1. Geoloogia ajaloo põhietapid. Wegener, Helmersen. Alfred Wegener- saksa loodusteadlane. Tegeles meteoroloogia, geofüüsika, astronoomia ja geoloogiaga. Tuntuim saavutus on mandrite triivi ( mandrite liikumine üksteise suhtes) hüpoteesi püstitamine. Töötas Tartu ülikoolis, võttis osa mitmest ekspeditsioonidest Gröönimaal. Uuris Kaali meteoriitkraatrit. Gregor von Helmersen oli baltisaksa geoloog. Oli Peterburi Teadlaste Akadeemia liige ja Vene Geoloogiakomitee esimene direktor. Ta koostas Venemaa Euroopa-osa geoloogilise kaardi
Geograafia Kui Teadus Diana Kravtsuk 11.kl Sisukord Christoph Kolumbus Fernão de Magalhães Mikolaj Kopernik Galileo Galilei Isaac Newton Carl von Linné Charles Darwin Alfred Wegener Christoph Kolumbus Christoph Kolumbus oli maadeavastaja ja kaupmees, kes 1492. aastal ületas Kastiilia (Hispaania) lipu all Atlandi ookeani ja jõudis Ameerikasse. Ta lähtus arvestusest, et Maa kerakujulisuse tõttu peab laev jõudma Euroopast KaugItta ka lääne suunas liikudes. Kuigi viikingite laevad jõudsid PõhjaAmeerikasse ligi 500 aastat enne Kolumbuse retke, tekkis Euroopal püsiv kontakt tolle Uue Maailmaga alles tänu Kolumbuse avastusele.
Laamtektoonika 1. Sissejuhatus. Mis on laamtektoonika? Litosfääri laamade liikumist uurivat teadust nimetatakse laamtektoonikaks. 2. Vastuoluline hüpotees. Kes oli Alfred Wegener? Millal ta elas? Missugust tema teooriat naeruvääristati? Millise teooria ta rajas? Alfred Wegener oli sakslasest meteroloog. Ta elas aastatel 1880-1930. Tema 1915. aastal avaldatud hüpoteesi, mida ta nimetas kontinentaalse triivi hüpoteesiks, naeruvääristati. Ta rajas mandrite triivi hüpoteesi. 3. Kuidas tõestas Wegener fossiilide abil hiidmandri olemasolu? Mis oli selle mandri nimi? Triiase ajal, kui leitud fossiilid olid veel elavad loomad, moodustasid Lõuna-Ameerika, Aafrika, India, Antarktika ja Austraalia suure hiidkontinendi(neil kõigil olid ühiseid fossiilid)
2. Mis on seismilised lained, nende liigitus ja levimine erinevates keskkondades 3. Maa siseehitus, erinevate osade lühiiseloomustus 4. Maakoor, selle jagunemine mandriliseks ja ookeaniliseks. Mandrilise ja ookeanilise maakoore võrdlus. 5. Kivimi mõiste, jaotus tekke järgi (näiteid eritüüpi kivimitest) 6. Kivimite ringe (TV-s selle kohta hea ül.16 lk.19) 7. Wegeneri mandrite triivi hüpotees mida kujutab, tead vähemalt kolme näidet, mida Wegener esitas oma hüpoteesi kinnituseks. 8. Laamtektoonika mida kujutab, laamade liikumise põhjus; protsessid, mis tekkivad laamade põrkumisel, lahknemisel ja nihkumisel; näiteid maailmas iga protsessi 9. Maavärinad, tekkimise põhjused, maavärinatega kaasnevad nähtused, maavärinate mõõtmine Mercalli ja Richteri skaala abil, tead, kuidas leitakse maavärina epitsenter, millest sõltub tekitatud purustuste hulk. 10
Seal, kus kohtuvad ookeaniline ja mandriline laam, sukeldub raskem ookeaniline laam mandrilise laama alla. Seeläbi satuvad setteja tardkivimid sügavale maakoore sisemusse, kus muutuvad moondekivimiteks. Piisava kuumuse korral sulab kivim magmaks ja moodustab uuesti jahtudes tardkivimi. 7. Wegeneri mandrite triivi hüpotees – mida kujutab, tead vähemalt kolme näidet, mida Wegener esitas oma hüpoteesi kinnituseks? Wegeneri mandite triivi hüpotees seisneb selles, et Wegener eeldas, et mandrid liiguvad üksteise suhtes. Seda kinnitas ta faktidega: a) Lisaks mandrite rannajoontele sobivad palju paremini kokku šelfialade(mandrilavade) kontuurid, selle alusel konstrueeris maakaardi, kus kõik mandrid olid ühendatud Pangaea’ks.
