Tartu Ülikool MAGNETTORMID Referaat Tartu 2012 2 Sisukord Sissejuhatus..................................................................................................3 1. Mis on magnettorm?....................................................................................4 2. Miks tekivad magnettormid?..........................................................................5 2.1 Juhtumeid ajaloost.....................................................................................................6 3. Magnettormide vaatlus............................................................................................................7 3.1 Parameetrid...............................................................................................................7
veel suure energiaga osakesi, mida nimetatakse päikesetuuleks. Osakeste mõjupiirkond e. heliosfäär võib ulatuda tähest enam kui 200 AU kaugusele. Maa magnetväli kaitseb planeeti päikesetuule eest. Väga kõrge Päikese aktiivsuse puhul "tungib" laetud osakeste pilv Maa magnetosfääri. See võib esile kutsuda Maa magnetvälja häireid (magnettorme) ja virmalisi. Päike ja Maa magnetväli Päikesetuul Magnetosfäär Magnettormid Maa öisel poolel küünib magnetosfääri saba kuni 1000 Maa raadiuse kaugusele ja on keeruka sisemise struktuuriga. Selles sabas saavadki alguse magnettormid, mis maapinna tasemel avalduvad Maa magnetvälja suuna ja tugevuse kiirete muutustena. Magnettormideks ristis Maa magnetvälja häired Alexander von Humboldt 1808. a. Magnettormid on globaalse ulatusega ja seda tugevamad mida tihedam ja kiirem on päikesetuul. Eriti tugeva ja kiire
PÄIKE Päikesesüsteemi täht PÄIKE on ainus täht, mille pindala saab vaadelda. Kõik planeedid tiirlevad ümber Päikese, ühes ja samas suunas ja peaaegu ühes ja samas tasandis. Nende orbiidid on peaaegu ringjoone kujulised ja paiknevad Päikesest järjest kasvavas kauguses nii, et pole mingit kartust nende lõikumiseks ja kokkupõrkeks. Päikese mass on umbes 700 korda suurem planeetide kogu massist. Päikese vaatluseks sobivalt kohandatud pikksilmades on Päikese pinnal näha mitmesuguseid huvitavaid detaile: Päikese pind on teraline Aegajalt tekivad sellel täpid Aegajalt tekivad sellel laigud Pinnalt purskub välja gaasi, mis annab tunnistust võimsatest plahvatustest Päikese pinna-aktiivsus, laigud ja plahvatused põhjustavad Maal ''magnettorme'' (magnetvälja muutusi), virmalisi ja raadiohäireid, nad avaldavad kindlasti mingit mõju ka elusloodusele. Maal on siiski mitu kaitsekilpi, mis Päikese mõju tunduvalt leevenda...
(1) Maa magnetvälja mõju Nagu kõik väljad, levib ka magnetväli lõpmatuseni kaotades jõudu distantsi pikenedes. Veel ka kümnete tuhandete kilomeetrite kaugusele kosmosesse jäävat välja osa kutsume me magnetosfääriks. Seal kaitseb väli meid päikesetuule (võivad elusorganismidele mõjuda radioaktiivse kiiritusena) eest suunates osakesi Maa pooluste suunas, kus nad siis atmosfääri sisenevad täites taeva virmalistega.(1) Maa magnetvälja ja Päikese mõjuga jõuavad maale ka magnettormid. Magnettormid tekivad Päikeselt tulevate laetud osakeste jõudmisel Maa magnetvälja, viimase poolt haaratakse ja tekivad häired magnetväljas.(2) Magnettormidega kaasnevad virmalised, 3 elektrivõrkude häired ning väsimus.(3) Mõned loomad, nende hulgas ka mesilased, kilpkonnad ja linnud, kasutavad Maa magnetvälja navigeerimisel. Maa magnetvälja suund Magnetil, nii nagu ka Maal, on poolused. Kuid goegoraaflisele põhjapoolusele vastab
Vanus: u 4,6 miljardit aastat. Fotosfäär Päikese nähtav pind. Paksus: u 300km. Kiirgab suurema osa päikeseenergiast. Temperatuur: 4400- 6400 0C. Teraline muster. Päikeselaigud ja filamendid. Päikese osad Päikese atmosfäär · Kromosfäär. · Kroon. Sisemus. Päikese laigud Temperatuur madalam ümbritsevast piirkonnast. Tugev päikese magnetväli. Loited. Magnettormid. Atmosfäärihelendused (Virmalised) Päikesevarjutus Päikese Tähtsus Energia Taimed- fotosüntees Inimtegevus Soojus Kasutatud kirjandus Jaak Jaaniste ,,FÜÜSIKA" 12-ndale klassile. www.wikipedia.org http://opik.obs.ee/osa3/ptk01/tekst.html www.google.com
Päikesetuules ja magnettormides Päike, nagu teised tähed, kiirgab, saates ümbritsevasse ruumi energiat. Maa nooruspäevadega võrreldes on praegu temani jõudev energiatihedus umbes kolmandiku võrra suurem ja järgneva miljardi aastaga kasvab ehk veel kümnendiku võrra. Sellest tulenevalt on arenenud isegi teemat, et kunagi oleks tarvis Maad Päikesest natuke kaugemale sõidutada. Peale tavapärase kiirguse levib päikeselt ja tähtedelt maailmaruumi ioniseeritud gaasi ehk plasmat, mida nimetatakse ka korpuskulaarseks kiirguseks. Päikeselt kannab korpuskulaarne kiirgus( prootonid, alfaosakesed, elektronid) umbes miljon korda vähem energiat välja kui elektromagnetilise kiirguse kvantide voog. Siiski jätkub sellest vähesestki oluliste sündmuste algatamiseks nii maal kui tema naaberplaneetidel. Magnettormid, virmalised ja mitmed vähem tuntud nähtused saavad alguse päikesetuulest, mis ongi päikese korpuskulaarne kiirgus. Miks j...
