Mõisted 1 (0)

Ökoloogia kontrolltöö küsimused 1.osa
Abiootilised faktorid – organisme ümbritsevast anorgaanilisest (eluta) maailmast tulenevad ökoloogilised tegurid.
Adaptatsioon – organismide või nende osade ehituse või talitluse kujunemine selliseks , st see tagab paremini isendi või liigi säilimise ja populatsiooni arvukuse suurenemise.
Aeroobne hingamine – hapniku juurdepääsul toimuv hingamisprotsess, kui ainete muundumisel laguneb ainult osa süsihappegaasi ja veeni, osa vaheprodukte kasutatakse lähteainetaks mitmesugustes sünteesiprotsessid.
Akuutne toksilisus – ägeda mürgituse puhul on tavaliselt tegu ainete suurte doosidega, mis põhjustavad lühikese aja (maksimaalselt 24-48 tunni) jooksul muutusi organismi elutegevuses, talitlushäireid või surma.
Autotroofne organism – (isetoituv), mis valgusenergia abil valmistab anorgaanilistest ühenditest (süsihappegaasist, veest ja mineraalsooladest) endale orgaanilisi toitaineid, eeskätt süsivesikuid (suhkrut ja tärklist), valke, vitamiine (rohelised klorofülli sisaldavad taimed, purpurbakterid ning sinirohevetikad)
Biogeotsönoos – teadusharu , mis käsitleb elukoosluste (biotsönooside) ja elupaiga (biotoobi) komponentide (mulla, kliima, kivimite) vastastikuseid suhteid ja olenevusi ning produktsiooni- ja mullatekkeprotsessis, energiavoos ja aineringeis toimuvaid muutusi.
Biootiline kooslus – organismidest ja nende suhteist olenev kooslus.
Bioloogiline liik – bioloogilise süstemaatika tähtsaim üksus. Liik on väikseim organismirühm, mis ei anna sellesse rühma mittekuuluvate organismidega paljunemisvõimelisi järglasi.
Biosfäär – 1) laiemas tähenduses kogu Maa sfäär, kus võib leiduda elusorganisme või nende elutegevuse jäänuseid. 2) kitsamas tähenduses – Maa sfäär, kus elavad organismid, kus toimub org. aine süntees ja muundumine ja kus org. ained mõjutavad kivimeid.
Bioota – e. elustik – taimede, seente ja loomade kogum, mingi suure ala floora ja fauna.
Biotroof – Organismid, kes toituvad elusast orgaanilisest ainest.
Detriitahel – e. laguahel , on ökosüsteemis funktsioneeriv toiduahel , mis baseerub detriidi ehk pudeme olemasolul ja ühtlasi algab sellest.
Detriit –surnud taimsed ja loomsed jäänused, näit. mahakukkunud lehed, hukkunud taimed, fekaalid jt.
Happelised vihmad – on mis tahes sademed (tavaliselt vihm), mille pH on võrreldes looduslike sademetega madalam.
Heterotroofne organism – mis toitub valmis orgaanilistest ainetest. Siia kuuluvad kõik loomad ja inimene kui ka klorofüllivabad putuktoidulised taimed, seened, enamik baktereid.
Hüdrosfäär – Maad ümbritseb veekiht . 
Kantserogeenne aine – toksiline orgaaniline ühend, inimesele ohtlik vähki tekitav aine, nt. benso (a)püreen.
Karjatusahel – toiduahela üks põhitüüp, algavad rohelistest taimetest, edasi taimtoiduliste loomadeni ning edasi kiskjateni;
Kasvuhoone efekt – temperatuuri ja niiskuse suurenemine läbipaistva katte all, mis laseb läbi päikesekiirgust, kuid ei lase tagasi õhkkonda pikalainelist ( soojus -) kiirgust ega veeauru; õhkkonna CO2 hulga suurenemine Maa atmosfääris.
Katabolism – on polümeeride biolagundamine fermentide toimel monomeerideni (näiteks tselluloos glükoosini) või lihtsate orgaaniliste aineteni (glükoosi lagundamine CO2 ja H2O-ni).
