Ökoloogia ja Keskkond 2011 a. (0)

Euroülikool - Ökoloogia - Ökoloogia ja keskkonnakaitse

1 Hindamata

Ökoloogia ja keskkonnakaitse alused
Kordamisküsimused:

Mis on ökoloogia?
Ökoloogia – teadus, mis uurib organismide ja neid ümbritseva keskkonna vahelisi seoseid .
Ökoloogia jaguneb veel:
Inimese ökoloogia - uurib inimese poolt mõjutatud ökosüsteeme, samuti kuidas keskkond ja selle muutumine mõjutab inimest. On kompleksteadus ühiskonna ja looduse suhetest, sotsioökoloogia osa, mis uurib inimese mõju looduslikele ja kultuurökosüsteemidele.

Mis on populatsioon ?
Populatsioon e. asurkond on ühte liiki kuuluvate isendite (organismide) rühm, mis asustab mingit kindlat territooriumi. Populatsiooni iseloomustavad arvukus, vanuseline, sooline ja geneetiline struktuur ning levila e. areaal. Populatsiooni moodustavad kogred tiigis, oravad pargis, hiired aidas jne.

Mis on biotsönoos?
Biotsönoos e. elukooslus on kõikide liikide populatsioonide kogum antud territooriumil. Hõlmab kogu antud ala asustava elustiku. Näiteks puud, põõsad, puhmad, rohttaimed, sammaltaimed , samblikud, seened, putukad, linnud , imetajad, mullafauna ja mikroorganismid metsas.
Biotsönoos e. elukooslus on ühes biotoobis elavate organismide kogum ehk mingi piirkonna kõigi elusolendite populatsioonidest moodustuv kogum.
Biotsönoosi organismid sõltuvad nii keskkonnast kui üksteisest. Biotsönoosis moodustub toiduahelaist keerukas suhete süsteem, mis reguleerib liigilist koosseisu ja liigirohkuse korral tagab koosluse säilimise ka mõningate keskkonnamuutuste ja mõne liigi väljalangemise korral.
Eristatakse taime-, seene- ja loomakooslusi ning mikroorganisme .

Defineeri ökosüsteem.
Ökosüsteem on elukooslus ja selle eluks vajalik keskkond, mis on pidevalt toimivates vastastikustes seostes ja moodustavad ühtse terviku. Tegemist on isereguleeruva süsteemiga.
Esimesena kasutas mõistet ökosüsteem inglise ökoloog A. Tansley 1935. aastal. Tema määratluse järgi on see süsteem, mis koosneb kooslusest ja tema elukeskkonnast.
Ökosüsteem on funktsionaalne süsteem, milles toitumissuhete kaudu seostunud organismid koos keskkonnatingimuste kompleksiga moodustavad isereguleeruva areneva terviku. Ökosüsteemi moodustavad anorgaanilisest ainest orgaanilist ainet tootvad autotroofid, orgaanilist ainet muundavad nii taim- kui loomtoidulised loomad, orgaanilist ainet anorgaaniliseks muutvad lagundajad ja eluta keskkond, kus see kõik aset leiab.
Kõik ökosüsteemid on avatud süsteemid – peavad saama ja välja andma energiat. Lisaks sõltuvad ökosüsteemid erinevatest aineringetest, mis võimaldavad omastada ja ühtlasi toota toiteaineid ja vett.
Ökosüsteemid võib jagada:
mikroökosüsteemid (mädanev puutüvi);
mesoökosüsteemid (järv, mets);
makroökosüsteemid e. bioom (kontinent, ookean);
globaalne ökosüsteem e. suurim teadaolev (biosfäär).
Biosfäär e. Maa ökosüsteem on kõikide Maakera organismide (kogu elusaine ) ja nendega seotud keskkonna ühendus. V. Vernadski biosfääri teooria järgi ulatub biosfäär graniidikihist litosfääris (maakoores) kuni osooniekraanini atmosfääris.
Maa saab energiat Päikeselt ja kiirgab maailmaruumi soojust. Seega tegemist ühtse avasüsteemiga. Samal ajal on Maa ökosüsteemil hulganisti küberneetilisi alamsüsteeme oma stabiilsete lähteseisunditega ning nendele omaste tagasiside tsüklitega.
Maa biosfäär on terviklik ökosüsteem, avasüsteem, mis sisaldab küberneetilisi alamsüsteeme.
Biosfäär laiemas tähenduses on kogu Maa sfäär, kus võib leiduda elusorganisme või nende elutegevuse jäänuseid. Kitsamas tähenduses – Maa sfäär, kus elavad organismid, kus toimub orgaanilise aine süntees ja muundumine ning kus orgaanilised ained mõjutavad kivimeid.
Hõlmab hüdrosfääri, pedosfääri (muldkond), litosfääri pindmised ja atmosfääri alumised kihid . Biosfääri arengu kõrgeim aste on noosfäär – mõistuse sfäär, kus arukas inimtegevus muutub arengut määravaks teguriks.
Biosfääri oluline omadus on produktiivsus e. võime toota orgaanilist ainet. Elu aluseks on roheliste taimede võime luua päikesevalguse toel anorgaanilisest ainest orgaanilist. Taimede elutegevus rikastab õhkkonda hapnikuga ja veekeskkonda orgaaniliste setetega. Elusorganismid lagundavad kivimite pinda ja kujundavad mulla. Taimed annavad võimaluse eluks heterotroofsetele organismidele.

Mille poolest erinevad avasüsteem ja küberneetiline süsteem?
Avasüsteem on väliskeskkonnaga seotud süsteem, mis töötleb sisendsignaali ja toodab väljundit. Kusjuures väljund on otseselt seotud sisendiga ja sõltub selle hulgast. Toimimiseks vajab avasüsteem pidevalt sisendit .
NÄIDE: Televisioon avasüsteemina: sisendiks elektrivool ja elektromagnetlained, mustaks kastiks teler, väljundiks pilt ja heli.
Küberneetiline süsteem kasutab tagasisidet süsteemi seisundi kontrolliks. Tagasiside on osa väljundist, mille abil reguleeritakse sisendit.
NÄIDE: Küberneetilisel süsteemil on tavaliselt nn. “ideaalne seisund” ehk lähteseisund, milles süsteem püüab ennast hoida. Stabiilsuse säilitab negatiivne tagasiside, mis viib kõrvalekalde ilmnemisel süsteemi tagasi etteantud seisundisse.

Mille poolest erinevad positiivne tagasiside ja negatiivne tagasiside?
Positiivne tagasiside on pidevalt toimiv tendents viia süsteem eemale lähteseisundist.
Positiivse tagasiside selgitamiseks vaatleme inimese keha temperatuuri regulatsiooni mehhanismi. Inimese kehas toimib efektiivne termostaat – negatiivne tagasiside. Keha temperatuuri hoitakse vahemikus 36-37 °C vaatamata sellele, et välis-temperatuurid võivad kõikuda suures ulatuses.
Kui keha temperatuur tõuseb välistegurite toimel, alaneb keha soojaproduktsioon ning suureneb soojuskadu (higistamise ja kehapinna soojuse kiirgumise suurenemise kaudu). Keha temperatuuri alanedes väheneb higistamine ja pindmine vere tsirkulatsioon ning suureneb soojuse tootmine (lihased tõmbuvad kokku ehk tekib värisemine).
Äärmuslikes tingimustes keha temperatuuri küberneetilise süsteemi elemendid ei toimi. Keha temperatuuri tõustes ei aita enam higistamine ning soojuse eraldumine keha pinnalt ei pruugi temperatuuri alandada. Ainevahetuse kiirenemine temperatuuri tõustes pigem soodustab temperatuuri tõusu veelgi ja positiivne tagasiside saab ülekaalu. Kui see jätkub, siis positiivne tagasiside viib organismi surmani. Näiteks üle 42 °C vereringe ei toimi, seega ka muud elutähtsad funktsioonid nagu aine ja gaasivahetus. Normaalne negatiivne tagasiside ei toimi ka eriti madalate temperatuuride puhul ja jällegi on ülekaalus positiivne tagasiside ning tulemuseks on organismi surm.
Negatiivse tagasisidena toimib termoregulaator. Temperatuuri tõus üle etteantud taseme katkestab energia juurdevoolu.