aastal oli Narva elektrijaamade installeeritud elektriline võimsus kokku 2380 megavatti (MW) ehk üle kümne tuhande korra väiksem kui georeaktori maksimumvõimsus. Gemaksimumvõimsus. Georeaktori intensiivsus on aja jooksul korduvalt muutunud, vahepeal on reaktsioonid mõneks ajaks seiskunud. Need fluktuatsioonid seletaksid ka Maa magnetvälja polaarsuse ja tugevuse muutusi. LAAMTEKTOONIKA Milline oli liikide Glossopteris ja Cygnogatus tähtsus mandrite triivi tõestamisel? Wegener pani tähele, et fosiili Cygnogatus leidus nii Aafrikas kui ka Lõuna- Ameerikas. Lisaks sellele märkas Wegener, et taime Glossopteris on leitud Lõuna- Ameerikast, Indiast, Austraaliast ja Antarktikast. Kumbki neist poleks suutnud ületada Atlandi ookeani. Millist teist maakeral aset leidnud nähtust kasutas Wegener oma hüpoteesi tõestamiseks? Ta kasutas ka seda, et 300 m.a.t katsid kontinentaalsed liustikud maa- alasid Lõuna-Ameerikas, Ingias ja Lõuna-Austraalias
Laamdektoonika 1. Laamdektoonika on teooria ja õpetus litosfääri laamade tekkimisest, liikumisest, vastastikmõjudest ja hävimitest. 2.Alfred Lothar Wegener oli mitmekülgne saksa loodusteadlane, ta sündis 1.november 1880 a. Berliinis ja suri 1930 aasta novembris Gröönimaal. Naeruvääristati ,,Mandrite ja ookeanide päritolu'', hiljem nimetas ta selle ,,Pangaeaks''. Teooria: Ta kirjeldas mandrite eraldumist ühest superkontinendist. Ta arvas, et mandrid on aegade jooksul üksteisest eemale triivunud. Hüpoteesi kinnitas ka asjaolu, et mõne väljasurnud looma fossiili leiti üksteisest kaugel asuvatel madritel. 3
purdosakestest. (Liivakivi kvartsist). Kemogeensed – tekivad mitmesuguste soolade ladestumisel (kivisool, dolomiit, lubjakivi). Biogeensed – tekkinud taimede ja loomsete organismide jäänuste kuhjumisel ja kivistumisel (lubjakivi, põlevkivi, kivisüsi). kivimid – tekivad tardkivimite moondel (gneiss). Parakivimid – settekivimite moondel (marmor, kvartsiit). 8. Wegeneri mandrite triivi hüpotees – mida kujutab, tead vähemalt kolme näidet, mida Wegener esitas oma hüpoteesi kinnituseks. ===== Alfred Wegener taipas, et rannajoonte sarnasus pole piisav argument. Mandrilavade e. šelfialade kontuurid sobivad kokku. Leidis erinevatel mandritelt sarnaseid fossiile. Teatud tüüpi setted ja settekivimid kuhjuvad klimaatilistes tingimustes. 9. Laamtektoonika – mida kujutab, laamade liikumise põhjus; protsessid, mis tekivad laamade põrkumisel, lahknemisel ja nihkumisel; näiteid maailmas iga protsessi
purdosakestest. (Liivakivi kvartsist). Kemogeensed tekivad mitmesuguste soolade ladestumisel (kivisool, dolomiit, lubjakivi). Biogeensed tekkinud taimede ja loomsete organismide jäänuste kuhjumisel ja kivistumisel (lubjakivi, põlevkivi, kivisüsi). kivimid tekivad tardkivimite moondel (gneiss). Parakivimid settekivimite moondel (marmor, kvartsiit). 8. Wegeneri mandrite triivi hüpotees mida kujutab, tead vähemalt kolme näidet, mida Wegener esitas oma hüpoteesi kinnituseks. ===== Alfred Wegener taipas, et rannajoonte sarnasus pole piisav argument. Mandrilavade e. selfialade kontuurid sobivad kokku. Leidis erinevatel mandritelt sarnaseid fossiile. Teatud tüüpi setted ja settekivimid kuhjuvad klimaatilistes tingimustes. 9. Laamtektoonika mida kujutab, laamade liikumise põhjus; protsessid, mis tekivad laamade põrkumisel, lahknemisel ja nihkumisel; näiteid maailmas iga protsessi =====
21) Loetle Hawaii saarestiku saared. Kauai, O'ahu, Maui, Hawaii, (Ni'ihau, Molokai, Lana'i, Kaho'olawe). 22) Kui pika maa aastas laamad liiguvad? Litosfääri laamad liiguvad teineteise suhtes u 2-20cm/a. Nt: Vaikse ookeani laam ka Nazca laam liiguvad teineteisest kiirusega u 17,2 cm/a. PõhjaAmeerika laama ja Euraasia laama lehknemiskiirus on 2cm/a 23.Tee kokkuvõte, mida Sa teada said 1) 1915 avaldas A. Wegener kontinentide triivi hüpoteesi, mida alguses naeruvääristati, kuid 50a. hiljem pidid geoloogid tõdema, et Wegeneril oli tähtsaimas osas õigus. 2) Wegener tõestas fossiilide abil ühtse hiidmandri olemasolu, mille nimeks oli Pangaea. 3) 1960-l aastal sai laamtektoonika kui teadus üldise heakskiidu. 4) Kui kaks ookeanilist laama vöi üks ookeaniline ja üks kontinentaalne laam teineteisele lähenevad, toimub
Alfred Wegener (1880-1930) püstitas mandrite triivi hüpoteesi, kuid erinevalt tema teooriast triivivad laamtektoonika põhjal mandritest palju paksemad kivimplokid plastilisel astenosfääril. Kõigi Päikesesüsteemi 'kiviste' planeetide (Maa, Merkuur, Veenus ja Marss; hapnik-räni-raud) siseehituse võib jagada silikaatseks kooreks, silikaat-oksiidseks vahevööks ja ehedast rauast koosnevaks tuumaks. Maa kivimiline koor on 5-80 km. paksune, jagunedes ookeaniliseks (maailmamere põhi, basaltse magma tardumisel) ja mandriliseks (mandrid, tard-, sette- ja moondekivimid) maakooreks. Vahevöö ülaosas asub mõnesaja km paksune plastiline astenosfäär, kus tekib basaltne magma. Maakoort koos astenosfääri peale jääva vahevöö osaga nimetatakse litosfääriks (O, Si, Fe, Mg, Ca, Al, K, Na). Maa tuum jaguneb vedelaks välis- ja tahkeks sisetuumaks. Vahevöös tekivad kivimainesse soojuslikud konvektsioonivoolud (võrreldav vee liikumisega soojenevas anumas). Miner...
plahvatuslehtriks või lubjakivi, kipsi ja kivisoola lahustumisel tekkinud karstisüvendiks. Viidati ka võimalusele, et tegemist on hoopis muistse linnusega, kus kaevu ülesandeid täitnud looduslikku järve ümbritses inimese poolt kuhjatud vall. Kraatri meteoriitset päritolu pidas esimesena tõenäoliseks J. Kalkun-Kaljuvee 1922. aastal, mõned aastad hiljem avaldas sama arvamust ka mandrite triivi hüpoteesi looja Alfred Wegener. Kaali kraatrite meteoriitse tekke tõestas mäeinsener Ivan Reinwald 1937. aastal, leides väikekraatritest kolmkümmend rauakildu. Kildude analüüs näitas, et Kaali langenud kosmiline keha esindas kõige levinumat raudmeteoriidi tüüpi - jämedastruktuurilist oktaedriiti, mille Fe ja Ni sisaldus oli vastavalt 91,5 ja 8,3%. Kasutatud kirjandus Internetis: http://www.ut.ee/BGGM/kaali.html http://et.wikipedia.org/wiki/Kaali_kraater http://www.saaremaa.ee/index.php?