Kemosünteetiline bakter – bakter , mis bioloogilis-keemilise protsessi käigus ühest või mitmest süsinikmolekulist (CO2 ja metaan ) ja mineraaltoiteainest sünteesib orgaanilisi ühendeid.
Kliimaks – ehk lõppkooslus (ka püsikooslus) on ökoloogias ökosüsteemi(de) koosluste arengurea enam-vähem püsiv lõppjärk, kus koosluste vahetumist (suktsessiooni) ei pruugi enam toimuda.
Kommensalism – organismi (ka liigi, populatsiooni) suhe, mis on kasulik ühele osalisele – kommensaalile, kuid kasutu ja kahjutu teisele. Nt. koid linnupesades, putukad sipelgapesades.
Saprofaag – kõdu- e. lagutoidulised loomad, toituvad taimse või loomse päritoluga orgaanilisest ainest.
Krooniline toksilisus, kestev mürgisus – toksiliste ainete mõju on pikaajaline (võib kesta kuud või aastaid) kuid doosid on suhteliselt madalad ning nähtavad efektid ilmnevad suure hilinemisega, isegi siis, kui kokkupuude mürkainega on ammu lõppenud.
Litosfäär – e. maakoor on maa suhteliselt jäik ebaühtlane väline kest, mis koosneb mitmesuguste mineraalide assotsiatsioonidest, sette-, moonde- ja tardkivimitest. 
LD50 – ehk surmav doos (lethal dose), on standardne viis märkida aine mürgisust. LD50 on akronüüm väljendist "Lethal dose, 50%" ( letaalne , surmav doos, 50%). LD50 märgitakse minimaalset aine kogust, mis on surmav pooltele isenditele testpopulatsioonist.
Magnetosfäär – maalähedane ala, mille füüsikalised omadused on määratud Maa magnetväljaga ning selle vastastikuse mõjuga laetud kosmiliste osakestega.
Makrokonsument – organismid, kes otse või kaudselt (teiste tarbijate vahendusel) toituvad produtsentide loodud primaarproduktsioonist. K-de hulka kuuluvad kõik heterotroofid. K-d moodustavad toiduahelas teise lüli ja sellele järgnevad lülid.
Mesosfäär – Mesosfäär on mõnekümne kilomeetri paksune atmosfääri kiht stratosfääri ja termosfääri vahel, lõpeb 80 – 90 km kõrgusel. Mesosfääri iseloomustab temperatuuri langus kõrguse suurendes. Kiirgust neelavate osakeste kontsentratsioon madal mistõttu temperatuur kihis langeb kuni - 92°C ca 85 km kõrgusel.
Mikrokonsument – organismid, kes otse või kaudselt (teiste tarbijate vahendusel) toituvad produtsentide loodud primaarproduktsioonist. K-de hulka kuuluvad kõik heterotroofid. K-d moodustavad toiduahelas teise lüli ja sellele järgnevad lülid.
Mutageenne aine – mutatsioone tekitavad või nende ilmumise sagedust suurendavad organismivälised tegurid – gamma - ja röntgenkiirgus, keemilised ühendid (alkaloidid), viirused .
Mutualism – e sümbioos – liikidevaheliste suhete vorm, kahe eri liiki organismi mõlemale kasulik või vajalik kooselu. Võib piirduda mõne vajaduse vastastikuse rahuldamisega või seisneda mitmekülgses sõltuvuses. Nt. vetikas ja seen
Nekrofaagid – laipadel toitujad, raipetoitlased, lagundajad.
Noosfäär – on süsteem, millesse kuluvad tehnikaseadmed ja see osa loodusest, mida hõlmab inimese sihipärane tegevus; võimaldab konkretiseerida ühiskonna ja looduse vastikuse seose käsitust ja rõhutab, et ühiskond on loodust teatud piires teadlikult suunav ja organiseeriv tegur.
