Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

ökoloogia lühikonspekt (0)

1 HALB
Punktid
ÖKOLOOGIA
  • Masing , V. 1992 Ökoloogialeksikon.
  • Vuorisalo, T. 1999 Keskkonnakaitse ökoloogilised alused
  • Pleijel, H. 1993 Ökoloogiaraamat
  • Masing, V ( koost .) 1979. Botaanika III
  • Sarapuu, T., Kallak, H. 1997. Bioloogia gümnaasiumile I osa
  • Begon, M., Harper, J.L., Townsend, C. 1996. Ecology: Individuals, Populations and Communities
  • Odum, E.P. 1997. Ecology – a pridge between science and society
    • Ökoloogia (ecology) (oikos – eluruum , logos – õpetus)õpetus eluruumi seaduspäradest; teadus organismide, nende populatsioonide ning koosluste ja keskkonnatingimuste vastastikustest suhetest.
    • Termini võttis 1866.a. kasutusele saksa teadlane E. Haeckel .
    • Autökoloogia (organismal ecology) organismiökoloogia, liigi (seda esindavate isendite) ja keskkonnategurite suhteid uuriv ökoloogia haru . A-t jaotatakse uuritavate keskkonnategurite või organismirühmade ja nende elutalitluse järgi (näit. Lindude autökoloogias eristatakse pesitsus - ja toitumisökoloogiat).
    • Termini võtsid tarvitusele Schröter ja Kircher 1896.

    Demökoloogia (population ecology)– populatsiooniökoloogia (Schwerdtfeger 1963), ökoloogia haru, mis uurib organismide populatsioone ja nende keskkonnaoludest johtuvat dünaamikat
    • Sünökoloogia (community ecology) – enamasti kasutatakse koosluste ökoloogia nimetusena. Uurib populatsioonide omavahelisis suhteid ning koosluste ja keskkonnatingimuste suhteid (energiavood, toiduahelad , produktiivsus, suktsessioonid, koosluste struktuur ja dünaamika).

    Termin: Schröter, Kircher 1902, Gams 1918
    • Kooslus (biotsönoos) – kõik elusorganismid , kes elavad koos mingil piiritletud territooriumil või liigid, mis esinevad koos ja interakteeruvad.
    • Geoökoloogia e. Maastikuökoloogia (landscape ecology) - ökoloogia ja maastikuteaduse piiriteadus, mis uurib maastikuüksuste ökosüsteemide siseseid ja vahelisi suhteid ning maastiku aineringet ja energiavoolu, lähtudes organismide ja nende koosluste kohta tehtud uuringuist. G. annab aluse maastikuhoolduse ja keskkonnakaitse korraldamisele.
    • Käitumisökoloogia (behavioral ecology)
    • Globaalökoloogia e. Biosfääriökoloogia (ecosystem ecology) – ökoloogia haru, mis uurib Maad kui terviklikku süsteemi (megaökosüsteemi) elukeskkonnana.
    • Üldökoloogia – ökoloogia keskne haru, uurib eluslooduse ja keskkonna üldisi, kõigil looduse süsteemtasandeil kehtivaid seaduspärasusi.

    Termin: Möbius 1875, Tansley 1935, Sukatšov 1944, Odum 1959 ).
    • Populatsioon – on rühm üht liiki isendeid, kes elavad koos samal ajal samas paigas, mõnedel juhtudel lisandub tingimus, et populatsiooni isendid ristuvad omavahel.

    • Ökosüsteem – süsteem, mis haarab endasse koosluse ja tema poolt oluliselt muudetud keskkonna ( abiootilise ja biootilise keskkonna ühendus).
    • (A. Tansley 1935 järgi) Ö. on funktsionaalne süsteem, milles toitumissuhete (aine- ja energiaülekande) kaudu seostunud organismid koos keskkonnatingimuste kompleksiga moodustavad isereguleeruva areneva terviku
    • Biosfäär – kasutatakse laialt maa ökosüsteemide koos funktsioneerimise mõistena; kõik elav interaktsioonis eluta materjaliga, kõik ökosüsteemid. Biosfäär on see osa Maast, kus organismid elada saavad (s.t. bioloogiliselt sobiv muld , õhk, vesi). Biosfäär või ökosfäär sulanduvad märkamatult (terava piirita) litosfääri (kaljud, setted , Maa pealiskord jne.), hüdrosfääri ja atmosfääri.
      • 1. Biosfäär, kitsamas tähenduses biogeosfäär – Maa sfäär, kus elavad organismid, kus toimuvad orgaanilise aine süntees ja muundumine ning kus orgaanilise ained mõjutavad kivimeid.
      • 2. Laiemas tähenduses kogu Maa sfäär, milles võib leiduda organisme või nende elutegevuse jäänuseid s.o. summa kogu planeedi ökosüsteemidest ja mosaiik elukohtadest.

    Gaia hüpotees e geokeemilise keskkonna bioloogiline reguleerimine:
    • Elu olemasolu Maal tagab ise eluks vajalike füüsikaliste ja keemiliste olude stabiilsuse Maa pinnal, õhkkonnas ja maailmameres.
    • reguleerib atmosfääri gaasilist koostist (O2 ja CO2 tasakaalu)
    • Kontrollib ja keskmistab temperatuuri

    KESKKONNATEGURID e ÖKOLOOGILISED TEGURID
    • Abiootilised tegurid – eluta looduse tegurid, st keskkond

    • Päikesevalgus
    • Temperatuur
    • Sademed
    • Tuul
    • Happesus (pH)
    • Toitainete sisaldus
    • Veereziim
    • Rõhk
    • Tuli



    • Antropogeensed tegurid – inimtegevusest tulenevad tegurid, st inimmõju

    • Keskkonna saastatus
    • Metsade hävitamine
    • Soode kuivendamine
    • Võõrliikide sissetoomine
    • Loomsete ressursside kontrollimatu kasutamine

    ABIOOTILINE KESKKOND JA KESKKONNATEGURID
    • Eluta looduse tingimused mõjuvad alati koos, sellepärast peavad organismid kohanema ühtaegu nende kõigiga
    • Sünergism on erinevate keskkonnatingimuste koosmõju – seda tuleb keskkonnamuutusi uurides alati arvestada!
    • Erinevad liigid taluvad abiootilise keskkonna muutusi erinevalt