graafilisel põhjapoolusel, vaid sellest 2000km eemal Kanada põhjaosas Maal on kohti kus magnetnõel ei võta kindlat suunda neid nimetatakse magnetilise anomaalia piirkondadeks Maa magnetväli kaitseb Maa elanikke kosmilise kiirguse eest Suure energiaga laetud osakesed mõjuvad elusorganismidele kahjulikult Vaatluste abil on kindlaks tehtud, et Maa magnetpooluste asukohad muutuvad. Need on väga pikaajalised Magnettormid Lühiajalisi ja järske Maa magnetvälja muutusi nimetatakse magnettormideks. Mis kestavad tavaliselt 6 12 tundi Magnettorme seostatakse Päikese aktiivsusega, kui Päike paiskab maailmaruumi rohkelt ja suure energiaga laetud osakesi Magnettormid saavad alguse Päikesel toimunud pursetest,mil paiskub välja suur hulk elektrilaenguga osakesi.Kui see voog juhtub Maa magnetväljale pihta saama,siis ta moonutab seda ja põhjustab häireid
Vaatamata rünnakule on Eesti suutnud olla siiamaani progressiivne ja ka kaitse rakendamisel on Eesti olnud üsna usin. Tallinnasse on rajatud rahvusvaheline küberrünnaku kaitsekeskus, kuhu erinevad NATO riigid on saatnud oma eksperte tööle. Mina leian, et küberrünnaku ennetamiseks või ära hoidmiseks peaks inimestele rohkem rääkima interneti varjukülgedest ja sellest, mida tohib ja mida ei tohi internetis jagada ehk lihtsatest tõdedest. Teiseks tõenäolisemaks kriisiks on Eestis magnettormid. Eesti asub Maa magnetpoolusele suhteliselt lähedal ja seetõttu on Eestis magnettormide mõju tugevam. Peamine oht, mis magnettormidega kaasneda võib on elektrikatkestus, mida Eestis ka juhtunud on. Eestis ei ole juhtunud veel nii suurt elektrikatkestust nagu näiteks Kanadas, kus jäi elektrita paar miljonit inimest aga see ei tähenda, et ohtu pole. elektrikatkestusi ennetada pole üldiselt võimalik, sest looduse vastu ei saa. Mida inimesed teha saavad, on valmis olla. Näiteks
Päike on eksisteerinud umbes 4,5 miljardit aastat See peaks veel eksisteerima umbes 5-6 miljardit aastat Päikesevalgus tuleb maale umbes 8 minutit ja 20 sekundit Päike kiirgab energiat koguvõimsusega 3,9*1026 W Päikese mass on 1,99*1030 kg Click Click icon to icon addtopicture add picture Päikesesüsteem Päikese aktiivsuse tagajärjed meile on virmalised, magnettormid ning raadiolainete levi häired Päikese ekvaatori lähistel on pöörlemisperiood 25 Maa ööpäeva, poolustel 36 ööpäeva Päikese aktiivsuse tsükkel kestab 11 aastat Päikese tuuma gaasid on surutud kokku ligikaudu 150 korda tihedamalt kui vesi Päike sisaldab rohkem kui 99.8% kogu Päikesesüsteemi massist Päikese magnetväli on väga tugev ja väga komplitseeritud. Tema magnetosfäär, samuti tuntud kui heliosfäär, ulatub teisele poole Pluutot Click Click icon to
