Noorte, keskmises elueas ja vanemate isendite arvukus on enam-vähem võrdne. Sellise populatsiooni arvukus on dünaamilises tasakaalus. 83) Mis on eufootiline tsoon? Pelaagiline keskkonna ehk ookeanivesi piirkond. Pinnakihist kuni 200m sügavuseni on eufootiline ehk epipelaagiline tsoon, kus toimub fotosüntees. Kihi paksus sõltub vee läbipaistavusest, olles ookeani keskosades 200m, kuid selfialadel ja eutroofsemates piirkondades palju vähem. 84) Seleta mõite apwelling Apwelling on nähtus, kus külm, toitaineterikas pinnakihi alune vesi tõuseb pinnale. Toiduainete rohkuse ja valguse koosmõjul järgneb sellele reeglina fütoplanktoni õitseng. Apwelling soodustab hapniku liikumist veekihtide vahel. Enamasti on põhjustatud kestvatest samasuunalistest tuultest. 85) Miks muudab liigne mitmekesisus ökosüsteemi stabiilsemaks? 86) Millised on kaks olulist klimaatilist tegurit, millest oleneb organismide levik?
kõrgusvööndi biogeotsönooside kogum. Bioomid jagunevad: maapealsed bioomid, magevee-ökosüsteemid, mere-ökosüsteemid. 81)Mis on eufootiline tsoon? Pelaagiline keskkonna ehk ookeanivesi piirkond. Pinnakihist kuni 200m sügavuseni on eufootiline ehk epipelaagiline tsoon, kus toimub fotosüntees. Kihi paksus sõltub vee läbipaistavusest, olles ookeanide keskosades 200m, kuid selfialadel ja eutroofsemates piirkondades palju vähem. 82)Seleta mõiste apwelling. Apwelling on nähtus, kus külm, toitaineterikas pinnakihi alune vesi tõuseb pinnale. Toiduainete rohkuse ja valguse koosmõjul järgneb sellele reeglina fütoplanktoni õitseng. Apwelling soodustab hapniku liikunist veekihtide vahel. Enamasti on põhjustatud kestvatest samasuunalistest tuuktest. Apwellingu piirkonnad on väga rikkad planktoni ja muu elustiku poolest. 83)Miks muudab liigiline mitmekesisus ökosüsteemi stabiilsemaks?
keskealised, vanurid)? Noorte, keskmises elueas ja vanemate isendite arvukus on enam-vähem võrdne. Sellise populatsiooni arvukus on dünaamilises tasakaalus. 83) Mis on eufootiline tsoon? Eufootiline e. epipelaagiline tsoon, kus toimub fotosüntees. Kihi paksus sõltub vee läbipaistvusest, olles ookeanide keskosades 200 m, kuid selfialadel ja eutroofsemates piirkondades palju vähem. 84) Seleta mõiste apwelling. 18 Apwelling on nähtus, kus külm, toitaineterikas pinnakihi alune vesi tõuseb pinnale. Toitainete rohkuse ja valguse koosmõjul järgneb sellele reeglina fütoplanktoni õitseng. Apwelling soodustab hapniku liikumist veekihtide vahel. Enamasti on põhjustatud kestvatest samasuunalistest tuultest. Apwellingu piirkonnad on väga rikkad planktoni ja muu elustiku poolest.
Vett panevad liikuma peamiselt tuuled ja pooluste lähedal toimuv vee jahtumisest tulenev vajumine. Samuti tekitavad vee liikumist soolsuse ja sellest tulenevalt merevee tiheduse erinevus. Tuuled suudavad vett mõjutada vaid kuni 100 m sügavuses. Maa pöörlemine ja sellest tulenev Coriolisi efekt on põhjuseks hoovuste kõveratele liikumisteedele. Apwellingu piirkondades esineb süvavee kerge, mis on põhjustatud kestvatest samasuunalistest tuultest. Apwelling soodustab hapniku liikumist veekihtide vahel vähendab hapnikuvaeseid piirkondi. Need piirkonnad on väga rikkalikud planktoni ja muu elustiku suhtes ning seepärast need piirkonnad ka ühed maailma parimad kalapüügipiirkonnad ja suured linnulaadad. Hoovused on vee kindlasuunalised rõhtliikumised, mis on peamiselt põhjustatud tuultest, vee tiheduste erinevustest, loodetest ja ka apwellingust. Eristatakse pinna-, süvaja põhjahoovuseid ning hoovuseid jaotatakse soojadeks ja külmadeks
annaabi.ee 