ERATOSTHENES (u. 276194 e.m.a) tegi olulisi astronoomilisi avastusi PTOLEMAIOS (u.90160) koostas maailmakaardi KOPERNIK (14731543) heliotsentrilise (päike keskp.) maailmavaade BRUNO (15481600) lõpmatu universum GALILEI (15641642) tõestas heliotsentrilise maailmasüsteemi tõesuse NEWTON (16431727) gravitatsiooni seadus MAGALHÄES (14801521) 1. ümbermaailmares 15191521 DARWIN (18091882) 1. evolutsiooniteooria looja SCHWANN rakuteooria looja MENDEL geneetika rajaja WEGENER (18801930) mandrite triiviteooria (1912 laamtektoonika) Tehnoloogilsed murrangud I industrialiseerimine XV saj. põllumaj. levib väljavaheldussüsteem, leiutati metallisulatamisviisid, tulirelvad jne., tekkisid pangad, börsid, manufaktuurid http://www.abiks.pri.ee II varaindustriaalne tootmisviis XVIII lõpp XIX saj. aurumasin, vedur, aurik, kivisöe laialdane tarbimine,
(tekkinug setete kuhjumisel ja kivistumisel, lubjakivi, doomiit, põlevikivi) 3)moondekivimid e metamorpsed (tekivad kõigi võimalike kivimite ümber kristalliseerumisel, gneiss, marmor) 6. Kivimite ringe (TV-s selle kohta hea ül.16 lk.19) 7. Wegeneri mandrite triivi hüpotees mida kujutab, väitis et kontinendid, mis on tänapäeval atlandi ookeaniga eraldatud olid kunagi üksteisega liitunud tead vähemalt kolme näidet, mida Wegener esitas oma hüpoteesi kinnituseks.- 1)pani tähele, et fossiili cygnogatus leidus nii Aafrikas kui ka lõuna- ameerikas,2)taim Glossopterist on leitud lõuna-ameerikast, indiast, austraaliast, antarktikast, 3)meosaurust on leitud lõuna-ameerikast ja aafrikast 8. Laamtektoonika mida kujutab, litosfääri laamade liikumist uuriv teadus laamade liikumise põhjus; vahevöö konvektsioonivoolude abil,
Laamtektoonika. Laam litosfääri plaat, mis koosneb maakoorest ja ülemisest vahevööst. Laamade teke ja triiv A. Wegener avastas, et mandrid olid kunagi koos ja arvas, et mandrid triivivad ookeani põhjas, tegelikult triivivad astenosfääri peal. Tähtsamad laamad Põhja-Ameerika, Lõuna-Ameerika, Euraasia, Aafrika, Vaikse ookeani, Nazca, Filipiini, Kariibi, India-Austraalia, Laamade kokkupõrke 3 varianti: Ookeaniline mandriline (nt. Nazca Lõuna- Ameerika), Mandriline mandriline (nt. India Euraasia, Himaalaja), Ookeaniline ookeaniline (nt. Vaikse ookeani - Filipiini).
(ookeani põhjas) mõnesaja km (mandrite keskosas ja kõrg-mäestike all). 7 suurt ja 20 väikest laama 1. Euraasia laam 2. Aafrika laam 3. Lõuna-Ameerika laam 4. Põhja-Ameerika laam 5. Vaikse ookeani laam 6. Austraalia 7. Nazca 8. India LAAMAD Laamtektoonika ehk laamade liikumine · Mandrite triivimise hüpoteesi esitas saksa loodusgeograaf Alfred Wegener 1912.aastal; · laamtektoonika seisukohtade järgi: laamad "ujuvad" ~ 100 km paksusel plastilisel astenosfääril; · laamade liikumine üksteise suhtes on väga aeglane: 2-20 cm/a; · liikumist põhjustavad astenosfääri ainese konvektsioonivoolud. Laamade vastastikustest liikumistest tulenevalt on kolm laamadevahelist piiri: divergentne e. lahknemispiir (eemaldumine); konvergentne e. kokkupõrkepiir s.o. kahe laama põrkepiir, mis jaotub:
Laamtektoonika Litosfääri laamade liikumist uuriv teadus mandrite triivimise hüpoteesi esitas saksa loodusgeograaf Alfred Wegener 1915. aastal laamtektoonika seisukohtade järgi: laamad "ujuvad" plastilisel astenosfääril liikumist põhjustavad astenosfääri ainese konvektsioonivoolud laamad liiguvad 2-20 cm/aastas eristatakse seitset suurt (üle saja miljoni ruutkilomeetri), kaheksat keskmist (üle mln. km2) ja umbes 20 väikest laama (alla mln. km2) laamad võivad koosneda ainult ookeanilisest maakoorest (näiteks Vaikse ookeani
kivimite on kõrge tº-ga kõrge tº http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/f/f1/Aa_large.jpg http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/7/7e/Clepsydra_Geyser_at_Fountain_ Paint_Pot_in_Yellowstone.JPG Küsimused ootasid ? vastust ... · Miks Atlandi ookeani vastasrannikud oma kujult kokku sobivad? · Alfred Wegener avaldas 1915. a töö "Mandrite ja ookeanide teke" mandrid on tekkinud hiidmandri · Arthurlagunemisel Holmes 1933. a mandrid paneb liikuma vahevöös toimuvad aine liikumised · 1960. aastatel tõestasid süvapuurimised, et mida lähemal ookeani keskahelikule, seda nooremad on kivimid: mandrid triivivad! http://wikipedia.ee/wiki/Alfred_Wegener Mandrite triivi tõestavad ...