    Valgus
    • Nähtav valgus – fotosüntees, nägemine
    • Infrapunane kiirgus – neeldub organismides ja toimib soojuskiirgusena, st võimaldab kõigusoojastel tõsta oma kehatemperatuuri
    • Ultraviolettkiirgus – väikestes kogustes soodustab inimese naharakkudes D-vitamiini sünteesi,suurtes kogustes kutsub esile geenmutatsioone

    • Enamik ökosüsteemides liikuvast energiast pärineb päikese kiirgusenergiast, mille taimed on muutnud orgaanilise aine keemiliseks energiaks.
    • Fotosüntees – taimed seovad kiirgusenergia abil süsinikdioksiidi ja vee, tekivad süsivesikud e suhkrud ja eraldub hapnik. Suhkrutes on rohkelt keemilist energiat.
    • Kõik rohelised taimed, loomad, seened ja enamik baktereid sõltuvad täielikult taimede poolt fotosünteesil salvestatud keemilisest energiast.
    • Valguse hulk muutub aastaajati ja ööpäeva jooksul
    • Fotoperiodism – organismide reaktsioon ööpäevase valgus – ja pimedusperioodi muutumisele
    • Lühipäevataimed
    • Pikapäevataimed
    • Päevaneutraalsed taimed
    • Valgusrütm reguleerib taimede puhkeaja algust ja lõppu
    • Päeva pikkus reguleerib loomade sigimist ja rändeid
    • Loomadel on aktiivsemad kas öö – või päevaajal

    Temperatuur
    • Enamiku organismide taluvusala on vahemikus 0 … + 50 C
    • Mõned ainuraksed on võimelised taluma ka madalamaid ja kõrgemaid temperatuure
    • Kõrgetel temperatuuridel kaotavad ensüümid ja valgud oma struktuuri (denatureeruvad) ja kaotavad oma talitlusvõime
    • Kõigusoojased – sõltuvad otseselt väliskeskkonna temperatuurist ( selgrootud , kalad , kahepaiksed , roomajad )
    • Püsisoojasedkehatemperatuur püsib ühtlasena sõltumata välistemperatuurist (linnud 40-42C, imetajad 36-39C)
    • Edukas talvitumine põhineb liigi füüsilisel, füsioloogilisel või ökoloogilisel kohastumisel
    • Aktiivse elutegevuse alumine piir on jäätumispunkt 0C (taimedel +5C)
    • Kui temperatuur langeb miinustesse, tekivad rakkudes jääkristallid ja organism sureb
    • Külmataluvad taime- ja loomarakud muudavad raku sisekeskkonna koostist
    • Taimedel ja loomadel on mitmed kohastumused külma perioodi üleelamiseks (taimedel puhkeperiood, loomadel talveuni, taliuinak , ränded, karvavahetus, toidutagavarade kogumine)
    • Taimede kasvuperiood – see osa aastast, mil ööpäevane keskmine temperatuur on kõrgem kui +5C
    • Kasvuperioodi pikkus on maailma eri paikades erinev, taimede leviku põhjapiir sõltub enamasti kasvuperioodi pikkusest

    Rõhk
    • Suuri rõhumuutusi peavad üle elama mõningad rändlinnud ja süvaveeliigid
    • Süvaveeliikidel on kõrge rõhu talumiseks mitmed kohastumused
    • Raskem on taluda kiireid rõhu muutusi

    Tuli
    • Teatud taimed, selgrootud ja seened on kohastunud eluks pärast põlengut
    • Metsatulekahju loob paljudele liikidele elutingimused

    Vesi
    • Vesi on eluks hädavajalik, sest kogu rakkude elutegevus toimub vesilahuses
    • Materiaalne lähteaine fotosünteesile
    • Täiesti ilma veeta saavad organismid hakkama vaid lühikest aega
    • Mõned taimed on kohastunud eluks veepuuduses

    Hapnikusisaldus
    • Hädavajalik taimede ja loomade aeroobseks hingamiseks
    • Üks fotosünteesi põhisaadusi
    • Õhust vette lahustuva hapniku hulk sõltub vee temperatuurist ja soolsusest
    • Lahustub paremini külmas ja magedas vees
    • Anaeroobsetes (täiesti hapnikuvabades) tingimustes saavad eksisteerida vaid väga vähesed organismid
    • Oluline on hapniku osa ka mullas

    Toiteelemendid
    • Looduses olemas 92 keemilist elementi
    • Organismid kasutavad 40 elementi
    • Põhielemendid: O,S,H,N,Ca,P,Cl,S,K,Na,Mg,I,Fe
    • C ja H on olemas kõikides elusorganismides, O enamikes

    Soolasisaldus
    • Veekeskkonnas 0 – 30%
    • Ookeanides 3,5%
    • Läänemeres 0,2 – 1,5
    • Nii suure kui ka väikese soolasisalduse puhul peavad organismid säilitama rakusisesed tingimused
    • Osmoos - molekulid liiguvad läbi membraani lahjemast lahusest kangemasse

    Happelisus ehk pH
    • Sõltub vedelikus sisalduvate vesinikioonide rohkusest
    • Neutraalse lahuse pH=7
    • Happelise lahuse pH on alla 7
    • Aluselise lahuse pH on üle 7
    • Loodusliku sademevee normaalne pH on 4,6 - 5,6
    • Happevihmade pH on üle 5,6
    • Mulla pH 3 – 9
    • Mõjutab organisme otseselt ja kaudselt (juurekahjustused, siseveekogude loomasiku kahjustumine , toitainete ja mürkide lahustuvus )
    • Liigilise mitmekesisuse vähenemine
    • Liigilise koosseisu muutumine

    ÖKOSÜSTEEM
    • Ökosüsteem e biogeotsönoos on abiootilise ja biootilise keskkonna ühendus
    • Biootilised (elus) komponendid + abiootilised (eluta) komponendid = biosüsteemid
    • A. Tansley 1935 järgi on ökosüsteem funktsionaalne süsteem, milles toitumissuhete (aine- ja energiavahetus) kaudu seostunud organismid koos keskkonnatingimuste kompleksiga moodustavad isereguleeruva areneva terviku

    • mikroökosüsteemid (mädanev puutüvi)
    • mesoökosüsteemid (mets, järv)
    • makroökosüsteemid e bioomid (kontinent, ookean)
    • globaalne ökosüsteem e suurim mõeldav (teadaolev) ökosüsteem – biosfäär