kaaslasi või need puuduvad üldse; Neil on tahke pind; Nad pöörlevad suhteliselt aeglaselt. 10.Hiidplaneedid on Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun. Nende üldiseloomustus on : Nende ümber on tihe atmosfäär; Nad pöörlevad aeglaselt vööndite kaupa; Neil on palju kaaslasi; Kõigil on rõngad ümber; Neil on suur mass, suured mõõtmed ja väike tihedus. 11.Päike annab Maale: 1) Valgust 2) Öö ja päeva vaheldumise 3) Ilmastiku muutused 4) Magnettormid 5) Fotosüntees päikese mõjul 12. Asteroidid e. Väike planeedid asuvad Marsi ja Jupiteri orbiitide vahel ja neil ei ole kindlat orbiiti. Komeedid on tahked kehad millel on tuum millest eralduvad gaasid ja tahked oskesed ning mis Päikese mõjul keitavad komeedile saba. Meteoor-tahke tükk, mis satb Maa atmosfääri ja põleb seal täielikult. Meteooriidid-tahked kehad, mis atmosfääri sattudes ei põle täielikult ja kangevad Maale, tekitades kraatreid. 13
Valgamaa Kutseõppekeskus Anna Ivanova LKT-14 VIRMALISED Referaat Juhendaja: Sille Allik Valga 2015 Sissejuhatus Minu referaadi teemaks on virmalised. Seda teemat andis mulle õpetaja. Referaadis kirjutan, kuidas need virmalised tekkivad ja mida see üldse endast ette kujutab. Panen ka pilte virmalistest ja nende tekkimisest. 2 Sisu Lk2……………………………………………………....…………………Sissejuhatus Lk3………………………………………………………………………………….Sisu Lk4………………………………………………...………………..Mis on virmalised? Lk5………………………………………………………..…………Pildid virmalistest Lk6………………………………………………..………Kuidas tekkivad virmalised? Lk7…………………………………………………………….Pildid virmaliste tekkest Lk8…………………………….…………Kus kõige sagedamini tekkivad virmalised? Lk9………………………………………………………………….Kasutatud allikad ...
hakkanud järsult kasvama. 20. sajandi esimesel poolel oli maailmas vaid 1,6 miljonit inimest, kuid 20. sajandi lõpuks oli juba populatsioon kasvanud 7 miljonini. Olukord on läinud nii kaugele, et rahvaarvu kasvades on suurenenud ka maavarade kasutamine, nagu nafta, väärismetallid, väärisgaasid, ning nede pideva tarbimisega tekitame ökosüsteemi häireid ja reostust. 2003. aasta ulmefilm ,,The Core'' räägib sellest, kuidas suure reostustaseme tõttu hakkasid atmosfäris tekkima suured magnettormid ja Maa tuum jäi seisma. Grupp Ameerika teadlasi saadeti puurlaevaga Maa tuuma, et seal tuumalõhkekehadega uuesti tuum ringlema panna. Laeva pardal olevad teadlased jõudsid lõhata pommi ning tuuma uuesti käivitada, kuid hukkusid oma misjoonil. Film paneb mõtlema just sellele, kui kaugele on läinud inimkond tehnoloogiaga ning milliseid katastroofe võib inimtegevus põhjustada. Inimkonna kasvuga paraleelselt täienduvad ka teadmised meditsiinis. Praegusel ajal suudame
F=B*I*l*sin? 4. MAGNETISM Magnetväli on liikuvte laetud kehade vahel mõjuv väli. Püsimagnet omab magnetvälja ka elektrivoolu puudumisel. Magneetumine on nähtus, mille korral hakkab aine magnetvälja paigutamisel tekitama ise magnetvälja. Magnetnõel on väike pöördumisvõimeline püsimagnet. Oersted avastas, et juhet läbiv elektrivool avaldab magnetnõelale orienteerivat mõju. Magnetnõel on risti juhtme ja tasandiga, mille määravad juhe ja magnetnõela keskme kinnituspunkt. Ampe´re´i seadus Magnetväljas juhtmelõigule mõjuv jõud F on võrdeline juhet läbiva voolu tugevusega I, juhtmelõigu pikkusega l ja siinusega nurgast voolu suuna ning magnetvälja suuna vahel Ampe´re avastas: · Parallelsete juhtmete vahel mõjuv jõud on maksimaalne. Ristuvate juhtmete vahel jõudu pole · Samasuunalised voolud tõmbuvad, vastassuunalised tõukuvad. · Jõud on alati risti juhtme...