Ptolemaios- 1. kaasaegne geog kaart 2. Meetodite revolutsioon Galilei- mõõteriistad Newton- seadused 3. Loodustaduste kiire arengu etapp 18-19 saj Mendelejev- keemiliste lementide süsteem Darwin- elusloodus on arenev(evolutsioneeruv), eluta keskkond mõjutab A. von Humboldt biogeograafia Karl Linne- eluslooduse süteemi rajaja Mendel- geneetika,pärislikkuse seaduspärasused 4. Loodusteaduste murrangulised avastused 20. saj Wegener- laamtektoonika Geoökoloogia kui teaduse väljakujunemine, Vernadski- looduskooslused on muutumises, määrab eluta keskkond 1953- geneetiline kood, dina struktuur, teadus->faktid->teooriad ja hüpoteesid-> soovitused nende teadmiste ja reeglite kasutamiseks Geog uurimiste meetodid 1. Vaatlus e seire: Kohalik vaatlus, Kaugseire(andmete kogumine seadmetega, mis ei ole objektiga kontaktis)- ajaline kokkuhoid, i
LITOSFÄÄR Litosfäär on lõhestunud laamadeks e. plaatideks, koosneb maagist ja vahevöö ülemisest osast, liigub plastilisel astenosfääril. Laamtektoonikaks nim. teadust, mis uurib laamade liikumist ja nendega kaasnevaid nähtusi. Alfred Wegener - püstitas laamadeliikumise hüpoteesi, ennemoli ühe supermanner(Pangaea). Mandrite liikumist põhjustavaks jõuks on vahevöö konvektsioonvoolud. Maa siseehitus: Maakoor-vahevöö-tuum. Levides ühest kivimikihist teise seismilised lained murduvad ning peegelduvad nii, nagu valguslained-nendega saabki maa siseehitust uurida. Maakoor(0-80mkm)=>vahevöö(80-2900km)=>välistuum(2900-5100)=>sisetuum(5100-6378)
· Laam, laama, laama käändub nagu sõna õrn; tähendab suur, lai tükk või lahkam; avar pind või väli (ÕS 1999) · Laamad ehk plaatjad plokid on suurimad geostruktuursed ühikud, mille läbimõõt ulatub rõhtsuunas tuhandete km, püstsuunas mõnekümnest km (ookeani põhjas) mõnesaja km (mandrite keskosas ja kõrgmäestike all). Laamtektoonika ehk laamade liikumine · mandrite triivimise hüpoteesi esitas saksa loodusgeograaf Alfred Wegener 1915.aastal; http://www.gi.ee/geomoodulid/ · laamtektoonika seisukohtade järgi: laamad "ujuvad" ~ 100 km paksusel plastilisel vahevöö ülaosal; · laamade liikumine üksteise suhtes on väga aeglane: 220 cm/a; · liikumist põhjustavad vahevöö ülaosa aine liikumine. http://www.gi.ee/geomoodulid/ Laamade liikumine viimase 150 milj. aasta vältel Suuremad litosfääri laamad Põhja- Ameerika
LAAMTEKTOONIKA e. LAAMADE LIIKUMINE Laam = maakoor + vahevöö ülaosa. Suur plokk, mis liigub astenosfääri peal. Astenosfääris on aine plastiline ning erineva temperatuuri ja tihedusega, selle liikumisest tekkivad pöörised panevad laamad liikuma. Selle avastas Alfred Wegener. Pangaea suur manner, mis eksisteeris enne lagunemist. Lauraasia ja Gondvana kaks osa, mis tekkisid Pangaeast. Laamasid on kokku 7 suurt ja 20 väiksemat. Geoloogilised protsessid laamade liikumisel: 1. ookeanilise ja mandrilise laama kokkupõrge Lõuna-Ameerika ja Nazca laam a) ookeaniline maakoor hävib (sest on õhem, läheb mandrilise alla) b) maavärinad c) vulkaanipursked d) kurdmäestike (kõrged mäestikud) teke
kivimite kõrge tº nafta on kõrge tº-ga http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/f/f1/Aa_large.jpg http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/7/7e/Clepsydra_Geyser_at_Fountain_Paint_Pot_in_Yellowstone.JPG Küsimused ootasid vastust ... ? · Miks Atlandi ookeani vastasrannikud oma kujult kokku sobivad? · Alfred Wegener avaldas 1915. a töö "Mandrite ja ookeanide teke" mandrid on tekkinud hiidmandri lagunemisel · Arthur Holmes 1933. a mandrid paneb liikuma vahevöös toimuvad aine liikumised · 1960. aastatel tõestasid süvapuurimised, et mida lähemal ookeani keskahelikule, seda nooremad on kivimid: mandrid triivivad! http://wikipedia.ee/wiki/Alfred_Wegener Mandrite triivi tõestavad ... · Mandrite kontuurid sobivad
Erinevad laamad liiguvad erineva kiirusega, nad võivad kas vastamisi põrkuda või üksteisest eemalduda või ka liikuda erinevas suunas küljetsi. 3 Laamtektoonika avastamine Laamtektoonika rajajaks peetakse mitmekülgset saksa teadlast Alfred Wegeneri, kes avaldas aastal 1915 raamatu, milles kirjeldas mandrite eraldumist ühest superkontinendist, mille ta aasta hiljem nimetas Pangaeaks. Wegener ei olnud siiski esimene, kes arvas, et mandrid on aegade jooksul üksteisest eemale triivinud. Sarnaseid mõtteid tekitas Lõuna-Ameerika idaranniku ja Aafrika lääneranniku hämmastav sarnasus. Wegeneril ei vedanud, sest tema hüpoteesi ei usutud ning lausa naeruvääristati. Teooria sai laialdase tunnustuse alles 20. sajandi kuuekümnendatel. Seega üle kolmekümne aasta peale Wegeneri surma. Lõplikult kinnitas laamtektoonika õigsust ookeanipõhja süvapuurimine millega tehti kindlaks, et
valiku mõiste:taime ja loomaliigid pole muutumatud Ta avaldas selle kontseptsiooni 1859. aastal raamatus "The Origin of Species". Dmitri Mendelejev (18341907) oli vene keemik, kes avastas perioodilisusseaduse (keemiliste elementide omaduste perioodiline sõltuvus nende aatommassist), mis on tähtsamaid üldistusi keemias (tuntud mendelejevi tabelina). Murrang geoteadustes Alfred Pangea Wegener ( 1880-1930), meteoroloog Mandrite triiv on hüpotees mandrite liikumisest üksteise suhtes Laamtektoonika teooria Harry Hess ( 1906-1969), geoloog: merepõhi laieneb keskmäestikest kahele poole Dan McKenzie, geofüüsik: maakoor koosneb laamadest Jason Morgan, geoloog: laamad liiguvad Uurimislaev Glomar Chellenger ( 1968- 1981) : ookeanide põhja puurimistööd tõestasid laamtektoonika paikapidavust Globaalökoloogia Vladimir Vernadski
Litosfäär Geoloogia maapõue liikumiste käsitlus plaat- e. laamtektoonika. Mandrite triivi hüpoteesi püstitas Alfred Wegener. Ookeaniline maakoor moodustab maailmamere põhja ning koosneb kivimitest, mis on tekkinud astenosfääri kivimite ülessulamisel moodustunud vedeliku basaltse magma tardumisel. Mandriline maakoor moodustab mandreid ning koosneb mitmesugustest tard-, sette- ja moondekivimitest. Kuni 2900km sügavuseni laiub kivimeteoriitide sarnastest kivimitest koosneb vahevöö. Astenosfäär asub vahevöö ülaosas ning on mõnesaja km paksune plastline sfäär
Litosfäär Geograafia KT Mandrite triivi hüpotees - püstitas Alfred Wegener. Maakoor Maa kõige välimine kõvadest kivimitest koosnev tahke kest. Jaguneb kaheks : ookeaniline ja mandriline. Mandriline maakoor 5 - 80 km, kuni 4 miljardit aastat vana. Kergem. Koosneb tard-, sette- ja moondekivimitest: graniit, basalt. Ookeaniline maakoor ookeanite alune, peamiselt basaltsetest kivimitest koosnev maakoor.Kuni 10 km, kuni 180 milj. aastat vana. Raskem. Settekivimid: Basalt. Vahevöö kuni 2900 km
Mandrilises maakoores on basaldikiht graniidikihi alla, seda tekib juurde ookeanisüvikute vööndis. Kõige paksem on maakoor kõrgete mäestike all, nagu Himaalaja ja Andid. Ülesanne: tee skeem litosfääri ehituse kohta (graniidikiht, basaldikiht, settekivimid, astenosfäär, vahevöö astenosfääri peal paiknev stabiilne kiht) Suurimad geostruktuursed ühikud on laamad e plaadid (laamtektoonika e plaattektoonika) Laamade liikumine (laamtektoonika mandrite triivimise teooria, 1912 Wegener) Ülesanne: koosta kokkuvõte laamtektoonikast. Laamade liikumine. (laam, laama, laama; käändub nagu sõna õrn; tähendab suur lai tükk v lahkam; avar pind v väli. Mandrid lasuvad litosfääri laamadel. ÕS 1999) · teineteisest eemaldumine ookeanide keskmäestikes (ookeaniline rift), laava tungib lõhedesse, tardub, tekivad maakoort moodustavad magmakivimid ja mäeahelikud, mis saartene ulatuvad üle merepinna (Island, Assoorid). Ookeanide keskahelike loomus on
Sealne vesi ,,sukeldub" ja liigub mööda ookeani sügavamaid kihte kuni soojemate laiuste juures taas kõrgemale tõuseb. Selliseid massiivseid hoovuseid nimetatakse ookeani konveieriks ehk termohaliinseks tsirkulatsiooniks. Üks tsükkel 1000 aastat. 19) Mis on Coriolisi jõud? Coriolisi jõud Maa pöörlemisest põhjustatud inertsjõud, mille mõjul kõik kehad kalduvad liikudes otsesihist kõrvale. Põhjapoolkeral on kalle paremale, lõunapoolkeral vasakule. 20) Kes on Alfred Wegener ja millise teooria pakkus ta välja 1915. aastal? Alfred Lothar Wegener (1. november 1880 Berliin november 1930 Gröönimaa) oli mitmekülgne saksa loodusteadlane. Ta tegeles meteoroloogia, geofüüsika, astronoomia ja geoloogiaga. Wegeneri tuntuim saavutus on mandrite triivi hüpoteesi püstitamine. Wegener kaitses 1905. aastal Berliini Ülikoolis doktorikraadi astronoomia alal, kuid huvitus hiljem peamiselt paleoklimatoloogiast. Ta töötas põhiliselt Saksamaa
Litosfäär · Kuni 20.saj valitses geoloogias seisukoht, et ,,ühe koha peal" toimuvad maa kerkimis- ja vajumisliikumised ongi maakoores põhilised · Plaat- ehk laamtektoonika- maapõue liikumiste käsitlus · Paljud maasisesed (maavärinad, vulkanism) tükeldavad litosfääri suurteks plaatideks ehk laamadeks · Alfred Wegener püstitas hüpoteesi hiidmandri Pangea eksisteerimisest ja selle lagunemisele järgnenud mandrite triivist. Seda hüpoteesi käsitlesid aga geofüüsikud, kelle eeldusel oli füüsikaliselt ebareaalne mandrite triiv ookeanilisel maakoorel Maa ja Kuu vaheliste jõudude toimel. · Laamtektoonika järgi triivivad mandritest palju paksemad kivimplokid- nii ookeanilised kui mandrilised litosfääri laamad- plastilisel astenosfääril. Maa siseehitus
ümber kristaliseerumisel, enamasti kõrge rõhu ja temperatuuri tingimustel. Sõltuvalt lähtekivimitest: 1) Ortokivimid tardkivimitest (gneiss graniidi moondumisest) 2) Parakivimid settekivimitest (marmor lubjakivi moondumisest, Kvartsiit liivakivi moondumisest) 6. Kivimite ringe (vt.ül. vihikust e lehepealt) 7. Wegeneri mandrite triivi hüpotees mida kujutab, tead vähemalt kahte näidet, mida Wegener esitas oma hüpoteesi kinnituseks. · mandrilavade kontuurid sobivad paremini kui rannajoon (konstrueeris Maa kaari, kus kontinendid olid üheks superkontinendiks Pangea) · kivimite ja geoloogiliste struktuuride jjätkumine erinevatel kontinentidel ( eriti aafrika ja l-ameerika vahel) · sarnased fossiilid erinevatel mandriel · vastavalt teatud vanusega settekivimite levikult konstrueeris Maa kliimavöötmete kaardid. 8
kristaliseerumisel, enamasti kõrge rõhu ja temperatuuri tingimustel. Sõltuvalt lähtekivimitest: 1) Ortokivimid tardkivimitest (gneiss graniidi moondumisest) 2) Parakivimid settekivimitest (marmor lubjakivi moondumisest, Kvartsiit liivakivi moondumisest) 1. 6. Kivimite ringe (vt.ül. vihikust e lehepealt) 1. 7. Wegeneri mandrite triivi hüpotees mida kujutab, tead vähemalt kahte näidet, mida Wegener esitas oma hüpoteesi kinnituseks. · mandrilavade kontuurid sobivad paremini kui rannajoon (konstrueeris Maa kaari, kus kontinendid olid üheks superkontinendiks Pangea) · kivimite ja geoloogiliste struktuuride jjätkumine erinevatel kontinentidel ( eriti aafrika ja l-ameerika vahel) · sarnased fossiilid erinevatel mandriel · vastavalt teatud vanusega settekivimite levikult konstrueeris Maa kliimavöötmete kaardid. 1. 8
- Mis viitab mandrite triivile? Kuumad täpid: - Mida märgib kuumade täppide esinemine? - Kuidas kasvab kuuma täpi joonelise ahelike vanus laama liikumise suhtes? - Kui sügavalt tõusevad kuumad täpid? - Mis on aulakogeen? - Mida märgib kontinentaalne riftistumine? - Mida väljendab Wilsoni tsükkel? - Nimeta laamtektoonika olulisemaid iseloomujooni? - Milliseid kriteeriume kasutas hiidmandri Pangea tõestamiseks A. Wegener? Eksogeenne geoloogia Settekivimite moodustumine ehk litogenees Sedimentogeneesi staadium settekivimite lähteproduktide teke (murenemine), erosioon, edasikanne ja ladestumine settebasseinides Diageneesi staadium füüsikalis-keemilised protsessid, mille tulemusena ladestunud setted muutub kõvastunud settekivimiks Lubjakivi keemiline koostis kaltsiumkarbonaat Tüüpilised settekivimid: o Lubjakivi o Liivakivi
Sealne vesi ,,sukeldub" ja liigub mööda ooekani sügavamaid kihte kuni soojemate laiuste juures taas kõrgemale tõuse. Selliseid massiivseid hoovuseid nimetatakse ookeani konveieriks ehk termohaliinsrks tsirkulatsiooniks. Üks tsükkel-1000 aastata. 19) Mis on Coriolisi jõud? Maa pöörlemisest põhjustatud inertsjõud, mille mõjul kõik kehad kalduvad liikudes otsesihis kõrvale. Põhjapoolkeral on kalle paremal, lõunapoolkeral vasakul. 20) Kes on Alfred Wegener ja millise teooria pakkus ta välja 1915. aastal? 1915. a. avaldas saksa geofüüsik A. Wegener teooria, mille kohaselt triivivad mandrid loodete toimel idast läände ja tsentrifugaaljõu toimel poolustelt ekvaatori poole. Wereneri seletuse järgi eksisteeris vanaaegkonnas ühtne Pangea manner, mis keskaegkonnas lagunes osadeks ning tekkis Atlandi ja India ookeanid. Teooria sai üldtunnustatuks 1960-ndatel aastale. 21) Kirjelda suurt ja väiket veeringet.
vahel. Vahevöö- ülamantel~700km, koosneb magneesiumist ja rauast, kuum mass. Alusmantel- ~2900km. Aine tihedus kasvab plastilised kivimid. Tuum välistuum ~5200. 10 niklit ja raudoksiid. Sisetuum ~6378km. Arvatakse et on tahke. Mandriline ja ookeaniline. Ulatus:M ~80km. O ~10km. Kivimid: M graniitsed. O basaltsed. Kivimikihid: M settekivimid, graniit, basalt. O settekivimid, basalt. Vanus: M 4 miljardit |vana. O kuni 180 miljardit | noorem. Litosfääri laamtektoonika 1912 Wegener mõtles välja laamtektoonika teooria. Laamad- litosfäär liigendub mitmesuguse suurusega plaatideks ehk laamdadeks. Laamade Jaotus- suured- Euraasia laam. Keskmised- Nazca- Austraalia-India laam. Väikesed- Araabia. Mandrilised- ookeanil maakoor(aafrika) Ookeanilised- vaikne ookean. Laamade liikumine- laamade lahknemine- Põhja ameerika<- ->Euraasia(atlandi ookean).Protsessid: ookeaniline keskmäestik, riftorg/magma, vulkaanid(uus ookeaniline maakoor).Kaasnevad:maavärinad, vulkaanid
Laamtektoonika (laamade liikumine) Laam maakoor + vahevöö ülemine osa. Suur plokk, mis liigub astenosfääri peal. Astenosfääris on aine plastiline, tekivad lained, see panebki liikuma laamad. Alfred Wegener avastas mandrite liikumise. Pangaea suur manner, mis eksisteeris enne lagunemist. Lauraasia ja Gondvana kaks osa, mis tekkisid Pangaeast. 7 suurt ja 20 väiksemat laama. Kuidas laamad liiguvad: · Ookeanilise ja mandrilise laama kokkupõrge toimub Lõuna-Ameerika läänerannikul nt. (Nazca ja L-Am laam). Geoloogilised nähtused a) Ookeaniline maakoor hävib (sest on õhem) b) Maavärinad c) Vulkaanipursked
Laia levikuga. NT: Island. Maavärin. Maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad maapõue kivimites kuhjunud elastsete pingete lahendumiselt koos kivimite rebenemisega. Tsunami - Rannalähedases merepõhjas aset leidunud maavärina tekitatud hiidlaine. Nähtused, mis kaasnevad vulkaanidega: kaldeera, mudavool (Kolumbiuas Armero linnas), lõõmpilv, "suits" veeaur, maavärinad, hiid kraater, Kaldeera järv. Wegener. Püstitas mandrite triivi hüpoteesi. Galilei- mõõteriistade valmistaja, gravitatsiooni jõu avastaja. Newton- mehaanika seaduste avastaja. Darwin- evolutsiooni areng, liikide areng on seotud. Linne- koostas ladinakeelse teadusliku terminoloogiat kasutava elusolendite kirjeldamise süsteemi (geoteduste teke). Mendelejev- (seletus loodusteadustes), avastas perioodilisusseaduse. Nõlvaprotsesse võib vallanda ka inimtegevus: teede ehitus, karjäärid, metsaraie, hoonete rajamine
Uue ookeani teket - Mida väljendab Wilsoni tsükkel? Ühe mandritevahelise ookeanilise basseini arengustsenaarium selle avanemisest kuni sulgumiseni - Nimeta laamtektoonika olulisemaid iseloomujooni? o Tekib graniitne mandrikoor o Paneedi pinna-vahevöö vahel tsirkuleerib basaltne ookeanikoor o Mandrite triiv, vulkaaniline tegevus - Milliseid kriteeriume kasutas hiidmandri Pangea tõestamiseks A. Wegener? mandrite ääred kattuvad justkui puzletükid Eksogeenne geoloogia: Setted Settekivimite moodustumine ehk litogenees Sedimentogeneesi staadium settekivimite lähteproduktide teke (murenemine), erosioon, edasikanne ja ladestumine settebasseinides Diageneesi staadium füüsikalis-keemilised protsessid, mille tulemusena ladestunud sete muutub kõvastunud settekivimiks Lubjakivi keemiline koostis kaltsiumkarbonaat