    Bioom – samatüübiliste ökosüsteemide kogum, makroökosüsteem, näiteks ühe kliima- ja taimkattevööndi või mäestike kõrgusvööndi ökosüsteemide kogum
    • Autotroofid – organismid, kes sünteesivad eluks vajalikke orgaanilisi aineid ise
    • Kasutavad orgaaniliste ainete sünteesiks lihtsaid anorgaanilisi ühendeid (süsinikdioksiid, vesi, ammoniaak , mineraalsoolad)
    • Ainevahetuse üldtüübilt on autotroofid kas kemotroofid (saavad energiat mineraalühenditest) või fotolitotroofid (saavad energiat Päikese valguskiirgusest)

    • Heterotroofid organismid, kes kes eluks vajalikke orgaanilisi aineid saavad väljast ja ise orgaanilist ainet ei sünteesi
    • Ainevahetuse üldtüübilt on heterotroofid kas kemoorganotroofid (saavad energiat valmis orgaanilisest ainest) või fotoorganotroofid (energia saavad Päikese valguskiirgusest ja süsiniku kehavälisest orgaanilisest ainest)

    • Karnivoorid – lihatoidulised loomad
    • Bioproduktsioon – aja jooksul kogunenud orgaanilise aine hulk

    • Ökoamplituud - teatud keskkonnatingimuse väärtuste vahemik, milles organism suudab elada
    • Autökoloogiline amplituud – hõlmab parameetri piirkonna, milles organismi elu on mõeldav
    • Sünökoloogiline amplituud – parameetri piirkond, milles organism tegelikult elab

    • Ökonišš – populatsiooni püsimiseks tarvilike tegurite olemasolu (ökoamplituudide vahemik). Liigi koht ökosüsteemis
    • Fundamentaalne e. põhinišš – eluks vajalike tegurite olemasolu
    • Realiseerunud e. tegelik nišš – reaalses keskkonnas kujunenud nišš

    • Spetsialistid – kindlatele keskkonnatingimustele (kindlale toidule) kohastunud organismid
    • Generalistid – laia ökoamplituudiga ( mitmesugust toitu kasutavad) organismid

    • Ökosüsteemi kolm tähtsamat komponenti on kooslus, energiavoog ja aineringe
    • Peamiseks uurimisobjektiks on nende vastastikused suhted

    Ökoloogilised uurimismeetodid:
    • eksperiment e. katse
    • vaatlus
    • monitooring e. seire
    • modelleerimine
    • proovialade meetod
    • loendus – a) absoluutne, b) suhteline,
    • analüüs - a) kvalitatiivne analüüs – koosluse liigilise koosseisu tuvastamine , b) kvantitatiivne analüüs – liikide ohtruse, asustustiheduse v biomassi tuvastamine.
    • bioindikatsioon.

    Maismaaökosüsteemid
    • Tundra (arktiline, alpiinne)
    • Boreaalsed okasmetsad ( taiga ), (segametsavöönd)
    • Parasvöötme lehtmetsad
    • Parasvöötme rohumaad (stepp, rohtla , pusta, pampa , preeria)
    • Troopilised ja subtroopilised rohumaad (savann, puisrohtla )
    • Kõrbed (rohu- ja põõsaskõrbed)
    • Pooligihaljad troopilised metsad kuiva ja märja aastaaja vaheldumisega
    • Igihaljad troopilised vihmametsad
    • (Torkpõõsastikud)

    Mageveeökosüsteemid
    • Lentilised e seisuveekogude ökosüsteemid (järved, tiigid jne)
    • Lootilised e vooluvete ökosüsteemid (jõed, ojad jne)
    • Märgalad ( sood , soostunud alad)

    Mereökosüsteemid
    • Avaookean (pelaagiline)
    • Kontinentaalself (rannikuveed)
    • Upwelling’u alad (süvavee kerke alad)
    • Estuaarid (jõgede suudmealad)

    Põhjused, mis tingivad erinevate ökosüsteemide arengut erinevates regioonides (geograafiline levik):
    • abiootiliste faktorite erinevus:
      • kliima, eriti temperatuur ja sademed
      • mullatüüp
      • reljeef ja ka kõrgus üle merepinna
      • tuul
    • füüsilised barjäärid
    • biootiliste ja abiootiliste faktorite koosmõju

    ENERGIA ÖKOSÜSTEEMIDES, TOIDUAHELAD, TOIDUVÕRK JA TROOFILISED TASEMED
      • Energia jäävuse seadus ehk termodünaamika esimene seadus väidab, et energia ei teki ega kao, ta võib vaid muunduda ühest liigist teise ning kanduda ühelt kehalt teisele
      • Energia jäävuse seadusest järeldub, et energia, mille süsteem saab väljastpoolt, peab võrduma süsteemi sisemise energia muudu ja süsteemist väljuva energia summaga

    Potentsiaalse energia peamised ühikud:
    Džaul (J) - energia, mis on vajalik tööks, kus 1 kg raskus tõstetakse 10 cm kõrgusele
    Kalor (cal) - soojushulk , mis on vajalik 1 grammi vee temperatuuri tõstmiseks 1°C võrra. 1 kcal = 1000 cal
    Keskkonna energeetiline iseloomustus:
    Solaarkonstant - päikesekiirguse hulk kalorites, mis läbib atmosfääri ülemisel piiril kiirtega risti asetatud 1 cm2 suurust pinda 1 minuti vältel eeldusel , et Maa asub Päikesest keskmisel kaugusel (149 000 000 km).
    Solaarkonstandi arvväärtus on ligikaudu 2,0±0,04 cal/cm2 minutis (1372±30 W/m2
    Albeedo – arv, mis näitab, kui suure osa või mitu % moodustab tagasipeegeldunud kiirgusvoog pinnale langenud kiirgusvoost
    Biomass – pinnaühikul (või mahuühikul) leiduvate organismide elusaine hulk massi- või energiaühikutes (näiteks g/m2, g/m3, t/ha või kcal/m2, kcal/m3)
    Produktiivsus – energia sidumise ja biomassi ülesehitamise määr ajaühikus pindala- või ruumalaühiku kohta (energiaühikutes cal/cm2 aastas, massiühikutes grammi/cm2 aastas
    Primaarproduktsioon - autotroofsete organismide kasutatud energia, mis moodustab toiduahela esimese astme kogutoodangu, või heterotroofidele edastatav energia, mis moodustab esmase puhastoodangu
    Brutoproduktsioon – ökoloogilise süsteemi kogutoodang . Kogu sünteesiprotsesside käigus seotud energia
    Netoproduktsioon – ökoloogilise süsteemi puhastoodang. Sünteesiprotsesside käigus seotud energia ja samal ajal kulutatud energia vahe
    Mõisted:
    konsumendid e. tarbijad
    redutsendid (destruendid) e lagundajad
    saprofaagid e kõdutoidulised
    karnivoorid e lihatoidulised
    herbivoorid e taimtoidulised
    omnivoorid e kõigetoidulised
    POPULATSIOONIÖKOLOOGIA
    Organisme looduses mõjutavad nii abiootiline (eluta) keskkond kui biootiline (elus) keskkond, lisaks neile mõjutavad organisme ka teised organismid, esmajärjekorras nende omad liigikaaslased
    Populatsioon - rühm üht liiki isendeid, kes elavad koos samal ajal samas paigas
    • liigi eksisteerimise elementaarvorm
    • vabalt ristuvate isendite kogum
    • teistest rühmadest ruumiliselt eraldatud, võivad geneetiliselt lahkneda
    • Geograafiline populatsioon – paikneb loodusgeograafiliselt ühtlases piirkonnas, kuid koosluste poolest mitmekesisel maastikul (taiga)
    • Ökoloogiline populatsioon – on seoses kindla ökosüsteemiga (mets)
    • Elementaarpopulatsioon – liigi väikseim elementaarrühm ühe ökosüsteemi piires (metsalagendik)