Suuremate laikude kohal paisatakse fotosfääri peal asuvasse kromosfääri suur energiaga gaasijaod ehk loided. Kõige võimsamates kromosfääri loidetes võib sisalduda niipalju energiat kui kogu maailm tarvitab 100 000 aasta jooksul. Päikese aktiivsuse tagajärjed maal on magnettormid, raadiolainete levi häired ja virmalised. Päikeseloide kuuma aine väljapaiskumine. Fotod satelliidilt SOHO aastast 1996. Pildid on mõnetunniste vahedega, järjekorras paremalt vasakule. Fakte Päikesest Päikeselaikude aktiivsus ei ole ühesugune. 17nda sajandi viimasel poolel oli periood väga madala päikeselaikude aktiivsusega, mida kutsutakse Maunderi Miinimumiks. See langeb ühte ebaloomulikult
eemalduvad temast päikesetuulena. Kui purse toimub päikeseplekist, mis on n. ö. näoga Maa poole, liigub päikesetuul Maa magnetvälja häirima. PÄIKESE MÕJU MAALE Elektromagnetiline kiirgus jõuab Maani valguse kiirusel, umbes 8 minutiga, kuid päikesetuulel võtab teekond kauam aega, keskmiselt kaks päeva. Laetud osakesed mõjutavad Maa magnetvälja ja atmosfääri kõrgeimaid kihte mitmel moel, tekitades magnettorme ja virmalisi. Pooluste lähedal on tugevamad magnettormid ja parem võimalus näha virmalisi, sest kiirgus liigub mööda magnetilisi jõujooni, mis just pooluste kohal suubuvad. PÄIKESE LIIKUMINE Päike liigub lähimate tähtede suhtes kiirusega 19,5 km/s. Päike liigub Herkulese tähtkuju suunas. Päikese kaugus Linnutee tasandist on 50 valgusaastat ja Linnutee keskmest 28 000 valgusaastat. Päike tiirleb ümber Linnutee keskme kiirusega 250 km/s ja tiirlemisperiood on 200 miljonit aastat. MAA TIIRLEMINE ÜMBER PÄIKESE
8.Mida nimetatakse päikeselaiguks? Päikeselaik on silmale nähtav tumedam piirkond päikesel, mille temp. on ~1000K madalam kui keskmine pinna temp. Esinevad alati paarikaupa koos, tekitavad tugeva magnetvälja, on pidevas muutumises (suurus, arv), jäävad keskmistele laiuskraadidele Iga 11 aasta tagant suureneb äkitselt päikese aktiivsus, vahetavad magnetpoolusi, laikude arv eriti suur tekivad magnettormid, päikesetuul eriti tugev. 9.Mis on Linnutee? Linnuteeks ehk Galaktika - tähesüsteem,millesse kuulub Päike koos oma planeetidega. Taevas paistab Linnutee nõrgalt helenduva,ebaühtlase helendusega ribana(e nõrkadest tähtedest koosneva hajusate piiridega ribana) . 10.Kirjeldage meie Galaktikat. Meie galaktika on spiraalne galaktika. Pealt vaadates spiraalharudega, kõrvalt vaadates kausikujuline
2) keerdude arvust (mida rohkem keerde seda tugevam magnetväli). Elektromagneti kasutamine: 1) elektromagnetkraana 2) elektrikõlisti 3) telefon 4) mikrofon 5) elektromagnetiline relee Maa magnetväli Deklinatsioon - nurk, mille võrra erinevad geograafilised poolused magnetpoolustest. Inklinatsioon - nurk, mis tekib Maa magnetvälja ja horisontaaltasandi vahel. Päikese mõjuga Maale kaasnevad järgmised nähtused: 1. Magnettormid - tekivad Päikeselt tulevate laetud osakeste jõudmisel Maa magnetvälja, viimase poolt haaratakse ja tekivad häired magnetväljas 2. Virmalised - Päikeselt tulevad elektronid jõudes Maa magnetvälja, mis on Maa atmosfääris ioniseerivad õhu molekule. Lorentzi jõud Lorentzi jõud - magnetväljas liikuvale laengule mõjuv jõud on võrdne laengu,
2) keerdude arvust (mida rohkem keerde seda tugevam magnetväli). Elektromagneti kasutamine: 1) elektromagnetkraana 2) elektrikõlisti 3) telefon 4) mikrofon 5) elektromagnetiline relee Maa magnetväli Deklinatsioon - nurk, mille võrra erinevad geograafilised poolused magnetpoolustest. Inklinatsioon - nurk, mis tekib Maa magnetvälja ja horisontaaltasandi vahel. Päikese mõjuga Maale kaasnevad järgmised nähtused: 1. Magnettormid - tekivad Päikeselt tulevate laetud osakeste jõudmisel Maa magnetvälja, viimase poolt haaratakse ja tekivad häired magnetväljas 2. Virmalised - Päikeselt tulevad elektronid jõudes Maa magnetvälja, mis on Maa atmosfääris ioniseerivad õhu molekule. Lorentzi jõud Lorentzi jõud - magnetväljas liikuvale laengule mõjuv jõud on võrdne laengu,
lõunapoolus ja vastupidi. Geograafiline ja magnetline poolus ei kattu. Magnetiline S asub geograafilisest Nst u 2000 km kaugusel Kanada põhjaosas. Maa magnettelg ei läbi Maa keskpunkti ja on lühem Maa pöörlemisteljest. Magnetpooluste nihe Magnetväli on muutlik. Ajapikku Maa magnetpooluste asukohad muutuvad (need on nn pikaajalised muutused). Magnetvälja pööre toimub u 700000 aastaga. Lühiajalised muutused on nn magnettormid (perioodiga 6-12 h). Neid seostatakse Päikese aktiivsusega. Viimase 20000000 aasta jooksul iga 300000 a järel Viimati 780000 a tagasi Täpset põhjust ei teata Magnetväli on juba aastaid nõrgenenud Kui kiiresti poolused liiguvad? Maa magnetilise põhjapooluse asukoha määras esimest korda James Ross 1831. Juba siis, kui Roald Amundsen 1904 põhjapoolust külastas, oli see 50 km nihkunud. 20 saj on poolus nihkunud umbes 10 km aastas,
15. Mis on Päikese tsükkel, kui pikk on see keskmiselt ning kuidas see mõjutab elu Maal?Päikese siseelu käib keskmiselt 11aastaste tsüklite kaupa, mida juhib tähe magnetväli. Seniste vaatlusandmete alusel on lühim tsükkel kestnud 9, pikim aga 14 aastat. Meie siin Maal tajume tsüklite vaheldumist peamiselt päikeseplekkide ning neist põhjustatud magnettormide kujul. Magnettormid põhjustavad mõnele inimesele peavalu, halva enesetunde, mõnda inimest ei mõjuta üldse. 17.Missugused näevad välja päikeselaigud ja protuberantsid? Mõnikord on Päikese pinnal tumedad laigud. Need on päikeselaigud, mis näivad tumedana, sest nad on ümbritsevatest aladest jahedamad. Päikeselaigud ilmuvad peamiselt rühmadena ning säilivad olenevalt suurusest mõnest tunnist mõne kuuni. Suured päikeselaigud säilivad kauem
stratosfääri kihtides. Öösel aga alumistes stratosfääri kihtides ioonid ja elektronid rekombineeruvad, energia neeldumine neid kihtides lõpeb ning kaugete saatjate lained peegeldudes tagasi kihist F, mõjutavad meie vastuvõtjat. On loomulik, et vastuvõtt suundantenniga vähendab nende häirete mõju. (Ibid., 169) Magnettormid. Peale vaadeldud ioniseeritud kihi kõrguse muutumise tagajärjel tekkinud raadiovastuvõtu häirete on veel häireid, mille põhjustajaiks on magnettormid. Magnettormidega kaasneb tavaliselt lühilaineliste kaugraadioühenduste katkemine. See nähtus on tuntav polaarpiirkondades. Ühe teadusliku hüpoteesi järgi on magnettormide põhjustajaiks päikese pinnalt ta pursete ajal lähtunud mateeria osakeste voog. Need osakesed (ioonid ja neutraalsed molekulid) satuvad maa-atmosfääri ülemistesse kihtidesse. Nimetatud osakesed on võimelised muutma peegeldava kihi kõrgust või suurendama raadiolainete energia neeldumist, mis halvab
Negatiivne tagasiside, mis viib kõrvalekalde ilmnemisel süsteemi tagasi etteantud seisundisse. 12)Kui kaugel asub Maa Päikesest? Umbes 150 mlj. Km 13)Mis on päikesetuul, mis heliosfäär? Päike paiskab välja peale elektromagnetilise kiirguse veel suure energiaga asakesi, mida nimetatakse päikesetuuleks. Osakeste mõjupiirkond ehk heliosfäär võib ulatada tahest enam kui 200 AU kaugusele. 14)Mis on magnettormid? Magnettormid on Maa magnetvälja häired. 15)Nimeta atmosfääri kihid alates madalamast. Troposfäär tropopaus Stratosfäär stratopaus -mesosfäär mesopaus termosfäär 16)Mis on solaarkonstant? Päikese kiirgusvoo võimsus, mis jõuab atmosfääri ülapiirile kiirtega ristiolevale pinnale Maa ja Päikese keskmisel kaugusel. Solaarkonstandi keskmine väärtus on 1365 W/m2. 17)Kirjelda kiirgusvoo hajumist ja neeldumist.
Jätkub universumi paisumine. Päike Päike on keskimist klassi täht- G-2 ja on kollane täht. Tekkis u 4,5-5 miljardit aastat tagasi. Tema ümber tiirleb 6 planeeti, üks planeedo ja2 asteroidide vööndit. Päikese tsentris on termotuumareaktsioonid.Kergemad tuumad ühinevad raskemateks, vesinik põleb heeliumiks). Päikese pinnal on 5800 6000 K. Tsentris umbes 15 000 000 K. Päikese pinnal toimuvad nähtused on loited, protuberants, spiikulid, magnettormid. Päikese planeetide üldiseloomustus: Maa tüüpi planeedid õiges järjekorras on merkuur, veenus, maa, mars. Maa tüüpi planeetidel on vähe kaaslasi, sest nad on liiga lähedal päikesele. Iga planeet on u 2 korda kaugemal, kui eelmine planeet päikesest. Maa ja päikese vaheline kaugus 1 aü- 150 milj km. Kuna aastajooksul ei ole Maa kogu aeg samal kaugusel, siis on see keskmine kaugus päikesest. Kaaslaste arv: merkuut(0), veenus(0), maa( kuu), mars(phobos ja deimos). Kuu on meie poole
1992, 2003. Järgnev toimub tõenäoselt aastal 2014. Bioloogid ja meedikud on täheldanud samasugust tsüklilisust ka bioprotsessides. Vana puu mahasaagimisel märkame, et aastaringide paksus muutub 11-aastase tsükli järel. Niisugust tsüklilisust on märgatud ka teraviljasaakides, ulukite ja kahjurputukate arvukuses, haigusepideemiate esinemises jm. Keskaja katkuaastad (1361, 1372), mil korraga hukkus kümneid tuhandeid inimesi, olid Päikese aktiivsusaastad. Päikese aktiivsusega kaasnevad magnettormid ja nendega seoses sagenevad haigused (insultide ja infarktide sagedus ja nendest põhjustatud surmajuhtumite arv). Statistika kinnitab, et magnettormide ajal on ka rohkem liiklusõnnetusi. Meedikud tuvastasid, et 11-aastase tsükliga on malaaria- ja difteeriapuhangud, loomade suu- ja sõrataud, rändtirtsude massiline paljunemine jm (Karik 2007). Päikese tegevusel on suurem mõju Maa elustikule kui tavaliselt arvatakse ning vahel võib tema pikaajaline mõju jääda isegi
nõrgenemiseni ning uue välja kasvades võivad nad üksteist nullida. Maa magnetväli kukuks kokku ning siis, võib-olla, pöörduks ümber uue välja suunale. Pöördumisprotsess võib aega võtta aga mõnest sajast kuni paari tuhande aastani. Tõenäolisem on aga ikkagi see, et olemasolev väli taastab oma stabiilsuse ning midagi ei juhtu. Inklinatsioon - nurk, mis tekib Maa magnetvälja ja horisontaaltasandi vahel. Päikese mõjuga Maale kaasnevad järgmised nähtused: 1. Magnettormid - tekivad Päikeselt tulevate laetud osakeste jõudmisel Maa magnetvälja, viimase poolt haaratakse ja tekivad häired magnetväljas 2. Virmalised - Päikeselt tulevad elektronid jõudes Maa magnetvälja, mis on Maa atmosfääris ioniseerivad õhu molekule. Lorentzi jõud Lorentzi jõud - magnetväljas liikuvale laengule mõjuv jõud on võrdne laengu, laengukiiruse, magnetinduktsiooni ja laengu liikumise kiiruse ning magnetinduktsiooni vahelise nurga vahelise siinuse korrutisega.
ümber Maa umbes 27 päeva. Sellepärast on ta Maa poole koguaeg sama küljega. Kuu pöörleb aeglaselt, sest ta on Maale nii lähedal. Kuu põhjustab tõuse ja mõõnasi. 55. Iseloomusta Päikest Päikesesüsteemi täht. Keskmise suurusega täht. Heledaim maal nähtav täht. Maast keskmiselt ~150 mln km kaugusel. Pinnatemp ~6000C, tuumas 15 miljonit kraadi. Elueaga umbes poole peal. Päikese aktiivsusest tekivad Maal magnettormid. Päikesel on loited väljapurskuvad gaasijoad Päikese pinnal. Protuberantsid on Päikese pinnal olevad plahvatused. 56. Mis on universum ja kui vana ja suur see on Universum on maailmakõiksus, kõikide asjade kogu. Teaduses mõeldakse selle all kosmost ehk maailmaruumi, mis sisaldab kogu ainet ja energiat. Universum on umbes 13, 7 miljardit aastat vana. 57. Suur Pauk Suur Pauk oli hüpoteetiline sündmus umbes 13,7 miljardit aastat tagasi. Universum hakkas
ümber Maa umbes 27 päeva. Sellepärast on ta Maa poole koguaeg sama küljega. Kuu pöörleb aeglaselt, sest ta on Maale nii lähedal. Kuu põhjustab tõuse ja mõõnasi. 55. Iseloomusta Päikest Päikesesüsteemi täht. Keskmise suurusega täht. Heledaim maal nähtav täht. Maast keskmiselt ~150 mln km kaugusel. Pinnatemp ~6000C, tuumas 15 miljonit kraadi. Elueaga umbes poole peal. Päikese aktiivsusest tekivad Maal magnettormid. Päikesel on loited – väljapurskuvad gaasijoad Päikese pinnal. Protuberantsid on Päikese pinnal olevad plahvatused. 56. Mis on universum ja kui vana ja suur see on Universum on maailmakõiksus, kõikide asjade kogu. Teaduses mõeldakse selle all kosmost ehk maailmaruumi, mis sisaldab kogu ainet ja energiat. Universum on umbes 13, 7 miljardit aastat vana. 57. Suur Pauk Suur Pauk oli hüpoteetiline sündmus umbes 13,7 miljardit aastat tagasi
Maateadus Geoid- maakuju määravaks pinnaks loetakse. Peegeldab täpselt määratlevate füüsikaliste jõudude tasakaalu. Geoidi kuju määramiseks tuleb palju punkte mõõdistada, et otsitavat pinda interpoleerida Kvaasigeoid- lähend, mis tasastel aladel ei erine tegelikust geoididt üle 4 cm( mägedes 2m) Referentsellipsoid- keerukas geoid asendatakse maaelipsoidiga MAA PÖÖRLEB ÜMBER OMA TELJE JA TIIRLEB ÜMBER PÄIKESE Coriolis'e jõud- mingi keha mis liigub horisontaalselt, kaldub liikumissuunast horisondiga joone suhtes paremale( põhjapoolkeral) ja vasakule( lõunapoolkeral) PÕHJANAEL ASUB MAA PÖÖRLEMISTELJE PIKENDUSEL Suvine pööripäev- 21/22 juuni põhjapoolkera kallutadud päikese suunas Talvine pööripäev-21/22 dets lõunapoolkera kallutatud päikese poole Kevadine pöörip(20/21.märts) ja sügisesel pöörip(22/23 sept) on Maa telg risti Maad ja Päikest ühendava sirgega. Põhja kui lõunapoolkera saavad sama palju päikese...