Mis on päikesetuul, mis heliosfäär?
Heliosfääril ei ole kuju. Heliosfääriks nimetatakse Päikesesüsteemi piiril asuvat ala, kus päikesetuul põrkab kokku tähtedevahelise ainega. Heliosfäär kaitseb Päikesesüsteemi tähtedevahelise ruumi ohtude ja kosmilise kiirguse eest.
Päikesetuule ja tähtedevahelise aine kokkupõrkealal tekivad aatomid , mis sealt suure jõuga tagasi põrkuvad. IBEX uurib kokkupõrkepiirkonna aatomeid, mille liikumine peaks andma ka vihje heliosfääri suuruse kohta.
Heliosfääri suuruse ja kuju üle on teadlased juba pikka aega pead murdnud.

Mis on solaarkonstant?
Solaarkonstant – Päikese kiirgusvoo võimsus, mis jõuab atmosfääri ülapiirile kiirtega ristiolevale pinnale Maa ja Päikese keskmisel kaugusel. Kuna Maa ja Päikese vaheline kaugus muutub tsükliliselt aasta jooksul Maa elliptilise orbiidi tõttu vahemikus 147 milj. km kuni 152 milj. km, kõigub ka solaarkonstandi väärtus.
Solaarkonstandi keskmine väärtus on 1365 W/m².

Nimeta atmosfääri kihid alates madalamast.
Troposfäär on Maale kõige lähem atmosfääri kiht, kuhu on koondunud suurem osa atmosfääri massist.
Troposfääris kahanevad temperatuur ja veeauru hulk kõrgusega väga kiiresti. Veeaur mängib määravat osa temperatuuriregulatsioonis, sest ta neelab nii päikesekiirgust kui Maalt lähtuvat soojuskiirgust.
Troposfäär ulatub 8 km-ni suurtel laiustel ja 18 km-ni ekvaatoril; kõrgeim on suvel ja madalaim talvel.
99% planeedi veeaurust paikneb troposfääris. Veeauru sisaldus on kõrgeim troopikas (kuni 3%) ja väheneb pooluste suunas. Kõik ilmastikunähtused toimuvad valdavalt troposfääris.
Tropopaus – eraldab troposfääri stratosfäärist.
Stratosfäär - on atmosfäärikiht tropopausist kõrgemal. Ta paikneb kõrgusel 13–45 (10–50) km. Stratosfääri alaosas (kuni 20 km) on õhutemperatuur konstantne , ülaosas (kuni 40 km) tõuseb kuni stratopausi alapiirini vahemikus −56,5 kuni 0,8 °С. Sellega seoses puudub stratosfääris konvektsioon , aga esineb inversioon.
Stratosfäär sisaldab umbes 90% atmosfääri osoonist (kõrgusvahemikus 15–20 kuni 55–60 km), mis on peamine stratosfääri soojusrežiimi kujundaja ja mis määrab elu ülemise piiri biosfääris.
Kõrgusega kasvab osooni kontsentratsioon ja sellega kaasneb õhutemperatuuri kasv.
Stratopaus – Eraldab stratosfääri mesofäärist
Mesosfäär – Mesosfäär on atmosfäärikiht kõrgusel 40–50 kuni 80–90 km. Stratosfäärist seda eraldab stratopaus ja termosfäärist mesopaus . Õhutemperatuur selles kihis kõrgusega tõuseb, temperatuuri maksimum (umbes +50°C) on kõrgusel umbes 60 km. Edasi toimub temperatuuri langus kuni −70° või −80°C. Mesosfääris esinevad ja tavaliselt põlevad ära meteoorid. Mesosfääris esinevad helkivad ööpilved.
Mesosfäär on mõnekümne kilomeetri paksune atmosfääri kiht stratosfääri ja termosfääri vahel. Loetakse koos stratosfääriga Maa keskatmosfääriks.
Mesosfääri iseloomustab temperatuuri langus kõrguse suurenedes, ulatudes ülemises osas kuni -100°C (vahel isegi kuni -140°C, sellisel juhul võib valgetel öödel näha taevas helkivaid ööpilvi ). Siia kanduvad mitmesugused atmosfäärsed lained, näiteks planetaarsed lained, mis tekitavad ilmselt ka helkivate ööpilvede lainelisuse.
Mesospaus – Eraldab mesosfääri termosfäärist
Termosfäär - Termosfäär on atmosfäärikiht, mis paikneb eri allikate järgi kõrgustel 80–400 km või 85–500 km. Termosfääri ulatus ja temperatuur kõiguvad ööpäeva ja aasta lõikes. Päeval tõuseb temperatuur päikese soojuse mõjul kuni 800 °C ja toimub selle kihi märkimisväärne soojuspaisumine . Öösel jahutub õhk kiiresti maha ja kiht tõmbub kokku. Termosfääri ulatust mõjutavad ka aastaajad , Maa magnetism ja päikesekiirguse intensiivsus. Termosfäär koosneb lämmastiku ja hapniku aatomitest ja ioonidest. Termosfääris esinevad virmalised; seal lendavad kosmoselaevad ja satelliidid. Seal pidurduvad ja põlevad ära meteoorid; seega kaitseb termosfäär Maad maailmaruumi ohtlike mõjude eest.

Mis on kasvuhooneefekt , millal see tekkis?
Kasvuhooneefekt on kiirgusenergia ringkäigust tingitud elektromagnetilist kiirgust selektiivselt läbilaskva kihi all oleva keskkonna tasakaalulise temperatuuri tõus.
Osa maapinnalt peegelduvast soojuskiirgusest neeldub atmosfääris leiduvates gaasides. Need kliima- ehk kasvuhoonegaasid tagavad planeedile märksa soodsamad elutingimused, kui see oleks võimalik kiirgusliku tasakaalu puhul. Maa keskmine temperatuur pinnalähedases õhukihis on +15°C; kiirgusliku tasakaalu korral oleks see -18°C. Kliimagaase leidub atmosfääris üle 40. Tuntumad neist on veeaur, CO2, CH4, N2O, maalähedane O3 ja fluoreeritud gaasid.

Nimeta vähemalt neli kliimagaasi.
H2O - Veeaur on peamine kasvuhoonegaas, mille arvele langeb 90-95% kasvuhooneefektist.
CO2 – Süsihappegaas ehk süsinikdioksiid. Ta tekib süsiniku ja tema mitmesuguste ühendite kuumutamisel piisava hulga hapnikuga, samuti hingamisel. Süsihappegaas on kasvuhoonegaas, sest ta laseb läbi nähtavat valgust, aga neelab infrapunast kiirgust.
CH4 – Metaan ehk metüülhüdriid. Metaan tekib looduses anaeroobsetes tingimustes mikroorganismide (bakterite) elutegevuse käigus orgaanilise aine, eriti tselluloosi lagunemisel (anaeroobne lagunemine ). Seda esineb näiteks soodes ja mudastel aladel.
N2O – Dilämmastikoksiid ehk naerugaas .
O3 – Osoon ehk trihapnik . Osoon on keemiliselt aktiivne aine ja oksüdeerib paljusid aineid. Ta kahjustab elusorganisme, mõjudes söövitavalt ja ärritavalt. Väikesed osooni kogused võivad inimestele soodsalt mõjuda, sest tema kahjulik mõju mikroorganismidele on tugevam kui on tema kahjulik mõju inimestele.

Mis on fotosüntees?
Fotosüntees on protsess, mille käigus valgusenergia muundatakse keemiliseks energiaks. Nimetatakse ka päikeseenergia fikseerimiseks.
Fotosünteesi kiirus sõltub mitmetest teguritest: CO2 ja H2O kättesaadavus, valguse intensiivsus, temperatuur.
Kui näiteks muld on kuiv ja taim ei saa piisavalt vett, siis fotosüntees seiskub. Mida tugevam valgus, seda kiirem fotosüntees. Kõige sobivam temperatuur on 20°-35°C. Kui temperatuur on üle 35° või alla 0° kraadi, siis ensüümide aktiivsus langeb ja pidurdub ka fotosüntees.

Sõnasta termodünaamika I seadus.
Energia jäävuse seadus: energia võib üle minna ühest vormist teise, kuid ei teki ega kao. Energiat defineeritakse siin kui võimet teha tööd. Energial võib olla mitmeid erinevaid vorme: tuumaenergia, kiirgusenergia (nähtav valgus, UV, röntgenkiirgus jt), keemiline energia, soojusenergia või massiga seotud energia (E=mc2).

