Riigiõigus - Põhiseaduslikkuse järelevalve (0)

Põhiseaduslikkuse 
järelevalve
• Põhiseaduslikkuse järelevalve on kontroll riigivõimu tegevuse 
põhiseaduspärasuse üle
•  Riigikohus  on riigi kõrgeim kohus, kes vaatab kohtulahendeid läbi 
kassatsiooni korras. Riigikohus on ühtlasi põhiseadusliku järelevalve 
kohus (PS § 149)
Põhiseaduslikkuse järelevalve korraldus
• Kohus järgib põhiseadust ja  tunnistab  põhiseaduse vastaseks mis 
tahes seaduse, muu õigusakti või toimingu, mis rikub põhiseaduses 
sätestatud õigusi ja vabadusi või on muul viisil põhiseadusega 
vastuolus  (PS § 15)
• Presidendil on õigus pöördud  Riigikohtu  poole ettepanekuga 
tunnistada Riigikogu poolt vastu võetud seadus põhiseadusega 
vastuolus  olevaks (PS § 107 lg 2)
•  Õiguskantsleri  on õigus pöörduda Riigikohtu poole ettepanekuga 
tunnistada seadusandliku või täidesaatva riigivõimu või kohaliku 
omavalitsuse õigustloov akt kehtetuks (PS § 142)
• Riigikohus on riigi kõrgeim kohus, kes vaatab kohtulahendeid läbi 
kassatsiooni korras. Riigikohus on ühtlasi põhiseadusliku järelevalve 
kohus (PS § 149 lg 3)
• Kohus jätab kohtuasja lahendamisel kohaldamata mis tahes seaduse 
või muu õigusakti, kui see on vastuolus põhiseadusega (PS § 152)
• Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seadus (PSJKS)
• Riigikohtus  lahendavad  põhiseaduslikkuse järelevalve asju 
põhiseaduslikkuse järelevalve  kolleegium  ja üldkogu (PSJKS § 3 ning 
KS §-d 29 ja 30) 
Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtu  pädevus  
(PSJKS § 2)
- lahendab taotlusi kontrollida õigustloova akti või selle 
andmata jätmise vastavust põhiseadusele;
- lahendab taotlusi kontrollida välislepingu vastavust 
põhiseadusele;
- lahendab taotlusi anda seisukoht, kuidas tõlgendada 
põhiseadust koostoimes   Euroopa Liidu õigusega;
- lahendab taotlusi ja kaebusi Riigikogu otsuste peale;
- lahendab kaebusi Riigikogu juhatuse otsuste peale;
- lahendab kaebusi Vabariigi Presidendi otsuste peale;
- lahendab taotlusi tunnistada Riigikogu liige, Vabariigi 
President ,  õiguskantsler  või riigikontrolör kestvalt võimetuks 
oma ülesandeid täitma 
- lahendab taotlusi lõpetada Riigikogu liikme volitused ;
- otsustab nõusoleku andmise Riigikogu esimehele Vabariigi 
Presidendi ülesannetes kuulutada välja Riigikogu erakorralised 
valimised või keelduda seaduse väljakuulutamisest;
- lahendab taotlusi lõpetada erakonna tegevus;
- lahendab kaebusi ja proteste valimiskomisjoni otsuste ja 
toimingute peale
Normikontroll
•  Normikontrolli  objekt
seadused (nii  väljakuulutatud  kui ka välja kuulutamata jäetud seadused, 
nii jõustunud kui ka jõustumata seadused); 
Vabariigi Presidendi seadlused; 
Vabariigi Valitsuse määrused; 
ministrite määrused; 
linna- ja vallavolikogude määrused; 
linna- ja vallavalitsuste määrused. 
• Esitatud  loetelu  ei ole  ammendav . 
• Abstraktse normikontrolli võivad algatada: 
- Vabariigi  President  (PS § 107 lg 2 ja PSJKS § 5); 
- õiguskantsler (PS § 142 ja PSJKS § 6); 
- linna- või vallavolikogu (PSJKS § 7). Abstraktse normikontrolli võivad 
algatada: 
- Vabariigi President (PS § 107 lg 2 ja PSJKS § 5); 
- õiguskantsler (PS § 142 ja PSJKS § 6); 
- linna- või vallavolikogu (PSJKS § 7). 
- Riigikogu (PSJKS § 71)
• Konkreetne normikontroll
- Konkreetse normikontrolliga on tegemist siis, kui õigusnormi 
põhiseadusele vastavust hinnatakse seoses konkreetse kohtuasjaga
- Kui esimese või teise astme kohus on kohtuasja lahendamisel jätnud 
kohaldamata mis tahes asjassepuutuva õigustloova akti või 
välislepingu, tunnistades selle põhiseadusega vastuolus olevaks, või kui 
esimese või teise astme kohus on kohtuasja lahendamisel tunnistanud 
õigustloova akti andmata jätmise põhiseadusega vastuolus olevaks, 
edastab ta vastava otsuse või määruse Riigikohtule (PSJKS § 9)
Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtu volitused 
Asja lahendamisel võib Riigikohus:
1) tunnistada jõustumata õigustloova akti põhiseadusega vastuolus 
olevaks;
2) tunnistada jõustunud õigustloova akti või selle sätte põhiseadusega 
vastuolus olevaks ja kehtetuks;
21) tunnistada õigustloova akti andmata jätmise põhiseadusega 
vastuolus olevaks;
3) tunnistada jõustunud või jõustumata välislepingu või selle sätte 
põhiseadusega vastuolus olevaks;
4) tühistada Riigikogu otsuse  seaduseelnõu  või muu riigielu küsimuse 
rahvahääletusele panemise kohta;
5) tunnistada, et vaidlustatud õigustloov akt, õigustloova akti andmata 
jätmine või välisleping oli taotluse esitamise ajal vastuolus põhiseadusega;
51) anda seisukoha, kuidas tõlgendada põhiseadust koostoimes Euroopa 
Liidu õigusega;
6) jätta taotluse rahuldamata.
(2) Jõustumata õigustloova akti põhiseadusega vastuolus olevaks 
tunnistamise korral akt ei jõustu.
(3) Välislepingu või selle sätte põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistamise 
korral on välislepingu sõlminud organ kohustatud sellest võimaluse korral 
väljuma või algatama välislepingu denonsseerimise või selle muutmise viisil, 
mis  tagaks selle  kooskõla  põhiseadusega. Põhiseadusega vastuolus olevat 
välislepingut  siseriiklikult  ei kohaldata (PSJKS § 15)
Individuaalkaebused
• Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse järgi on 
võimalus esitada Riigikohtule individuaalkaebus piiratud
• Individuaalkaebuse võib Riigikohtule esitada: 
- isik, kelle õigusi rikub Riigikogu, Riigikogu juhatuse või Vabariigi 
Presidendi otsus (PSJKS §-d 16, 17 ja 18); 
- erakond, valimisliit või üksikisik, kelle õigusi rikub valimiskomisjoni 
otsus või toiming (PSJKS § 37)