Ökoloogiline nišš (ökonišš) – populatsiooni püsimiseks vajalike keskkonnategurite olemasolu. Eristatakse põhinišši ja tegelikku nišši. Niššide piirid on tõenäosuslikud.Näitab liigi rolli koosluses, mis kujuneb suhetes teiste liikidega ja keskkonnaga.
Ökoloogiline püramiid – Eltoni püramiid, ökosüsteemi troofilise struktuuri kujuti: astmikpüramiid, mille astmed on troofilised tasemed. Astme maht (pindala, laius) on võrdeline troofilise taseme organismide summaarse massi, arvu või energiasisaldusega. Ö. püramiidi ülemine aste on alumisest alati väiksem ainult juhul, kui vaadeldav suurus on troofilisi tasemeid läbiv energiavoog .
Ökoloogilises püramiidis on tavaliselt 4…6 taset. Esimesel tasemel on tootjad ning teistel erinevate astmete tarbijad. Püramiidi tipus on tipptarbijad ehk tippkiskjad.
Ökoloogiline suktsessioon – ökosüsteemide muutumine sadade kuni tuhandete aastate jooksul. Koosluste vahetumine ja teisenemine ökosüsteemi arengus.
Parasitism – eri liiki organismide toitumissuhe, mille puhul üks organism toitub teise organismi kehavedelikest, kudedest või seedunud toidust. Parasiit kasutab peremeest kas ajutiselt (nt. voodilutikas), perioodiliselt või kogu elu vältel ning kahjustab teda: põhjustab nakkushaigusi ja vaevusi .
Populatsioon – ehk asurkond on rühm samast liigist organisme (isendeid), kes elavad ühisel territooriumil, mille piires on võimalik nende omavaheline ristumine .
Populatsiooni tihedus – isendite arv pinnaühikul. Sõltub erinevatest teguritest.
Primaarproduktsioon – algtoodang e. esmatoodang – autotroofsete organismide kasutatud energia, mis moodustab toiduahela esimese astme ( primaarse troofilise taseme) kogutoodangu või heterotroofseile organismidele edastatav energia, mis moodustab esmase puhastoodangu.
Produtsent – tootjad, orgaanilist ainet sünteesivad rohelised taimed ja autotroofsed bakterid . Moodustavad kõigis toiduahelais esimese lüli.
Säästev areng – on looduslike ressursside kasutamise ja säilitamise ning tehnoloogiliste ja institutsionaalsete muutuste suunamine sellisel viisil, et tagada nii tänaste kui ka homsete inimeste vajaduste saavutamine ja jätkuv rahuldamine.
Sekundaarne suktsessioon – on mingil põhjusel osalt hävinud elustikuga kasvukoha varasema koosluse taastumine ja koha taasasustamine .
Stratosfäär – temperatuur tõuseb kuni -2°C tingituna osoonikihi võimest absorbeerida soojenemist põhjustavat UV-kiirgust. Osooni kontsentratsioon kihi keskel ulatub kuni 10 ppm.
Sünergism – ökoloogias keskkonnatingimuste koosmõju
Toiduahel – jada organisme, keda seostavad järjestikku toitumine ja toiduobjektiks olemine. Toiduahela tüüpe on kiskahel , laguahel ja nugiahel .
Toiduvõrk – toitumissunete võrk, omavahel põimunud toiduahelate kogum. Ka konnaks.
Troofiline tase – teoreetiline üldistus, mis tuleneb ökosüsteemi energeetilisest käsitlusest, kus esimesel tasemel on autotroofid , teisel fütofaagid, kolmandal zoofaagid, viiendal ja kuuendal on tippkiskjad.
Troposfäär – on atmosfääri alumine kiht, mis ulatub maapinnalt 10–16 km kõrgusele. sisaldab umbes nelja viiendikku kogu atmosfääri massist. Õhutemperatuur kõrgemale tõustes troposfääris üldiselt langeb.
Pikemalt vastata:

Millest koosneb ökosüsteem?
Ökosüsteem on funktsionaalne süsteem, milles toitumissuhete (aine- ja energiaülekande) kaudu seostunud organismid koos keskkonnatingimuste kompleksiga moodustavad isereguleeruva areneva terviku.
Ökosüsteemi põhikomponendid on anorgaanilisest ainest orgaanilist ainet sünteesivad autotroofsed taimed, orgaanilist ainet muundavad taimtoidulised ja loomtoidulised loomad, orgaanilist ainet anorgaaniliseks tagasi lagundavad (surnud orgaanilisest ainest toituvad) lagundajad ja eluta keskkond, kust ammutatakse elusaine ehitamiseks vajalik ja kuhu elutegevuse lõppsaadused tagastuvad.
Ökosüsteem koostisosadeks on:

• biotsönoos ehk elukooslus
  
  • taimekooslused
    
  • seenekooslused
    
  • loomakooslused
    
  • mikroorganismide kooslus
    
• ökotoop ehk elukeskkond
  
  • õhkkeskkond
    
  • vesikeskkond
    
  • muldkeskkond
    

Mis on kasvuhooneefekt ning kuidas see tekib?
Kasvuhooneefekt on temperatuuri ja niiskuse suurenemine läbipaistva katte all, mis laseb läbi päikesekiirgust, kuid ei lase tagasi õhkkonda pikalainelist ( soojus -) kiirgust ega veeauru. Globaalökoloogias põhjustab samasugust nähtust õhkkonna CO2 hulga suurenemine Maa atmosfääris.
Kasvuhooneefekti põhjustavad soojuskiirgust neelavad nn. “ kasvuhoonegaasid ”, mis lasevad läbi Päikeselt Maale saabuva kiirguse, kuid püüavad kinni soojuse tagasipeegeldumise Maalt.
Tähtsamad kasvuhoonegaasid on süsihappegaas ehk süsinikdioksiid CO2 - eraldub fossiilsete kütuste põletamisel; metsade mahavõtmisel; lubja tootmisel.
Metaan CH4 – värvusetu lõhnatu õhust kergem gaas - maagaasi põhikomponent, mida kasutatakse kütusena. Metaani soojustneelav ja Maale tagasipeegeldav toime on tugevam kui süsihappegaasil.
Lämmastikoksiidid NOx - moodustuvad peamiselt sisepõlemismootorites (autoheitgaasid), samuti tekivad lämmastikväetiste lagunemisel mullas, kust nad õhku lenduvad . NO paiskub atmosfääri ka reaktiivlennukite düüsidest. NO2 eraldub biomassist vastavate bakterite elutegevuse tulemusena.
Freoonid - eralduvad aerosoolide (deodorandid, mitmesugused vahud), külmikute ning külmutussüsteemide, õhukonditsioneeride, tulekustutusseadmete, keemiliste puhastusvahendite kasutamisel .
Lisaks eelnimetatutele loetakse kasvuhoonegaasideks ka veel veeauru H2O ning trihapnikku ehk osooni O3.
Atmosfäär on Maad ümbritsev kest, mis koosneb peamiselt lämmastikust ja hapnikust. Vähesel määral sisaldab atmosfäär ka kasvuhoonegaase - veeauru, süsinikdioksiidi, metaani, lämmastikoksiidi, osooni ja teisi haruldasemaid kasvuhoonegaase. Päikeselt Maale jõudev kiirgus on peamiselt nähtavas spektriosas ( lainepikkus 400 - 700 nm). Osa sellest peegeldub enne maapinnale jõudmist pilvedelt kosmosesse, maapinnani jõuab umbes pool kiirgusest. Nagu Päike, nii ka Maa kiirgab elektromagnetlaineid, kuid palju madalama pinnatemperatuuri tõttu on selle kiirguse lainepikkus suurem: valdavalt 3 - 10 mikromeetrit (nn. soojuslik infrapunane kiirgus). Teatud osa sellest kiirgusest peegeldub pilvedelt ja tolmuosakestelt maapinnale, osa jõuab takistamatult kosmosesse, kuid osa kiirgusest neelavad kasvuhoonegaasid, soojendades seeläbi atmosfääri, kus nad asuvad. Sellist protsessi nimetatakse kasvuhooneefektiks

Happevihmad , nende tekkimise põhjused ning mõju keskkonnale.
Kivisöe, põlevkivi ja naftasaaduste põletamisel satuvad õhku väävli- ja lämmastikühendid. Vääveldioksiid, vääveltrioksiid ja lämmastikühendid reageerivad õhus vihmaveega ning moodustavad mitmeid happeid , mis langevad sademetena  maapinnale.
Gaasiliste väävel- ja lämmastikoksiidide veepiisakestes lahustumisest tuleneva happelise reaktsiooniga sademed. Happevihmad põhjustavad saasteainete sadenemist ka saasteallikast kaugel, põhjustavad mulla ja magevee happestumist ja vähendavad eeskätt okasmetsade produktiivsust.