Sõnasta termodünaamika II seadus.
Iga kord kui energia muundub, läheb ta enam organiseeritud vormist üle vähem organiseeritud rohkem hajutatud vormi. Ökoloogilisest seisukohast tähendab termodünaamika teine seadus, et energia ülekanne ühelt tarbijalt teisele ei saa kunagi olla eriti efektiivne. Igal ülekandel osa energiat muutub nii vähem korrastatuks, see hajub ja teda ei saa enam kasutada.

Mille poolest erinevad produtsendid ja konsumendid ?
Autotroofid e. produtsendid e. isetoitjad on organismid, kes suudavad eluks vajalikke orgaanilisi aineid ise lihtsatest ühenditest sünteesida. Päikeseenergia salvestatakse fotosünteesi protsessis kompleksseteks energiarikasteks molekulideks.
Heterotroofid e. konsumendid e. teistesööjad on organismid, kes kehaainese lähtematerjalina kasutavad organismivälist orgaanilist ainet (loomad, seened, parasiittaimed ja enamik baktereist).
Produtsendid (taim) kasutavad päikese valgust energiarikaste molekulide tootmiseks fotosünteesi protsessis, konsumendid kasutavad energia saamiseks (toitlumiseks) produtsente.

Mitu troofilist tasandit võib olla toiduahelas? Miks?
Troofiline tase on toiduahela energiaallikast olenev tase ökosüsteemis.
Kõikides ökosüsteemides moodustavad esimese lüli autotroofid, kelle kaudu toimub primaarproduktsioon . Mingi osa autotroofide toodetud produktsioonist kasutatakse esmaprodutsentide elutegevuse tagajärjel ja teatav osa kandub teisele troofilisele tasemele – taimtoidulistele organismidele. Kolmanda taseme moodustavad teisest tasemest toituvad organismid ja nii edasi.
Enamasti koosnevad maismaaökosüsteemide toiduahelad neljast kuni viiest tasemest, veeökosüsteemide omad aga kuni seitsmest tasemest.

Mis on bioloogiline võimendumine ja milline on selle praktiline tähendus?
Bioloogiline võimendumine on teatud ainete kontsentratsiooni kasv piki toiduahelat. Osa toiduna saadud ainetest ei ole kaasatud hingamisprotsessi ega ole ka kergesti eritavad ning seetõttu akumuleeruvad (kontsentreeruvad) organismis.

Mis on ookeanikonveier? Mis tagab selle toimimise?
Ookeani hoovused reguleerivad maailmamere energiavahetust, sellega kogu kliimat. Süvahoovused liiguvad nii horisontaalselt kui vertikaalselt; jäävad merepinnast 400m allapoole. Tekivad vee tiheduse erinevusest. Külm või soolane vesi on tihedam ja vajub sügavamale, samas kui soe või vähem soolane vesi on kergem ja tõuseb kõrgemale. Polaaraladel on tänu jää tekkele allesjäänud vesi kõrge soolsusega ja väga külm. Sealne vesi „sukeldub“ ja liigub mööda ookeani sügavamaid kihte kuni soojemate laiuste juures taas kõrgemale tõuseb. Selliseid massiivseid hoovuseid nimetatakse ookeani konveieriks ehk termohaliinseks tsirkulatsiooniks. Üks tsükkel – 1000 aastat.

Mis on Coriolisi jõud?
Coriolisi jõud – Maa pöörlemisest põhjustatud inertsjõud, mille mõjul kõik kehad kalduvad liikudes otsesihist kõrvale. Põhjapoolkeral on kalle paremale, lõunapoolkeral vasakule.

Kes on Alfred Wegener ja millise teooria pakkus ta välja 1915. aastal?
Alfred Lothar Wegener (1. november 1880 Berliin – november 1930 Gröönimaa) oli mitmekülgne saksa loodusteadlane. Ta tegeles meteoroloogia, geofüüsika, astronoomia ja geoloogiaga. Wegeneri tuntuim saavutus on mandrite triivi hüpoteesi püstitamine.
Wegener kaitses 1905. aastal Berliini Ülikoolis doktorikraadi astronoomia alal, kuid huvitus hiljem peamiselt paleoklimatoloogiast. Ta töötas põhiliselt Saksamaa ülikoolides meteoroloogia ja geofüüsika professorina. 1918. aastal töötas ta lühikest aega ka Tartu ülikoolis. Wegener võttis osa mitmest ekspeditsioonist Gröönimaale, kus ta 1930. aastal ka hukkus.
1915. aastal avaldas saksa geofüüsik A.Wegener teooria, mille kohaselt triivivad basaldikihil isostaatiliselt ujuvad graniidist mandrid loodete toimel idast läände ja tsentrifugaaljõu toimel poolustelt ekvaatori poole. Wegeneri seletuse järgi on vanaaegkonnas eksisteerinud ühtne Pangea manner keskaegkonnas lagunenud osadeks koos Atlandi ja India ookeanide tekkega. Teooria sai üldtunnustatuks 1960-ndatel aastatel. Tegelikult käis ta selle idee välja juba 1912. aastal.

Kirjelda suurt ja väikest veeringet.
Veeringeid jaotatakse tema ulatuse järgi:
Väike veeringe esineb maailmamere ja selle kohal asuva õhkkonna vahel.
Suur veeringe esineb nii mere kui maapinna kohal asuva õhkkonna vahel.
Suur Veeringe - Suur veeringe esineb nii maailmamere kui ka maismaa kohal paikneva õhkkonna vahel.
Päike soojendab maapinda.
Vesi aurab õhku nii veekogude kui maismaa pealt.
Väikesed veepiisad jahtuvad õhus ning tihenevad.
Tekib pilv.
Pilves veepiisad veel omakorda ühinevad.
Pilv muutub raskeks.
Tuul viib osa pilvi ka maismaa kohale.
Vesi sajab maha nii maailmamere kohal kui ka maismaa kohal.
Maismaal imbub sademete vesi pinnasesse, moodustades pinnasevee.
Pinnasevesi jõuab kord tagasi merre.
Osa pinnaseveest imbub veel sügavamale ja jääb pidama vettkandvale kivimikihile.
Tekib põhjavesi.
Põhjavesi jõuab maapinnale allika kaudu ning allikavesi voolab ojade ja jõgede kaudu tagasi merre.
Väike veeringe - Väike veeringe toimub maailmamere kohal.
Päike soojendab vett ja vesi aurab maailmamerest õhku.
Õhus veepiisakesed jahtuvad, ühinevad ja nendest moodustub pilv.
Pilved tihenevad, muutuvad raskeks ning vesi sajab nendest tagasi maailmamerre.

Mis on El Nino ja La Nina?
El Niño – pinnavee erakordne soojenemine Vaikse Ookeani idaosas.
La Niña – vastupidine nähtus; toimub pinnavee erakordne jahenemine.
El Niño on nähtus, mis seisneb Vaikse ookeani idaosa pinnakihi soojenemises, millega kaasnevad vihmasajud tavaliselt kuiva kliimaga Peruu jaEcuadori rannikul.
La Niña on olukord, kui Vaikse ookeani idaosa vee pinnatemperatuur muutub keskmisest külmemaks. La Niña ajal tugevneb muu hulgas orkaanide sagedus ja tugevus Atlandi ookeanil.

Mis on AO indeks? Kuidas mõjutab positiivne AO indeks arktilist temperatuuri?
AO kajastab põhjapoolkera õhurõhu erinevust polaar- ja kesklaiuste vahel. Positiivne indeks näitab suuremat kontrasti. Siis puhuvad tugevad läänetuuled, mis toovad tsükloneid Atlandilt üle Põhja-Euroopa kirdesse ja itta .

Millest on tingitud linna soojussaared?
Linnakeskkonnas mõõdetud õhutemperatuurid keskmiselt 2 kraadi kõrgemad võrreldes looduslikus keskkonnas mõõdetuga. Suur mõju on betoonil, asfaldil, massiivsetel kivist ehitistel , kuna akumuleerivad soojust.

Millega tegeleb populatsiooniökoloogia?
Populatsiooniökoloogia uurib organismide populatsioone ja nende keskkonnaoludest tulenevat dünaamikat.

Mis on populatsioonidünaamika ja millest see sõltub?
Populatsioonidünaamika on bioloogia haru, mis tegeleb elusorganismide populatsioonide HYPERLINK "file:////wiki/Arvukus"arvukuse muutumise seaduspärade uurimisega.
See kõik oleneb sisse- ja väljarändest. Või siis näiteks loomade puhul, kui palju kütitakse ja kui palju sureb loomulikku surma ja millise sooga nende puhul tegemist oli. Kui kütitakse suurel määral isaseid loomi, siis paratamatult emased jäävad alles ja ei sünni uusi asemele ja ka vastupidi.