    Populatsiooni iseloomustavad:
    • Populatsiooni tihedus
    • Sündivus
    • Suremus
    • Ränne
    • Levikutüüp
    • Ealine struktuur
    • Sooline jaotumine
    • Laienemine

    Populatsiooni tihedus on populatsiooni isendite arv teatud maa-alal
    Absoluutse tiheduse mõõtmise meetodid:
  • Kõikide isendite loendus (suurulukite uurimisel )
  • Väljapüük (erandjuhtudel, näiteks väikeste tiikide kalastiku uurimisel)
  • Proovialade meetodid (taimepopulatsioonide uurimisel)
    Suhteline tihedus
    Tihti piisab teadmisest, kas alal A on rohkem isendeid kui alal B või kas ala A isendite arv aastast aastasse muutub
    Suhtelise tiheduse teadasaamiseks arvutatakse indeksid, mille suurus näitab vahet või muutusi, aga mitte tihedust ennast
    (väikeimetajate iga-aastased lõksupüügid, imetajate väljaheidete või jälgede registreerimine)
    • Arvukus on populatsiooni kuuluvate isendite koguarv mingil ajamomendil

    N (t+1) = Nt + B – D + I – E

    • Sündimus – ajaühikus sündinud isendite arv
      • maksimaalne sündivus – teoreetiline maksimaalne sündivus
      • ökoloogiline sündivus – sündivus reaalsetes tingimustes
      • absoluutne sündivus – populatsioonis sündinud isendite arv
      • suhteline sündivus – sündivus ühe isendi kohta
    • Suremusajaühikus hukkunud isendite arv
      • ökoloogiline suremus – suremus reaalses keskkonnas
      • teoreetiline minimaalne suremus – suremus ideaalsetes tingimustes
      • absoluutne suremus – populatsioonis hukkunud isendite arv
      • suhteline suremus – suremus isendi kohta
    • Füsioloogiline eluiga – liigi teoreetiline eluiga ideaalsetes tingimustes
    • Ökoloogiline eluiga – liigi tegelik keskmine eluiga

    • Vanuseline struktuur näitab erinevate vanuseklasside osakaalu populatsioonis
    • Vanusegrupid:
      • prereproduktiivne
      • reproduktiivne
      • postreproduktiivne
    • taimede jaoks on lisaks oluline suurus ja arengustaadium
    • Sooline struktuur iseloomustab, millises vahekorras on populatsioonis emaseid ja isaseid isendeid
    • Keskkonnamahutavus e kandevõime - populatsiooni arvukus, mille puhul populatsioon kasutab keskkonna varusid samal määral, kui need looduslikult uuenevad
    • ! Ükski populatsioon ei saa kasvada piiramatult !

    Populatsioonide arvukuse regulatsioonimehhanismid
    • Tihedusest sõltuvad tegurid
    • Tihedusest sõltumatud tegurid
      • temperatuuri järsud muutused
      • looduskatastroofid
    • Areaal e levila – geograafilised piirid, milles mingi liigi populatsioonid elavad
      • kosmopoliitsed
      • tsirkumkontinentaalsed ja tsirkumokeaansed
      • endeemsed
      • katkelised
    • Relikt – liik, mis on säilinud varasema levilaga võrreldes väiksemal alal
    • Territoriaalstruktuur:
      • Juhuslik jaotumus
      • Rühmajaotumus
      • Ühtlane e regulaarne jaotumus
    • Elustrateegia – olulisemate kohastumiste kogum, mis tagab liigi populatsioonide säilimise läbi põlvkondade
      • konkurentsivõime
      • ebasoodsate olude talumine
      • populatsioonidünaamika laad

    r – strateegia:
    • r reproduction - sigivus
    • palju järglasi
    • järglased suhteliselt väikesed
    • järglased väikese konkurentsivõimega
    • arvukuse suured kõikumised

    K – strateegia:
    • K – keskkonna kandevõime
    • vähe järglasi
    • järglased suhteliselt suured
    • järglased hea konkurentsivõimega
    • arvukus stabiilne, keskkonna kandevõime lähedal

    KOOSLUSTE ÖKOLOOGIA
    • Kooslus - kõik elusorganismid, kes elavad koos mingil piiritletud territooriumil
    • Sünökoloogia - uurib populatsioonide omavahelisi suhteid ja uurib koosluste ja keskkonnatingimuste vahelisi suhteid

