpupoole, kui kohtunikel oli juba seljataga mitu tundi töötamist ning hakkasid esinema hooletusvead. Sellest hoolimata üritasime tehtud vigadega arvestada ning andsime endast kõik, et võistluste läbiviimine oleks edukas. 8. II kollokvium – Teine kollokvium toimus 27. märtsil 2013. Ettevalmistamisega hakkasime pihta nädal varem. II kollokviumi tekst ja ka esitlus tulid palju pikemad, kuid osa teksti sai laenata ka eelmise kollokviumi tekstist ja ka kirjalikust tööst.
Artikkel 1 Euroopa Liidu Kohus moodustatakse ja toimib kooskõlas aluslepingute ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu (EURATOMi asutamislepingu) ning käesoleva põhikirja sätetega. 1.2. Kohtunikud ja kohtujuristid Artikkel 2 Enne oma kohustuste täitmisele asumist annab iga kohtunik Euroopa Kohtu ees avalikul istungil vande täita oma kohustusi erapooletult ja kohusetundlikult ning hoida kohtu nõupidamiste saladust. Artikkel 3 Kohtunikel on kohtulik puutumatus. Kui nad on ametist lahkunud, on neil jätkuvalt puutumatus oma ametiülesannete täitmisel sooritatud tegude, sealhulgas suuliste ja kirjalike avalduste suhtes. Täiskogu istungil võib Euroopa Kohus puutumatuse ära võtta. Kui otsus puudutab üldkohtu või erikohtu liiget, teeb Euroopa Kohus otsuse pärast asjaomase kohtuga konsulteerimist. 6
kohtunikud oleksid sõltumatud? sõltumatuse tagatised: eluaegne amet: max 67 a ametist võib tagandada ainult kohtuotsuse alusel kriminaalasjas süüdistus vaid Riigikohtu üldkogu ettepanekul. erapooletu, omakasupüüdmatu, teenistushuvide järgimine ka väljaspool teenistust sotsiaalsed tagatised: ametipalk, lisatasu vanaduspension, väljateenitud aastate, töövõimetus ja toitjakaotuspension puhkus 49 päeva, Riigikohtu kohtunikel 56 päeva 53. Kirjeldage kohtunikus saamise võimalusi ja tingimusi, kohtunike sõltumatuse tagatisi, ametikitsendusi, kohustusi. ei või tööta üheski muus ametis, v.a. õppe ja teadustöö ei või olla ka vahekohtunikud, ega keegi muu 54. Kirjeldage, mis on ja millega tegelevad üldkohtud, erikohtud, erakorralised kohtud, kas ja millised on need Eestis. üldkohtud arutavad edasi kui halduskohtutest on edasi saadetud, sest teises ja kolmandas
Maakohtud arutavad esimese astme kohtuna kõiki tsiviil-, kohtujuristina vähemalt kolm aastat; kriminaal- ja väärteoasju. Maakohtu lahendite peale saab edasi 3) kes on sooritanud kaevata ringkonnakohtusse. kohtunikueksami või on sellest Kohtute haldamise nõukoda vabastatud. Kohtute haldamine peab kohtute seaduse alusel toimuma nii, et Ringkonnakohtu kohtunikuks võib kohtunikel on võimalus sõltumatult õigust mõista, nimetada isiku, kes on kogenud ja kohtusüsteemis on õigusemõistmiseks vajalikud töötingimused, tunnustatud jurist ning sooritanud kohtuteenistujad on piisava väljaõppega ning õigusemõistmine kohtunikueksami või on sellest on riigis kättesaadav. vabastatud. Kohtute haldamise nõukoda: Riigikohtu kohtunikuks võib
40.Kohtunikele esitatavad nõuded ning nende staatus. PS §147 kohaselt nimetatakse kohtunikud ametisse eluaegsetena. Nende ametist vabastamise alused ja korra sätestab seadus. Sellisteks alusteks kõrvuti ealise tsensuse (67 aastat) ja kriminaalvastutusele võtuga võivad olla ka omal soovil lahkumine, kohtuniku ametikoha koondamine, muude ametisse siirdumine. Kohtunik ei tohi olla peale seaduses nimetatud juhtude üheski muus valitavas ega nimetatavas ametis. Kohtunikel on kohtulik immuniteet. Neile esitatavad täiendavad nõuded ja õigusliku seisundi täpsema regulatsiooni sätestab Kohtute seadus. Kohtunik lahkub viidatud seaduse kohaselt ametist hiljemalt 67 eluaastal. 41.Apellatsioonikaebused ja apellatsioonikohtud. Riigikohus ja kassatsiooni menetlus. Apellatsioonikaebuste sisu avab PS §149, mille kohaselt ringkonnakohtud on teise astme kohtud ja vaatavad läbi apellatsiooni (edasikaebe) korras esimese astme kohtu lahendeid