Nii nagu organismid erinevad populatsioonidest, on ka biotsönoosidel oma iseärasused, mis erinevad üksikute populatsioonide omadustest. Mida küpsem on kooslus, seda paremini säilitab süsteem stabiilsuse. Populatsioonide kasv või kahanemine ei mõjuta sel puhul oluliselt süsteemi üldist energeetilist tasakaalu ning produktiivsust. 44) Kui kaugel asub Maa Päikesest? Tähe keskmine kaugus Maast on ~150 miljonit km. Valgus jõuab Päikeselt Maale kaheksa ja poole minutiga. 45) Mis on magnettormid? Magnettormideks ristis Maa magnetvälja häired Alexander von Humboldt 1808. aastal. Magnettormid on globaalse ulatusega ja seda tugevamad mida tihedam ja kiirem on päikesetuul. Eriti tugeva ja kiire päikesetuule tekitavad Päikesel toimunud tugevad pursked, mille väljapaisatud plasma juhtub suunduma Maa poole. Tuntavalt mõjuvad magnetvälja häired kosmilisele ja maapealsele sidele, samuti kosmoses töötavale aparatuurile. 46) Kirjelda kiirgusvoo hajumist ja neeldumist.
Laigud fotosfääris graanulitevahelised tumedad alad, radiaalselt välja venitatud. Faklid heledad piirkonnad laikude ümber, tekivad enne ja kaovad pärast laike. Päikesetsükkel 11a perioodiga Päikese aktiivsus. Päikese aktiivsuseks nim Päikesel toimuvate muutlike nähtuste kompleksi (laigud, faklid, protuberants). Protuberants kroonis esinevad tihedamalt muutuvad gaasipilved. Magnettormid kromosfääri loidetes kiirendatud laetud osakesed mõjut Maa mag.välja. Virmalised tekivad laetud osakeste tungimisel Maa atmosfääri alakihtidesse. Päikesesüsteem taevakehade süsteem, millesse kuuluvad Päike ja selle gravitatsiooniväljas tiirlevad väiksemad taevakehad. Planeedid Päikesesüsteemi kuuluvad taevakehad (9 tk) *Merkuur *Marss *Uraan
ekvivalentsed. Me elame koveras aegruumis. Mass pohjustab aegruumi koverdumise, st gravitatsiooniline vastasmoju valjendub aegruumi koverdumises. Ruum ja aeg ei eksisteeri omaette, nad on seotud energiaga (aine ja valjaga). ASTRONOOMIA. KOSMOLOOGIA Paikesekiirguse komponendid: ? valguskiirgus, ? soojuskiirgus, ? ultraviolettkiirgus, ? rontgenkiirgus, ? raadiokiirgus, ? korpuskulaarkiirgus. Paikeseplekid on Paikese fotosfaaris esinevad magnettormid, mis paistavad tumedate aladena. Paikese aktiivsuse moju Maale: ? ilmastikumuutused; ? otsene moju elusorganismidele ? monede lindude, loomade, putukate massiline ilmumine voi kadumine; ? metsa juurdekasvul on 11aastane tsukkel; ? inimestel: sudamehaigete seisundi halvenemine, akksurmad. ? haired sides, elektrivorkudes. Kuu iseloomustus: ? kaugus Maast 384 tuh km; ? labimoot 3477 km, mis on 0,292 Maa labimootu; ? mass 0,01 Maa massi; ? raskuskiirendus 0,16 g; ? atmosfaar puudub;
looduse suhetes, sotsioökoloogia osa, mis uurib inimese mõju looduslikele ja kultuurökosüsteemile. 42) Milliste Odum'i ,,spektri" tasemetega tegelevad ökoloogid? Ökoloogid tegelevad peamiselt spektri paremal olevate süsteemidega: populatsioonide, koosluste ja ökosüsteemidega. 43) Mille poolest erineb populatsiooniline vaateviis koosluse või ökosüsteemi vaateviisist? 44) Kui kaugel asub Maa Päikesest? Umbes 150 milj. km. 45) Mis on magnettormid? Magenttormid on Maa magnetivälja häired. 46) Kirjelda kiirgusvoo hajumist ja neeldumist. Hajumine tähendab, et kokkupõrgetel molekulidega või õhu leiduvate aerosoolidega laduvad päikesekiirguse kvandid oma esialgselt suunast kõrvale. Osa neist jõuab maapinnani hajukiirgusena, osa peegeldatakse tagasi. Neeldumisel annavad kiirguskvandid oma energia üle neid neelanud molekulidele, mis võivad juba ise kiirata kas sama või mõne teise lainepikkusega kvante.