Kuidas arvutatakse sündimuskordaja?
Sündimuskordaja ehk sündimuskoefitsient on mis tahes näitaja, mis saadakse, kui mingi piirkonna kogu rahvastiku või selle osa elussündide arv või sündide arv mingil ajavahemikul jagatakse vastava rahvastiku keskmise rahvastiku keskmise suurusega sellel ajavahemikul.
Sündimuskordajaid väljendatakse tavaliselt promillides (1000 inimese kohta) ning ajavahemikuks võetakse aasta.

2008. a. oli Afganistani viljakusnäitaja 6,58. Mida see tähendab?
See on elu jooksul saadud laste arv naise kohta keskmiselt. See tähendab, et üks naine Afganistanis elu jooksul sünnitab keskmiselt 6,58 last.

Mis on biosfäär?
Biosfäär laiemas tähenduses on kogu Maa sfäär, kus võib leiduda elusorganisme või nende elutegevuse jäänuseid. Kitsamas tähenduses – Maa sfäär, kus elavad organismid, kus toimub orgaanilise aine süntees ja muundumine ning kus orgaanilised ained mõjutavad kivimeid.
Hõlmab hüdrosfääri, pedosfääri (muldkond), litosfääri pindmised ja atmosfääri alumised kihid. Biosfääri arengu kõrgeim aste on noosfäär – mõistuse sfäär, kus arukas inimtegevus muutub arengut määravaks teguriks.

Mida näitab primaarproduktsioon? Millised tegurid piiravad primaarproduktsiooni ?
Biosfääri oluline omadus on produktiivsus e. võime toota orgaanilist ainet. Elu aluseks on roheliste taimede võime luua päikesevalguse toel anorgaanilisest ainest orgaanilist. Taimede elutegevus rikastab õhkkonda hapnikuga ja veekeskkonda orgaaniliste setetega. Elusorganismid lagundavad kivimite pinda ja kujundavad mulla. Taimed annavad võimaluse eluks heterotroofsetele organismidele.
Primaarproduktsioon on toiduahela esimese astme, autotroofsete organismide toodang.

Mis on bioom?
Bioom on samatüübiliste ökosüsteemide kogum; ühe kliima- ja taimevööndi või mäestike kõrgusvööndi biogeotsönooside kogum.
Bioomid jagunevad:
maapealsed bioomid – tundra, boreaalsed okasmetsad ( taiga ) parasvöötme lehtmetsad , stepp ( rohtlad , savann (puisrohtlad), troopilised metsad , troopilised vihmametsad , kõrbed
magevee -ökosüsteemid,
mere-ökosüsteemid.

Nimeta kolm olulist taimetoitainet?
Valgud , süsivesikud, vitamiinid .

Miks ühte osa taimekasvuks vajalikke elemente nimetatakse makroelementideks ja teist osa mikroelementideks?
Makroelemente organismid vajavad elutegevuseks suhteliselt suurtes kogustes aga mikroelemente väikestes kogustes.
Makroelemendid on keemilised elemendid, mida organismid vajavad elutegevuseks suhteliselt suurtes kogustes.
Mikroelemendid on keemilised elemendid, mida organismid vajavad elutegevuseks suhteliselt väikestes kogustes.

Mille poolest erinevad primaarne ja sekundaarne suktsessioon ?
Primaarne suktsessioon on kasvukoha esmakordne hõivamine liikide poolt. Näiteks elustiku areng merest kerkinud rannaaladel.
Sekundaarne suktsessioon on mingil põhjusel osalt hävinud elustikuga kasvukoha varasema koosluse taastumine ja koha taasasustamine .

Mis on kliimakskooslus ?
Kliimaks - ehk püsikoosluste faas. Kliimaks on koosluste või ökosüsteemide arengurea suhteliselt püsiv lõppjärk, kus suktsessiooni enam ei toimu, ehkki fluktuatsioonid ning klimaatilised ja evolutsioonilised muutused jätkuvad. Maismaaökosüsteemide kliimakseid iseloomustavad keerukas ruumiline struktuur, pindalaühiku kohta tuleva biomassi suur väärtus, produktiivsuse ja koguhingamise ligikaudne tasakaal ja kindlakskujunenud mullaprofiil .

Miks on jäätmetootmine elaniku kohta Eestis üks maailma suurimaid?
Eesti on esirinnas maailmas jäätmete hulga poolest ühe elaniku kohta, seda eelkõige põlevkivienergeetika tõttu. Üle 80% jäätmete allikas töötlev tööstus, energeetikaettevõtted ja reovee puhastamine. Põhiosa moodustavad jäätmed põlevkivitööstusest (72%).

Mis on Natura 2000?
Natura 2000 on EL linnudirektiivi ja loodusdirektiivi alusel moodustatud kaitstavate alade võrgustik. Eesti valis Natura 2000 alad välja ELga liitumise hetkeks. Kokku on Natura 2000 alasid Eestis 490 kogupindalaga 1 422 500 ha. Sellest 51% asub meres.

Mis on HELCOM ?
HELCOM ehk Helsingi komisjon ehk Läänemere merekeskkonna kaitse komisjon korraldab rahvusvahelist koostööd Läänemere keskkonnakaitse konventsiooni alusel Läänemere merekeskkonna kaitseks. Konventsiooni eesmärk on kaitsta Läänemere piirkonna merekeskkonda kõikide reostusallikate eest. Koostöö toimub Taani, Rootsi, Soome, Saksamaa, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Venemaa ja Euroopa Liidu vahel.
HELCOMi tulevikunägemuses on tasakaalus töötav Läänemere keskkond mitmekülgsete bioloogiliste komponentidega, mille tulemus on hea ökoloogiline keskkond ning jätkusuutlik majanduslik ja sotsiaalne tegevus. Selle eesmärgi ja visiooni nimel töötavad Läänemere-äärsed riigid ühise eesmärgi nimel ja koondavad oma jõud HELCOMi.

Mida tähendab riimvesi ?
Riimvesi ehk soolakas vesi on vesi, mille soolsus jääb vahemikku 0,5...18‰ (mõningail andmeil 0,5...30‰).
Riimveelised on tavaliselt mere- ja jõevee segunemisalad, näiteks lehtersuudmed ehk estuaarid. Ka maailmamere osad, mis ookeanidest eraldatud kitsaste väinadega, võivad olla riimveelised. Selliseks riimveeliseks sisemereks on näiteks Läänemeri.
Riimveelised veekogud on liikide arvu poolest elustikuvaesed, sest riimveega kohastunud organisme on suhteliselt vähe.

Miks on lipofiilsed saasteained ohtlikud elusorganismidele?
Lipotroofilised ained akumuleeruvad organismides, kuna on võimelised tungima läbi rakumembraani (Pb, DDT, Hg).

Millega tegeleb inimese ökoloogia?
Inimese ökoloogia uurib inimese poolt mõjutatud ökosüsteeme, samuti kuidas keskkond ja selle muutumine mõjutab inimest. On kompleksteadus ühiskonna ja looduse suhetest, sotsioökoloogia osa, mis uurib inimese mõju looduslikele ja kultuurökosüsteemidele.

Milliste Odum’i „spektri” tasemetega tegelevad ökoloogid?
Iga elusaine organisatsioonitase sisaldab biootilist (elusa struktuuri) komponenti, mis on seotud abiootilise komponendiga (elukeskkonnaga) läbi aine- ja energiavahetuse.
Iga tasanditest moodustab funktsionaalse bioloogilise süsteemi.
Ökoloogid tegelevad peamiselt spektri paremal äärel olevate süsteemidega: populatsioonide, koosluste ja ökosüsteemidega.