Atmosfääri saaste

Hüdrosfääri saaste

Litosfääri saaste

Toksikoloogia: kuidas näeb välja doos-reageeringu kõver? Seletage .

Nimetage Maa sfäärid ning nende roll.

Vee unikaalsed omadused.

Kirjeldage ja joonistage hüdroloogilist ringet

Toiduahelad ja energiaülekande

Kooselavate liikide vahelised suhted

Arengumaade ning arenenud maade rahvastiku struktuur (joonistage ja seletage)

Intensiivne- ja mahepõllumajandus (erinevused ja sarnasused)

Mis on fotosüntees ja selle pöördprotsess? Illustreerige võrranditega.

Geoloogiline ringe . Nimetage ka põhilised protsessid

Kirjeldage ja joonistage süsiniku ringet

Kirjeldage ja joonistage lämmastiku ringet

Kirjeldage ja joonistage fosfori ringet

Kirjeldage ja joonistage väävli ringet

Lagunemise roll aineringes. Põhilised lagunemisprotsessid keskkonnas

Ökopüramiidid

Ökoloogiline suktsessioon

Keskkonnajuhtimine
Abiootilised tegurid eluta keskkonna füüsikalis-keemilised ja mehaanilised mõjud organismile.
Adaptsioon ehk kohastumus keskkonna tingimuste suhtes tekkinud arenguloo vältel.
Aeroobne hingamine Keeruline keemiline protsess, mis jooksutab elusolendite eluprotsesse kasutades hapnikku, et lagundada toitained , nagu glükoos tagasi CO2 ja H2O-ks (vabaneb energia). Fotosünteesi vastand
Akuutne toksilisus­ Aine võime põhjustada tõsist bioloogolist kahju või surma pärast ühekordset kokkupuudet või doosi. Ka igasugune mürgine efekt, mis tekib ühekordse lühiajalise kokkupuutega mürgise ainega.
Allogeenne suksessioon Ühe koosluse asendumine teisega keskkonna muutumise tagajärjel, mis ei ole
põhjustatud taimede poolt nt. Mulla niiskuse vähenemine.
Autogeenne suksessioon Sekundaarne suktsessioon toimub aladel, kus eelnev kooslus on osaliselt hävinud
(näiteks metsa põlemise või lageraie tagajärjel). Viimati nimetatud suktsessioon on
kiirem, sest säilinud on osa viljakast mullast, taimede maa-alused osad, seemned, eosed jm.
Taimekoosluste vahetumine viib loomakoosluste muutumisele. Igale astmele
suktsessioonis on vastavad sellele iseloomulikud taime- ja loomaliigid – karakterliigid.
Autotroof valgusenergia abil valmistab anorgaanilistest ühenditest (CO2, H2O, mineral -soolad) endale
orgaanilisi toitaineid, eeskätt süsivesikuid, valke, vitamiine.
Biofaag heterotroofselt toituv organism, mis sööb teisi elusorganisme.
Biogeotsönoos teadusharu,mis käsitleb elukoosluste ja elupaiga komponentide vastastikuseid suhteid,muutusi
Biootiline kooslus Biotsünoos taimede, loomade ja mikroorganismide elukooslus. Biotsönoosis
eristatakse fütotsönoosi ehk taimekooslust, zootsönoosi ehk loomakooslust ning mikrotsünoosi.
Biosfäär suurim bioloogiline süsteem sisaldab kõiki Maa elusorganisme, mis on vastastikuses seoses
Maa füüsilise keskkonnaga.
Biota elustik
13. Biotroof – organism, kes elab ja toitub parasiidina teist liiki organismil või on viimasega mutualistlikes suhetes. (kasutatud ka obligaatse parasiidi tähenduses).
14. Detriitahel e laguahel – toiduahel, mis algab eluta orgaanilise aine esmaseist tarbijaist ja lagundajaist ning lõpeb mikroobidega, kes lagundavad orgaanilise aine mineraliseerumiseni (anorgaanilisteks aineteks ).