    Mõiste
    Liik 1
    Liik 2
    Neutralism
    0
    0
    populatsioonid ei mõjuta üksteist, ei vaja üksteist
    Amensalism
    0
    -
    üks liik surub teise maha, aga ise kasu ei saa, bakteritel
    Konkurents
    -
    -
    liigisisene ja liikidevaheline, vahetu või ressursi kaudu, üksteist ei vaja
    Parasitism
    +
    -
    Parasiit /peremees suhe, peremees on parasiidile vajalik, parasiit peremehele mitte
    Kisklus (herbivoorlus)
    +
    -
    Üks saab kasu, teine kahju, ärasööjale on tema ohver vajalik
    Allelopaatia
    +
    -
    Keemilised mõjutused, mis ühele liigile on kasulikud ja teisele kahjulikud, taimedel
    Kommensalism
    +
    0
    Üks saab kasu, teisel on kasutu ja kahjutu, bakterid seedekulglas
    Protokooperatsioon
    +
    +
    mõlemale kasulik, aga mitte vajalik
    Mutualism
    +
    +
    mõlemale kasulik ja vajalik, mükoriisa, tolmeldamine , seedeelundite mikroobid
    • Dominant on mingis koosluse organismirühmas ülekaalus olev ja selle aineringes tähtsaim liik.
      • taimekoosluse dominandid leitakse katvuse või biomassi järgi, harilikult iga rinde jaoks eraldi
      • loomakoosluses leitakse dominandid enamasti loomarühmade (suuruse, süstemaatika või funktsionaalse ) jaoks eraldi

    Ökotonkahe järsult erineva maastikuosise või koosluse siirdevöönd, mis sisaldab mõlema elemente ja on seepärast keskkonnalt komplekssem või liigirikkam kui kumbki neist ( servaefekt ).
    Koosluste mitmekesisus :
    • Liigiline mitmekesisus
    • Struktuurne mitmekesisus
      • suuruseline
      • funktsionaalne
      • ajaline
    • Geneetiline mitmekesisus
    • Taastumised e. demutatsioonid toimuvad juhul, kui kooslus on tugevalt häiritud mingi loodusõnnetuse, sageli inimtegevuse tagajärjel. Kui vaibub häiriva teguri otsene mõju, algab looduslik taastumine .
    • Suktessioon e. koosluste vahetusökosüsteemide muutumine sadade kuni tuhandete aastate jooksul, on seotud koosluse koosseisu ja struktuuri pöördumatu ümberkujunemisega ning viivad uue koosluse kujunemiseni.
    • Primaarne suktsessioon – koosluste vahetus algab tühjalt kohalt nagu liivaluited , uus vulkaaniline pinnas, kivi või jää alt vabanenud pinnas
    • Sekundaarne suktsessioon – koosluste vahetus algab kohas, kust esialgne kooslus on tule, üleujutuse, tormi või metsaraie tõttu hävinud
    • Autogeenne suktsessioon – koosluste vahetust põhjustavad koosluse sisemised tegurid nagu pinnase kinnistumine, mullateke , taimede varjutamine teiste taimede poolt jms.
    • Allogeenne suktsessioon – koosluste vahetust põhjustavad välistegurid nagu kliima, maakerge , setete kuhjumine lammidel jms
    • Enamasti kujunevad kooslused auto- ja allogeensete protsesside koosmõjul
    • Kliimakskooslus
    • Tänapäeva käsitluses on kliimakskooslus väga aeglase arenguga kooslus, mille muutused on ühe inimpõlvkonna kestel märkamatud
    • Kooslused, millel esinevad sagedased häiretegurid (metsaraie, mullaharimine, tormid , põlengud), ei jõua kunagi kliimakskoosluseni
    • Põhjapoolkera kooslused “paranevad” siiani jääaja mõjudest
    • Väiksemas skaalas koosnevad kooslused alati miniatuursetest suktsessioonidest

    AINERINGED ÖKOSÜSTEEMIDES
    AINERINGE:
    • Ainete tsükliline liikumine eluta loodusest elusasse ja jälle tagasi elutusse
    • Ainete pidev ringlemine looduses kas maakeral tervikuna või erinevate geosfääride (atmosfäär, hüdrosfäär, litosfäär ja biosfäär) vahel

    • Väike geoloogiline aineringe
    • Suur geoloogiline aineringe
    • Biogeokeemiline tsükkel – ainete liikumine ja muutumine ökosüsteemis biokeemiliste protsesside toimel
    • Bioloogiline aineringe

    Bioelemendid on keemilised elemendid, mis moodustava organismi elementaarkoostise
    • Organismi elementaarkoostis on tema ehituse ja talitluse aluseks
    • Elusorganismidest on leitud üle 70 keemilise elemendi

    Bioelementide liigitus (inimorganismi seisukohalt):
  • Põhibioelemendid esinevad biomolekulides aatomitena ja nende kombinatsioonidest moodustuvad biomolekulid ; 96-98%
    • PÕHIBIOLELMENDID:

    H, C, O, N, P, S
  • Makrobioelemendid esinevad organismis ioonidena; vajatakse üle 100 mg päevas
    • MAKROBIOELEMENDID:

    Ca2+, Na+, K+, Mg2+, Cl-
    • 3. Mikrobioelemendid, minimaalne esinemine inimorganismis on eluks hädavajalik
    • MIKROBIOELEMENDID:

    Fe, Cu, Zn, Mn, Co, I, Mo, V, Ni, F, Cr, Se, Si, Sn, B, As
    PÕHIBIOELEMENDID
    H, C, O, N, P, S

    • Nendest elementidest on üles ehitatud biomolekulid (valgud, rasvad , suhkrud, nukleiinhapped) ehk raku orgaaniline aine
    • moodustavad kergesti kovalentseid sidemeid , mis on tugevad keemilised sidemed ja tagavad biomolekulide stabiilse ehituse
    • Moodustavad kaksiksidemeid (O, C, N) ja kolmiksidemeid (C), mis on aluseks biomolekulide mitmekesisusele ja heale reaktsioonivõimele
    • Nende baasil moodustuvad organismis lihtsad orgaanilised ühendid (CO2, H2O, NH3), mis on kergesti organismis kasutatavad või väljutatavad

    VEERINGE
    • aurumine:
      • Maapinnalt
      • Ookeanidest
      • Siseveekogudest
      • Taimestikust

    Maakera veevarud:
    Mered 97,2%
    Jääliustikud 2,1%
    Põhjavesi 0,6%
    Pinnavesi 0,009%
    Veeaur 0,001%
    • Seotud enamasti Maal toimuvate füüsikaliste protsessidega
    • Varud peamiselt maailmameres

    Vesi on:
    • fotosünteesi üks lähteaineid
    • hingamise üks produkte
    • üks organismide ehitusmaterjale
    • biokeemiliste protsesside keskkond
    • paljude organismide elukeskkond
    • maa kliima oluline mõjutaja
    • elu häll