· ametipalka, · kohtuniku lisatasusid, · kohtuniku pensioni, · kohtuniku puhkust jm tagatisi, mis kaasnevad tema ametiseisundiga. Kohtuniku palk ja lisatasud on reguleeritud otse kohtute seaduses. Kohtuniku vanaduspension on 75 % tema viimasest ametipalgast ja selle saamise õigus tekib isikul, kes on kohtunikuna töötanud vähemalt 15a ning jõudnud vanaduspensioni ikka. Kohtuniku iga-aastane puhkus on 49 kalendripäeva, Riigikohtu kohtunikel 56 kalendripäeva. Kohtunik vabastatakse ametist: · tema soovil; · vanuse tõttu 68 a vanuseks saamisel; · ametisse sobimatuse tõttu (3 a jooksul peale ametisse nimetamist); · kohtu likvideerimisel; · kohtunike arvu vähendamisel · jm seaduses loetletud põhjustel. Kohtunikku saab ametist tagandada ainult kohtuotsusega. 10.4 Tsiviilkohtumenetluse põhimõtted (võistlevus, menetlusökonoomika,
sotsiaalsed tagatised) ning miks on vajalik, et kohtunikud oleksid sõltumatud? Sõltumatuse tagatised: eluaegne amet: max 67 a. Ametist võib tagandada ainult kohtuotsuse alusel. Kriminaalasjas süüdistus vaid Riigikohtu üldkogu ettepanekul. Erapooletu, omakasupüüdmatu, teenistushuvide järgimine ka väljaspool teenistust Sotsiaalsed tagatised: ametipalk, lisatasu, vanaduspension, väljateenitud aastate, töövõimetus ja toitjakaotuspension, puhkus 49 päeva, Riigikohtu kohtunikel 56 päeva. Nõuded: õiguse magister, kõrge kõlbelisus, vajalike võimete ja isikuomadustega. Kitsendused: Ei või tööta üheski muus ametis, v.a. õppe ja teadustöö; ei või olla ka vahekohtunikud, ega keegi muu. 46. Kirjeldage, mis on ja millega tegelevad üldkohtud, erikohtud, erakorralised kohtud, kas ja millised on need Eestis. Kirjeldage Eesti kohtusüsteemi astmelist ülesehitust.
küsitletava võistkonnaliikmed seda otsivad, küsitlusega edasi minna. Sellisel juhul võiks tõestusmaterjal valmis olla ristküsitluse lõpuks. Teise võistkonna tõestusmaterjali peaks tagasi andma enne järgmise kõne algust. Mõned märkused: küsija peab küsimustele vastama tingimata ausalt. Ausa vastuse vältimiseks keerutamist, valetamist või lihtsalt küsimusele mittevastamist tuleb kindlasti taunida ja kohtunikel on võimalik väitlejat selliste vastuste eest ka kõnelejapunktide vähendamisega karistada. Küsija õigus aega venitavat vastajat viisakalt katkestada tähendab, et vastaja peab oma sõnavõtu lõpetama. Samas ei ole küsijal õigus seda reeglit kuritarvitada ning katkestada vastajat olulise mõtte edastamisel. Ja veel: reeglid ei keela teemasse mittepuutuvate küsimuste esitamist. Kui vastaja saab selle
seal teise riigi seaduse tekste ja vajadusel võidakse eesti kohust aidata õiguse väljaselgitamisel, inglismaal ei tülgetdata, vaadata tekste ise. Nemad kuulavad üle ja annavad ekspert tunnistaja , kes kirjeldab antud küsimuse jaoks olulist välismaa õigust, kes ei pruugi olla jurist. Eelistatud on selles riigis praktiseerijad, millise riigi õigusest juttu on. Välisriigi õiguse sisu tõendatakse nagu fakti. Seega peavad välisriigi õiguse sisu tõendama pooled ise; kohtunikel ei ole lubatud välisriigi õiguse sisu ise uurida. Kui poolte esitatud tõendid on vasturääkivad, võib kohtunik hinnata ekspertide usaldusväärsust ja tal on lubatud kaaluda esmaseid tõendeid (näiteks välisriikide seadusi ja kohtupretsedente), eriti kui need on kirjutatud inglise keeles ning neis kasutatavad üldmõisted on Inglise kohtunikule tuttavad. Välisriigi õiguse sisu tõendatakse tavaliselt eksperditõenditega
Kohtuniku sotsiaalsed tagatised hõlmavad: ametipalka, kohtuniku lisatasusid, kohtuniku pensioni, kohtuniku puhkust jm tagatisi, mis kaasnevad tema ametiseisundiga. Kohtuniku palk ja lisatasud on reguleeritud otse kohtute seaduse §-des 75 ja 76. Kohtuniku vanaduspension on 75 % tema viimasest ametipalgast ja selle saamise õigus tekib isikul, kes on kohtunikuna töötanud vähemalt 15 a ning jõudnud vanaduspensioni ikka. Kohtuniku iga-aastane puhkus on 49 kalendripäeva, Riigikohtu kohtunikel 56 kalendripäeva. Kohtunik kannab distsiplinaarvastutust süüliselt ametikohustuse täitmata jätmise või mittekohase täitmise eest (noomitus, rahatrahv jne). Kohtuniku ametist vabastamine Kohtunik vabastatakse ametist: tema soovil; vanuse tõttu 68 a vanuseks saamisel; ametisse sobimatuse tõttu (3 a jooksul peale ametisse nimetamist); kohtu likvideerimisel; kohtunike arvu vähendamisel jm seaduses loetletud põhjustel (Kohtute seaduse § 99).
Kas ka kannatanutega peeti läbirääkimisi? Nemad unustati. Assar Pauluse "rühmituse" kohtuprotsess kestis rohkem kui aasta aega, riik maksis paarikümnele Eesti tippadvokaadile süüdistatavate (pärast süüdimõistvat kohtuotsust vist võib ütelda: kurjategijate) kaitsjatele umbes 200 000 eurot maksumaksja raha, aga tulemus oli see, et prokurör Andres Ülviste kauples kohtualustega karistusaja pikkuse üle. Karta on, et sellistel juhtudel pole ei advokaatidel, prokuröril ega kohtunikel midagi selle vastu, kui protsess veel aastaid kestaks kõrge palk ja kõrged honorarid tiksuksid edasi. Advokaatide roll õiguskaitsesüsteemis on kahepalgeline: kõigepealt on advokaadid ikkagi ülikõrgelt kinnimakstavad süüdistatavate või ohvrite kaitsjad, kusjuures riigiabi korras määratakse tippadvokaate (maksumaksja rahast) ka rasketes kuritegudes kahtlustatavate kaitsjateks (näiteks Assar Pauluse "rühmitusele"). Mida ohtlikum on
Algselt arvati, et ülestõus toimub töörahvapühal, 1. mail 1924. Juba 21. jaanuaril 1924 suleti enamlaste 300 arvatavast ringist 185 ja üle paarisaja nende juhi vahistati. Maikuus aga ülestõusu ei toimunud. 10.-27. novembril toimus Tallinnas, Sõdurite Kodus 149 protsess, kus peeti kohut 149 jaanuaris vahistatud kommunisti üle. Süüdlased olid vägagi väljakutsuvas meeleolus ja nimetasid kohut kodanlikuks kaagi- ja klassikohtuks ja ütlesid, et kohtunikel pole üldse õigust nende üle kohut mõista. Süüdistatavatest mõisteti 39 eluaegsele sunnitööle, 74 sunnitööle 10-15 aastaks, 16 vanglasse 3-4 aastaks ja 7 mõisteti õigeks. Protsessiga kõrvaldati suur hulk mässu korraldajaid. Ka Jaan Tomp, kes toodi kohtusaali otse vanglast, keeldus end ,,kodanlike kelmide" ees süüdi tunnistamast, mispeale ta kõrvaldati istungilt ja viidi vanglasse tagasi. Uksel aga pöördus ta umber ja hüüdis: "Elagu tööliste ja talupoegade valitsus
*53 Uuringutele tuginedes on muuhulgas jõutud ka järeldusele, et prokuratuuri kõige suurem sõltumatus on tagatud siis, kui prokuröride ametisse nimetamist ja edutamist, vastutusele võtmist ja vastutust kont- rollib kohtuvõim.*54 ProkS § 15 lõike 8 järgi võib Eestis riigi peaprokuröriks nimetada isiku, kes on kogenud ja tunnustatud jurist. Samasugused juriidiliste teadmiste ja oskuste eeldused on lisaks riigi peaprokurörile näiteks õigus- kantsleril ja Riigikohtu kohtunikel. Seega on seaduse tasandil loodud vähemalt formaalsed eeldused, et 51 Prokuratuuri nõukogu on Euroopas üha laiemat poolehoidu leidev organ. Paljud riigid on selle moodustanud, samas puudub selle kohta täna veel ühtne rahvusvaheline arusaam. Näiteks on selline organ olemas Bosnias ja Hertsegoviinas, Moldovas, Montenegros, Serbias. Prantsusmaal, Itaalias ja Türgis on kohtunõukogu (judicial council), mis on pädev arutama ka pro- kuratuuriga seotud küsimusi.
USA kohtusüsteem Pretsedendiõigus, aga ka tänapäevane statuudiõigus, kujutab endast eelmistele kohtuotsustele toetumist käsitlevas kohtumenetluses. Sealjuures ongi kohtulahendid õigust loovateks allikateks. Kohtusüsteem on seadusandlikust ja täidesaatvast võimust eraldatud. Seega on USA kohus iseseisev ega sõltu teistest võimuharudest. (Patterson, 2008, lk 403.) Ühendriikide kohtusüsteemi teeb omanäoliseks vandemeeste kasutamine kohtuistungil. Vandekohus aitab kohtunikel otsust langetada, samas ei ole vandemeeste kasutamine kohustuslik, kuna nad valitakse kohalike elanike seast ning see on aeganõudev. (Lowi & Ginsberg, 1996, lk 186.) USA kohtusüsteemis esineb paralleelselt kaks kohtusüsteemi föderaalne kohtusüsteem ja osariikide kohtusüsteem. Mõlemaid võib nimetada 3-tasandiliseks süsteemiks. Kohtuprotsess algab asja menetlevas kohtus, mis on süsteemi madalaim tase. Föderaalse kohtusüsteemi alamastme kohtud on USA
ning kellel on kohtunikutööks vajalikud võimed ja isikuomadused. Kohtunik nimetatakse ametisse eluajaks. Esimese ja teise astme kohtunikud nimetab ametisse president riigikohtu üldkogu ettepanekul. Riigikohtuniku nimetab ametisse riigikogu riigikohtu esimehe ettepanekul. Riigikohtu esimehe nimetab ametisse riigikogu presidendi ettepanekul. Kohtunikku saab ametist tagandada üksnes jõustunud kohtuotsuse alusel. Ametisse astunud kohtunikel on kolmeaastane katseaeg. Kehvade tulemuste korral on võimalik kohtunik katseajal ametist 21 vabastada. Kui katseaeg on aga läbitud, siis võib kohtunikku ametist vabastada kriminaalkuriteos süüdimõistmise korral või korduvate distsiplinaarrikkumiste eest. 128. Kohtu sõltumatus i. Institutsiooniline ii. Personaalne 129. Kohtuniku sõltumatuse tagatised
Antud juhul võibki tekkida dilemma, mille puhul ratsutajad, kes alles võistlema soovivad hakata ei julge võistlema tulla, kartes et nende tase on liiga madal. Kardetakse, et kui tase tõuseb, siis kaob ka ära harrastajate mõte. Harrastajad ise on aga näinud vajadust harrastaja tasemete eristamises, see tähendab eraldi harrastajate klasside olemasolu ühe võistluse raames (Kiilo, 2013). Samuti soovitakse rohkem väliskohtunikega võistlusi, kuna välismaa kohtunikel on rohkem kogemusi ning samuti jagavad nad palju uut arvamust ja infot ratsaniku soorituse kohta võrreldes Eesti kohtunikega. Ning samuti soovitati üle vaadata stardiraha ja auhinnafondi kujundamise süsteemi, kuna harrastajad usuvad, et nende klasside stardirahadest makstakse kinni sportlaste klasside auhinnafond, mis tundub ebaõiglane (Kiilo, 2013). ERL poolt korraldatud võistlused võivad olla väga erinevad, ning palju nendest võistlustest olid ka ainult ponidele mõeldud
enam tõendusmaterjale, vaid jälgitakse kas madalamaastme kohtud pidasid kinni reeglist. Euroopa kohus (Luxemburg) lahendab liikmesriikide tülisid + kodanike ja asutuste vahelisi tülisid Euroopa Inimõiguste kohus (Strasburgis) on Euroopa Nõukogu juures ja jälgib inimõigustest kinnipidamist. Kohtunike sõltumatus: kohtunikele on tagatud ameti eluaegsus, s.t , et kohtunikul on garanteeritud ametiaeg, mis kestab kuni kohustusliku pensionieani. Lisaks on kohtunikel kõrged töötasud, et vältida altkäemaksu. Ombudsman- isik, kes kaitseb inimesi riigiorganite omavoli eest. (Eestis täidab seda ülesannet õiguskantsler- Ülle Madise) Võimude lahusus ja tasakaalustatus (töötas välja Charles de Montesquieu) - Demokraatliku riigi valitsemise põhimõte: võim on jagatud mitme asutuse ja ametikandja vahel , kes kontrollivad vastastikku teineteise tegevust. Riigis peavad olema 3 võimu eraldatud:
sõltumatuse tagatiste kohta vt § 147 komm-d 5–7). Personaalse sõltumatuse puhul võib omakorda eristada kohtuniku sõltumatust otsuse tegemisel ja tema vaimset sõltumatust. Kohtute institutsionaalne sõltumatus on seotud esmajoones kohtuhalduse ja kohtute tegevuse rahastamisega. Euroopa riikides tunnustatakse valdavalt kohtusüsteemi isekorraldusõigust. Isekorraldusõigus, mis avaldub kohtusüsteemi haldussõltumatuses, saavutatakse kohtute nõukogu või sarnase haldusasutuse, kus kohtunikel on otsustav sõnaõigus, moodustamise kaudu. Sõltumatus otsuse tegemisel eeldab kohtuniku erapooletust kohtuasja lahendamisel. See tähendab, et otsuse langetamisel peab kohtunikul olema võimalus tegutseda piirangute, kohatu mõjutamise, surve, ähvarduste ja sekkumiseta otseselt või kaudselt mis tahes organi poolt, sealhulgas kohtusüsteemisiseste organite poolt (vt Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee soovitus CM/Rec (2010)12, p 23) ning kohtunik ei pea kartma
sõltumatuse tagatiste kohta vt § 147 komm-d 57). Personaalse sõltumatuse puhul võib omakorda eristada kohtuniku sõltumatust otsuse tegemisel ja tema vaimset sõltumatust. Kohtute institutsionaalne sõltumatus on seotud esmajoones kohtuhalduse ja kohtute tegevuse rahastamisega. Euroopa riikides tunnustatakse valdavalt kohtusüsteemi isekorraldusõigust. Isekorraldusõigus, mis avaldub kohtusüsteemi haldussõltumatuses, saavutatakse kohtute nõukogu või sarnase haldusasutuse, kus kohtunikel on otsustav sõnaõigus, moodustamise kaudu. Sõltumatus otsuse tegemisel eeldab kohtuniku erapooletust kohtuasja lahendamisel. See tähendab, et otsuse langetamisel peab kohtunikul olema võimalus tegutseda piirangute, kohatu mõjutamise, surve, ähvarduste ja sekkumiseta otseselt või kaudselt mis tahes organi poolt, sealhulgas kohtusüsteemisiseste organite poolt (vt Euroopa 24
-‐ rahvusvahelisest õigusest (nt avamerevabadus) -‐ riigisisesest õigusest (nt pacta sunt servanda –lepingud on täitmiseks) Kohtuotsused Puudub ametlik pretsedendiõigus. Kohtuotsused on heaks tunnistuseks tavaõiguslike normide või õiguse üldprintsiipide olemasolu kohta. Kohtunikel on võimalik selgitada ja täpsustada kehtivat õigust või mõnikord hoopis luua uut õigust. Rahvusvaheliste kohtute lisandumine on viinud olukorrani, kus kohtupraktika ei ole alati ühetaoline, vaid mõnikord lausa konfliktne. Hõlmab põhimõtteliselt ka riigisiseseid otsuseid.
ja Itaaliast). Ülejäänud kohtujuristid-advokaadid määratakse teistest liikmesriikidest rotatsiooni korras. Euroopa Kohut ja talle alluvat Esimese Astme Kohut teenindab üheaegselt ligi 1000 administratiiv-tehnilist ametnikku. Euroopa Kohtu kohtunikke võib peale kuueaastase tööperioodi lõppu taas ametisse määrata, kui nende eelnevat tööd peetakse edukaks. Euroopa Kohtu kohtunikud on sõltumatud ja seda ka määrajariigi valitsusest. Neil kohtunikel peab olema oma riigi kõrgeimas kohtuinstantsis töötamiseks vajalik haridus ja oskused ning nad peavad olema tunnustatud ja pädevad juristid. Kohtu täiskoosseis kinnitatakse ametisse EL-i liikmesriikide valitsuste ühise kokkuleppega. Iga 3 aasta järel võib osa kohtunikke välja vahetada kas siis tervislikel, distsiplinaarseil või pädevuslikel põhjustel. Kõik Euroopa Kohtu kohtunikud valivad endi seast 3-ks aastaks Euroopa kohtu presidendi, keda võib tagasi valida
annaabi.ee 