I kursus. Mehaanika Mehhaaniline liikumine Ühtlane sirgjooneline liikumine on liikumine, mille puhul keha sooritab mistahes võrdsetes ajvahemikes võrdsed nihked. s l s = vt x = x0 + vt v= vk = t t Ühtlaselt muutuv liikumine on liikumine, mille puhul keha kiirus mistahes võrdsetes ajavahemikes muutub võrdse suuruse võrra. at 2 at 2 s = v0t ± x = x0 + v0t + v 2 - v02 = ±2as 2 2 Taustsüsteem on kella ja kordinaatsüsteemiga varustatud keha, mille suhtes liikumist vaadeldakse. Teepikkus on määratud keha poolt läbitud trajektoori pikkusega. Nihe on suunatud sirglõik, mis ühendab keha algasukoha lõppasukohaga. Hetkkiirus on kiirus, mida keha omab trajektoori antud punktis, antud ajahetkel ja m...
Laigud fotosfääris graanulitevahelised tumedad alad, radiaalselt välja venitatud. Faklid heledad piirkonnad laikude ümber, tekivad enne ja kaovad pärast laike. Päikesetsükkel 11a perioodiga P aktiivsus. Päikese aktiivsuseks nim Päikesel toimuvate muutlike nähtuste kompleksi (laigud,gaklid, protuberants). Protuberants kroonis esinevad tihedamalt muutuvad gaasipilved. Magnettormid kromosfääri loidetes kiirendatud laetud osakesed mõjut Maa mag.välja. Virmalised tek laetud osakeste tungimisel Maa atm alakihtidesse. Planeedid Päikesesüsteemi kuuluvad taevakehad (9 tk) *Merkuur *Veenus *Maa *Marss *Jupiter *Saturn *Uraan *Neptuun *Pluu Planeetide kaaslased taevakehad, mis tiirlevad ümber planeedi (N: Kuu) 24
d) virmalised, e) vikerkaar 28.15 Millist nähtust näeb Kuul viibiv astronaut siis, kui Maal on kuuvarjutus? Päikesevarjutust 28.17 Täna on täiskuu. Kas homme võib esineda päikesevarjutus? Ei või 28.33 Millised joonisel 28.3 kujutatud tehiskaaslase orbiidid ei ole võimalikud? 29.2 Millised järgmistest nähtustest on seotud otseselt Päikese aktiivsusega: a) öö ja päeva vaheldumine b) virmalised; c) ionisatsioon kõrgemates sfäärides d) tõusud ja mõõnad e) magnettormid? 29.8. Tähed on erineva värvusega: Siirius on valge, Betelgeuse punane ja Kapella kollane. a) võrdle nende tähtede pinnatemperatuure. Kõige kuumema pinnaga on Siirius, kõige jahedamaga Betelgeuse b) kas ka planeetide värvuse järgi võib otsustada nende temperatuuri üle? Ei PÄIKESESÜSTEEM. Küs. Lk. 51 1. Millistest taevakehadest koosneb päikesesüsteem? V: Päikesesüsteemi kuulub 8 suurt planeeti, mõnituhat väikeplaneeti – asteroidi, sadakond
järelikult on tegemist kõige lihtsama pidurdusviisiga. 2.7. Filtrid Elektromagnetiline ühildatavus. Paljud elektrivõrgud on hästi juhitavad ning säilitavad oma parameetrid lubatavate hälvete piires, kuid samal ajal võivad need olla tundlikud häiringute suhtes. Häiringud võivad esile kutsuda rikketalitluse, põhjustades sellega kogu süsteemi avariitalitluse. Elektrisüsteemi kahjustusi põhjustavad alati kohalike võrkude rikketalitlused, nt liigpinge-ja liigvooluimpulsid, magnettormid jne. Lubamatute voolude ja pingete esinemist elektroonikaseadmetes nimetatakse häiringuteks. Elektromagnetilistel häiringutel on väga lai sagedusspekter, mis ulatub gigahertsideni. 84 Elektromagnetilise (EMC) ühildatavuse seisukohalt ei tohi elektriseade talitluse vältel genereerida elektromagnetilisi häireid, mis segavad teiste seadmete normaalset talitlust, samuti
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