    SÜSINIKURINGE
    Gaasid: CO2, CH4, CO
    Mineraalid : CaCO3, CaMgCO3, FeCO3 (süsinikuringes väheaktiivne)
    Orgaaniline süsinik: biomolekulid
    Taimed toodavad orgaanilist süsinikku fotosüneesi käigus, hingamise käigus orgaaniline süsinik vabaneb CO2-ks
    • Seotud organismide energeetikaga;
    • Varud peamiselt (99%) kivimites ja setetes
    • elusorganismidele kättesaadav õhust CO2-na

    Süsinik on:
    • kõikide orgaaniliste ühendite koostisosa
    • organismidele ehitusmaterjaliks ja energeetiliste protsesside vahendaja

    LÄMMASTIKURINGE
    • Peamiseks varuks õhulämmastik (N2), 78% õhust

    Lämmastik on:
    • oluline element aminohapetes (valkudes)
    • oluline element nukleiinhapetes (DNA, RNA)
    • sageli limiteerivaks teguriks ökosüsteemides
    • oluline bakteriaalses ainevahetuses

    Assimileerimine - “liikumine” organismide rakkudes, nitraadid ja nitritid tuleb bakterite ja fütoplanktoni rakuenergia abil redutseerida ammooniumiks, et seda saaks kasutada rakkude “ehitusmaterjalina”
    Nitrifitseerumine (nitrification) - ammooniumi oksüdeerumine bakterite kaasabil nitrititeks ja edasi nitraatideks, seotud fotosünteesiga
    Denitrifitseerumine (denitrification) - vähenenud hapniku tingimustes mõned bakterite liigid kasutavad hingamiseks nitraate , vabaneb gaasiline lämmastik mis lahkub süsteemist
    N2 fikseerimine - gaasilise lämmastiku tõmbamine toiteahelasse (näiteks sinivetikate poolt)
    Lämmastiku fikseerimine
    2 N2 + 3H2 → 2 NH3
    Nitrifikatsioon
    Nitrosomonas: 55 NH3++ 76 O2 + 109 HCO3 - → C5H7O2N + 54 NO2-+ 57 H2O + 104 H2CO3
    Nitrobacter: 400 NO2- + NH4+ + 4 H2CO3 + HCO3- + 195 O2 → C5H7O2N + 3H2O + 400 NO3-
    Denitrifikatsioon
    106( CH2O )16(NH3) + H3PO4 + 94 HNO3 → 106 CO2 + H3PO4 + 177 H2O + 55,2 N2
    Lämmastiku fikseerimine
    N2 → NH3
    Nitrifikatsioon
    NH3 → NO2- ja NO2- → NO3-
    Denitrifikatsioon
    NO3- → NO2- → NO → N2O → N2
    FOSFORIRINGE
    • Varud peamiselt kivimites

    Fosfor on:
    • oluline komponent nukleiinhapetes (DNA, RNA)
    • oluline komponent rakumembraanides
    • oluline komponent luudes ja hammastes
    • osaline rakusisestes protsessides energiaülekandjana

    VÄÄVLIRINGE
    • Varud maakoores kips ( CaSO4 ) ja püriit (FeS2), veekogudes sulfaat (SO42-), H2S ja S0. Mullas sulfaat, atmosfääris vääveloksiid (SO2), H2S

    Väävel on:
    • oluline komponent mitmetes aminohapetes
    • osaline bakteriaalses ainevahetuses

    BIOLOOGILINE RINGE
    Glükoosi molekuli lagundamine
    • Kõige olulisem dissimilatsiooniprotsess (= lagundamine)

    C6H12O6 + 602 = 6CO2 + 6H2O + 38 ATP

    C6H12O6 + 6 O2 → 6 CO2 + 6 H2O
    • toimub ühtmoodi nii taime – kui loomarakus

    Fotosüntees
    • Kõige olulisem assimilatsiooniprotsess (= süntees)
    • 6CO2 + 12 H2O → C6H12O6 + 6H2O + 6O2
    • toimub ainult rohelistes taimerakkudes
    • Valgusenergia muudetakse keemiliseks energiaks
    • Anorgaanilistest ühenditest CO2 ja H2O sünteesitakse orgaanilisi ühendeid (glükoos)

    OLULISED LIMITEERIVAD TEGURID
    Temperatuur
    • madalaim mõõdetud temperatuur -89,2°C Antarktikas
    • kõrgeim mõõdetud temperatuur on sõltuvalt keskkonnas +80°C suurtes kõrbetes, +100 °C kuumaveeallikates ja kuni +350 °C kõrgete hüdrostaatiliste rõhkude juures ookeani põhjas
    • eluvorme on võimalik leida kogu selle temperatuurivahemiku piires,

    Mõjutab keskkonna omadusi:
    • niiskus
    • gaaside lahustuvus veekogudes

    Mõjutab organismis toimuvate biokeemiliste protsesside kiirust:
    • ensüümide deaktiveerumine, denatureerumine
    • rakumembraanide „hangumine“ ja „ sulamine
    • jääkristallide mõju elusrakkudele

    Niiskus
    Vesi:
    • fotosünteesi lähteprodukt
    • hingamise produkt
    • üks organismide ehitusmaterjale
    • lahusti biokeemilistes protsessides
    • elukeskkond paljudele liikidele
    • jm.

    Rõhk
    • Oluline kõrgmägedes ja veekogudes
    • Mõjutab gaaside lahustuvust veres

    Valgus
    • Vajalik fotosünteesil
    • Vähesed ökosüsteemid saavad ilma valguseta
    • Paljudele organismidele kahjulik

    fotoperiodism
    • lühipäevataimed
    • pikapäevataimed
    • päevaneutraalsed

    Gaasid
    • CO2 vajalik fotosünteesil nii vees kui maismaal. Limiteerib harva
    • O2 vajalik hingamisel. Limiteerib tihti, eriti vees, mullas, setetes