Mille poolest erineb populatsiooniline vaateviis koosluse või ökosüsteemi vaateviisist?
Populatsiooni peetakse üheks kõige tähtsamaks ökoloogia uurimisobjektiks. Populatsioon koosneb ühte liiki isenditest, millised elavad teatud territooriumil.
Peale üksikute organismide (isendite) omaduste iseloomustavad populatsiooni ainult temale omased karakteristikud . Üksikud organismid võivad sündida ja surra, kuid ainult populatsioonil on sündimus ja suremus . Populatsioonil on oma sünd, ta võib aja jooksul suureneda või kahaneda ning lõpuks ka täielikult hääbuda (välja surra).
Vaatluse all on erinevate populatsioonide vahelised suhted. Nii nagu organismid erinevad populatsioonidest, on ka biotsönoosidel oma iseärasused, mis erinevad üksikute populatsioonide omadustest.
Mida küpsem on kooslus , seda paremini säilitab süsteem stabiilsuse. Populatsioonide kasv või kahanemine ei mõjuta sel puhul oluliselt süsteemi üldist energeetilist tasakaalu ning produktiivsust.

Kui kaugel asub Maa Päikesest?
Tähe keskmine kaugus Maast on ~150 miljonit km. Valgus jõuab Päikeselt Maale kaheksa ja poole minutiga.

Mis on magnettormid ?
Magnettormideks ristis Maa magnetvälja häired Alexander von Humboldt 1808. aastal.
Magnettormid on globaalse ulatusega ja seda tugevamad mida tihedam ja kiirem on päikesetuul. Eriti tugeva ja kiire päikesetuule tekitavad Päikesel toimunud tugevad pursked , mille väljapaisatud plasma juhtub suunduma Maa poole.
Tuntavalt mõjuvad magnetvälja häired kosmilisele ja maapealsele sidele, samuti kosmoses töötavale aparatuurile.

Kirjelda kiirgusvoo hajumist ja neeldumist.
Hajumine tähendab, et kokkupõrgetel molekulidega või õhus leiduvate aerosoolidega kalduvad päikesekiirguse kvandid oma esialgsest suunast kõrvale. Osa neist jõuab maapinnani hajuskiirgusena, osa peegeldatakse tagasi.
Neeldumisel annavad kiirguskvandid oma energia üle neid neelanud molekulidele, mis võivad juba ise kiirata kas sama või mõne teise lainepikkusega kvante.

Mis toimub hingamisel?
Hingamine ehk respiratsioon on organismide kataboolne gaasivahetus väliskeskkonnaga. See võib toimuda nii anaeroobses (mineraalne hingamine) kui ka aeroobses (hapnikuhingamine) keskkonnas. Sõltuvalt hingamisprotsesside toimumiskohast saab rääkida kopsuhingamisest, nahahingamisest, lõpushingamisest jne; molekulaartasandil toimuvat hingamist nimetatakse ka rakuhingamiseks.
Hingamise protsessi käigus toimub kopsude ventilatsioon ja gaaside vahetus keha rakkude ja atmosfääri vahel. Rakud kasutavad hapnikku, mis on kaasatud rakkude ainevahetuse protsessi. Oksüdeerumise käigus tekkivat süsihappegaasi kasutatakse osaliselt rakkude poolt ja osaliselt väljutatakse kopsude kaudu.

Kui suur osa saadud energiast kulutatakse hingamiseks?
Ligikaudu 50%

Kirjelda parasiidi toiduahelat.
Parasiidi toiduahela puhul on kas produtsent või tarbija nakatunud parasiidiga ning energia läheb üle suuremalt organismilt väiksemale.

Mitme suurusjärgu võrra erinevad inimese bioloogiline ja tehnoloogiline energiatarve ?
Bioloogiline energiatarve on see mis me vajame toiduks. Tehnoloogiline energiatarve on see mis me kulutame (heaolu- ehitused , transport).
suurusjärgud kui on 2 nulli juures on kaks suurusjärku. 2000 kilokalorit on inimese bioloogiline energiatarve, arenguriikides on 200 000 inimese kohta kilokalorit.

Mitu korda on kaasaja inimese bioloogiline energiatarve suurem kiviaja inimese omast?
Energia vajadused on läbi ajaloo pidevalt kasvanud:
Ürginimene vajas päevas 2000 Kcal .
Kütt-korilane 5000 Kcal.
Varajased põllupidajad 12 000, hilisemad 20 000 Kcal.
Varasel tööstusperioodil kulus inimesel päevas 60 000, hilisemal juba 125 000 Kcal.
Tänapäeva inimene Aafrikas, Aasias ja Lõuna-Ameerikas kulutab keskmiselt 200 000 Kcal päevas. USA puhul on see näitaja 670 000 Kcal.

Mis on primaarenergia ?
Primaarenergia – looduslikust allikast saadud energia, mida tarbitakse teisteks energialiikideks muundamata . Eestis toodetavatest kütustest kuuluvad siia põlevkivi, kütteturvas, küttepuud, puidujäätmed ja biogaas; imporditavatest kütustest kivisüsi, maagaas, vedelgaas , raske ja kerge kütteõli, diislikütus, autobensiin ja lennukipetrool.

Miks peetakse maagaasi kõige keskkonnasõbralikumaks fossiilkütuseks?
Fossiilsete energiakandjate seas on maagaas kõige keskkonnasõbralikum ja säästlikum , see põleb ära puhtalt ning väheste heitmete eraldumisega.

Millised tegurid piiravad produktiivsust teades, et see on väga madal kõrbetes ja Arktikas ?
Temperatuur ja sademed.

Mille poolest energeetilises mõttes erinevad primitiivne põllundus ja kaasaegne põllumajandus?
Kasutatakse rohkem energiat kaasaegsel ajal, vahendid.

Valguskiired liiguvad sirgjooneliselt, kuid miks siis saavad kõrgemad laiuskraadid vähem energiat pinnaühiku kohta kui ekvaator ?
Kiiruse langemisnurk , päikese eksponeeritud aeg, kõrgemad laiuskraadid saavad tohutult vähem aega päikest.

Kuidas satuvad ohtlikud saastained nagu plii või heksakloraan Arktikasse või Antarktikasse?
Saasteainete kaugülekanne mõjutab muidu puutumatu loodusega polaaralasid . Külma õhu kondenseerudes sadestuvad seni atmosfääris liikunud saasteained jääle või ookeanile.

Kuidas tekib Londoni tüüpi sudu ?
Londoni e. New Yorgi tüüpi sudu tekib niiskete ja sompus ilmadega jahedal sügis- talvisel perioodil tööstusrajoonides, kus peamiselt kivisöe põletamise tagajärjel on atmosfäär saastunud tahmaosakeste ning SO2-ga. Veeaurust küllastunud õhus tekivad tillukesed väävelhappe piisakesed, mis koos tahmaosakestega moodustavad mürgise ja kantserogeense segu.
Sudu ohvrid: 1952 Londonis 4500 inimest
1930 Belgias (Maasi org) 63 inimest
1962 Jaapanis (Osaka) 60 inimest
1963 New Yorgis 170 inimest

Millised on Los Angelese tüüpi sudu tekkeks vajalikud tingimused?
Los Angelese tüüpi e. fotokeemiline sudu vajab tekkeks tuulevaikset, pilvitut ja kuiva ilma, intensiivset päikesekiirgust, mootorsõidukite heitgaaside ja naftatööstuse saasteainete (süsivesinikud, lämmastikoksiidid) kõrget kontsentratsiooni õhus. Reageerivad NOx-d ja lenduvad orgaanilised ühendid. Saadusteks on aerosoolid ning osoon.
Sellist tüüpi sudu tekib peamiselt suurlinnades (Los Angeles , Jerevan, Alma Ata, mitmed Jaapani linnad), kus on palju mootorsõidukite heitgaase ning tööstuslikku atmosfäärisaastet.

Kuidas mõjutavad termaalsed inversioonid kohalikku õhusaastet?
Termaalne inversioon tekitab linnades ja tööstuspiirkondades palju probleeme, kuna saasteained ei haju atmosfääris ära.
Inversioonikiht takistab tõusvate õhuvoolude arengut ja seega õhu ventilatsiooni: näiteks suits ei saa kõrgemale tõusta maapinna lähedalt, kuna pole õhuvoolu, mis seda ära viiks ja segaks ülejäänud õhumassiga. Tuulevaikuse ja jahtumisel suureneva õhuniiskuse tõttu tekib sageli vine või udu, mis seguneb linna kohal saasteainetega – moodustub sudu.

Kirjelda geoloogilise aineringe väikest tsüklit.
Geoloogilise aineringe puhul eristatakse väikest ja suurt tsüklit.
Väike tsükkel on settekivimite ring – murenemine, edasikandumine, settimine, tihenemine ja taas settekivimeiks kivistumine.