the Earth's surface and within bodies of water. , . , , . Moondekivimid Moondekivimid e. metamorfsed kivimid tekivad sügaval maakoores sette- või tardkivimitest muutunud füüsikalis-keemiliste tingimuste toimel. Metamorphic rocks have been changed, usually by heat and pressure, from their original condition into rock with new minerals and/or structures. , Kontinentide triiv 1915. a. avaldas saksa geofüüsik A. Wegener teooria, mille kohaselt triivivad mandrid loodete toimel idast läände ja tsentrifugaaljõu toimel poolustelt ekvaatori poole. Wegeneri seletuse järgi eksisteeris vanaaegkonnas ühtne Pangea manner, mis keskaegkonnas lagunes osadeks ning tekkisid Atlandi ja India ookeanid. Teooria sai üldtunnustatuks 1960-ndatel aastatel. Laamtektoonika Maa litosfäär liigendub eri suurusega plaadikujulisteks plokkideks e. laamadeks, mis "ujuvad" plastilisel astenosfääril. Laamad
funktsioon. Laste juures on müramismängul lapsi liitev ja ühendav toime, täiskasvanute juures võimaldab see näidata oma füüsilist üleolekut teistest mängijatest. Mäng ja agressioon Agressiivne mäng sisaldab kujuteldavat võitlust, müramismängu, sõjaga seotud mänguasjade kasutamist, ka vägivallaga seotud videofilme, milles esineb võitlust, sõda või laskmist. Wegener-Spöhringi järgi mänguline agressioon esineb kolmel kujul: verbaalne, nagu karjumine, sõimamine, ähvardamine, pilkamine, halvustamine, mõnitamine jne. füüsiline agressiivsus kujutab endast lükkamist, tõukamist, löömist, näpistamist, agressiivseid žeste jne. objektile suunatud agressiivsus on eelkõige seotud teisele kuuluvate esemete kahjustamise, lõhkumise, äravõtmisega jne.
Suures geoloogilises tsüklis satuvad Maa pinnal murenenud tard- ja moondekivimeist moodustunud settekivimid maakoore liikuvais osades suurde sügavuse ja moonduvad seal. Edasi võib moondekivim kas jõuda hiljem jälle Maa pinnale ja mureneda või sulada ning sattuda magma koostisesse. Purskumise tagajärjel väljub magma tardkivimina taas biosfääri. Seega on geoloogilist aineringet käitavaks jõuks nii päike kui ka geotermilised protsessid. 46)Kes on Alfred Wegener ja millise teooria pakkus ta välja 1915. aastal? 1915. aastal avaldas saksa geofüüsik A.Wegener teooria, mille kohaselt triivivad basaldikihil isostaatiliselt ujuvad graniidist mandrid loodete toimel idast läände ja tsentrifugaaljõu toimel poolustelt ekvaatori poole. Wegeneri seletuse järgi on vanaaegkonnas eksisteerinud ühtne Pangea manner keskaegkonnas lagunenud osadeks koos Atlandi ja India ookeanide tekkega. Teooria sai üldtunnustatuks 1960-ndatel aastatel.
makroökoloogia · Ökoloogiliste seaduspärade seletamine kasutades liikide tunnuseid, arvukust ja levikut · Biogeograafia laiendus Biogeograafia jaotamine Zoogeograafia Fütogeograafia ajalooline biogeograafia Mükogeograafia ökoloogiline biogeograafia Mikroobigeograafia Looduskaitse biogeograafia Liike 5-50 milj. , 2 milj. kirjeldatud ; Liigi keskmine ,,vanus" 1-20 milj. aastat · Alfred Wegener : mandritriivi teooria 1912, TÜ töötas 1918 ELUSTEADUSED MAATEADUSED evolutsioon BIO- loodusegeograafia süstemaatika GEO- geoloogia ökoloogia GRAAFIA palentoloogia molekulaarbioloogia Statistika GIS looduskaitseteadused www.biogeography.org
- lümfoproliferatiivsed haigused ( lümfoom, müeloom ) - hüübivushäired ( trombotsütopeenia, -paatia, vWt, hemofiilia, jt. faktordefitsiidid ) - sepsis, multiorganpuudulikkus, DIK - AIDS - endometrioos, PCO, rasedus, vererohked menstruatsioonid - Osler-Weber- Rendu haigus ( autosoom-dominantselt päritav hemorraagiline telangiektaasia- 80%-l juhtudest esineb ninaverejooks ) - granulomatoossed haigused ( Wegener, süüfilis, tbc, sarkoidoos ) - primaarne amüloidoos - vaskulaarsed malformatsioonid ( kongenitaalsed aneurüsmid, omandatud-taumaga seotud pseudoaneurüsmid, a/v malformatsioonid) - atmosfääri rõhu muutused (sukeldumine, kessoontõbi, kõrgmäestikud ) 25. Ägedad ja kroonilised ninakõrvalkoobaste põletikud: kaebused, diagnostika ja ravi Tekkemehhanism: läbi loomuliku avause ostium Maxillarise ventilatsioon peetub -> vaakum
- lümfoproliferatiivsed haigused ( lümfoom, müeloom ) - hüübivushäired ( trombotsütopeenia, -paatia, vWt, hemofiilia, jt. faktordefitsiidid ) - sepsis, multiorganpuudulikkus, DIK - AIDS - endometrioos, PCO, rasedus, vererohked menstruatsioonid - Osler-Weber- Rendu haigus ( autosoom-dominantselt päritav hemorraagiline telangiektaasia- 80%-l juhtudest esineb ninaverejooks ) - granulomatoossed haigused ( Wegener, süüfilis, tbc, sarkoidoos ) - primaarne amüloidoos - vaskulaarsed malformatsioonid ( kongenitaalsed aneurüsmid, omandatud-taumaga seotud pseudoaneurüsmid, a/v malformatsioonid) - atmosfääri rõhu muutused (sukeldumine, kessoontõbi, kõrgmäestikud ) 25. Ägedad ja kroonilised ninakõrvalkoobaste põletikud: kaebused, diagnostika ja ravi Tekkemehhanism: läbi loomuliku avause ostium Maxillarise