15. Faagotroof – [PHAGOTROPH—An organism that obtains nutrients through the ingestion of solid organic matter]
Organism mis toitub tahketest orgaanilistest ainetest
16. Happevihm - piiskne H2SO4 udu, mis tekib väävelhappe tootmisel ja väävlirikaste kütuste põletamisel. (Kui heitgaasid lahustuvad vihmavees, tekib happevihm)
17. heterotroofne organism- taim- ja loomtoiduline loom
18. hüdrosfäär- biosfääri osa, mis hõlmab kogu maakera vee
19. kantserogeenne aine- kasvajate(vähi) tekkimist põhjustav aine
20. karjatusahel- 1 tõiduahela põhitüüp, mis algab rohelistest taimedest , edasi taimtoiduliste loomadeni ning edasi kiskjateni.
21. Kasvuhoone efekt - Mõnede ainete molekulid on võimelised neelama pikalainepikkusega kiirgust, aga läbi laskma lühilainepikkusega kiirgust. Selline efekt sai nimetuse kasvuhoone efekt. Selliste omadustega on veeaur ning süsihappegaas. Kasvuhoone efekt põhineb energia jäävuse seadusel. Süsteemi sisenev ja sealt väljuv energia on võrdsed. Atmosfääri sisenev kiirgus jaguneb neeldunud ja peegeldunud osaks. Peegeldunud osa vähenemise arvel suurenenud neelduv osa tõstab süsteemi (Maa) temperatuuri:
(l-a)SπR2 = σT44π R2 => T = 4√(1-a)S/4σ ≈ 0,707 4√(1-a)S/ σ
22. Katabolism – on polümeeride biolagundamine fermentide toimel monomeerideni (näiteks tselluloos glükoosini) või lihtsate orgaaniliste aineteni (glükoosi lagundamine CO2 ja H2O-ni).
23. Kemosünteetiline bakter – Bakter mis saab oma energia päikese asemel lihtsate anorgaaniliste ainete oksüdatsioonist (nt. Sulfaadid või ammoniaak )
24. Kliimakskooslus - Suktsessioon kulgeb järjest stabiilsema ja mitmekesisemate seostega koosluse suunas.
Lõpuks kujuneb püsikooslus, mida nimetatakse kliimakskoosluseks. Selles on enamasti
stabiilne liikide arv ja biomass . On hästi väljakujunenud ökonišid ja seosed liikide vahel.
Kliimaksseisundis kooslus vahetab välja iseennast , s.t. tema järglaste pidev taastootmine
on tagatud.
25. Kommensalism - Kommensalism on ühele liigile kasulik, teisele pole sellest kooselust kasu ega kahju.
Kommensaalidena elavad koid linnupesades ja mitmed putukad sipelgapesades.
26. Kooperatsioon, koostegevus - on kahe populatsiooni suhe, mis on mõlemale liigile kasulik, kuid ei
ole nende ellujäämiseks kohustuslik.
27. Krooniline toksilisus, kestev mürgisus – [Chronic toxicity - Adverse effects occurring as a result of repeated dosing with a chemical on a daily basis, or exposure to the chemical, for a large part of an organism's lifespan]
28. Bioloogiine liik
29. Litosfäär - Litosfäär on maakoor, millel lebav õhuke kaitset vajav pinnasekiht pedosfäär vahendab
materjaliringeid litosfääri ja ökosfääri vahel
30. LD50 - on surmav doos, mida loetakse, kui surnud isendite keskmine jaotus katses on üle 50%. Ühik on mg/kg.
31. Magnetosfäär - maalähedane ala, mille füüsikalised omadused on määratud Maa magnetväljaga ning selle vastastikuse mõjuga laetud kosmiliste osakestega.
32.Makrokonsument ehk fagotroof- on heterotroofsed organismid, peamiselt loomad, kes söövad teisi organisme või orgaanilise aine osakesi.