Kirjelda geoloogilise aineringe suurt tsüklit.
Suures geoloogilises tsüklis satuvad Maa pinnal murenenud tard - ja moondekivimeist moodustunud settekivimid maakoore liikuvais osades suurde sügavusse ja moonduvad seal.

Mis on evaporatsioon , transpiratsioon ja evapotranspiratsioon?
Evaporatsioon on aurumine .
Transpiratsioon on vee reguleeritud auramine taimede pinnalt, mille intensiivsus sõltub sellest, kui palju taim hoiab oma õhulõhesid avatuna.
Evapotranspiratsioon = evaporatsioon + transpiratsioon.

Millised füüsikalised tegurid määravad sademete hulga?
Sademed
Infiltratsioon
Transpiratsioon
Pinna äravool
Auramine
Kondensatsioon.

Mis juhtub veekogu elukooslusega soojussaaste puhul?
Oluline veereostuse põhjustaja on ka tööstusvete – mis võivad sisaldada raskmetalle, ravimite jääkprodukte, orgaanilise mürke, õlisid jt – jõudmine veekokku.
Probleemne on ka muda äravool näiteks ehitusplatsidelt, maha raiutud metsade alalt, põllumajandusest, mis võivad takistada päikesekiirguse jõudmist veesambasse, mistõttu kannatab taimede fotosüntees ja võivad tekkida taimestikuta veealad, mis ei ole osa looduslikust ökosüsteemist.
Veereostusele viitavad tavaliselt vee(kogu) kvaliteedi langus, veekogu kinnikasvamine, vee ebameeldiv lõhn, veeõitsengud jt.

Miks kasvavad väetistega saastatud veekogud kiiresti kinni?
Väetisega saastatud veekogud kiirendavad oluliselt looduslikke protsesse ja põhjustab veekogude enneaegset vananemist . Liigsed toiteelemendid satuvad veekogudesse peamiselt põldude üleväetamise tagajärjel, samuti puhastamata heitvete kaudu.

Mis on aeglane, mis kiire süsinikuringe?
Kiire: hingamisel CO2 tekitamine ja taimed muudavad selle hapnikuks.
Aeglane: lubjakivi ja fossiilsete kütuste teke.

Kuidas omandavad lämmastikku taimed, kuidas loomad?
Taimed omandavad lämmastikku mineraalsel kujul ( nitraadid , ammooniumsoolad ), loomad orgaaniliste ühenditena (valgud).
Lämmastik jõuab tagasi mulda surnud taimede ja loomade kaudu ning loomade eritistena.
Pinnases elavad bakterid muundavad ammoniaagi ja nitraadid uuesti atmosfääri vabanevaks lämmastikuks.

Mis on keskkonna hapestumine? Kuidas inimtegevus seda mõjutab?
Inimene mõjutab aineringet nii tsüklite kiiruse kui aineringesse sisestatud komponentide kaudu: fossiilkütuste põletamine, kariloomade väljaheidetest eralduv ammoniaak .

Kuidas satuvad elemendid biogeokeemilise ringluse „bio” faasi?
Kõik aineringed sõltuvad veest. Olles asendamatu komponent elusaine toimimises, mõjutab vee olemasolu kõiki biogeokeemilisi tsükleid. Vesi kui universaalne lahusti osaleb fotosünteesi protsessis, tagab transpiratsiooni, samuti elementide ja ühendite transpordi.

Milline on Milankovitchi tsüklite mõju Maa kliimale?
Maa orbiit muutub ja Maa kliima muutub ka: aastaajad on pehmemad ning temperatuuriamplituud väheneb.

Mis on Päikese aktiivsuse peamiseks indikaatoriks?
Pilved

Milline inimese tegevus soodustab üleujutuste esinemissagedust ja ulatust?
Massiivne metsaraie mägipiirkondades muudab üleujutused ulatuslikumaks. Linnade või muu inimasustuse rajamine üleujutusalade piirkonda suurendab võimalikke kahjusid.

Kuidas ja millal tekkis osoonikiht ? Milline oleks elu Maal ilma osoonikihita?
Osoonikiht kaitseb maa organisme ultraviolettkiirguse eest. Kui osoonikihti ei oleks, oleks elu Maa peal jäänudki ookeanide sügavamatesse kihtidesse. Tekib kõrgemates atmosfääri kihtides, tekkis umbes 300 kuni 500 miljonit aastat tagasi.

Millised on osooni lagunemiseks vajalikud tingimused?
Osoon kondenseerub temperatuuril –112°C siniseks vedelikuks. Et trihapnik kondenseerub alles temperatuuril –183°C, saab vedeldamisega eraldada puhast osooni, mis külmub temperatuuril –192 Celsiuse kraadi.

Kuidas on inimtegevus mõjutanud osoonikihi hõrenemist?
Igasugused aerosoolid, autode heitgaasid , tööstuses olevad korstnad.

Mis on diferentseeritud paljunemine?
Diferentseeritud paljunemine ehk looduslik valik - mõne genotüübiga isendid jäävad ellu ning annavad paljunemisvõimelisi järglasi enam kui teised liigikaaslased.

Millised on biootilised tegurid?
Biootilised tegurid on ökosüsteemis esinevad mõjurid (tegurid), mis johtuvad organismide kooseksisteerimisest.
Biootilised tegurid saavad organismi elutegevust soodustada või pidurdada.

Mis on keskkonna kandevõime?
Keskkonna kandevõime on ökoloogias parameeter, mis iseloomustab vaadeldavas ökosüsteemis mingi liigi isendite arvu, mida ökosüsteem on võimeline kandma.

Mille poolest erineb inimpopulatsiooni juurdekasv looduslike populatsioonide omast?
Looduslik valik tähendab, et paremini kohanenud indiviidid paljunevad, nende geneetiline materjal kandub edasi ja jääb püsima. Evolutsioon toimib loodusliku valiku kaudu.
Kui kohanemine ei õnnestu ning surevad kõik populatsiooni isendid, on toimunud populatsiooni väljasuremine.

Millised on kaks tegurit, mis määravad populatsiooni juurdekasvu ?
Eksponentsiaalne populatsiooni kasv on võimalik vaid eriti soodsates tingimustes ja väga lühikest aega.
Liigist ja keskkonnast sõltuvalt aeglustavad kasvu muuhulgas piiratud ruum ja toidu hulk, ebasoodsad ilmastikuolud, konkurendid, röövloomad, parasiidid ja haigused.
Lõpuks jääb populatsiooni tihedus tasemele, kus sündimus ja suremus on tasakaalus.

Milline on stabiilse populatsiooni vanuseline struktuur (protsentides: noored, keskealised, vanurid)?
Noorte, keskmises elueas ja vanemate isendite arvukus on enam-vähem võrdne. Sellise populatsiooni arvukus on dünaamilises tasakaalus.

Mis on eufootiline tsoon?
Eufootiline e. epipelaagiline tsoon, kus toimub fotosüntees. Kihi paksus sõltub vee läbipaistvusest, olles ookeanide keskosades 200 m, kuid šelfialadel ja eutroofsemates piirkondades palju vähem.

Seleta mõiste apwelling .
Apwelling on nähtus, kus külm, toitaineterikas pinnakihi alune vesi tõuseb pinnale. Toitainete rohkuse ja valguse koosmõjul järgneb sellele reeglina fütoplanktoni õitseng. Apwelling soodustab hapniku liikumist veekihtide vahel. Enamasti on põhjustatud kestvatest samasuunalistest tuultest. Apwellingu piirkonnad on väga rikkad planktoni ja muu elustiku poolest.

Miks muudab liigiline mitmekesisus ökosüsteemi stabiilsemaks?
Sest siis võib kindel olla, et ei ole näiteks ainult kiskjaid – nendel ei saa toit otsa. Või ei ole ainult linde – nendel on tarvis igasuguseid putukaid ja marju. See siis tähendab, et kõik on tasakaalus.

Millised on kaks olulist klimaatilist tegurit, millest oleneb organismide levik?

Mille poolest erineb liigiline mitmekesisus ökoloogilisest mitmekesisusest?
Liigilist mitmekesisust kas koosluses või ökosüsteemis võib mõõta erinevatest aspektidest lähtuvalt. Whittakeri järgi alfa, beeta ja gamma diversiteet .
Alfa diversiteet näitab mingi kindla ala või ökosüsteemi mitmekesisust. Väljendatakse liikide arvuna.
Beeta diversiteet näitab erinevust kahe võrreldud ökosüsteemi mitmekesisuste vahel. Väljendatakse mõlema ökosüsteemi ainuomaste liikide summana.
Gamma diversiteet näitab suurema piirkonna kõigi ökosüsteemide liigilist mitmekesisust.
Ökoloogilise mitmekesisuse mõõt arvestab liikide domineerimist. Ökoloogiliselt on suur vahe, kas kümme liiki on kõik võrdselt esindatud või moodustab üks liik 90% biomassist ja ülejäänud üheksa liiki kokku 10%.

Mille järgi jaotatakse eluvööndeid ookeanis?
Elu jaotumus ookeanis on eelkõige seotud ookeani põhja liigestusega sügavusvöönditeks ehk vertikaalseteks tsoonideks.
Litoraalne piirkond e. rannikuvöönd – tõusu ja mõõna ala. Maksimaalne tõusu-mõõna vahe võib olla 15-17m ( Kanada idarannik), harilikult 1-2 meetrini või sentimeetrini.
Sublitoraalne piirkond – mõõnapiirist kuni 200-400m sügavuseni ( mandrilava piir). Kõige tihedamini taimede ja loomade poolt asustatud tsoon ning tähtsaim kalapüügiala.
Batüaal – kuni 4000m. Mandrinõlv ehk geomorfoloogiline
provints .
Abüssaal – üle 4000m. Ookeani nõgu. Hõivab ~4/5 kogu ookeani põhjast.

Kuidas seletada taimekoosluse vertikaalset stratifikatsiooni (rindelisust)?
Vertikaalne struktuur e. rindelisus on määratud taimede eri kõrgustega koosluses. Üks rinne moodustub taimedest , mille lehestik on enam-vähem ühel kõrgusel. Eristatakse puu-, põõsa-, puhma -, rohu- ja samblarinnet. Puurindes võidakse eristada esimest ja teist rinnet .
Rinde kõrgus mõõdetakse mullapinnast kuni rinnet moodustavate taimede ülemise pinnani.
Rindelisus tuleneb taimede erinevast nõudlusest päikesevalguse järele. See põhjustab erinevused taimede kõrguses ja määrab nende kasvu iseloomu.
Rindeline kasv võimaldab kasvupinna palju paremat kasutust .

Seleta mõiste fotoperiodism .
Fotoperiodism on organismide reaktsioon ööpäevase valgus- ja pimedusaja muutustele. Avaldub eriti taimeriigis. Paljude taimede õitsemine sõltub valguse- ja pimedusperioodi pikkusest

Kuidas avaldub suktsessioon veekeskkonnas?
Suured pöördumatud muutused viivad uute koosluste tekkimiseni, toimub vahetus e. suktsessioon.
Suktsessioon on mitmekümnete kuni mitmete sadade aastate jooksul avalduv ökosüsteemide väljakujunemise ja stabiliseerumise protsess, mille vältel asendub üks kooslus teisega .
Kuna veekeskkonna suktsessiooni iseloomustab peamiste toiteainete kontsentratsiooni suurenemine, võib seda protsessi nimetada ka looduslikuks eutrofeerumiseks. Tegemist väga aeglase protsessiga, mis võib kesta sadu kuni tuhandeid aastaid erinevalt antropogeensest eutrofeerumisest, mil toiteained on vette sattunud inimtegevuse tagajärjel ning protsess võib toimuda mõnikord väga kiiresti.

Kuidas mõjutab röövkalade intensiivpüük fütoplanktoni juurdekasvu? Miks?
Merekeskkonna primaarproduktsioon toodetakse fütoplanktoni poolt õhukeses pinnakihis , mis on fotosünteesi jaoks piisavalt varustatud päikeseenergiaga. Seega on fütoplankton (enamasti ainuraksed, lihtsad organismid nagu vetikad) kogu hiiglasliku, suurtesse sügavustesse ulatuva toitumisvõrgustiku aluseks. Ja on teada, et kalad toituvad vetikatest ja mõned suuremad kalad toituvad väikestest kaladest. Kui nüüd kõik kalad ära püütakse, siis pole enam kedagi, kes sööks fütoplanktonit.

Mis on keskkonnaseire?
Keskkonnaseire on keskkonnaseisundi ja seda mõjutavate tegurite järjepidev jälgimine, mille põhieesmärk on prognoosida keskkonnaseisundit ja saada lähteandmeid programmidele, planeeringutele ja arengukavade koostamiseks.
Kk-seiret teostatakse kolmel tasandil:
1. Riiklik kk- seire .
2. Kohaliku omavalitsuse kk-seire.
3. Ettevõtja kk-seire. Omal kulul oma tegevusega tekitatud heitmete mõjupiirkonnas. Tehakse ka oma tarbeks, kuid enamasti kaasneb see kohustusena, kui ettevõttele on antud loodusvara kasutusõiguse luba või saasteluba.

Mida tähistab lühend CITES?
CITESi ehk Washingtoni konventsioon (akronüüm ingliskeelsest fraasist Convention on International Trade in Endangered Species of Wild Fauna and Flora , 'Loodusliku loomastiku ja taimestiku ohustatud liikidega rahvusvahelise kauplemise konventsioon') on rahvusvaheline valitsustevaheline leping, mis reguleerib ülemaailmse kaubitsemise tagajärjel ohtu sattunud liikide riikidevahelist importi ja eksporti. CITESi poolt määratud liike (nn CITESi liigid) on umbes 33 000.
Eestis reguleerib CITESi konventsiooni täitmist Keskonnaministeeriumi looduskaitse osakond ning vastavat järelevalvet teostab Keskkonnainspektsiooni looduskaitse osakond.

Millest on tingitud põlevkivitööstuse kõrge jäätmetemahukus?
Põlevkivi koosneb orgaanilisest ainest ja mittepõlevast mineraalosast, mis toob kaasa suure jäätmetemahu nii kaevandamisel, töötlemisel ( aheraine ), põletamisel ( tuhk ) kui õli tootmisel.

Seleta lahti sõnapaar “säästev areng”.
Brundtlandi komisjoni kohaselt: “areng, kus rahuldatakse käesoleva põlvkonna vajadused tulevaste põlvkondade võimalusi ohustamata”. Säästev areng on eluviis, mis looduskasutuses arvestab oleva ja tulevaste põlvkondade huvi

Arengustrateegia Säästev Eesti 21 eesmärgid on:
SE21 on Eesti riigi ja ühiskonna arendamise strateegia aastani 2030, sihiga ühendada globaalsest konkurentsist tulenevad edukusenõuded säästva arengu põhimõtete ja Eesti traditsiooniliste väärtuste säilitamisega.
Eesmärgiks on tagada eesti kultuuriruumi säilimine, saavutada heaolu kasv, sidus ühiskond – st. sotsiaalne kaasatus, regionaalne tasakaal ja tugev kodanikuühiskond – ning ökoloogiline tasakaal.

Nimeta Läänemerd ümbritsevad riigid.
Eesti, teised Läänemere-äärsed riigid on Läti, Leedu, Poola, Saksamaa, Taani, Rootsi, Soome ning Venemaa.

Millised on Läänemere viis kõige olulisemat keskkonnaprobleemi?
Läänemere põhilised keskkonnaprobleemid on eutrofeerumine, merereostus ja ohtlike ainete akumuleerumine elusorganismides, võõrliikide sissetung ja bioloogilise mitmekesisuse häirimine.

Kuidas satuvad võõrliigid Läänemerre?
Laevade ballastvee mahutites. Kinnistumine laeva kere külge.
Üks variant on, et spetsiaalselt tuuakse, kui 50ndatel toodi vääriskalasid sisse, aga nende probleemiks on, et soolsus on madal ja nad ei jää püsima. Aga jällegi magevee liigid suudavad siin väga edukalt hakkama saada.
94.ndal aastal vesikirp Kaspia mere piirkonnast – hästi kohanenud – täiendab räime toidulauda ja pakub konkurentsi räime noorjärkudele.
Teadlaste eksitusega tuuakse sisse.
Akvakultuur
Iga tuvastatud uus liik, kes siin avastatakse on võõrliik. Ja aastas kusagil 100 ringis ja kes siis elama/püsima jäävad on 2-3 liiki.
26

.DOC Laadi alla originaalfail 22 lk · .doc · 22 allalaadimist

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 22 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2012-05-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti

22 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

KKasepalu Õppematerjali autor

2011. kordamisküsimused

helcom populatsioon asurkond natura 2000 riimvesi Ökoloogia keskkond biotsönoos ökosüsteem biosfäär

Sarnased õppematerjalid

odt

Ökoloogia ja keskkonnakaitse

1)Miks teadlased kasutavad mudeleid? Mudeleid koostakse selleks, et selgitada võimalikke seoseid mitmesuguste informatsioonihulkade vahel. 2)Mis on ökoloogia? Teadus, mis uurib organismide ja neid ümbritseva keskkonna vahelisi seoseid. 3)Millega tegeleb inimese ökoloogia? Inimese ökoloogia uurib inimese poolt mõjutatud ökosüsteeme, samuti kuidas keskond ja selle muutmine mõjutab inimest. On kompleksteadus ühiskonna ja looduse suhetest, sotsioökoloogia osa, mis uurib inimese mõju looduslikele ja kultuurökosüsteemidele. 4)Mis on teadus? Teadus on sihipärane tegevus eesmärgiga saada uusi teadmisi meid ümbritseva maailma kohta ning teha tõenäoseid prognoose. 5)Milliste Odum´i ,,spektri" tasemetega tegelevad ökologid?

Ökoloogia ja keskkonnakaitse

docx

Ökoloogia ja keskkonnakaitse alused - küsimused ja vastused

Ökoloogia ja keskkonnakaitse alused Kordamisküsimused: 1) Mis on ökoloogia? Ökoloogia on teadus, mis uurib organismide ja neid ümbritseva keskkonna vahelisi seoseid. 2) Mis on populatsioon? Populatsioon e. asurkond on omavahel vabalt ristuvate isendite kogum, mis asustab mingit kindlat territooriumi. Populatsiooni iseloomustavad arvukus, vanuseline, sooline ja geneetiline struktuur ning levila e. areaal. 3) Mis on biotsönoos? Biotsönoos e

Ökoloogia ja keskkonnakaitse

doc

ökoloogia lühikonspekt

· Odum, E.P. 1997. Ecology a pridge between science and society · Ökoloogia (ecology) (oikos eluruum, logos õpetus) õpetus eluruumi seaduspäradest; teadus organismide, nende populatsioonide ning koosluste ja keskkonnatingimuste vastastikustest suhetest. · Termini võttis 1866.a. kasutusele saksa teadlane E. Haeckel. · Autökoloogia (organismal ecology) organismiökoloogia, liigi (seda esindavate isendite) ja keskkonnategurite suhteid uuriv ökoloogia haru . A-t jaotatakse uuritavate keskkonnategurite või organismirühmade ja nende elutalitluse järgi (näit. Lindude autökoloogias eristatakse pesitsus- ja toitumisökoloogiat). · Termini võtsid tarvitusele Schröter ja Kircher 1896. Demökoloogia (population ecology) populatsiooniökoloogia (Schwerdtfeger 1963), ökoloogia haru, mis uurib organismide populatsioone ja nende keskkonnaoludest johtuvat dünaamikat

Ökoloogia

doc

Ökoloogaia lühikonspekt

Odum, E.P. 1997. Ecology – a pridge between science and society • Ökoloogia (ecology) (oikos – eluruum, logos – õpetus) – õpetus eluruumi seaduspäradest; teadus organismide, nende populatsioonide ning koosluste ja keskkonnatingimuste vastastikustest suhetest. • Termini võttis 1866.a. kasutusele saksa teadlane E. Haeckel. • Autökoloogia (organismal ecology)– organismiökoloogia, liigi (seda esindavate isendite) ja keskkonnategurite suhteid uuriv ökoloogia haru . A-t jaotatakse uuritavate keskkonnategurite või organismirühmade ja nende elutalitluse järgi (näit. Lindude autökoloogias eristatakse pesitsus- ja toitumisökoloogiat). • Termini võtsid tarvitusele Schröter ja Kircher 1896. Demökoloogia (population ecology)– populatsiooniökoloogia (Schwerdtfeger 1963), ökoloogia haru, mis uurib organismide populatsioone ja nende keskkonnaoludest johtuvat dünaamikat

Ökoloogia

doc

Ökoloogia lühikonspekt

Odum, E.P. 1997. Ecology a pridge between science and society · Ökoloogia (ecology) (oikos eluruum, logos õpetus) õpetus eluruumi seaduspäradest; teadus organismide, nende populatsioonide ning koosluste ja keskkonnatingimuste vastastikustest suhetest. · Termini võttis 1866.a. kasutusele saksa teadlane E. Haeckel. · Autökoloogia (organismal ecology) organismiökoloogia, liigi (seda esindavate isendite) ja keskkonnategurite suhteid uuriv ökoloogia haru . A-t jaotatakse uuritavate keskkonnategurite või organismirühmade ja nende elutalitluse järgi (näit. Lindude autökoloogias eristatakse pesitsus- ja toitumisökoloogiat). · Termini võtsid tarvitusele Schröter ja Kircher 1896. Demökoloogia (population ecology) populatsiooniökoloogia (Schwerdtfeger 1963), ökoloogia haru, mis uurib organismide populatsioone ja nende keskkonnaoludest johtuvat dünaamikat

Ökoloogia

docx

Ökoloogia eksam 2017

Ökonišš – populatsiooni püsimiseks tarvilike tegurite olemasolu (ökoamplituudide vahemik). 4. Popultsiooniökoloogia. Populatsioonide määratlemine. Populatsiooni iseloomustavad tegurid. Populatsiooni kasvu tüübid ja keskkonna kandevõime. Populatsioonide tsüklilisus. Areaal ja levik. Elustrateegiad K ja r strateegia. Metapopulatsioonid. Populatsiooniökoloogia – organisme looduses mõjutavad nii abiootiline (eluta) keskkond kui biootiline(elus) keskkond. Lisaks neile mõjutavad organisme ka teised organismid, esmajärjekorras nende omad liigikaaslased. Populatsioonide määratlemine  Geograafiline populatsioon – paikneb loodusgeograafiliselt ühtlases piirkonnas, kuid koosluste poolest mitmekesisemal maastikul (taiga)  Ökoloogiline populatsioon – on seoses kindla ökosüsteemiga (mets)  Lokaalpopulatsioon – liigi väikseim elementaarrühm ühe ökosüsteemi piires (kuusetukk metsas)

Ökoloogia

doc

Mõisted 1

Ökosüsteem on funktsionaalne süsteem, milles toitumissuhete (aine- ja energiaülekande) kaudu seostunud organismid koos keskkonnatingimuste kompleksiga moodustavad isereguleeruva areneva terviku. Ökosüsteemi põhikomponendid on anorgaanilisest ainest orgaanilist ainet sünteesivad autotroofsed taimed, orgaanilist ainet muundavad taimtoidulised ja loomtoidulised loomad, orgaanilist ainet anorgaaniliseks tagasi lagundavad (surnud orgaanilisest ainest toituvad) lagundajad ja eluta keskkond, kust ammutatakse elusaine ehitamiseks vajalik ja kuhu elutegevuse lõppsaadused tagastuvad. Ökosüsteem koostisosadeks on: · biotsönoos ehk elukooslus · ökotoop ehk elukeskkond o taimekooslused o õhkkeskkond o seenekooslused o vesikeskkond o loomakooslused o muldkeskkond

Ökoloogia ja keskkonnatehnoloogia

docx

Ökoloogia kordamis küsimused 18/19

ÖKOLOOGIA EKSAMI PROGRAMM Ökoloogia sisu ja mõiste Ökoloogia kuulub elusloodust uurivate teaduste hulka. Ökoloogia on teadus, mis uurib organismide ja keskkonna vahelisi vastastikuseid suhteid Ökoloogia teadusharud: Autökoloogia organismiökoloogia, liigi ja keskkonnategurite suhteid uuriv ökoloogia haru Demökoloogia ökoloogia haru, mis uurib organismide populatsioone ja nende keskkonnaoludest johtuvat dünaamikat Sünökoloogia Uurib populatsioonide omavahelisis suhteid ning koosluste ja keskkonnatingimuste suhteid Geoökoloogia- uurib maastikuüksuste ökosüsteemide siseseid ja vahelisi suhteid ning maastiku aineringet ja energiavoolu, lähtudes organismide ja nende koosluste kohta tehtud uuringuist. Käitumisökoloogia Globaalökoloogia ökoloogia haru, mis uurib Maad kui terviklikku süsteemi

Ökoloogia

Rohkem sarnaseid