    ORGANISMIDE VASTUS KESKKONNATINGIMUSTE MUUTUSTELE
    Ökotüüp = ökoloogiline rass: populatsiooni adapteerunud osa. Rühm kasvukoha (elupaiga) ökoloogiliste tingimustega muust populatsioonist erinevalt kohastunud isendeid, kel on pärilikke iseärasusi nii morfoloogilistes kui füsioloogilistes tunnustes
    Adaptatsioon – organismide ehituse või talitluse kujunemine selliseks, et see tagab paremini isendi või liigi säilimise ja populatsiooni arvukuse suurenemise
    Kohanemine – pöörduv, ontogeneetiline, adaptatsioon
    Kohastumine – pöördumatu, evolutsiooniline adaptatsioon
    Reguleerijad on organismid, kes on võimelised säilitama välise keskkonna muutudes oma sisekeskkonna stabiilsena.
    Kohanejad on organismid, kes ei saa reguleerida oma sisekeskkonda reguleerijad, kohanejad
    Taliuinak: kergem püsisoojaste loomade puhkeseisund ebasoodsate aegade üleelamiseks.
    Talveuni: loomade tardumusseisund talve üleelamiseks. Ainevahetuse intensiivsus väga madal, energia varuainetest, püsisoojastel kehatemperatuur langenud peaaegu keskkonnatemperatuuri tasemele .
    Tarduni e. letargia : enamasti lühiajaline sügava une taoline seisund madalate temperatuuride üleelamiseks.
    Suveuni: kuumade ja kuivade aastaaegade üleelamiseks. Esineb paljudel stepiloomadel.
    Anabioos: organismi eluprotsessid sedavõrd aeglustunud, et nähtavaid eluavaldusi pole.
    Mimikri : mittesugulaslikel loomadel looduslikus valikus kujunenud kaitsekohastumuslik sarnasus
    Bates´i mimikri: kaitsetu loom sarnaneb kaitstud või mittesöödava loomaga.
    Mülleri mimikri: mitme erineva söödamatu looma sarnasus.
    Mimees: sarnasus mittesöödava esemega
    Hoiatusvärvus: kehakatete ere ja silmapaistev värvus, mis teeb hästi kaitstud looma hästi nähtavaks ja väldib juhuslikke kallaletunge
  • Vasakule Paremale
    ökoloogia lühikonspekt #1 ökoloogia lühikonspekt #2 ökoloogia lühikonspekt #3 ökoloogia lühikonspekt #4 ökoloogia lühikonspekt #5 ökoloogia lühikonspekt #6 ökoloogia lühikonspekt #7 ökoloogia lühikonspekt #8 ökoloogia lühikonspekt #9 ökoloogia lühikonspekt #10 ökoloogia lühikonspekt #11 ökoloogia lühikonspekt #12 ökoloogia lühikonspekt #13 ökoloogia lühikonspekt #14 ökoloogia lühikonspekt #15 ökoloogia lühikonspekt #16 ökoloogia lühikonspekt #17
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 17 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2010-03-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 101 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor jaak .... Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    Ökoloogaia lühikonspekt
    36
    doc

    Ökoloogaia lühikonspekt

    Odum, E.P. 1997. Ecology – a pridge between science and society • Ökoloogia (ecology) (oikos – eluruum, logos – õpetus) – õpetus eluruumi seaduspäradest; teadus organismide, nende populatsioonide ning koosluste ja keskkonnatingimuste vastastikustest suhetest. • Termini võttis 1866.a. kasutusele saksa teadlane E. Haeckel. • Autökoloogia (organismal ecology)– organismiökoloogia, liigi (seda esindavate isendite) ja keskkonnategurite suhteid uuriv ökoloogia haru . A-t jaotatakse uuritavate keskkonnategurite või organismirühmade ja nende elutalitluse järgi (näit. Lindude autökoloogias eristatakse pesitsus- ja toitumisökoloogiat). • Termini võtsid tarvitusele Schröter ja Kircher 1896. Demökoloogia (population ecology)– populatsiooniökoloogia (Schwerdtfeger 1963), ökoloogia haru, mis uurib organismide populatsioone ja nende keskkonnaoludest johtuvat dünaamikat

    Ökoloogia
    Ökoloogia lühikonspekt
    18
    doc

    Ökoloogia lühikonspekt

    Odum, E.P. 1997. Ecology ­ a pridge between science and society · Ökoloogia (ecology) (oikos ­ eluruum, logos ­ õpetus) ­ õpetus eluruumi seaduspäradest; teadus organismide, nende populatsioonide ning koosluste ja keskkonnatingimuste vastastikustest suhetest. · Termini võttis 1866.a. kasutusele saksa teadlane E. Haeckel. · Autökoloogia (organismal ecology)­ organismiökoloogia, liigi (seda esindavate isendite) ja keskkonnategurite suhteid uuriv ökoloogia haru . A-t jaotatakse uuritavate keskkonnategurite või organismirühmade ja nende elutalitluse järgi (näit. Lindude autökoloogias eristatakse pesitsus- ja toitumisökoloogiat). · Termini võtsid tarvitusele Schröter ja Kircher 1896. Demökoloogia (population ecology)­ populatsiooniökoloogia (Schwerdtfeger 1963), ökoloogia haru, mis uurib organismide populatsioone ja nende keskkonnaoludest johtuvat dünaamikat

    Ökoloogia
    Ökoloogia lühikonspekt
    7
    doc

    Ökoloogia lühikonspekt

    Kooslus (biotsönoos) ­ kõik elusorganismid, kes elavad koos mingil piiritletud territooriumil või liigid, mis esinevad koos ja interakteeruvad. Populatsioon ­ on rühm üht liiki isendeid, kes elavad koos samal ajal samas paigas, mõnedel juhtudel lisandub tingimus, et populatsiooni isendid ristuvad omavahel. Ökosüsteem ­ süsteem, mis haarab endasse koosluse ja tema poolt oluliselt muudetud keskkonna (abiootilise ja biootilise keskkonna ühendus). Biosfäär ­Biosfäär on see osa Maast, kus organismid elada saavad (s.t. bioloogiliselt sobiv muld, õhk, vesi). Biosfäär või ökosfäär sulanduvad märkamatult (terava piirita) litosfääri (kaljud, setted, Maa pealiskord jne.), hüdrosfääri ja atmosfääri. Gaia hüpotees e geokeemilise keskkonna bioloogiline reguleerimine: Elu olemasolu Maal tagab ise eluks vajalike füüsikaliste ja keemiliste olude stabiilsuse Maa pinnal, õhkkonnas ja maailmameres. reguleerib atmosfääri gaasilist koostist (O2 ja CO2 tasakaalu) Kontro