Sageli lasuvad nad üksteisel diskordantselt ehk lahknevalt. Aluspõhi on pealiskorra settekivimeist ja aluskorra kristalseist kivimeist koosnev kiht, millel lasub pinnakate. Aluspõhi hõlmab peale vanaaegkonna settekivimite ka kõiki eelkambriumi vanusega kivimeid, seega ka aluskorda Pinnakate ehk kvaternaarisetted on pudedaist setendeist koosnev kiht, mis lasub aluspõhjal Maakera koosneb laamadest, mis omavahel liiguvad. Laamtektoonika väljatöötaja on Alfred Wegener. Eesti asub hiigelsuurel Euraasia laamal. Kui oled laama keskosas, siis mingis mõttes on väga rahulik elada. Aga kui laama piiril elada, siis võib seal esineda erinevaid loodusnähtusi, looduskatastroofe. Meie juurest lahknevad Islandi ja Vahemere juurest. Eesti asub Ida-Euroopa kraatoni ehk Fennosarmaatia kraatoni platvormsel osal, Ida- Euroopa platvormil. Kraaton ise on tektooniliselt jäik ja stabiilne mandrilise maakoore osa. Kraatonid jaotatakse kilpideks platvormideks
paikenvad rabavee filtratsioonisuunaga risti. Älvest võib raba kasvades moodustuda vaba veega laugas märe – märg maismaakoht, kus vesi on mingi ajaperioodi (enamasti vähemalt mitu kuud) maapinna tasemel. Märesid esineb näiteks soode servaaladel (servamäre), aga ka merede rannas LITOSFÄÄR JA LAAMTEKTOONIKA Maakera koor on pidevas liikumises, mandrid liiguvad e. laamtektoonika (Alfred Wegener 1915, mandrite liikumise teooria). Laamtektoonika põhjuseks on soojusenergia voog Maa sisemusest pinnale, mis paneb vahevöö konvektiivselt liikuma. See omakorda purustab hapra litosfääri tükkideks e. laamadeks, mis üksteise suhtes liikuma hakkavad. Vahevöö on valdavalt tahke, kuid liigub siiski konvektiivselt (liikumiskiirus on mõni mm kuni mõni cm aastas). Vahevöö ülaosas on veelgi vedelam astenosfäär Nooremad kivimid asuvad ookeanide keskel
ja sellest tuleneva vahevöö ainese aeglase liikumise tõttu pragunenud mitmekümneks tükiks ehk laamadeks, mis üksteise suhtes liikudes põhjustavad muuhulgas ka maavärinaid ja vulkaanipurskeid. Laamad koosnevad ookeanilisest ja mandrilisest maakoorest. Mõned laamad koosnevad mõlemast maakooretüübist, mõned aga ainult ühest. Laamad tekkisid umbes 4,5 miljardit aastat tagasi. 6.1. Laamade liikumine 1912. aastal sõnastas Alfred Wegener mandrite triivimise hüpoteesi, mille kohaselt on laamad pidevas liikumises, triivides aeglaselt plastilises olekus astenosfääril. Seetõttu on laamad ajaloo jooksul asunud erinevatel asukohtadel. Laamad paneb liikuma vahevöö magma liikumine ehk konvektsioon. Selle mehhanism on sarnane füüsika tundides õpitud kuuma vee või õhu liikumisega. Maa tuuma lähedal on suhteliselt kuum. Seal asuv magma kuumeneb ning kergemaks muutununa tõuseb Maa pinna suunas
- kaldmurrang - langatusmurrang - kerkemurrang - langatusmurrang - lüstriline murrang Mille poolest erineb antiklinaal sünklinaalist? antiklinaal tõuseb üles, sünklinaal vajub alla Sündiv ookean – Punane meri Vaikne ookean – aktiiv-ääreiline ookean Atlandi ookean – passiiv-ääreline ookean Vahemeri – keskahelikuta hääbuv ookean Milliseid kriteeriume kasutas hiidmandri Pangea tõestamiseks A. Wegener? – mandrite ääred kattuvad justkui pusletükid Lubjakivi keemiline koostis – kaltsiumkarbonaat ● Tüüpilised settekivimid: ○ Lubjakivi ○ Liivakivi ○ Savikivi ● Purdkivimid e detriitsed kivimid: ○ Liivakivi ○ Savi ○ Konglomeraat ● Biogeensed settekivimid: ○ Lubjakivi ○ Turvas ○ Põlevkivi ● Kemogeensed e. keemilist päritolu settekivimid:
ookeanipõhja eri piirkondade vanuselist vahekorda. 90. Wegeneri mandrite triivi hüpotees ja tema poolt esitatud faktid mis tõendasid mandrite triivi. Mis põhjusel vajus see hüpotees unustuse hõlma. Paleomagnetism on tähtis vahend mandrite triivi uurimiseks ning see selgitab miks on geoloogilises ajas toimunud geograafiliste ja magnetiliste pooluste näiv liikumine . Saksa paleoklimatoloog ja mandrite triivi hüpoteesi autor Alfred Wegener järeldas paleoklimaatilistele uurimustele tuginedes, et geoloogilise ajaloo vältel on Maa geograafilised poolused muutnud oma asukohta (sama piirkonna erivanuselised kivimid, samuti neis sisalduvad fossiilid olid tekkinud eri klimaatilistes tingimustes). See argument tõendas Wegenerile samuti mandrite triivi. Samale 20 järeldusele võib tulle ka Eesti aluspõhja kivimeid uurides - vanemad Paleozoikumi e. Vendi ja
Läänepiiriks Wallace joon, idapiiriks Lydekkeri joon. Tekkis Wallace tähelepanekute tõttu; ta eristas Austraalia ja India fauna. 4. Mida lisas juurde Ernst Haeckel biogeograafias? Darwiniga sarnaselt arvas Haeckel, et kõik inimesed pärinevad ühest eellasest. Haeckelist alguse saanud dünaamiliste faunade meetod (horoloogia). Muuhulgas võttis termini ökoloogia selle tänapäevases mõistes kasutusele. 5. Mida olulist andis biogeograafiale Alfred Wegener, millal tema hüpoteesid aktsepteeriti? Arvas, et sarnaste fossiilide olemasolu kaugetel kontinentidel viitab selgesti nende maatükkide kunagisele koosolemisele. Nimetas selle kunagise mandri Pangaeaks. Paleomagnetiliste ja paleoklimaatiliste andmete koos analüüsimise teooria töötas välja Edward Irving . Tema tõestas ka jääkmagnetismi nähtuste abil kontinentide triivi - esmalt India näitel 1956.a. 6. Miks ei realiseeru fundamentaalsed nisid?
annaabi.ee 