33. Makrokonsument, makrotarbija -
34. Mesosfäär - atmosfääri osa kus kiirgust neeldavate osakeste kontsentratsioon on madal mistõttu to kihis langeb -92oC ca 85km kõrgusel
35. Mikrokonsumendid või saprotroofid – peamiselt seened ja bakterid, mis toituvad surnud protoplasmast, imavad laguprodukte ning vabastavad anorgaanilisi toitaineid, mis sobivad kasutamiseks produtsentidele ning ka orgaanilisi aineid, mida võivad energiaallikana kasutada ökosüsteemi teised komponendid.
36. Mutageenne aine -
37. Mutualism - Sümbioos
38. Nekrofaagid - raipetoidulised
39. Noosfäär - Noosfäär on süsteem ,millesse kuluvad tehnikaseadmed ja see osa loodusest, mida
hõlmab inimese sihipärane tegevus.
40. Ökoloogiline nišš – ökonišš - näitab liigi rolli koosluses, mis kujuneb suhetes teiste liikidega ja keskkonnaga
41. Ökoloogiline püramiid - Troofiliste tasemete kvantitatiivseid erinevusi väljendab ökoloogiline püramiid
42. Ökoloogiline suktsessioon - Ökosüsteemide areng, mis seisneb erinevate koosluste vahetumises ajas (samas kohas)
43. Ökotoksikoloogia – Teadusharu mis uurib kemikaalide ja nende ühendite mõju keskkonnale
44. Parasitism – Koos elavate liikide vaheline suhe kus Parasiit saab peremeesorganismist toitu ja elab tema sees või peal, tekitades talle kahju.
45. Populatsioon - moodustavad ühe liigi isendid teatud territooriumil, mille piires on võimalik ristumine.
46. Populatsiooni tihedus – ka asustustihedus - näitab isendite arv pinnaühikul.
47. Primaarproduktsioon - taimede maapealsete osade juurdekasv.
48. Produtsent – autotroofne organism (peamisele rohelised taimed).
49. Säästev areng – on selline areng, mis tagab praeguse elanikkonna vajadusi sel viisil, et oleksid tagatud ka järgmise põlvkonna vajadused
50. Saprotroofid - peamiselt bakterid ja seened, mis toituvad surnud protoplasmast, imavad laguprodukte ning vabastavad anorgaanilisi toitaineid, mis sobivad kasutamiseks produtsentidele ning ka orgaanilisi aineid, mida võivad energia allikana kasutada ökosüsteemi teised komponendid
51. Sekundaarne suktsessioon – toimub aladel, kus eelnev kooslus on osaliselt hävinud(N. Metsa põlengu tagajärjel)
52. Selektsioon - bioloogiline valikaretus olemasolevate loomatõugude taimesortide parandamine ja uute arendamine kunstliku valiku teel, mis on inimene otsene mõju kõrgeim vorm, mille eesmärgiks on luua organisme ühiskonna huvides.
53. Stratosfäär – atmosfääri kiht 15-50 km maapinnast millele viidatakse ka kui osoonikihile
54. Sünergism – Kahe või enama kemikaali koostoime mis on tugevam kui nende kemikaalide toimed eraldi.
55. Toiduahel – Toitumissüsteem millega on seotud kõik elusorganismid . Toiduahelasse kuuluvad rohelised taimed ning taim- ja loomtoidulised loomad
56. Toiduvõrk_ toitumissunete võrk, omavahel põimunud toiduahelate kogum. Ka konneks
57. Tolerantsus – Organismi võime taluda tema ökoloogilisse amplituudi jääva teguri hulka või intensiivsust (või nende vähesust)
58. Troofiline tase - toitumisahela tasand
59. Troposfäär - atmosfääri maa lähedane püsiva koostisega koht, mis ulatub10-16 km kõrgusele Maa pinnast