    Ökoloogia
    Ökoloogia eksam 2017
    34
    docx

    Ökoloogia eksam 2017

    Elustrateegiad K ja r strateegia K strateegia: vähe järglasi, järglased suhteliselt suured, järglased hea konkurentsivõimega, arvukus stabiilne, keskkonna kandevõime lähedal. NT KARU r strateegia: palju järglasi, järglased suhteliselt väikesed, järglased väikese konkurentsivõimega, arvukuse suured kõikumised. NT KALA Metapopulatsioon(id) – on lokaalpopulatsioonide kogum, mida omavahel ühendab migratsioon, st ränne ühest lokaalpopulatsioonist teise. 5. Koosluste ökoloogia. Liigisisesed ja liikide vahelised suhted e abiootilised tegurid. Koosluse mitmekesisus. Dominantliik. Servaefekt e ökoton. Koosluste vahetus e suktsessioon ja selle vormid. Koosluste taastumine e demutatsioon ja selle vormid. Kliimakskooslus. Kooslus – kõik elusorganismid, kes elavad koos mingil piiritletud territooriumil Sünökoloogia – uurib populatsioonide omavahelisi suhteid (uurib koosluste ja keskkonnatingimuste vahelisi suhteid)

    Ökoloogia
    Ökoloogia kordamis küsimused 18 19
    10
    docx

    Ökoloogia kordamis küsimused 18/19

    ÖKOLOOGIA EKSAMI PROGRAMM Ökoloogia sisu ja mõiste Ökoloogia kuulub elusloodust uurivate teaduste hulka. Ökoloogia on teadus, mis uurib organismide ja keskkonna vahelisi vastastikuseid suhteid Ökoloogia teadusharud: Autökoloogia ­ organismiökoloogia, liigi ja keskkonnategurite suhteid uuriv ökoloogia haru Demökoloogia ­ ökoloogia haru, mis uurib organismide populatsioone ja nende keskkonnaoludest johtuvat dünaamikat Sünökoloogia ­ Uurib populatsioonide omavahelisis suhteid ning koosluste ja keskkonnatingimuste suhteid Geoökoloogia- uurib maastikuüksuste ökosüsteemide siseseid ja vahelisi suhteid ning maastiku aineringet ja energiavoolu, lähtudes organismide ja nende koosluste kohta tehtud uuringuist. Käitumisökoloogia Globaalökoloogia ­ ökoloogia haru, mis uurib Maad kui terviklikku süsteemi

    Ökoloogia
    Ökoloogia arvestus
    14
    pdf

    Ökoloogia arvestus

    organismid koos ümbritseva keskkonnaga. Biosfäär - Maad ümbritsev elu sisaldav kiht, kus elavad organismid, toimub süntees ja orgaanika. Biosfäär ühendab terava piirita litosfääri, hüdrosfääri ja atmosfääri. Organismiökoloogia uurib liigi ja keskkonnategurite vahelisi suhteid. Populatsioon - rühm sama liiki isendeid, kes elavad koos samal ajal samas paigas ja ristuvad omavahel (hüljesed). Sünökoloogia ehk koosluste ökoloogia uurib populatsioonide omavahelisi suhteid ning koosluste ja keskkonnatingimuste vahelisi suhteid. Ökofüsioloogia uurib organismide talitlusi ja keskkonna vahelisi suhteid. Maastikuökoloogia uurib maastikuüksuste omavahelisi suhteid ning aineringet ja energiavoolu maastikul, uurib maastike struktuuri mõju eluskooslustele. Üldökoloogia uurib eluslooduse ja keskkonna üldisi seaduspärasusi, mis kehtivad kõigil tasanditel.

    Ökoloogia ja keskkond
    ÖKOLOOGIA
    11
    docx

    ÖKOLOOGIA

    Ökoloogia Ecology ­ teadus organismide, populatsioonide ja koosluste ning keskkonnatingimuste vastastikustest suhtest. Uurib keskkonna ja elusorganismide vahelisi suhteid. Isend ­ liik ­ populatsioon ­ kooslus ­ ökosüsteem populatsioon ­ sama liik, sama koht, sama aeg. Nt. Tallinna inimesed ja tartu inimesed. kooslus ­ kõik liigid!! ökosüsteem ­ kõik liigid+eluta kk sfäär ­ kiht, ring ümber millegi bio ­ elus v eluga seotus atmosfäär ­ õhk ümber maa litosfäär ­ vesi ümber maa pedosfäär ­ kivimid ümber maa bakterid on looduses lagundajad Liigid võivad vabalt ristuda omavahel, saavad järglasi. Aatom(vesinik) ­ molekul(vesi) ­ makromolekul(glükoos) - organell ­ rakk(amööb/närvirakk) ­ kude(sarnase ehituse ja talitusega rakud, rasvkude) ­ organ(süda) ­ elundkond(hingamiselundkond) ­ organism(kere) ­ liik ­ populatsioon ­ kooslus(mets) ­ maastik ­ ökosüsteem - biosfäär Mõjud Abiootilised ­ eluta biootilised ­ elus Abiootilis

    Ökoloogia ja keskkonnakaitse
    Ökoloogia konspekt
    8
    docx

    Ökoloogia konspekt

    pargis ­ ökosüsteem ­ maastik ­ biosfäär Sfäär ­ kiht ümber maakera Atmosfäär ­ õhk Hüdrosfäär ­ vesi Litosfäär ­ kivimid Pedosfäär ­ muld Biosfäär ­ Maad ümbritsev elusloodust sisaldav kiht ANATOOMIA ­ inimese siseehitus MORFOLOOGIA ­ inimese väisehitus FÜSIOLOOGIA ­ inimese elundid ÖKOAMPLITUUD ­ teatud k keskkonnatingimuse väärtuste vahemik, milles organism suudab elada Troof ­ toidumõisted Autotroof ­ isetoituja (taim) Koosluste ökoloogia Kooslus - kõik elusorganismid, kes elvad koos mingil piiritletud territooriumil Sünökoloogia ­ uurib populatsioonide omevahelisi suhteid Ökoton - kahe järsult erineva maastiku või koosluse siirdevöönd, mis sisaldab mõlema elemente ja on seepärast mitmekesisem või liigirikkam kui kumbki neist nn servaefekt Taastumised e. Demutatsioonid ­ toimuvad juhul, kui kooslus on tugevalt häiritud mingi loodusõnnetuse, sageli inimtegevuse tagajärjel. Suktessioon e

    Ökoloogia ja keskkond




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun